Tartu Kutsehariduskeskus Rekreatsioonisuund Kinkeleping Iseseisev töö Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Karin Ploom Tartu 2013 Sissejuhatus Kinkelepinguga kohustad üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omangi ülemineku kingisaajale või tausta
juhindudes Eesti Vabariigi seadusandlusest, kokkuleppele mittejõudmisel kohtus. 7.7. Käesolev leping on koostatud allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb aktsiaseltsile ABC ja teine osaühingule BCD. Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad: AS ABC OÜ BCD 59 KINKELEPING Tallinnas, "......"........................... .a. Peeter Pärn, isikukood 350020056, elukoht Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "kinkija", ühelt poolt ja Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tartu mnt.888 Tallinn, edaspidi nimetatud "kingisaaja", teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1
Lepingute areng ja liigid. Leping on teatav suhe inimeste vahel, mille alusel neil tekivad vastastikused õigused ja kohustused. Üldistatult võib öelda, et leping on kokkulepe. Samas ei ole igasugune kokkulepe veel leping. Õiguslikud tagajärjed, mis lepingutest tulenevad, võivad olla väga mitmesugused: lepingute alusel võivad üle minna asjad, kellelgi võib tekkida kohustus teha teatav töö või hoiduda millegi tegemisest. Enamasti tähendab lepingu sõlmimine mingit muutust inimese varalises sfääris. Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi vahetus: mõlemad lepingu pooled saavad teineteiselt midagi, olgu see siis asi (ese), raha või tööpanus. Piir lepingu ja lihtsalt kokkuleppe vahel pole alati selgelt määratletav. Näiteks kokkulepe minna pärast kooli squash'i mängima ei ole veel leping, aga kui lepitakse kokku, et Kevin õpetab Taivole tund aega squash'i ning pärast õpetab Taivo talle vastutasuks tund aega ujum...
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama
Vara tasuline üleandmine Vara tasuline üleandmine ajutisel tulemus (nt: müügileping) (nt:laenulepin) (nt: töövõtuleping) Vara tasuta üleandmine ajutiselt Vara tasuta üleandmine (nt:üürileping, rendileping)) (nt: kinkeleping, pärimisleping) On kohustus teha lihtsalt teatud töö Vahetuslpeing Vara tasuta ajutine kasutamine (nt: käsundusleping) (nt: bartertehing) (nt: raamatute laenutamine) 5) Millest tuleneb põhimõte pacta sunt servanda?
4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping kinkeleping 7. Müügileping Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lõikes 1. Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut. Ka müügilepingu puhul
31. Millised lepingud peavad olema notariaalsed? Tehingud kinnisasjadega, firmade asutamine, pärimine, korteri ost-müük peavad olema notariaalsed lepingud. 32. Millised lepingud peavad olema lihtkirjalikud? Laenu-, üüri- ja rendilepingud peavad olema (liht)kirjalikud. 33. Nimeta vähemalt 4 lepingu tagatise vahendit. Käsiraha, viivis, leppetrahv, tagatis(korter, maa), käendus. 34. Nimeta vähemalt viis ärilepingu liiki. Müügileping, vahetusleping, kinkeleping, rendileping, laenuleping, kindlustusleing, kindlustusleping. 35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36. Millal võib sõlmida suulise töölepingu? Töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat. 37. Milla võib sõlmida töölepingu määramata ajaks? Üldreeglina sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
võlasuhte lõpetamise kokkuleppega, lepingust taganemisega, lepingu ülesütlemisega, füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 4 1.2 Võõrandamislepingud Sellesse osasse kuuluvad müügileping, vahetusleping, faktooringuleping ja kinkeleping. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku
maavarade kaevandamiseks liinide rajamiseks või laiendamiseks avalike tänavate, teede ja väljakute rajamiseks või laiendamiseks Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Leping- tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, kinkeleping. Kasutuslepingud- üürileping, rendileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping. Kinnisvara perekondlikes suhetes: abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara. Pärimine- isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.(seaduse järgi, testamendi järgi). Kitsendused:võõral maatükil viibimine, teed ning tehnovõrgud ja rajatised, veed, avalikud veekogud, mets. Kinnisasja kasutamisega seotud kitsendused: looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus,
piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe, annab võimaluse sõlmida leping mõlema poole poolt lepinguprojektile heakskiidu andmisega. Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse
Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend, -jalg, -loomus, -mõistus. ne-, lane- ja line-liiteline täiendosa on täiskujuline (omastavaline), kui ta väljendab tegevusobjekti (verbipärane moodustusmall), nt naisevõtt, varblasekütt, inimesetapja, ent siiskiinimjaht, inimsööja, inimvihkaja. Märkus. mine-teonime (lühikuju) asemel on soovitatav kasutada veelgi lühemaid us-, e-, u-liitelisi tegevussõnu, ntaustusavaldus, kinkeleping, jooksuaeg. b. kolmesilbilised gas- ~ kas-lõpulised sõnad, nt kasukvest, maasikmari, sipelghape, kuningriik. 13. Liitomadussõnad. Nimisõnalise täiendosaga liitomadussõnad on võrdlus- või suhteadjektiivid. 1.Sisult võrdluslikud liitsõnad väljendavad harilikult omaduse suurt määra, täiendosa tähistab võrdlusalust, millel eeldatakse olevat vastavat omadust väga palju. Määra väljendavate liitsõnade täiendosa on alatinimetavas käändes
müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: o tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või o andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. 4) Kinkeleping - üks isik (kinkija) kohustab tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loetateise inimese kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. 28. KASUTUSLEPINGUD
krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega 4) Kinkeleping - üks isik (kinkija) kohustab tasuta teisele piiritletud esemeid. Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja
............................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping..........................................................................................................8 2.1.4. Kinkeleping....................................................................................................................8 2.2 Kasutuslepingud.....................................................................................................................9 2.2.1. Üürileping......................................................................................................................9 2.2.2. Rendileping.......................................................................
Suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhtied. Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele nt. kinkeleping. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja nt. ostja ja müüja vaheline suhe. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib, kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita,
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
7. Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe. 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepe 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) võlgniku või võlausaldaja surm 8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 8. Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? Võõrandamislepingud on nt müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping. Võõrandamisleping on suunatud omandi üleminekule. 9. Kas proovitöö on seaduslik? Millisel juhul? Tegelikult töölepingu seaduses proovipäevi sätestatud ei ole ja seda ette ei nähta. Kui töötaja on tööle lubatud ning teeb tööd, mille eest eeldatakse tasu saamist, on juba tööleping sõlmitud. Proovipäevi pole õigust nõuda. Seaduse kohaselt on proovitöö Eesti Töötukassa pakutav teenus, mis kestab ühe päeva. Sellise proovitöö korraldamise eeldus on, et tööandja
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riik RAHVAS • Kodanikud AVALIK VÕIM • Kodanikukonduseta • Seadusandlik isikud • Täidesaatev TERRITOORIUM • Kohtuvõim • Riigipiiriga piiratud maismaa • Territoriaal- ja siseveed • Õhuruum nende kohal • Maapõu nende all • Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid • Kauba- ja rieisilaevad avamerel riigi lipu all ...
ostuhinda ei olevat veel tasutud. Sulev arvas, et see ei puuduta teda. Ülesanne: Milline on õiguslik lahendus? Hüpotees: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel, võib nõuda ka ostuhinna tasumist Gustavilt VÕS § 108 lg 1 alusel Võlasuhe Lepinguliik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1. Gustav ostis auto, Toiva müüs selle. Müügileping on vastastikune leping. Gustavi ja Sulevi vahel saab olla VÕS § 259 lg 1 alusel kinkeleping Lepingu sõlmimine - Toivo pakkus Gustavile autot 13 000 euro eest (VÕS § 16 lg 1) ja Gustav otsustas selle auto osta (VÕS § 20 lg 1). Seega Toivo esitas pakkumuse ja Gustav nõustus ehk leping on sõlmitud (VÕS § 9 lg 1). Leping on sõlmitud kolmanda isiku ehk Sulevi kasuks VÕS § 80 lg 1 Kaasusest ei tulene, et esineks sisu või vormi puudusi Rikkumine
ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist?
Õiguse teooria ja metodoloogia Õigus riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused. Tava See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine. Moraal- Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda. Tekib ühiskonnapoolt tagasisideme kaudu saadud informatsiooni kaudu. Iga inimese jaoks võib see olla erinev, kuid ei pruugi. Surnud õigus õiguse, misjon aja jooksul vananenud ja, mida kodanikud enam ei täida. Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil s...
Tehingut võib teha mistahes vormis. Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus. Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus 2. Mitmepoolne; n: müügi-, üüri-, kinkeleping jne. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing jaguneb kaheks: 1. Kohustustehing: loob kohustuse teha/tegemata jätta mingi tegu ja arvestada teise poole õiguste ja kohustustega. 2. Käsutustehing: (kohustus) täidetakse. Toimub käsutamine, ehk õigusmuudatus. Antakse üle õigusi ja kohustusi. Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla õigusliku
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib k...
lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti 3) kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping,
(VÕS § 12 lg 1) ● Saab sõlmida ükskõik kui palju müügilepinguid ühe asja üle. ● Asja- ja müügileping on erinevad asjad. Asjaõigusleping (täitmistehing) - omandiõiguse üleandmise leping. Müügileping (kohustustehing) - võetakse kohustus midagi maksta või müüa. KAASUS T kingib A-le (alaealisele) kinnisasja, millises on 4 korterit. 1. Kas kinkeleping kehtib? JAH,kuna kohustusi ei kehti 2. Kas asjaõigusleping kehtib? EI, kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ning A on alaealine. Omandon võrdselt kaitstud. (PS § 32) Omand on töielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Asjaõigus annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu
Riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jms õigussuhted Kõige olulisem liigitus Õigussuhte struktuuri järgi – kahepoolsed ja ühepoolsed Kahepoolne õigussuhe – osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (nt ostja-müüja, tööandja-töötaja) Ühepoolne õigussuhe – toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (nt kinkeleping, testament); sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub o Eriliik – absoluutne õigussuhe – suhe, milles on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud (nt omanik omandiõiguslikus suhtes, teose autor autoriõiguslikus suhtes) Õigussuhte funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduva...
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööe...
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õigl...
Lepinguvälised võlasuhted: -tasu avalik lubamine -asja ettenäitamine (dokumendi ettenäitamine) -käsundita asjaajamine (sillalt kedagi päästes, ülikond rikutud, põhjuslik seos isiku päästmisel), kui keegi karjub et ärge tulge appi, kui keegi teeb enesetappu siis teised moodused -alusetu rikastumine (kui võlasuhte sidunud kui selline langeb ära, leping tühistatakse või leping muutub tühiseks kuigi on juba midagi üle antud nt, asi tuleb kuidagi tagasi täita) -kahju õigusvastane tekitamine (jalutab naisterahvas ja suitsetab, viskab sigareti hoovi ja maja põleb maha, kas ta peab hüvitama kahju mis see tegu endale kaasa tõi, lepingulisest võlasuhtest seda tekkida ei saa, lepinguvälise võlasuhe. Auhaavamised, suurema ohuallikaga tekitatud kahju nt mootorsõidukid, kui koer hammustab kedagi, või kui majalt kukub jää kamakas autole, ka toote vastutus mis on teatud kahjustusega). Võlasuhe võlaõigusseadus reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguv...
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
piiratud teovõimega isik. Siit tuleneb, et kohus võib seda kokkulepet kehtetuks tunnistada juhul, kui Teetamm pöördub hagiga kohtusse. 3. Vorminõuded Tavaline lepingu kirjalik vorm ei oma kaitsevõimu juhul, kui üks lepingupooltest on pahauskne. Kinkelepingu riiklik registreerimine ning kinnistusraamatusse omandiõiguse ülemineku kandmine on kohustuslikud.VÕS § 267 lg 1 p 2. JÄRELDUS: Käesolev kinkeleping ei ole kehtiv. Formaalselt on see kehtiv, kuid materiaalselt mitte. Kaasus 3 (koost. A. Lott) 1. Mihkel Mets esitas 15.09.2017 Vihula Vallavalitsusele taotluse S aare maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamiseks elamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Vihula Vallavalitsus pöördus 18.09.2017 Keskkonnaameti Põhja regiooni poole projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku saamiseks. 2
· FIE nimi sisaldab ettevõtja ees- ja perenime (v.a.juhul kui sisaldab talunime) · ärinimi ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas · ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega igast kräppi ei tohi panna. Kohvik on kohvik, mitte Cafe. Uue keeleseaduse järgi ei tohi olla võõrkeelseid nimesid. TSÜS NB! Tava muutub õigusnormiks, kui ta on seaduses kirja pandud. Ühepoolne tehing testament, kinkeleping. Kohustused tekivad lepingutest ehk tehingutest abiellumine, surm, lapsendamine jne. Suur probleem Eestis on see, et ettevõte viiakse pankrotti ja vara jaotatakse ära ja siis tehakse uus ja alustatakse samade inimestega ja sama varaga. Kui teete äriühinguna tehinguid, siis tuleks silmas pidada kas teine pool on reaalselt olemas, kas inimesel on volitus, kas on käibemaksukohuslane (hoolsuskohustus). Iga isik peab ennast ise sisse kirjutama, kuid puudub sanktsioon.
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist?
arvutatakse need tähtpäevad jaemüügi päevast. Vahetus Vahetuslepingu järgi toimub poolte vahel ühe vara üleandmine teisi vastu. Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Vahetuslepingu kohta rakendatakse ostu-müügi lepingu nõudeid. Kinkeleping Kinkelepingu järgi annab üks pool vara tasuta teise poole omandisse. Kinkeleping loetakse sõlmituks vara üleandmise momendist. Kinkeleping summaga üle 50 krooni peab olema notariaalselt tõestatud. Hange ehk hankeleping 15 By Matti `98 Hankelepingu järgi kohustub hankija kindlaksmääratud tähtaegadel või -ajal ostjale või ostja organisatsioonile ehk tellijale üle andma omandisse kindlaksmääratud toodangut. Tellija kohustub toodangu vastu võtma ja tasuma selle eest kehtestatud hindade järgi
imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse tehingu nt kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus kinkijal on kohustus tasuta kingisaaja üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkija peab andma kingisaajale üle kingitud eseme või tegema võimalikuks kingisaajale selle valduse saamise muul viisil ning kõrvaldama kõik takistused eseme valdamiseks.
Kui kohustuste täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 4. Lepingute liigid. Lepingu sisu järgi eristatakse: Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
arvestada, mis staadiumis on leping (kas keegi on seda juba täitma hakanud vmt). Kolm erandit: taskuraha reegel, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga) kui on antud sihipäraseks kasutamiseks, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga) nad vivad iseseisvalt teha tehinguid, millest ei teki neile otseseid tsiviilkohustusi. (nt kingituse vastuvõtmine kinkeleping (kui sellest ei teki kohustusi!)). 2.3.3 Piiratud teovõimega täisealiste tehingud Siin kehtivad põhimõtteliselt samasugused reeglid nagu 7-18 aastaste alaealiste suhtes. Ühepoolsed vaja eelnevat nõusolekut, kui seda pole, siis on see leping kehtetu Mitmepoolsed vaja eelnevat (kohtu poole eestkostja) nõusolekut. Kui inimene kunagi jälle terveks saab, (teovõimetus on OBJEKTIIVNE seisund) siis võib ta ise lepinguid teha. Kolm erandit:
juba täitma hakanud vmt). Kolm erandit: taskuraha reegel, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga) kui on antud sihipäraseks kasutamiseks, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga) nad vivad iseseisvalt teha tehinguid, millest ei teki neile otseseid tsiviilkohustusi. (nt kingituse vastuvõtmine – kinkeleping (kui sellest ei teki kohustusi!)). 2.3.3 Piiratud teovõimega täisealiste tehingud Siin kehtivad põhimõtteliselt samasugused reeglid nagu 7-18 aastaste alaealiste suhtes. Ühepoolsed – vaja eelnevat nõusolekut, kui seda pole, siis on see leping kehtetu Mitmepoolsed – vaja eelnevat (kohtu poole eestkostja) nõusolekut. Kui inimene kunagi jälle terveks saab, (teovõimetus on OBJEKTIIVNE seisund) siis võib ta ise lepinguid teha. Kolm erandit:
· poolte kokkuleppel · vana võlasuhte asendamisel uuega (uuendamine) · lepingust taganemisega või sellest ülesütlemisega · võlgniku surmaga · võlausaldaja surmaga 6.5 VÕÕRANDAMISLEPINGUD. KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping · vahetusleping · kinkeleping · faktooringleping Kasutuslepingu sõlmimise eesmärk on anda asi kasutusse ja saada see kokkulepitud kasutusaja lõppemisel tagasi. Kasutuslepingud on: · rendileping (nt masina rent, rentijal on vilja saamise õigus) · üürileping (nt korteri üür) · litsentsileping · frantsiisileping · ehitise ajutise kasutamise leping · tasuta kasutamise leping · laenuleping (makstakse tagasi samas koguses ja kvaliteediga)
· poolte kokkuleppel · vana võlasuhte asendamisel uuega (uuendamine) · lepingust taganemisega või sellest ülesütlemisega · võlgniku surmaga · võlausaldaja surmaga 6.5 VÕÕRANDAMISLEPINGUD. KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping · vahetusleping · kinkeleping · faktooringleping Kasutuslepingu sõlmimise eesmärk on anda asi kasutusse ja saada see kokkulepitud kasutusaja lõppemisel tagasi. Kasutuslepingud on: · rendileping (nt masina rent, rentijal on vilja saamise õigus) · üürileping (nt korteri üür) · litsentsileping · frantsiisileping · ehitise ajutise kasutamise leping · tasuta kasutamise leping · laenuleping (makstakse tagasi samas koguses ja kvaliteediga)
osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping,
lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. (3) Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. Lepingute liigid: ostumüügi leping, vahetusleping, kinkeleping, laenuleping, käsundusleping, agendileping, tööettevõtuleping, vahendusleping, rendileping, üürileping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
