tähtsam käija kohvikutes ja olengutel ning veeta võimalikult palju aega seltskonnas. Mees ja lapsed on tema jaoks teisejärgulised. Seltskonda on Karin väga hästi sisse elanud ja tal on palju tutvusi. Teos algab seltskonnas ühe tuntuma ärimehe Köögertali pankrotiga. See, et Köögertal on pankrotti läinud, ohustab ka teisi ärimehi, kaasa arvatud Karini isa Vesiroosi. Vesiroosi ainukeseks pääseteeks on tema tütar Karin. Ta soovib nimelt Karinile pulmadeks kingitud majale obligatsioone teha, Karin aga keeldub sellest ja ka Indrek ei suuda teda ümber veenda (lisaks näide: lk 38). Nii peabki Vesiroos end mõnel muul viisil jalule upitama, kas siis alkoholi müügiga või mõnel muul ebaseaduslikul viisil. Teose põhiline sündmustik keerleb aga peamiselt Indreku ja Karini karidele jooksnud abielu ümber, mis viib lõpuks välja Karini traagilise surmani. Juba teose alguses on Karini ja Indreku vahekord pingeline, seda süvendavad aga veelgi Karini
Uurimistöö käigus selgus, et Eesti mõisaansamblite ilme kujundamisel oli mõisate kõrvalhoonetel märkimisväärne osa, millest kõneleb kõrvalhoonete arvukuski. Audrus oli 20. sajandi algul üle neljakümne hoone. Tänaseni on endistest Audru mõisa hoonetest suhteliselt hästi säilinud neliteist ehitist, mitmed neist muinsuskaitse all. Töö on liigendatud neljaks peatükiks ja kolmeks alapeatükiks. Audru mõisa ajaloost. Audru mõisa on esmamainitud 1449 a-l aegade jooksul on mõisa kingitud korduvalt erinevatele omanikele. Audru mõis on üks hoonete rikkamaid mõisaansambleid Pärnu ümbruses. Enamik mõisahooneid paikneb piki Audru jõge. Muinsus kaitse all on 14 hoonet. Omapäraseim neist on teenijate maja, mille loode nurka ilmestab kellatornina toiminud nurgatorn. Mõisal on säilinud tänaseni peaaegu kogu majapidamishoonete ansambel. Mis annab hea ettekujutuse mõisa õuest ja selle ümber paiknevatest hoonetest
Otsida, kahelda, leida! Seda, et kõigil meil on ettemääratud saatus, teab ilmselt igaüks. Kuid iseasi on see, kui paljud meist seda usuvad ja tõsiselt võtavad. On suur hulk inimesi, kes peavad saatust lihtsalt üheks osaks ennustamisest ja muust ebausust. Samas, teine osa inimestest aga on kindel, et kõiki elusolendeid saadab kogu elutee jooksul ettemääratud saatus. Saatuse mõjutamise ja muutmise üle on vaieldud kaua ja vaieldakse ilmselt ka edaspidi. Võibolla ongi saatuse ülesandeks jääda alatiseks mõistatuseks. Arvan, et saatus on meile kujundatud kõrgemalt poolt ja seda muuta on väga raske, kui mitte öelda et võimatu. Kõige mõistlikum on elada päev korraga ja leppida infoga, mis on vajalik vaid praguseks eluetapiks. Raamatus ,, Kuningas Oidipus " kandsid sarnast suurt viga nii Oidipus ise, kui ka tema isa Laios- mõlemad olid liiga uudishimulikud. Mehed uurisid ebavajalikult palju oma tulevikku j...
olnud uurimisobjektiks filosoofidele aastatuhandeid. Esimeseks mõtlejaks võib vist pidada seda meest või naist, kes esitas esimesena küsimuse ,,mis on inimese roll maailmas?". Tänapäevani ei ole kirjutatud ühtegi õpikut ega juhendit, mis vastaks sellele küsimusele. ,,Inimene on saladus," ütleb Dostojevski. Kes ta siis ikkagi on see inimene? Kui sünnib uus ilmakodanik, on tavaliselt lapse vanemad õnnelikud. Nad on aidanud ellu tuua uue inimese hinge, kellele on looduse poolt kingitud elu. Me oleme rõõmsad, kui saame jätkata inimsugu. Me kunagi ei küsi, milleks? Sest see on loomulik: veel sündimata lapse käest ei saa küsida, kas ta tahab ellu astuda või mitte, ega ammugi mitte viljastamata munaraku käest. See on puhtfüüsiliselt võimatu. Seega uute elude loomine on justkui loomulik protsess. Inimene ei taha teada, mis saab olema selle uue organismi pisitillukese inimlooma elu mõte. Kui imikust
Novellis olid pikad arutlused valemõtlemisest ja sellest, kuidas tuleks end uuritava mõttemaailmaga samastada. ,,Hüpikkonn" Üks kuningas armastas hirmsasti huumorit, kuid ta eelistas peene nalja asemel robustset. Nii oligi tal lisaks seitsmele nõunikule ka liikumispuudega õuenarr, keda kutsuti Hüpikkonnaks, ning kääbusest ilus tantsijanna, kes mõlemad olid talle kingitud. Kord, kui kuningas palus nende abi maskiballi korraldamisel, solvusid nad tema peale hinge põhjast, sest ta käskis Hüpikkonnal juua veini, mida too üldse ei kannatanud, ning viskas joogi sõbra kaitseks välja astunud tüdrukule näkku. Vastutasuks organiseeris hüpikkonn balli, kus kuningas nõunikega mängis orangutange (selleks olid nad kaetud tõrva ja linaga), meelitas nad selle koha peale, kus tavaliselt seisis lühter, tõmbas nad valgusti asemel rippu ning pani põlema
1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi,
vigastab Robert end ning sureb teadmata oma naise sünge saladusest, mis võib muuta kogu kuningriiki. Pärast Roberti surma kroonitakse Joffrey ning Eddard avaldab Cersei saladuse: Joffrey pole Roberti, vaid on Jaime poeg. Selle eest käsib Joffrey Eddardi hukata, kuulamata on kihlatu Sansa palveid seda mitte teha. Hukkamisega lõpeb ka rahu Seitmes Kuningriigis ning väed kogutakse kokku ja valmistutakse sõjaks. Kaugel lõunas on Viserys tapetud ning Daenerys on naitunud kohalikuga. Talle on kingitud kivistunud lohemunad, milliseid keegi enam sajandeid pole näinud. Kui Dani mees sureb,, pole talle jäänud muud kui lohemunad. Imekombel need kooruvad ja temast saab lohede ema. Eddard Starki mängiv Sean Bean sobis oma rolli suurepäraselt. Vaikne, viisakas, mõtlik ja ettevõtlik- omadused mis on Eddard Starkil. Noored näitlejad Jack Gleeson, Sophie Turner, Maisie Williams, Isaac Wright tulevad oma rollidega Joffrey, Sansa, Arya ja Brandonina suurepäraselt toime
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud...
A. Weinmann, ülemaednik.Põhijaotus püsib tänaseni sama nagu see oli botaanikaaia algus aegadel. 1810. a. oli taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat.Tänu heale ja usinale tööle, osteti juurde ka maad, ja saadi kätte ka praegune pindala suutus 3,5 ha.Ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. 1874-1895 oli direktoriks E
joontele. 12. Milline kunstitehnika sai alguse romaani ajastul ( vihje - akende kujundus)? Vitraaz. 13. Mis on roosaken? Millisel Tallinna kirikul on roosaken? Millal on see ehitatud, mis stiilis? Mida kujutati? Kuidas? Roosaken on rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. Tallinna Kaarli kirikul on roosaken. See on patroon Schonerti poolt kingitud ja kujutab lihtsat lilleõit. See ehitati 19. sajandi lõpul. Lille keskel on hiljem lisatud (1910) elektrooniliselt valgustatud kella numbrilaud. 14. Too välja romaani ja rooma skulptuuri erinevused ja sarnasused? Rooma skulptuurides tulid välja kõik inimeste iluvead, nende iseloomulikud jooned, väga täpselt. Romaani kunstis olid kujud üldistatud, inimeste proportsioonid ebarealistlikud, edasi anti vaid emotsioone. 15. Mis on ,,vaeste piibel"
Elanikkond valmistub härjavõitluseks ja tervitab saabuvat matadoori ja ta assistente, kartmatuid härjavõitlejaid. Carmen lubab Escamilloga abielluda, juhul kui too peaks võidukalt naasma. Frasquita ja Mercedes hoiatavad Carmenit, et rahva hulgas liigub ringi José ja et ta kavatseb Carmeni tappa. Enne kui Carmen areenile jõuab satubki ta vastakuti kahvatu ja meeleheitel Joséga. Viimast korda nõuab mees ta armastust ja truudust. Kui Carmen viskab Joséle näkku talle kingitud sõrmuse, kaotab mees enesevalitsuse ja pussitab Carmenit südamesse. Naine sureb samal hetkel kui Escamillo areenil võidu saavutab. Pealtvaatajad lahkuvad areenilt ja murtud José tunnistab oma teo kõigi ees üles, hüüdes "Ah Carmen! Ma Carmen adorée!"
aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. Kaelkirjak ja inimene Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-Egiptusest). Teada on ka kaelkirjakute kasutamine Vana-Rooma gladiaatorite võitlustel. Esimene kaasajal Euroopasse toodud kaelkirjak oli 1827. aastal Prantsusmaa kuningale kingitud Zarafa. Tänapäeval on kaelkirjak loomaaedades laialt levinud ja hästi paljunev liik. Ameerika Ühendriikide loomaaias suri maailma vanim kaelkirjak, kes oli 24 aastane. Morefu nimeline kaelkirjaku elupäevad lõpetati erinevate haiguste tõttu, mis ei allunud enam ravile. Kaelkirjak oli 5,5 meetrit kõrge ning kaalus ligi tonn, kirjutab Yle. Vabaduses elavad kaelkirjakud tavaliselt 13 aastat, kuid loomaaedades isegi kuni 25 aastat. Alamliigid
Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks
Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. · Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks
Küljelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhidektuurne mõjukus keskendub interjööris-ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujundav freskotehnikas altarimaal "Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresco teostas Eesti soost kunsnik Johan Köler. Altari maal valmis 10-ne päevaga ehk 23. Juuliks 1879. Põhjatornis olev kell on kingitud 1670.a Rootsi kuningas Karl XI poolt ja see on ainuke mälestus 1670.a ehitatud puukirikust. Lõunatornis on 1870 a kaupmehe I.E. Steinbergi poolt annetatud malmkell. Juugendstiil Juugendstiil tuleneb saksa ajakirjast "Jugend"(noorus)nimetus kus seda stiili tuntakse ja soovitati. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest: tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt
Peagi kuuleb Laios ,et ta enda poeg tapab ta ja heidab emaga ühte . ??? Peale selle jutu kuulamist lasi ta Lokasteri poja ära tappa. Laios käskis oma teenril viia laps Kurintose mäele surema . Laiose teener andis selle lapse talumehele ja läks Korintose mäele. Talumehel läks süda hardaks ning ta ei suutnud last sinna surema jätta. Talumees andis lapse hoopis Korintose karjuse kätte , kes selle lapse Korintose kuningale viis. Korintose kuningas oli ilma lasteta ja ta võttis kingitud lapse meeleldi vastu. Polybos pani poisslapsele nimeks Oidipus ja kasvatas ta Korintose printsiks. Kui Oidipus kasvab suuremaks ja talle ennustatakse ,et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga, lahkub ta kodust ,et seda ära hoida ja hakkab Teeba poole liikuma. Teel Teebasse toimus kolme tee ristil väike arusaamatus. Laiose tõlla juht lõi Oidipusele jalaga. Oidipus ei tahtnud seda nii jätta ja hakkas asja uurima. Kolme tee risti juures läks võitluseks ja Oidipus tappis viis
MORAALITEOLOOGIA 1. Mis on vabadus? 1. Vabadus on (Jumala kingitud) võime toimida või mitte toimida, teha seda või teist, ning nõnda korda saata teadlikke tegusid omaenda vastutusel. Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui ta on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning see viib patu orjusse. 2. Mis on südametunnistus? 2. Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda vastutust oma teo eest. 3. Kas südametunnistus võib teha ekslikke otsuseid? 3. Inimene peab alati alluma oma südametunnistuse kindlale otsusele, kuid ta võib teha ekslikke otsuseid põhjustel, mis ei pruu...
Härra Maurus aga ütleb, et kellelegi ei tohi raha anda peale tema enda. See intsident teeb Indreku laiemas hulgas tuttavaks ja varsti saab temast oma inimene. Koos teistega läheneb Indrekule ka õpetaja Tigapuu, kes saab mitme edasise probleemi allikaks. Nad hakkavad koos linnas käima ja satuvad seetõttu härra Maurusega pahandustesse. Tigapuu veab kord Indreku Siberisse ning annab talle rubla eest kaheks nädalaks oma "onu kingitud padja" ja teki. Trikke teeb Tigapuu ka siis, kui härra Maurus annab neile raha, mida Indrek tahab võrdselt ära jagada, kuid Tigapuu arvab, et ta peaks saama rohkem. Peagi jättis ta Indreku kohvikusse üksinda ning läks ise ära. Indreku kannatus katkes ning ta läks üksi Mauruse juurde tagasi. Seal sai ta teada, et Tigapuu kipub alkoholiga liialdama ning seetõttu ei andnudki Maurus raha tema kätte. Tigapuu vihastab, et Indrek Maurusele tõtt rääkis ja tüli lõppeb kaklusega. Varsti
need kellalöögid". Ehk ise Cincinnatus arvas, et Cecilia C. on ainult järjekordne ,,nukk" selles linnas. Cecilia C. roll romaanis. 1) Sugulaskond: Cecilia C. kannab pühaku Cecilia nime, kes on kirjanduses kujutatud nagu harmoonia soosija. Cecilia C. sõnad Cincinnatuse isast: "ainult hääl, nägu ma ei näinud"(123) tähendasid, et Cincinnatusele oli sünni järgi kingitud hääl ja tema enda ainulaadne poeetiline mõtlemine. Ta oli poeetilise sõna ja harmoonia soosija poeg. Sõnad ,,ka tema, nagu teie, Cincinnatus"(123) tähendasid Cincinnatuse sisemaailma sarnasust tõeliste maailma kirjanikutega. 2) Autori vihjed teisest maailmast: Romaanis autor kujutab 2 maailma, maailm siin ja seal. Siin maailmas asub vangla ja kõik tegelased
35. "Tasa sõidad (sõuad), kaugemale jõuad"). 36. Käbi ei kuku kännust kaugele. 37. Julge pealehakkamine on pool võitu. 38. Igaüks on oma õnne sepp. 39. Keelatud vili on magus. 40. Tervis on parem kui rikkus. 41. Kus suitsu, seal tuld. 42. Silm on hinge peegel. 43. Silm on südame aken. 44. Laisal päev pikk. 45. Kuri keel on teravam kui nuga. 46. Tühi kõht on kõige parem kokk. 47. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. 48. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. 49. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. 50. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. 51. Aus nimi on enam kui raha. 52. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. 53. Pool vaest isata, üsna vaene emata. 54. Kõik, mis teed, tee hästi. 55. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. 56. Sõpra tuntakse hädas. 57. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! 58. Töö kardab tegijat. 59. Argpüks kardab ka oma varju. 60. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. 61. Sõpra tuntakse hädas. 62. Hirmul on suured silmad. 63
Tundis loometee alguses suurt huvi avangardistlike kunstisuundade vastu. 1957. aastal valmis esimene kohmakas katsetus abstraktsioonis, milleks Maran kasutas poolikuid värvituube kunagi Konrad Mäe poolt tema emale kingitud "Kompositsioon valge jupiga" 1962, guass maalikastist. Maran: "Mingit isikupära ega stiili ma esialgu kujundada ei püüdnud. Selle järele ei olnud tarvidust ja see ei tulnud mõttesegi, tahtsin lihtsalt
* 1977 Maciej Zenon Bordowicz "Non-stop" (vanem Vana naine) * 1979 Tammsaare/Paul-Eerik Rummo "Ramilda-Rimalda" * 1980 Enn Vetemaa "Nukumäng" (Liispet) * 1980 Lev Tolstoi "Elav laip" (Anna Dmitrijevna) * 1983 Oskar Luts "Kapsapea" ja "Kalevi kojutulek" (Krõõt) * 1984 Oskar Luts/Kalju Komissarov/Kalju Orro "Kevade" (Arno vanaema) * 1985 David Lee Coburn "Dzinnimäng" (Fonsia) Rändesemed Anna Tamme Lisl Lindau kõrvarõngad K. Menningu ja P. Põldroosi näitlejanna Anna Tamme kingitud hõbekõrvarõngad muutis rändtalismaniks Lisl Lindau, määrates oma viimasel eluaastal (1985) ka nende järgmise hoidja. Meenekarbi pidulik üleandmine toimus aga alles kahe aasta pärast, L.Lindau 80. sünniaastapäeval 2. septembril 1987, "Misantroobi" etenduse lõpul publiku ees. 1987 Kaie Mihkelson Parima naisnäitleja auhind 1985 - Lisl Lindau Fonsia, D. L. Coburni "Dzinnimäng" (Ugalas). Meenutusi Lisl Lindaust Voldemar Panso: "Lisl Lindau on tige ja tülikas inimene..
Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab. Kingitud hobuse suhu ei vaadeta. Kinnas kotti, pöial matti. Kuidas küla koerale, nii koer külale. Kuri keel on teravam kui nuga. Kus suitsu, seal tuld. Kõik, mis teed, tee hästi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Laisal päev pikk. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi. Mets vaese mehe kasukas. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Mis täna tehtud, see homme hooleta. Nagu ema, nõnda ka tütar.
meest Ähvardades paljastada Alani tumeda mineviku, sunnib Dorian keemikut Basili keha hävitama 15.peatükk Leedi Narborough`i pidu Harry märkab Doriani närvilisust, mis on tingitud Basili hukust, millest keegi peale Doriani ja Alani ei tea Jäljed mõrvast on täielikult kustunud 16.peatükk Dorian sõidab kolkasse narkootikumide järele James Vane saab ta kätte, ent "noormees" vingerdab välja, kasutades saatana kingitud noorust Kui Dorian on juba pagenud, ütleb üks lõbunaine, et too oligi Unistuste Prints James hakkab Doriani jahtima 17.peatükk Aiapeoke hertsoginna juures Dorianil tekib kaks austajannat 18.peatükk Dorian kardab surma ja Jamesi, kes selle toojaks võib osutuda Kuid Henryga jahil olles saab üks tundmatu mees kogemata surma Dorian tunneb temas Jamesi ära ja on õnnelik pääsemise üle 19.peatükk
Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge, Ledebouri õpilane, töötas siin 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks. Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. Direktori N
pessimistlike teoseid. Pagulasaastad 1849-1864 · Schopenhaueri lugemise mõjul asub Wagner kirjutama ooperit "Tristan ja Isolde", mis valmis aastal 1859 · Tähtsamaks loominguliseks saavutuseks on veel ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus" loomine "Reini kuld" (1854) "Valküürid" (1856) "Siegfried" ,,Jumalate hukk" 1864-1883 · Üheks Wagneri kunsti jumaldajaks oli Baieri noor kuningas Ludvig II · Helilooja asus elama kuninga poolt kingitud villasse Münchenis · Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. · 1869. aastal heitis Wagner teist korda abielusse suure klaverimängija von Bülow`i lahutatud naisega. · Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad, oli Bayreuth. Bayreuth · Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri · Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad
*Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa juhtima. Läänistuspoliitika tulemusena sai Eesti- ja Liivimaal kõige suuremad maavaldused Rootsi aristokraatia. Kohalikule aadlile jäi Liivimaal 40% mõisatest ja Eestimaal 60% mõisatest. Kõrgaadlid siia muidugi ei kolinud elama. *Reduktsioon- 1680 alustas kuningas kingitud maade tagasi võtmist aadlilt. Mõisnik peab nüüd riigi käest rentima mõisa. Ei ole eramõisaid, ainult riiklikud mõisad. Kokku redutseeriti Liivimaal 84% mõisatest ja Eestimaal 53%. Pea kõikidelt aadliperedelt võeti maid ära, see tekitas pahameelt Rootsi vastu. *Mõisamajandus- opman oli mõisavalitseja, valitses aadliku eest. Kubjas kontrollib, et talupojad tööd teeksid. Rehepapp juhtis vilja kuivatamist. Peamine sissetulekuallikas oli vilja müük
flirdib (härjavõitleja tõi Carmenile härja küljest lindi, mis tähendas tollel ajal armastusavaldust südamedaamile), viib ta Carmeni linnast kaugemale ning küsib tema käest, kas ta armastab teda ja kas ta jääb temaga kokku. Carmen vastab kangekaelselt, et ta ei armasta don Josed enam ning ei taha temaga enam koos olla. Don Jose on löödud ning vihane. Ta ähvardab Carmeni tappa, kui ta temaga koos ei ole. Carmen vihastub, viskab don Jose kingitud sõrmuse põõsastesse ning karjub ei. Don Jose pussitab Carmenit, ning Carmen langeb surnult maha. Don Jose istub sügavais mõtteis olles veel Carmeni laiba juures ning siis matab ta maha. See tehtud, läheb ta esimesse politseijaoskonda ning annab ennast üles.
see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk. Joonase vanaisa oli mitu aastat juba surnud ja see makk oli ainus mälestus Joonasel vanaisast, kuid ometi ta pidi selle nendele poistele andma. Kohe, kui makk oli antud, kahetses Joonas seda. Mitu päeva polnud Marko ja Piilman kooli ilmunud ning lõpuks otsustas Joonas, et läheb sinna külla, kus elab Marko tädi ja Piilman, et äkki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei tahtnud ju enam, et need poisid neile natuke nalja teeksid.. Joonas hiilis mööda küla ringi
-murele. Mareti olek ning käitumisviis tundus olevat üsna loomulik sellises olukorras. Mõni päev hiljem ei saa Maret korralikult sõba silmale ning jookseb jõele, kus näeb teisel pool kallast meest ning arvab, et too on tema poeg, sest mehe nägu on söestunud ning kere haavu täis pikitud. Ta talutab mehe üle jõe ja oma tarekesse, kus ravitseb lakkamatult ta haavu. Emaarmastus, lootus ja meeltesegadus ei lase Maretil selgelt mõelda. Mees, keda ta ravis, ei tundnud oma kodu ära, vaatas kingitud kukrut imestusega ning emagi ei olnud talle tuttav. Maret oli murest ja suurest armastusest poja vastu pimedaks muutunud ega saanudki aru, mis tegelikkuses toimub. Maret trotsis magamatuid öid ning südant murdvat muret poja tõttu, kuid sellest hoolimata lahkus haavatu hing kehast. Ema süda lõhestus, lausa killustus suurest ahastusest, murest ja lootusetust olukorrast. Emaarmastus purunes ning haavas Maretit justkui nuga mitmest kohast. See oli teose
,,Liiga noor, liiga noor", kraaksatab lind. Moonika näitab linnule keelt ja lahkub linnapead leidmata. Lõpuks astub kabinetti sisse linnapea ise: ,,Tere Edgar, tere Edgar", kraaksatab lind entusiastlikult. Operantne tingimine, sest papagoi kordab pidevalt õpitut. Operantse tingimise puhul õpitakse ju fakte. Milliste õppimise seaduspärasuste näitena seda naljalugu kasutada võiks? 7. Mulle kingiti sünnipäevaks rääkiv papagoi. Kuigi kingitud hobuse suhu ei vaadata sain aru, et omanik tahtis lihtsalt linnust lahti saada. Nimelt oli tema sõnavara pehmelt öeldes ebaviisakas ja ründav. Kingitust minema ei visata seega hakkasin tegelema linnu täiendkoolitusega. Jätsin talle päevaks koju mängima maki viisakate sõnade leksikoniga, lasksin tal palju kuulata rahustavat muusikat aga ei midagi. Vahel viskas nii üle, et karjusin papagoi peale ja raputasin teda. Tulemus lind hakkas veel rohkem roppuseid lausuma
Sibyl mürgitas ennast. Hiljem kohtud Dorian maal ühe tüdrukuga ja võrgutas ta ära. Kuid pärast seda, kui tüdruk oli Dorianisse armunud, otsustas Dorian, et tüdrukul on parem ilma temata ja jättis ta maha. Põhjuseks oli Doriani arvamus, et tüdrukul on temata parem. Doriani suhted meestega, eriti Basili ja Henryga on väga head. Basil armastab Doriani väga ja on armukade Henry vastu, kes saab Dorianiga rohkem aega veeta kui tema. Aga Dorian on Henryst lummatud. Ka lord Henry kingitud raamat oli Dorianile väga tähtis. See raamat rääkis, kuidas nooruk oma elul lihtsalt kulutada lasi. Pärast pikki aastaid see raamat mõjutas ikka Doriani, kuna ta tundis, nagu ta ise oleks selle nooruki asemel. Kätlin Rahnel 11B 4. Sibylile sai saatuslikuks millisest teooriast lähtuv suhtumine mida hinnata naises ja kunstis ?
savipotti ja nutab selle kohal iga päev. Vennad saavad tema saladusest teada ja võtavad temalt peaga poti ära. Seepeale sureb tütarlaps kurvastusse. Selleski novellis jäävad tõelised süüdlased karistuseta ja tütarlaps, kes kannatas kõige rohkem, lahkub elust. Viies novell räägib samuti armastusest. Gianni tabatakse tüdrukuga, keda ta palavalt armastab, kes aga vahepeal on kuningas Friedrichile kingitud. Armunud paar seotakse tuleriidale, et nad ära põletada. Õnneks tunneb üks aadlik Gianni ära ja räägib kuningale, keda ta mõrvata kavatseb. Saades teada kui kõrgest soost nad on, mõtleb kuningas ümber ja halastab neile. Selles novellis saab aru, et kui sul oli positsioon või nimi ühiskonnas, siis oli sul palju kergem hakkama saada. Kuues novell rääkis kahest väga andekast mehest. Üks oli suurepärane maalikunstnik ja teine tark seadustetundja
otsustanud jätta mitmeaastased õpingud tahaplaanile, kuna leidis et ta ei teeniks niimodi piisavalt isegi kui ta kunagi saaks mõnele tähtsale ametikohale. Ta leidis, et just Pariisi kõrgseltskond on see, mille poole peab ta püüdlema. Ta saab teada, milline peab olema, et edasi jõuda Pariisis ning see on kohati vastuoluline tema endaga, sest Eugene mõtleb liiga palju teiste peale. Ta peaks olema ahnem, et olla edukas. Ta oleks peaaegu läinud kaasa Vautrini plaanidega, kuid isa Goriot' kingitud korter ning Delphine armastus viisid ta eemale Victorinest. Oleks ta võtnud kuulda Vautrinit, oleks kogu tema elu kulgenud hoopis teistmoodi. Eugene oli sidunud end Goriot'ga ja tema tütardega. Tal ei jäänud muud üle kui aidata neid võlgadest välja, niipalju kui tal raha oli ning Goriot' matmine tuli kinni maksta oma kuludest. Tütred väga ei hoolinud enam isast, kuna teisel olid rahavarud otsa saanud.
Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile ktte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kttemaksu eest ise. Jrgmine pev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk. Joonase vanaisa oli mitu aastat juba surnud ja see makk oli ainus mlestus Joonasel vanaisast, kuid ometi ta pidi selle nendele poistele andma. Kohe, kui makk oli antud, kahetses Joonas seda. Mitu peva polnud Marko ja Piilman kooli ilmunud ning lpuks otsustas Joonas, et lheb sinna klla, kus elab Marko tdi ja Piilman, et kki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei tahtnud ju enam, et need poisid neile natuke nalja teeksid.. Joonas hiilis mda kla ringi. he thja laohoone juures piilus ta
laulatusel, kus kaunid seaded muudavad kiriku interjööri pidulikuks ja suursuguseks. Pulma-aastapäevade sümbolid Milliseid lilleseadeid tellida? · Kui eelarve on tagasihoidlikum, siis piirdutakse: pruudikimp, peigmehe rinnanõel, autokaunistus ja mõned lauaseaded. · Siia võib lisada ka pruutneitside kimbud või käevõrud, viskamise kimp, pruudipärg mahamängimiseks, shampuseklaaside kaunistused. · Eestis on levima hakkama külaliste kingitud lillede seadmise teenus Millal oleks õige aeg pulmalilli tellida? · Mida varem, seda parem. · Pruudikimbu tellimus oleks soovitatav anda 1 nädal enne pulmi. · Suuremate dekoreerimistöödega läheb rohkem aega · Pruudikimbud ja autokaunistustega läheb kiiremini, kui teiste lilleseadetega Milliseid lilli eelistada ? · Eks ikka neid, mis endale kõige rohkem meeldivad. · Aga peab meeles pidama järgmiselt: Rooside puhul tuleb silmas pidada, et kõiki
Barbaruse ja Alle luuletuses kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja, nagu viitab Alle luuletuse ,,Karistai" pealkiri. Veel sagedasem on aga manitsus või üleskutse iseendaga aru pidada, sisemiselt puhastuda. ,,Oo, vaata, inimene, eneselle silmi!" hüütakse Barbaruse luuletuses ,,Epiloog". Inimene teebki seda näiteks Underi luuletuses ,,Ma elan". Katastroofis ellujäänu tunneb kohustust saada paremaks, hinnata talle kingitud elu. Ajaluule temaatika ja väljendusviis, eriti õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule voolule, mis on pärit saksa kirjandusest ja kunstist. Ekspressionism on suguluses sümbolismiga ja kuulub uusromantiliste suundade hulka, kuid sel on selge eripära. Ekspressionistlik kujund on sümbolistlikust kujundist tähenduslikult mõneti lihtsamja ühesem see annab kohe kindlasuunalise üldistuse. Läbivaks kujundivõtteks on hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemust
Rooma traditsioonile põhinevast nimevaramust Juba vanaladina perioodiks kujunes välja, et vabal meessoost roomlasel oli vähemalt 2 nime: eesnimi (praenomen, nt Marcus) ja perekonnanimi (noomen, nt. Tullius), mõnel aga ka lisanimi, mis pärandati perekonnasiseselt (cognomen, nt Cicero). See erineb oluliselt teistest antiikrahvastest, kelle juures kujunes iga inimese lisanimi jälle uuesti patronüümikonist (isanimest) (vrd tänapäeva islandlasi või taanlasi). Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime, naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). ...
Kui vanker peatus, kaotas Bonacieux teadvuse. 14..Bonacieux kuulati jälle üle. Kardinal andis Vitray`le 200 pistoolise maksupaberi ja kirja mileedile15.Kuningas rääkis de Treville`iga ja Tema Eminentsiga Athose vabastamisest vanglast. 16.Kuna kuningas arvas, et kuninganna petab teda, lasi ta kuninganna läbi otsida, kuna aga kirjas(mis talt leiti) ei olnud midagi kirjas armastusest, tahtis kuningas kuninganna lepituseks balli korraldada ja kuninganna pidi kindlasti kuninga poolt kingitud kaelaehet(mis oli kuninga poolt kingitud laekas). 17.Kuninganna andis palve proua Bonacieuxile, et ta leiaks kellegi, kes läheb ja toob Buckinghami käest roosipuust laega ära. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest ülesandest. 18.D`Artagnan läks proua Bonacieuxi juurde ja kuna ta kuulis proua ja härra Bonacieuxi juttu pealt, tahtis ta ise minna roosipuust laegast ära tooma(Londonist) ja ta saigi selle ülesande endale. 19
Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile. Margarete tahab teada, kes need ehted tõi. Mefistofeles korraldab kokkusaamise. Margarett ja Faust kohtuvad. Nad lähevad aiamajakesse. Seal nad suudlevad. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. Faust ja Margarette kohtuvad mõne aja pärast uuesti. Margarette
Hiinasse. Retk katkes Harknessi ootamatu surma tõttu Shanghais. Leskproua Harkness otsustas oma mehe kavatsused teoks teha. Pärast pikaajalisi otsinguid sattus ta selle imepärase looma jälile. Esimesele vangistatud pandale pandi nimeks Su lin. 1938. aastal sõitis Hiinasse teinegi ekspeditsioonis osaleja, Floyd Smith, kes tõi sealt kaasa viis pandat. Kolm nendest läksid Londoni Regents Parki omandusse. Pandasid on kingitud Hiinat külastanud delegatsioonide liikmetele ja diplomaatidele. Kui loomad pika ja piinarikka teekonna üle elasid ning nad loomaaedadesse elama paigutati, veetsid nad oma ülejäänud elu täielikus erakluses. Arvatakse, et kuni tänaseni hoiti loomaaedades eraldatuna enam kui sadat isendit. Panda omamine tõstis loomaaia prestiizi. Kuna neid hoiti üksikult või paarikaupa, oli äärmiselt raske kokku saada paare, kes oleksid võimelised järglasi saama. Enamus vangistuses hoitud
Mõne aja möödudes armub Carmen härjavõitlejasse, kelle nimi on Lucas. Carmen kohtus don José seljataga Lucasega, tuues ettekäändeks mustlasasjad. Ühel päeval jälitas ta Carmenit ning nägi, et Carmen petab teda teisega. Don José viis Carmeni linnast välja ning palus teda, et ta jääks temaga, kuid Carmen keeldus ning tunnistas talle, et armastab Lucast. Vihahoos ähvardas don José Carmeni tappa, mille peale Carmen vihastas ning viskas tema kingitud sõrmuse minema. Don José kannatus katkes ning ta tappis Carmeni. Pikalt mõeldes tuleb don Joséle meelde, kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ka don José tegi. Peale matmist kiirustas ta koheselt esimesse vahtkonda ning andis ennast üles. Peategelasteks on Carmen ja don José ning kõrvaltegelasteks on Garcia ja Lucas, salakaubavedajad, Antonio, vana naine ja tema lapselaps, mustlased jne. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati, mida tahab
värvitoonina, vääriskivina on sel aga olnud väga suur tähendus. Õhtumaadel sümboliseerib türkiis vastavalt värvile kas planeeti Jupiter (roheline) või Veenus (sinine). Tema ülesandeks on olnud kaitsta valitsejat kurjuse sissetungi eest. Iidse Pärsia uskumuse kohaselt on türkiisid suurest armastusest surnud inimeste luud. Need on armastuse kivid, mille kandmisel ollakse julged, kaitstud ja võidukad, ning seni, kuni särab kallima poolt kingitud kivi, võib kindel ollata armastuses. Türkiisi kandjat kuulatakse alati austuse ja tähelepanuga, tal ei ole rahapuudust ega halbu unenägusid. Hommikul türkiisi vaadates võib olla terve päeva muredeta. Ka muistses Mehhikos kuulus türkiis armastatuimate ehtekivide hulka. Türkiismosaiigid kaunistasid kuningate diadeeme ja nende luksuslikke kilpe. Asteekide tulejumal kandis nime ,,Türkiisi valitseja", ning taevasinine türkiis sümboliseeris taevaliku tule (Päikese) ja maise tule ühtsust
4. Vögel, die am Morgen singen, fängt am Abend die Katz´. linnud, kes hommikul laulavad on õhtul kasside kihvade vahel (kes kevadel köhib see sügiseks läinud) 5. ja 10. Wo gehobelt wird, da fallen Späne. kus suitsu seal tuld 6. Wer nicht wagt, der nicht gewinnt. julge hundi rind on rasvane 7. Der Krug geht so lange zum Brunnen bis er bricht. venitama kummi, kuni puruneb 8. Einem geschenkten Gaul guckt man nicht ins Maul. kingitud hobuse suhu ei vaadata 9. Was ich nicht weiss macht mich nicht heiss. mida ma ei tea ei tee mind "kuumaks" 10. ja 5. Wer Sorgen hat, hat auch Likör. kus suitsu seal tuld 11. Wo kein Kläger ist, ist auch kein Richter. kus tegijaid seal nägijaid 12. Was du nicht willst, das man dir tu`, das füg` auch keinem anderen zu. ära tee teistele seda, mida sa ei teaha, et sinule tehakse 13. Der dümmste Bauer hat die grössten Kartoffeln.
KOGUD Eesti Kunstimuuseumi ligi 55 135 kunstiteosest koosnevat kollektsiooni tutvustatakse järgmistes filiaalides: · muuseumi vanakunsti kogu haruldasi kirikukunsti näiteid keskajast barokini (13.18. saj.) ja tsunftide, gildide, kirikute ning Mustpeade Vennaskonna hõbevarasid Niguliste Muuseumis; · 16.20. sajandi Euroopa ja Vene kunsti pärleid Kadrioru lossis ja Johannes Mikkeli poolt muuseumile kingitud hinnalist 16.20. saj. Lääne-Euroopa, Vene ja Hiina kunsti kogu Mikkeli muuseumis Kadrioru Kunstimuuseumi hoonetes; · eesti ühe mitmekülgsema kunstniku Adamson-Ericu (19021968) kujutavat kunsti ja tarbekunsti Adamson-Ericu muuseumis; · eesti suure rahvusromantiku ja ühiskonnategelase, kunstnik Kristjan Raua (18651943) töid Kristjan Raua Majamuuseumis. · Muuseumi uues peahoones, Kumu Kunstimuuseumis, on ulatuslik eesti
Eestit nimetati Rootsi viljaaidaks. Erinevalt Rootsi aladest, E ja L kubermangus olid talupojad pärisorjad (sunnismaine, kuulub mõisnikele). See määrati ära E 1645. aastal Bxenstierna ? uuendatud maakorraldus. L 1668 a võeti vastu, 1667 hakkas kehtima (Totte? uus maakorraldus). See sisaldas, et talupoja üle kehtib nii politseivõim kui mõisniku kohtuvõim. Politseivõimu teostas aadlik, kes oli määratud adrakohtunikuks. Reduktsioon- riigi poolt kingitud annetatud maade tagasivõtmine. Rootsi riik oli kinkinud palju maid ära, selle tõttu riigikassa sissetulekud vähenesid. Rootsi kuningas Karl 11. otsustas viia läbi reduktsiooni 1680. Aastal (Suur reduktsioon). Enamus maid oli tegemist fedoodiega (oli võimalik maad tagasi võtta). Siinsed aadlikud aga arvasid, et ainult Maapäev saab neid asju otsustada. Liivimaa kubermangus protesteeriti kõige rohkem ja neilt võeti kõige rohkem maad ära
kuulda, nüüdseks, mil olete juba vägagi pikka aega kannatanud selle vaesuse ja väga kohutava majandusliku olukorra all, tuleb sellele lõpp teha, sest te kõik olete head inimesed, te väärite head elu, millega saaks suuri tegusid ette võtta! Indrek, ma tean, et sulle meeldib kangesti tantsida, ma tean, et käid igal õhtul kuuvalguses silla peal tantsimas, kui kõik teised magavad, sa ju tahaksid sellega regulaarselt tegeleda ning raha teenida! Sulle on kingitud fantastiline anne, sa ei pea läbima raskeid tantsukoole ega trenne, sul tuleb tantsimine välja naturaalselt, fantastiliselt! Ülejäänud 10 noormeest ja 1 tütarlaps, te olete alles noored, mitte keegi teist pole veel vanem kui kakskümmend üks, tean, et nende kõikide kümne noormehe suureks unistuseks on saada tippsportlaseks korvpallis ning tütarlaps soovib saada lauljaks, teile kõigile on taevaisa poolt antud jumalik anne saavutada enda eesmärk
1.Mis põhjustas Liivi sõja? Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud põhjused peitusid aga vastandlikes kaubandushuvides. Kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus. 2.Mis oli Liivi sõja ajend? Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta. 3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus? Liivima kuningriik- Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa) (Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalit...
See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab nii, et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnistusi ning Orgoni lihtsameelsuse ja ususõgeduse aadressil lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Orgoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. Säärane lõpp on klassikaline deus ex machina Molière'i kummardus armuliku kuninga ees. ,,Tartuffe" paistab silma omapärase ülesehitusega: nimitegelane ise ilmub lavale alles 3. vaatuse alguses, mil tema olemus on publikule juba ammu selge. See võte võimendab veelgi Tartuffe'i teeseldud vagatsemise, näilise kasinuse ja alandlikkuse ning tema saamahimu kontrastist tekkivat koomilist efekti. Samuti viib absurdini Orgoni silmade avanemisega viivitamine
Ega Roos tegelikult nii väga rõõmus ei olnud, kui ta paistis. Tema parim sõber oli surnud paar aastat tagasi ja sellepärast oli ta nii pühendunud jumalale, et ta tema sõbra tagasi tooks. ''Ma olen kuulnud, et tal pole sugulasi ja tema ainuke parim sõber suri õnnetuses. Sellepärast hakkas Roos Orenego õpilaseks.'' Ütles Sikk Stenile. ''Ei ole nagu surnud ärkaksid ellu tagasi.'' ''Ma olen kuulnud, et surnust saab üles ärgata. Nendele kes elavad on kingitud hävitamatu hing. Nendele kes surevad on kingitud ülestõus. Tõend on näidanud ennast läbi jumala imede.'' ''See tundub nii võlts.'' Imed Järgmisel hommikul on kogunenud paljud kiriku ette, et näha isa Orenegot, kes sooritab oma imesid. Ta hoidis oma käes klaasi mille sees oli liiv ja hetkega muutis ta liiva veiniks. Inimesed olid hämmeldunud. Järgmiseks võttis ta ühe puupalgi mille muutis endast suuremaks vasest kujuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
