1. VERERÕHK 1.1. Vererõhu mõiste ,,Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev. Lähtudes veresoonte anatoomilisest jaotusest võib rääkida rõhust suurtes ja väiksetes arterites, arterioolides, kapilaarides, veenides, venulites ja suurtes veenides." (Kingisepp 2006: 62). Kõige kõrgem rõhk on aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides. Vererõhku õõnesveenides võib lugeda võrdseks nulliga. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv ning vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutub see suurima väärtuse. Sellist väärtust nimetatakse maksimaalseks e süstoolseks vererõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb verer...
Viktor Kingisepp Sissejuhatuseks Viktor Kingisepp sündis 24. märtsil 1888 Kaarma-Suure vallas Saaremaal. Ta hukati 3. mail 1922 Tallinnas. Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Hariduslugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898 - 1906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas õpilane, tema lemmikained koolis olid matemaatika ja võõrkeeled. 1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ13 Ly Madal KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.KEHATEMPERATUURIST ÜLDISELT....................................................................4 1.1 Inimese kehatemperatuuri tajumine ja termoregulatsioon........................4 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised...................................
Veebruarirevolutsioon 1917 3.03.1917 Nikolai 2.> ajutine valitsus> määrab uued kubermangukomissarid Petrogradi saadetakse Eesti autonoomia eelnõu! 26.03 40 000 eestlast Petrogradis Ja 30.03 Eesti sai autonoomia: 1. Korda ühtne eahvuslik Eesti kubermang Juhiks Vene Ajutise valitsuse määratud komissar+2 abi Valitakse ajutine Maanõukogu. Okroobirevolutsioon 26.10.1917 Tallinnas võimul Sõja-Revolutsioonikomitee, üks juhte Viktor Kingisepp 27.10 tõdesaatev võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, juht Jaan Anvelt
pdf Tartu Ülikooli Kliinikum. (2014). Kõhulahtisus. http:// www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohulahtisus_lastel_LK.pdf Berry. (2015). Helping Children With Dysfunctional Voiding. Urologic Nursing. http://www.medscape.com/viewarticle/507163 Medical Journal of Australia, Catto-Smith. (2015). ). Constipation and toileting issues in children. https:// www.mja.com.au/journal/2005/182/5/5-constipation-and-toileting-issues- children Kingisepp. (2006). Inimese füsioloogias. Erituselundite talitlus. Roper, Logan, Tierney. (1999). Õenduse alused. Eritamine. Tänan kuulamast!
TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine 3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõ...
Eesti vabadussõda Kirjutan esse teemal Eesti vabadussõda ja filmi ,,Nimed marmortahvlil'' põhjal. Eesti Vabadussõda algas peale seda kui kirjutati alaa Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule. Olukord Eestis oli pingeline, sest kaitsevägi ei alles loomisel. Lahingutest võtsid osa ka kooliõpilased. ,,Nimed marmortahvlil'' algab sellega kui Tartusse pandi üles kuulutused, kus kutsuti mehi armeese. Rahvas oli tusane ja kisuti kuulutusi maha. Käämeril ja Käsperil tekkiis vaidlus kommunismi üle. Ahas ei teadnud kumma poolt olla, kas kommunistide või rahvuslaste poolt. Raekotta tõsteti üles eesti lipp. Koolipoistel polnud üldse plaanis sõtta minna aga asjaolude kokkulangemisel sattusid nad lahinguväljale, kuna poisse kutsuti sõtta ja pool klassi läks omakaitsesse. Ahas ei astunud kuhugi, kuna kahtles kõiges. Lõpuks levis kuuldus, et inglased on jõudnud Tallinna. Kõikjal kostus suurtükkide laskmist. Poisid jagune...
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine parim abimees Jaan Adamson, kes esimesena tõstis esile eesti rahvusliku muuseumi loomise mõtte M.Veske esines ka Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega kultuurilistest edusammudest eestlaste elus Looming Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. raamat "Laulud viisidega" (1874) kogu "Dr. Vesk...
· oktoobriks oli eestis ligi 20 000 enamlast-nende kätte läks Eestmaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine · sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse, peeti vajalikuks saata Lääne Euroopasse välidelegatsioon, selgitamaks eesti poliitilist olukorda ning eesti tulevikku. Oktoobripööre Eestis · võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. aasta oktoobris Eestimaa Sõja- REvolutsioonikomitee- eesotsas Rabtsinski ja Kingisepp · saanud teate bolsevike riigipöörde õnnestumist, aslustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · moodustati dokument, mille käigus läks kubermangukomissari Jaan Posta võim üle Viktor Kingissepale Enamlaste reformid · kõrgemaks seadsusandlik asutus: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · täidesaatev võim-Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · enamlased olid ebademokraatlikud: valimised, kodanikuõigused
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ........................... Süda ja veresoonkond ning haigused Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Süda.............................................................................................................4 1.1. Süda ja haigused................................................................................5 2. Veresoonkond ja haigused..............................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................................10 Lisad.......................................................................
Tänapäev Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. Emeriitdotsent Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. Emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). Dotsent Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija. Artiklites kesksel kohal ühise kirjakeele taotlemise problemaatika, baltisaksa estofiilide keeleliste ideede kujunemine. Oluline on tema ülevaateartikkel eesti kirjakeele perioodidest (EE 11. kd; väitekiri). Doktoritöö "Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16. --19. sajandil" (2004). 21
’Küll tuleb öelda: põrguvägi on sel ajal veel kord kogu oma rammu kokku korjanud, enne kui ta sootuks ära lõppes, sest tema ots oli ligi jõudnud.’ Kirjakeele ajaloo uurimine. Põhiline uurimiskeskus on alates 19. sajandi algusest olnud Tartu Ülikool. Vana kirjakeelt on uurinud professorid Jaan Jõgever, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Arnold Kask, Paul Ariste, Paul Alvre, Huno Rätsep. Praegu tegutseb TÜ-s vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Pille Penjam, Külli Prillop, Kristel Ress). Eesmärgiks on vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektrooniliste kogude loomine ning vana keele sõnavara ja grammatika uurimine tänapäevaste meetoditega. Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel luuakse eesti piiblitõlke ajaloolist konkordantsi ja uuritakse piiblitõlke ajalugu. Kirjandust Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, „Eesti keele vanimad
kui te-radda natukenne laiemaks sab tallatu" - F. R. Kreutzwald "Omal ajal ka ei tahetud loobuda vanast kirjaviisist (luggema ramatuid) ja vastu võtta Ahrensi reformi, aga ometi tuli hiljem järele anda, sest et uus kirjaviis on parem." - Johannes Aavik 1936 Kasutatud kirjandus Ehala, Martin, Külli Habicht, Petar Kehayov, Zabrodskaja Anastassia 2012. Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Künnimees. Kasutatud internetiallikad Kingisepp, Valve-Liivi. Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2001_1/OK_2001-1_01.pdf. 16.01.2018. Eesti Keele Instituut. EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=2. 16.01.2018. PBworks 2017. Eesti kirjakeele areng. http://tekkokad37.pbworks.com/w/file/fetch/113599816/13.%20Eesti%20kirjakeele%20areng.pdf. 16.01.2018. Eesti Kirjanudmuuseum. Eduard Ahrens (1803-1863).
Sinna nimekirja kuulub ka 20. sajandil sündinud Julius Mägiste. Teadlase teaduspublikatsioonide temaatika, kui arvukaid arvustusi mitte arvestada, võib kategoriseerda kuue märksõnaga: häälikulugu, vormilugu, sõnavaraõpetus, nimeuurimine, vana kirjakeel ja murdetekstid. Üldisemalt öeldes oli Mägiste põhiline tähelepanu elus pööratud keelteajaloole. Keeleteadlane on kirjutanud eesti vana kirjakeelele vundamendi, mida tasub nüüd vaid arendada (Valve-Liivi Kingisepp 2000). 1.Elulugu Julius Mägiste oli sündinud 19.12.1900 Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas Kassema külas Tartumaal. Keeleteadlane oli pärit talupidajate perekonnast ning elas oma esimesed eluaastad Kustase talus. Ta oli Gustav ja Emilie Rosalie (sünd Veski) Mägiste poeg. Peres oli lisaks veel kaks last, Aksel ning Vernen Mägiste. Aastal 1922 üleriiklikuks kampaaniaks kujunenud nimede eestistamise käigus muutis Julius koos perega perekonnanime Mägisteks (1922
11) Kuidas nimetati Vene riiki alates 1922. aastast? (täisnimi) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 12) Kuidas nimetatakse dokumenti, millega teatati iseseisva Eesti Vabariigi loomisest? iseseisvusmanifest 13) Kuidas nimetatakse suurtööstuse eelisarendamist Nõukogude Liidus 1930. aastatel? Industrialiseerimine 14) Kes oli Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas? Johan Laidoner 15) Kes oli kuulsaim eestlasest enamlane, Sõja-Revolutsioonikomitee juht? Viktor Kingisepp 16) Mis aastal sai Hitler Saksamaal võimule? 1933 17) Millal lõppes eestlastele võidukas Võnnu lahing? (kuupäev, kuu, aasta) 23.06.1919 18) Arutle, kas iseseisva Eesti riigi tekkimine 1918. aastal oli pigem juhus või paratamatus. Mina arvan, et see polnud päris juhus, selleks oli juba ettevalmistused tehtud ja oli kaua oodatud nö vabadus. Kui venelased lahkusid, sai Eesti selleks oma võimaluse ning kasutas seda. Kahjuks tulid kohe sakslased peale aga
Hypertension, 47(296-322). • Guido, G., Renata, C., Stephane, L., Krzysztof, N., Joseph, R., Csaba, F., Margus, V., Serap, E., Gianmaria, B., Michele, B., Raffaella, D., Massimo, N., Giuseppe, M. (2011). Blood pressure control and cardiovascular risk profile in hypertensive patients from central and eastern European countries: results of the BP-CARE study. European Heart Journal, 32(2), 218-225. • Jasjukevitš, T. (2016). Raviresistentne hüpertensioon. Perearst, 3(112), 45-53. • Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. • Lätt, K. (2015). Hüpertensioon: ravida tuleb patsiendi, mitte numbreid. Perearst, 3(101), 21-28. • Nilsson, P., Journath, G., Palm, K., Viigimaa, M. (2007). Risk factor control in treated hypertensives from Estonia and Sweden. Why the difference? Blood Press, 16(5), 301-304. • Uuetoa, T., Martinson, K., Rebane, M., Keerd, A., (2015). Täiskasvanute kõrgvererõhutõve patsiendijuhend. TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
anda venemaa asutav kogu. 26.03 hiiglaslik deomonstratsioon.30.03 ilmus ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja liivimaakubermang ühtseks. Maanõukogu-esimese Eesti parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maavalitsus- Jaan Raamot hiljem Päts. Hakati looma rahvusväeosi. Maa riigistati, eesti asutav kogu arreteeriti. Oktoobri revolutsioon: 27okt võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud. 1918- jaanuaris loodi sidemed suurriikidega ja Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon. 18. veebr. algas saksa pealetung(venelased, sakslased). 19.veebr loodi päästekomitee, moodustati koos Maanõukogu vanamatekogu otsusega(K.Päts, J.Vilms, K.Konik). 21.veebr kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23
Südametöö ja vererõhu regulatsioon Süda paikneb mediastinum’s ning on ümbritsetud 2-kihilise perikardiga – fibroosne perikard eraldab südant kopsudest ja diafragmast ning 2-kihiline seroosne perikard ümbritseb südant vahetult. Perikard on kinnitunud diafragma külge ja hoiab südame tippu paigal (hoiab ka ära südame liigse paisumise verega täitumisel). Südame sein on 3-kihiline: endokard (ühekihiline entodeel, mille all on sidekoe kiht; katab kambreid ja klappe), müokard (kardiomüotsüüdid, võimelised genereerima AP), epikard (mesoteliaalsed rakud, mis moodustavad seroosse perikardi vistseraalse lestme). Müokardi lihaskiud on formeerunud erineva kuluga osadeks, eriti vatsakestes: longitudinaalsed (välimine), ringikujulised, põikisuunas (seesmine). Veri täidab oma ülesandeid pidevalt ringluses olles (vormelemendid, hormoonid, temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on k...
Arteriaalne vererõhk - on üks elutegevuse näitajatest. Arteriaalne vererõhk tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse seega rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhk on vere liikumisest põhjustatud arterirõhk. Vere ringlemiseks vajalikku rõhku tekitavad südame kokkutõmbed ehk kontraktsioonid. Rõhk arterites muutub olenevalt südame, kui pumba tsüklilisest tööst. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004, Eesti .... 2004, Novak 2006, Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Südame tsükkel - koosneb kontraktsioonist ja puhkefaasist südamel. Kontraktsioonifaasi nimetatakse süstoliks. Puhkefaasi nimetatakse diastoliks. (Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Süstoolne arteriaalne vererõhk - on rõhu kõrgpunkt arterites. Seos südametsükli algusega
*ANTANT (1907) Suurbritannia, Prantsusmaa, väljakuulutamist, liikmed : K.Päts, K. Konik ja Venemaa, USA, hiljem ka Itaalia(1915) J.Vilms Jaan Anvelt eesti enamlaste juht EV väljakuulutamine Johan Laidoner Eesti kindral, vägedejuhataja 23. veebruar 1918 manifesti ettelugemine Pärnus Viktor Kingisepp võttis võimu Poskalt üle Endla teatri rõdul. Luges Hugo Kuusner. 24. veebruar 1918 Võim Tln-s eestlaste kätte 25.02.1918 algas Saksa okupatsioon 05.11.1918 moodustati Balti Hertsogriik Eesti esimese Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms VABADUSSÕDA (28. nov 1918 2. veebr 1920) 1) Nõukogude Venemaa - Lenin, Eesti enamlased - Jaan Anvelt 2) Eesti väed J. Laidoner 3) Landeswehr (baltisakslased) R. von der Goltz
(lubati, sest Venemaa jätkas I maailmasõjas ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni) Eesti kubemangukomissar- Jaan Poska Moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan- Eesti Kubermangu Ajutine maakogu ehk Eesti Maapäev 1917. Aasta septembris vallutasid sakslased Hiiumaa, Saaremaa, Muhu. Oktoobripöördega haarasid juhtimise Petrogradis bolševnikud, juhiks sai Eestis Viktor Kingisepp Peagi selgus, et Eestis saavutatud autonoomiat, ei taheta asutada 1917. Aasta lõpuks kuulutas end Eesti Maapäev kõrgeimaks võimuorganiks Eestis Erilist muutust ei tominud, sest Maapäev aeti laiali, juhid kas vangistati või saadeti maalt välja Edasi tegelesid eesti rahvuspoliitikud Maapäevas salajaselt, illegaalselt 1917. aasta lõpus hakkasid ka jõudsalt tegutsema Eesti- ja Liivimaa rüütelkonna juhid
Maapäeval seati esmakordselt eesmärgiks taotleda Eestile osariigi staatust Jüri Vilms. 1917. a sügiseks oli Venemaa olukord muutunud väga kriitiliseks. Septembris 1917 jõudis sõjategevus esimest korda Eesti aladele . Sakslased hõivasid Saaremaa ja saarestiku. Mandrile nad too aasta ei jõudnud. 1917. a. lõpuks oli Eesti ~20000 bolševikku. 1917. a. ok. toimus riigipööre Pietrokraadis, oktoobri revolutsioon. Eestis läks võim üle Sõjaväerevolutsiooni kommiteele eesotsas Viktor Kingisepp. Eesti bolševikud: V.Kingisepp, Jaan Anvelt. Bolševikud olid väga terrolistlikud. Nad hakkasid kodanikuõigusi piirama. Piirati ka usuvabadust. Algas natsionaliseerimine. Maa kuulutati riigi omandiks. Mõisinike maa rekvereeriti. Asutati riigimõisad, mida juhtisid mõisamoonakad, kes olid töölised, kes moona eest töötasid. Bolševike jaoks oli suureks probleemiks Eesti rahvusväeosad, kes keeldusid laiali minemast. Neid väeosi juhtid Johann Laidoner.
tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada. Oktoobris alustasid bolsevikud relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 23. oktoobri õhtul saatis Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna strateegilistesse kohtadesse patrullima. 26. oktoobril saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Peterburis ning seejärel anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu kubermangu komissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai seejärel Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seadusi ja lähtusid üksnes nii-öelda revolutsioonilisest südametunnistusest. Pankade, ettevõtete, äride ning ka elamute riigistamine
Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. · Jüri Vilms - oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond. Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse · Johan Pitka - oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. · Viktor Kingisepp - oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, elukutseline riigikukutaja. 1917 valiti Eestimaa Nõukogude II Kongressil enamlastepoolse võimuorgani Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmeks ka Viktor Kingissepp. Kingisepp valiti ka Täitevkomitee Sõjakomitee ja Toitlustuskomitee liikmeks. · Johan Laidoner - oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 2. detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti
· Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla · Otsida toetust Antanti riikidelt · Iseseisev Eesti riik (Jaan Poska) 15. nov. · Kokku tuli asutav kogu · Riigikorra määrab Eesti asutav kogu · Seni võim Maapäeval Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis Tagajärjed: · Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp · Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega · Kujunes ühe partei diktatuur · Majandusreformid · Ettevõtete riigistamine · Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks · Maa kuulutati riigi omandiks · Mõisnike maavaldused konfiskeeriti 5)Eesti iseseisvumine 1918-
· Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla · Otsida toetust Antanti riikidelt · Iseseisev Eesti riik (Jaan Poska) 15. nov. · Kokku tuli asutav kogu · Riigikorra määrab Eesti asutav kogu · Seni võim Maapäeval Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis Tagajärjed: · Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp · Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega · Kujunes ühe partei diktatuur · Majandusreformid · Ettevõtete riigistamine · Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks · Maa kuulutati riigi omandiks · Mõisnike maavaldused konfiskeeriti 5)Eesti iseseisvumine 1918-
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveooli...
arengust eesti vanemates grammatikates ja doktoritöö täispiiblile eelnenud tõlgete verbi morfosüntaksist. Tööd: Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997), "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000), "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002), "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002), "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995). Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997) Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000) Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002) Kristel Kikas "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002). "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995) Johannes Gutslaff
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maa...
TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................3 MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.......................................................................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE................
Kes sai kubermangu komisariks? 71. Kes olid nõuandvateks organideks? 72. Millal toimusid KOV valimised? 73. Millal toimus Oktoobrirevolutsioon? Kes sai võimule? 74. Iseloomusta uusi muutuseid kui Lenin võimule sai. 75. Millal määras end Maapäev riiki juhtima ja kui kauaks? Vastused 1. 11.11.1918.a 2. Ajutine Valitsus ja Kaitseliit 3. Ernst Põdder 4. 28.11.1918.a Punaarmee ründas Narvat 5. Viktor Kingisepp ja Jaan Anvelt 6. 29.11.1918.a 7. Pitka- soomusrongide looja, Eesti Mereväe juht 8. 23.12.1918.a 9. Kuperjanov- Lõuna-Eesti vabatahtlike juht 10. 31.07.1919.a 11. Valga ja Võru- 01.02.1919.a, Petseri- 04.02.1919.a, Tartu- 14.01.1919.a 12. 25.05.1919.a 13. Landersvehr-Balti sakslastest ja Saksamaa vabatahtlikest koosnev sõjavägi 14. 05.06.1919.a 15. 23.06.1919.a Võnnulahing(Cesis). 16. 03.07.1919.a 17. Eesti ja Nõukogude Venemaa 02.02.1920.a alla kirjutas Jaan Poska 18
Parasümpaatilised preganglionaarsed aksonid pole sünaptiliselt seotud mitte ainult soole närvisüsteemi motoneuronitega, mis soole muskulatuuri erutavad, vaid ka pidurdavalt toimivate motoneuronitega. Need tsentraalselt vallandatavad pidurdusefektid on eriti hästi väljendunud mao- ja sooletrakti algus- ja lõpuosas ning on funktsionaalselt arvatavasti olulised mao reflektoorsel laienemisel söömisel ja pärasoole kontinentsi reguleerimisel. Kasutatud kirjandus: Peet-Henn Kingisepp 2006. Inimese füsioloogia. Tartu R. F. Schmidt, G. Thews 1997. Inimese füsioloogia. Tartu
Motoorsed keskused: 1. Somatomotoorne keskus eesmises tsentraalkäärus(otsmikusagaras), juhitakse skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Eri närvirakud spetsialiseerunud eri lihastele. Somatosens ja somatomot keskused on omavahel seotud 2. Kõnekeskus kõne kuulub integratiivsete funktsioonide hulka. Kõne koosneb fonatsioonist hääle moodustamine, mis toimub õhu surve mõjul kõrilihastele, häälepaeltele; ja artikulatsioonist häälikute ja nende kombinatsioonide(sõnade) moodustamine, toimub keelelihaste, suulae, mälumislihaste ja näolihaste osavõtul. Kõnekeskus koosneb 3 osast: 1)motoorne kõnekeskus e Broca keskus paikneb vasalu otsmikusagara tagumises alaosas vahetult enne esmast motoorset kõnekeskust seal, kust juhitakse keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajak...
Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................
Eesti ei kuulu enam ENSV Liitu ja on iseseisev vabariik ehk „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” Eesti krooni käibeletulek (1992) Eestist lahkuvad viimased Vene väeosad (1994) – sõjaväepensionäridel võimalus taodelda elamisluba ÜRO (1991) Euroopa Nõukogu (1994) NATO (2004) Euroopa Liit (2004) Nimed Jaan Poska – Eesti esindaja Tartu rahu sõlmimise juures Johan Laidoner – Eesti Kaitseväe ülemjuhataja Vabadussõjas Viktor Kingisepp – Eesti kommunistide juhtfiguur Jaan Anvelt – Eesti kommunistide juhtfiguur, detsembrimässu planeerija Jaan Tõnisson – Eesti diplomaat ja riigimees, hankis Eestile tunnustust välisriikidest Konstantin Päts – Eesti esimene president, Päästekomitee liige Jüri Vilms – Päästekomitee liige Konstantin Konik – Päästekomitee liige Julius Kuperjanov – ohvitser Vabadussõjas, Kuperjanovi jalaväepataljoni rajaja Rüdiger von der Goltz – Landeswehri ülem
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on...
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..............................
tööd). Taru Ülikoolis: Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. Emeriitdotsent Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. Emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). Dotsent Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija. Artiklites kesksel kohal ühise kirjakeele taotlemise problemaatika, baltisaksa estofiilide keeleliste ideede kujunemine. Oluline on tema ülevaateartikkel eesti kirjakeele perioodidest (EE 11. kd; väitekiri). Doktoritöö "Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.--19. sajandil" (2004).
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav ...
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
_ REALICA _ Reaalkooli ajalooallikad Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad: · Kirjalikud ajalooallikad · Mälestused · Esemed · Arhiivid · Filmid · Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venest...
kommunistlik maailmarevolutsioon, luua kogu maailma hõlmav ühine ühiskond. Oktoobri kuus alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal , nad pöörasid ka tähelepanu suurematele linnadele kus asus relvastus ( seal hulgas ka Tallinn) , nad lootsid nendelt linnadelt abi saada.Tallinnas seati valve tänavatele , väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse . 26 oktoobril teatati et riigipööre toimis. 27 okt võttis Viktor Kingisepp Jaan Poskalt võimu ära. Pärast riigipööret enamlaste toetus langes, sest nad võtsid Eestilt õigused ära , alustasid arreteerimisi , korraldasid majandus reforme. Pärast Riia langemist Sakslaste kätte hakkas Eestlaste seas levima kuulujutud , et venemaa ei suuda kaitsta eestit sakslaste eest (eesotsas Tõnisson). Tekkisid mitmed mõtted : tekitada soome-Eesti unioon , Läti-Eesti kaksikriik, Balto-skandia. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise möödapääsmatusest
immuunpuudulikkuse korral (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni klassifikatsioon), kuid ka sekundaarse immuunpuudulikkuse korral prevaleerib immuunsüsteemi teatava lüli häire. KASUTATUD ALLIKAD: 1. Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. 2. Lausvee, E. (1990). Lapse anatoomia ja füsioloogia. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. 3. Wales, J. Vikipedia: vaba entsüklopeedia. Leukotsüüt. 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Leukotsüüt. (24.09.10) 5. Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. 6. Leucocytes. http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx. (24.09.2010) 7. Frances, F. T., Dunning, M. B. (2004). A manual of laboratory diagnostic tests. Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins 8. Marks, V., Cantor, T., Mesko, D. (2002). Differential diagnosis by laboratory medicine. Berlin: Springer Verlag. 9. Velbri, S. (2002). Immuunpuudulikkus. Tallinn: AS Medicina. 10. Parm, Ü
Vabadussõja päevil rindearstina. Iseseisvas vabariigis tegutses ta aga aktiivse luuletajana. 1940.aastal määras Andrei Zdanov ta iseseisvust kaotava Eesti peaministrikandidaadiks. Ivan Johannes Käbin (Joonis 4) Karl Vaino Viktor Kingisepp 17 Joonis 5 Metsavendlus Jaan Rootsi salk (vasakult nr 5 Martin Parts, nr 1 Jaan Vigel, nr 3 August Sabbe) Läänemaa Kirbla valla "Edu" kolhoosi kommnoorte algorganisatsiooni koosolek arutamas vilja varumist augustis 1949. (Foto: V.Samussenko) 18 Tallinna siluett nähtuna Nõukogude sõjalaeva
Liivimaa kubermangu põhjaosa ja Eestimaa kubermangu ühtseks osaks · Poska hakkab kõike juhtima: valitakse Maanõukogu (parlament) ja Maavalitsus (valitsus) --- hakatakse looma ka rahvusväeosi · 1917 oktoober hõivas saksa laevastik Lääne-Eesti saarestiku · Oktoobripööre, võim läheb enamlaste kätte--- 27. okt võtab juhtohjad enda kätte Viktor Kingisepp · Algavad püüdused iseseisvuse taastamiseks · 1918, 18 veebruar algab sakslaste pealetung, vene armee riismed põgenevad · Luuakse päästekomitee, kirjutatakse valmis iseseisvusmanifest · 23. Veebruar loetakse pärnus iseseisvusmanifest ette... · 24. Veebruar moodustatatakse ajutine valitsus · 25. Veebruar saabuvad sakasa väed ja iseseisvus katkeb ligi üheksaks kuuks
Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost. I osa. Tartu, Tartu riiklik ülikool, 1987. 5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015. 6. K-D. Borchardt. Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk. Tallinn, 2001. 7. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998. 8. M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596. 9. M. Kingisepp. Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011. 10. R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura 2004.
kaotusi 1.Eesti polk. Algas enamlaste popul.kasv. Sakslaste sissetungi kartuses alustati tööstusettevõtete evakueerimist=tööta jäämine paljudele.Sakslaste sõjaline edu tõstatas iseseisvumise küsimuse. 25.aug maapäeva kosolekul leidis J.Tõnisson, etSaksa okupatsioon on vägagi reaalne, ja tuleb viia meie probleem maailmapol areenile. ISESEISVUMINE Oktoobripööre- enamlased moodustasid 1917. okt. Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee> Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingisepp. Bolsevistliku riigipöörde õnnestumine Petrogradis> 26 okt. alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. Kõrgem täidesaatev võim läks J.Poskalt üle V.Kingisepale. Enamlaste reformid- Kõrgem seadusandlik asutus- SRK, olulisemad korraldused- Petrogradist, täidesaatev võim- ENT (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee)- Jaan Anvelt. Valimistel sai osalemiseõiguse vaid töörahvas. >jõukamad jäeti pealtvaatajateks. Eesti Asutava Kogu valimisel 1918 jaan. > ebademokraatlikud
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ................
Tänapäevane uurimisseis: · Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. · Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. · Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). · Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija. Artiklites kesksel kohal ühise kirjakeele taotlemise problemaatika, baltisaksa estofiilide keeleliste ideede kujunemine. Oluline on tema ülevaateartikkel eesti kirjakeele perioodidest (EE 11. kd; väitekiri). Doktoritöö "Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.--19
Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle majanduskriistist. Jaan Poska (1866-1920) Tallinna endine linnapea ja vandeadvokaat, pidas ka rahvuskubermangu komissari ametit. Nikolai II Venemaa viimane kroonitud keiser, Viktor Kingisepp - enamlane kes võttis 27. okt üle võimu Jaan Poskalt. Johan Laidoner - sõjalise kõrgharidusega staabiohvitser, sai Eesti diviisi ülemaks 1905, 1917 Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni põhjused, käik, tulemused. Eestis, Venemaal. 1905.a revolutsiooni ajendiks Verine Pühapäev, põhjustas protestimeeleavavalduse kogu Venemaal. Tallinnas toimus streike, miitinguid. Rahutused levisid Tallinnast välja, haarates käsitöölisi, tudengeid, sulaseid jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
