kiiremini kui tavaliselt. Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. 35. Metallide lõiketöötlus Seisneb eelnevatel töötlemisviisidel (sepistamine, valamine jm) saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Lõikeprotsesside liigitus (liigitatakse tööriista geomeetriliste parameetrite ja protsessi kinemaatika põhjal): 1) Nugalõikamine kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Materjal puruneb lõikeserva läheduses, kus pinged on kõige suuremad. Lisaks jõusuunalisele lõikeliikumisele võib nuga saada ka lõikeserva sihilise sirgjoonelise võipöörleva liikumise. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid
annab täpse ülevaate masina konstruktsioonist. Valmistatakse kolmemõõtmelises joonestustehnikas, kasutades kohtlõikeid ja varjutustehnikaid (vt töövihik lk 9 joonis 1 millel on esitatud 4taktilise SPM-i konstruktiivne skeem). Konstruktiivsetes skeemides on üheselt määratus kõikide elementide asend masinal ja ruumis ning kõik elemendid on kujutatud täpses vastavuses nende tegeliku kuju ja väljanägemisega. 16-Kuidas on koostatud kinemaatika skeemid? 17-Kuidas on koostatud hüdraulika skeemid? 18-Kuidas on koostatud pneumaatika skeemid? Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika ja elektriskeemid -masina süsteemide kujutamine vastavate kokkuleppeliste tingmärkidega tasapinnalise joonisena. Nendel näidatakse vastavate süsteemide elementide omavahelised seosed ja elementide peaparameetrid, kuid nad ei näita elementide paigutust masinal ega ruumis
inimese energeetilistele võimetele · Psüholoogilised nõuded vastuvõetava informatsiooni hulk ja selle töötlemise kiirus inimese poolt 12-Mida käsitlevad masinatele esitatavad antropomeetrilised nõuded? Töökoha vastavus inimkeha vormile, inimkeha mõõtmetele ning raskuse jaotumine tööasendis. 13-Milliseid skeeme kasutatakse EM iseloomustamiseks tehnilises dokumentatsioonis? · Struktuurskeem · Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika, elektriskeemid · Konstruktiivne skeem 14-Kuidas on valmistatud struktuurskeemid? Tasapinnaline skeem, mis on koostatud lihtsustatud plokkskeemina. Siin näidatakse ära üksikelementide vahelised seosed. 15-Millises joonestustehnikas on valmistatud konstruktiivsed skeemid ? Kolmemõõtmelised joonestustehnikas. Kasutatakse ka kohtlõikeid ning varjutust. Täpne ülevaade konstruktsioonist.
inertsust kirjeldav mass, isegi geomeetrilistest mõõtmeest on loobutud, kogu mass loetakse koondunuks ühte punkti. Punktmassi asukohta saab kirjeldada kolme arvuga koordinaatidega, punktmassi trajektoor on täpses matemaatilises mõttes joon. Pöörlevat keha võib vaadelda punktmassina vaid suurelt kauguselt, kui keha üksikute punktide liikumine pole jälgitav. Mehhaanika ainevald jaotatakse kolme ossa: kinemaatika, dünaamika ja staatika. Kinemaatikas kirjeldatakse kehade liikumist, süvenemata selle põhjuste selgitamisele (otsitakse vastust küsimusele "kuidas?"). Dünaamikas uuritakse just liikumise põhjusi (otsitakse vastust küsimusele "miks?"). Staatika vaatleb kehade suhtelise paigalseisu tingimusi. 3.2. Punktmassi kinemaatika. Kiirus, kiirendus. Kui punktmass läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused, siis nimetatakse liikumist ühtlaseks
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0
1. Ainepunkti kinemaatika a. Ainepunkti kiirus b. Ainepunkti kiirendus c. Ringliikumine. Nurkkiirus ja –kiirendus d. Pöörlemist kirjeldavate suuruste vektoriseloom e. Tahke keha kulgev ja pöörlev liikumine A)Ainepunkti kiirus Kõige lihtsam mehaaniline liikumine on ainepunkti liikumine. Mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Kas lihtsustus on õigustatud või mitte, see oleneb liikumisülesandest. Näiteks Maad võib liikumisel ümber Päikese vaadelda ainepunktina, kuid pöörlemisel ümber oma telje mitte. B)Ainepunkti kiirendus Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust. Sellest definitsioonist järgneb, et kiirendus arvutud analoogiliselt kiirusega – tuletise abil. Kiiruse puhul � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = � = � ′ leidsime tuletise kohavektorist aja järgi ja saime selle muutumise kiiruse ehk lihtsalt kiiruse. Võttes tuletise kiirusest, saame kiiruse muutumise kiiruse � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = ...
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori...
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0
temperatuuri), elektrit (laengute, ioonide liikumine ja kontsentratsiooni), optikat (neeldumine, prillid, spektraalanalüüs) ja aatomifüüsikat (kiirgused ja nende mõju, dosimeetria(kiirituse mõõtmine)). 10. Mida nim objekti karakteristlikuks pikkuseks? Milleks teda kasutatakse? Mastabeerimist. Selle abil on võimalik leida füsioloogia ja anatoomia omadusi ja funktsionaalseid suurusi. 11.Defineerida kinemaatika mõisteid: kiirus,kiirendus. Kiirus on mingi protsessi muutumine ajas. Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust -- suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust . V=s/t Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus. 12. Kirjutage kiiruse ja kiirenduse valemid, esitage kiiruse ja kiirenduse SI-ühikud. m/s ja m/s2 13. Nurkkiiruse ja nurkkiirenduse valemid. = d/dt ja = d/dt 14. Mida mõistetakse bioreaktsiooni kiiruse all? Bioreaktsiooni muutmine ajas. 15
algmomendid, samuti nende aktiivsuse kestust ja taset · Määratakse, millised lihased ja mis järjekorras osalevad liigutustegevuse sooritamisel või kehaasendite säilitamisel, milline on nende aktiivsuse (erutuse) tase · Sageli kombineeritakse EMG meetodit teiste biomehaaniliste uurimismeetoditega (dünamograafia, goniograadia, aktseleograafia jt.) 6. LIIGUTUSTEGEVUSE KINEMAATILISED KARAKTERISTIKUD Kinemaatilised karakteristikud · Kinemaatika on mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumise geomeetrilisi aspekte, arvestamata nende massi ja kehadele mõjuvaid jõude · Kinemaatilised karakteristikud võimaldavad: - kirjeldada kvantitatiivselt liikumise välist, silmaga nähtavat osa - määrata inimese keha ja selle osade asukohta ruumis - määrata keha orientatsiooni ja poosi suvalisel ajahetkel - uurida liikumise ruumilis ja ajalisi aspekte Kinemaatiliste karakteristikute jaotus:
2 4.3 Keevisliited Jootliited Liimliited Priit Põdra 4. Ainesliited 1 Liit d ja Liited j nende d otstarve t t · Vajadus j on tingitud g süsteemi kinemaatika nõuetest LIIKUVAD liited · Tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise LIIKUMATUD liited · Vajadus on tingitud praktilisest tarvidusest süsteeme koostada ning g
III) Loenguid ja harjutusi dünaamikast, IV) Loenguid ja harjutusi analüütilisest mehaanikast. Nendest II ja III osa on internetis juba ilmunud, II osa 2008. aastal, III osa 2004. aastal. I osa valmis 2011. aastal. Õpik on mõeldud eeskätt TTÜ üliõpilastele, aga seda võivad edukalt kasutada ka teiste kõrgkoolide ning kolledžite üliõpilased, kus õpitakse teoreetilist mehaanikat. TTÜ-s õpetatakse praegu teoreetilist mehaanikat kahes osas: 1) Staatika ja Kinemaatika kursus; 2) Dünaamika kursus. Analüütiline mehaanika bakalaureuse programmi ei kuulu, seda õpitakse lühidalt magistratuuri ja doktorantuuri erikursuses. Lehekülje häälestus: paber A4, veerised: ülal 25 mm, all 22 mm, vasakul 24 mm, paremal 20 mm. Autoriõigus J. Kirs 2010-2011 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 3 Sissejuhatus Teoreetiline mehaanika on üks osa mehaanikast
70. Lõiketerad kaetakse TiN ja TiCN- iga , et terad oleksid tugevamad, lõikepüsivamad ja kulumiskindlamad. 71. Freesimise ja treimise erinevus? Treimisel on pealiikumine tooriku pöörlemine, mis määrab ära ka laastueraldumise kiiruse. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhtelise liikumise kiirus pealiikumise sihis. Freesimisel on pealiikumine freesi pöörlev liikumine. Freesimine on ka treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest 72. Plasmakeevitus- kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks konsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevitus kiirus ja läbikeevuituse sügavus
nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra
20. Nimetada enamkasutatavad pinnastruktuuri parameetrid. *pinna profiili ARITMEETILINE KESKMINE HÄLVE Ra *Tihti on kasutuses ka profiili SUURIM KÕRGUS Rz * mitme pinnastruktuuriparameetri kombinatsioon osa 3. Keermesliited 1. Kuidas liigitatakse liiteid ja mis on nende otsatarveks masinates? Defineerida keermesliite (näiteks poltliite) tüüp lahtivõetavuse, tööpõhimõtte ja liite saamise viisi järgi. LIIKUVAD liited · Vajadus on tingitud süsteemi kinemaatika nõuetest· Tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise. Liikumatud liited- tagab liikumatu ühenduse. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited(polt,liist) , Kinnisliited(keevis). Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine(keevis), Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon(polt), Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata(liist). Tööpõhimõtte järgi: Ainesliited(keevis), Hõõrdliited(polt), Geomeetrilise lukustusega liited(liist). ***polt-, liist-, keevisliited. 2
· Raadius 12 m · Otseliikumiselt etteantud raadiusesse mineku aeg kiirusel 10 km/h on 4 s (pöördesse üleminekul) · Ackermanni põhimõte: vasaku ja parema juhtratta telgede pikendused peavad lõikuma tagatelje pikendusel. · Rooliülekanne peab summutama raputuste kandumise teekonarustelt roolirattale. Seejuures ei tohi juht kaotada kontakti teega. · Rooli kinemaatika peab vastama Ackermanni põhimõttele. · Sõiduk peab reageerima koheselt liikumissuuna korrigeerimisele. · Rooliratta vabastamisel peavad juhtrattad automaatselt pöörduma otsesõidu asendisse · Rooliseadme ülekandearv peab olema võimalikult väike · Roolireduktorid peavad vastama järgmistele nõuetele: - Ei tohi olla lõtku otsesõidu asendis;
Mootori töö võib suhteliseks pikkuseks ja tähistatakse tähega . on ülemises surnud seisus. muutuda ebastabiilseks. = r/L Sellisel juhul = 00 ja amax = R2 (1+ ) Kepsu suhtelisest pikkusest oleneb VKM-I kinemaatika ja Suurim negatiivne kiirendus, mis esineb kolvi alumises surnud seisus, Valmistaja tehase poolt antakse reeglina ühe "perekonna" erineva dünaamika. Näiteks pikema kepsu korral mõjub ristpeata mootoril on positiivsest kiirendusest arvuliselt väiksem. mõõtmetega turbolaaduri karakteristikud, millest võib
neeldumine, spektraalanalüüs, ultra-ja infravalguse mõju (optika); kiirgused ja nende mõju, dosimeetria (aatomifüüsika). 10: Mida nim. Biolooilise objekti karakteristlikuks pikkuseks? Milleks teda kasutatakse? Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristlik pikkus on antud liiki objekti keskmine pikkus, mille abil on võimalik leida füsioloogia ja anatoomia omadusi ja funktionaalseid suurusi. 11: Defineerida kinemaatika mõisteid: kiirus ja kiirendus. Kiirus on mingi protsessi muutumine ajas, ajaühikus. Kiirendus on kiiruse muutumine ajas. 12: Kirjutage kiiruse ja kiirenduse valemid, esitage ka SI-ühikud. s v v= (m/s), a = (m/s2) t t 13: Nurkkiiruse ja nurkkiirenduse valemid. d d = (rad/s), = (rad/s2) dt dt 14: Mida mõistetakse bioreaktsioonikiiruse all? Bioreaktsioonid = südame etc. funktsioonid
moodustatud paljukihiliste konstruktsioonielementide (spoonliimpuidu) kasutamine. Treipingid: 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused universaaltrei- ja freespinkidel töötamisel, mis eelduseks APJ operaatori töös. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid keskkonnaohutus, materjaliõpe, tehniline joonestamine ja mõõtmine. 3. Õppesisu TREIPINKIDE EHITUS, KASUTAMINE JA TÖÖVÕTTED Treipinkide liigitus. Universaaltreipingi ehitus ja kinemaatika. Lõiketeooria alused. Lõikeriistade ja lõikereziimide valik. Mõõteseadmete kasutamine. Töötamine treipinkidel ja nende juhtimine. Välis- ja otspindade töötlemine. Silindriliste avade töötlemine. Keermete lõikamine. RAKISTE , TÖÖRIISTADE JA TOORIKUTE KINNITAMINE TÖÖPINKI. LÕIKERIISTADE TERITAMINE. DETAILIDE BASEERIMINE. Terahoidjad ja vahendid tööriistade ja toorikute kinnitamiseks trei- ja freespinkidel. Lõikeriistade teritamine
1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine? 1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi, 2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi. 3) protsessi kinemaatika järgi. 4.Mehaanilise lõikamise peamised liigid? 1) lôikamine noaga; 2) lôikamine terikuga e. teriklôikamine; 3) mikroteriklôikamine; 4) lôikamine templiga; 5) lôikamine (vedeliku) joaga; 6) ultrahelilôikamine. 5.Kuidas jaotakse noad põiklõike kuju järgi Põiklõike kuju järgi jaotatakse nuge kiil- leht- ja traatnugadeks. 6.Selgitage noaga lõikamise põhimõtet Kôikidel juhtudel surutakse nuga jôuga F töödeldavasse materjali, lôikeserva A ees tekib surutud tsoon.
randit. Need on üksteisest sõltumatud liikumisvõrrandid. Liikumiste sõltumatuse printsiipi kirjeldab valem: ( ) { ( ) ( ) mille komponendid annavad koos kohavektori muutumisvõrrandi (ehk liikumisvõrrandi), mis on kinemaatika põhivõrrand. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. Oletame lihtsuse mõttes, et kiirendus ( ) on konstantne. Kuna kiirendus on kiiruse muutumise kiirus ajas, siis kehtivad seo- sed: kus on integreerimiskonstant, mis on ilmutatud algtingimustest, võttes aja hetke nulliks
(Absoluutselt elastne keha, absoluutselt mitteelastne selgitamiseks. 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? On sageli vajaminev tegevus, et valmistada Koos annavad need kohavektori muutumisvõrrandi ehk liikumisvõrrandi, mis on kinemaatika põhivõrrand. keha, absoluutselt jäik keha, ainepunkt, ainepunktide süsteem jne). hetkel vajaliku suunaga vektorit. | | 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand
Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja. 19
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
cos = ; cos = ; cos = (3.3) F F F Valemid (3.2) ja (3.3) määravad punktile mõjuva jõu täielikult, nii suuruselt kui ka suunalt. Mõnikord on aga kasulikum põhiseaduse vektorvõrrandi (2.1) projekteerida mitte Descartes'i telgedele, vaid hoopis loomulikele telgedele t, n ja b. Seda nn loomulikku teljestikku oleme vaadelnud juba kinemaatika osas. Siin t-telg on puutujatelg, n-telg on peanormaaltelg ja b-telg on binormaaltelg. Vektorvõrrandi (2.1) projekteerimisel loomulikele telgedele t, n, b saame: N N N mat = F t ; man = F n ; mab = F b (3.4A) =1 =1 =1 N
Füüsika kordamisküsimused 1. JÄIGA KEHA MEHHAANIKA 1.1. Kinemaatika 1.1.1. Inertsiaalne taustsüsteem: Liikumise kirjeldamine ajas ja ruumis. Keha asukoht ruumis- taustsüsteemide suhtes. Jäik keha millel arvestatavad deformatsioonid puuduvad. Masspunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võime arvestamatta jätta võrreldes kaugusega teiste kehadeni. 1) a + b summa 2) a - b vahe
13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu , näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesimine on treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest. Freesimise kinemaatilised karakteristikud Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min v=Dn Freesimise geomeetrilised karakteristikud Sirghammastega freesiga ettenihkele vastufreesimisel saavutab laastu summaarne ristlõige maksimaalväärtuse freesi hamba töödeldava detailiga kontaktist väljumise momendil, mille järel langeb miinimumini. Tulemuseks on freesi ebaühtlane koormamine, mis tekitab tõukeid lõikeprotsessis.
Nurk (radiaan) 2. Ruumi nurk (sterad). Mehaanika Mehaanika on õpetus mateeria liikumise lihtsaimast vormist, mis seisneb kehade ümber paiknemises üksteise suhtes. Mehaanika õpetus liikumisest. Mehaanika kui teadus arenes välja 17, 18 sajandil. Ja põhines Newtoni õpetustel klassikaline mehaanika. Käesoleval sajandi alul selgus, et klassikalise mehaanika seadused on täpsed liikumise puhul, millede kiirus on väiksem valguse kiirusest. Mehaanika jaguneb 1. kinemaatika uurib kehade liikumist, tundmata huvi liikumise põhjuse vastu (ühtlane, sirgjooneline, kõverjooneline).2. dünaamika uurib liikumise põhjusi. 3. staatika uurib kehade tasakaalu põhjusi. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha muudab oma asukohta ruumis teiste kehade suhte, mis kokkuleppeliselt on võetud paigalseisvateks. Kehi, mis kokkuleppeliselt on võetud paigalseisvateks nimetatakse taust kehadeks
objekt tiht (tihe objekt), 4-dim. objekt niht (neljamõõtmeline objekt). Sihi (1-dim. süsteemi) määratlemiseks (lõigu saamiseks) ühendame kaks 0-dim. objekti (punkti), rihi määratlemiseks kaks omavahel ristuvat lõiku (sihi tükki), tihi määratlemiseks kaks tahku (rihi tükki) jne. Seega: 2 rihti + nende ühine siht tiht, 2 tihti + nende ühine riht niht jne. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumisvõrrandiks x = x(t) nimetatakse avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x). Mõistet liikumisvõrrand kasutatakse sageli ka avaldise kohta, 7 mis seob liikumist ja selle muutust kirjeldavaid suurusi (kiirust ja kiirendust) liikumisolekut muutva põhjusega (jõuga)
x = 3t , SI-s 3 ), s = v0t ± ( x = 5t + 4t 2 , SI-s a = 4 2 = 8 2 ) , s = s0 + v0t - ( s 2 s 2 x = 7 + 2t - 5t 2 ) . Miks on s-lt üle mindud x-le? Aga sellepärast, et s väljendab liikumist kolmemõõtmelises ruumis (x, y, z), aga gümnaasiumis osutub see liiga keeruliseks ja pole vajagi meetodi mõistmiseks. Piirdutakse ühemõõtmelise ruumiga. Oskused: kinemaatika ülesannete analüütiline ja graafiline lahendamine sirgliikumise korral, st s l v - v0 at 2 ühemõõtmelises ruumis valemitega v = , vk = , a = , v 2 - v02 = ±2as , s = v0t ± . t t t 2 Ülesanded 2.1-2.51 Ülesanne 2.4. Kaks jalgratturit alustavad liikumist ühest ja samast punktist
x = 3t , SI-s 3 ), s = v0t ± ( x = 5t + 4t 2 , SI-s a = 4 2 = 8 2 ) , s = s0 + v0t - ( s 2 s 2 x = 7 + 2t - 5t 2 ) . Miks on s-lt üle mindud x-le? Aga sellepärast, et s väljendab liikumist kolmemõõtmelises ruumis (x, y, z), aga gümnaasiumis osutub see liiga keeruliseks ja pole vajagi meetodi mõistmiseks. Piirdutakse ühemõõtmelise ruumiga. Oskused: kinemaatika ülesannete analüütiline ja graafiline lahendamine sirgliikumise korral, st s l v - v0 at 2 ühemõõtmelises ruumis valemitega v = , vk = , a = , v 2 - v02 = ±2as , s = v0t ± . t t t 2 Ülesanded 2.1-2.51 Ülesanne 2.4. Kaks jalgratturit alustavad liikumist ühest ja samast punktist
Selle jõu mõjul saab tükike kiirenduse , kus ja on nurk jõuvektori ning tükikest pöörlemisteljega ühendava raadiuse suuna vahel. Kuna , kus l on jõu õlg, same: , kus M=Fl on jõu moment ette antud telje suhtes. Kirjutame antud valemi pöörlemise kinemaatika suurustega. Pöörde ulatust mõõtis pöördenurk , mille esimeseks tuletiseks aja järgi oli nurkkiirus ning teiseks tuletiseks nurkkiirendus . Et pöördenurka mõõdeti radiaanides (ringjoone kaare pikkuse ja raadiuse suhe!), on pöördenurga suuruseks ning vastavalt . Tuletame pöörlemise dünaamika põhivõrrandi:
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiiren...
Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Ruumi mõõtmete arv näitab, kui mitmes erinevas omavahel ristuvas suunas saab selles ruumis pikkusi mõõta. Meie ruum on kolmemõõtmeline, sõltumatuid koordinaate on kolm. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumisvõrrandiks x = x(t) nimetatakse avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x). Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha mudel. Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist
objekt tiht (tihe objekt), 4-dim. objekt niht (neljamõõtmeline objekt). Sihi (1-dim. süsteemi) määratlemiseks (lõigu saamiseks) ühendame kaks 0-dim. objekti (punkti), rihi määratlemiseks kaks omavahel ristuvat lõiku (sihi tükki), tihi määratlemiseks kaks tahku (rihi tükki) jne. Seega: 2 rihti + nende ühine siht tiht, 2 tihti + nende ühine riht niht jne. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumisvõrrandiks x = x(t) nimetatakse avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x). Mõistet liikumisvõrrand kasutatakse sageli ka avaldise kohta, mis seob liikumist ja selle muutust kirjeldavaid suurusi (kiirust ja kiirendust) liikumisolekut muutva põhjusega (jõuga). See avaldis on reeglina diferentsiaalvõrrand (sisaldab koordinaati ning tema
2 C a K aC Joonis 4.2 Joonisel 4.2 kujutatud kiirenduste joonis on tehtud tasapinnalise liikumise kinemaatika teooria põhjal. Sealjuures eeldatakse, et nöörid ei veni ja nöörid trumli suhtes (ümber mille nad on mähitud) ei libise. Teiseks eeldame, et silindrid ja rattad veerevad ilma libisemata. Punkt E on nööri mingi punkt K ja K1 vahel. Punktide K ja K1 tangentsiaalkiirendused on moodulilt võrdsed, ning seejuures võrdsed nööri punkti E kiirendusega aE, kuna nendevaheline nöör ei veni. See tähendab, et a K 1 = a K = a E . Kõik
Kordamisküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks?
punktmassiga ja "normaalse" jõuga . Veel oletame, et jõud mõjub risti pöörlemisteljega. Selle jõu mõjul saab tükike kiirenduse kus ja on nurk jõuvektori ning tükikest pöörlemisteljega ühendava raadiuse suuna vahel. Nagu jooniselt näeme, on aga , kus l on jõu õlg. Saame: kus on jõu moment ette antud telje suhtes. Katsume siit jõuda pöörlemise kinemaatika valemis olevate suurusteni. Pöörde ulatust mõõtis seal pöördenurk , mille esimeseks tuletiseks aja järgi oli nurkkiirus ning teiseks tuletiseks nurkkiirendus . Et pöördenurka mõõdeti radiaanides (ringjoone kaare pikkuse ja raadiuse suhe!), on pöördenurga suuruseks ning vastavalt . Pöörlemise dünaamika põhivõrrand tuleb nüüd lihtsalt:
15.3 Induktiivsus 15.4 Solenoidi induktiivsuse arvutamine 15.5 Magnetvälja energia 16 GEOMEETRILINE OPTIKA 16.1 Geomeetrilise optika seadused 16.2 Fermat’ printsiip 16.3 Läätsed 16.4 Kujutise konstrueerimine läätsedes. Läätse suurendus, õhukese läätse valem. 16.4 Läätse optiline tugevus. Luup 17 LAINEOPTIKA 17.1 Elektromagnetlaine energia. Poyntingi vektor 17.2 Polariseeritud valgus - 1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine Taustkeha – keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem – kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass – keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). z
1 r rmin const a) 2 1 2 T2 ja n2 var b) d) c) parem vasak Sele 23.3. Variaatorite skeeme. Variaatori kinemaatika põhikarakteristikuks on reguleerimisdiapasoon D, mis näitab veetava võlli suurima ja vähima nurkkiiruse (pöörlemissageduse) suhet. Laupvariaatoril (Sele 23.3 a) see on n r D 2 max max , n2 min rmin kus n2max ja n2min – veetava võlli suurim ja vähim pöörlemissagedus. Lihtsamate variaatorite (Sele 23.3 a ja b) reguleerimisdiapasoon on kuni 4. selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
