saamiseks. Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele.
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusega: vedeliku tahkumisel või tahke sulamisel, samuti vedeliku aurumisel või auru kondenseerumisel. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele või teistelt kehadelt antud kehale. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra Soojusjuhtivuseks nim siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Gaasides paiknev...
X X X X Juhendaja: P.Otsnik Tallinn 2010 1.Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid Silindrite komplekt, nihik, katseseade (kaldpind), automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aegu ja arvutame antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga = + m-silindri mass (kg) v-massikeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I-inertsmoment (kgm2) -nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Pärast teisendusi ja asendusi saame avaldise inertsmomendi leidmiseks. I=m -1) l-kaldteepikkus t-allaveeremis aeg r-silindri raadius g-9,81 (m/s2) Suurused m, r, l ja t mõõtsime katse käigus. Sin = 0,0085 Silindri inertsmomendi arvutamise teoreetiline valem.
Laias tähenduses on võnkumine mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. Liigitatakse välismõju toimimise ja harmoonilise võnkumise järgi. VÕNKUMISE LIIGID Vabavõnkumine Nim. sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Võnkumisel muundub vaheldumisi kineetiline energia potensiaalseks ja vastupidi. Vabavõnkumise sagedust nim. võnkesüsteemi omasageduseks. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine. Vedru otsa kinnitatud koormuse võnkumine. Sundvõnkumine Sundvõnkumiseks nim. võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. Seda võnkumist põhjustavat perioodiliselt muutuvat jõudu nim. sundivaks jõuks.
nn fotovoogu. *FOTOEFEKT Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale . omase lävisageduse Vastasel juhul ei omista elektronid energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomi-tuumadega *KUIDAS? Fotoefekti uurides jõudis Aleksandr Stoletov :järeldusteni 1. Elektronide voo tugevus on võrdeline metallile langeva valgusvooga. 2. Väljalöödud elektronide kineetiline energia sõltub ainult valguse sagedusest, ega sõltu valgusvoost. 3. Kui valguse sagedus on väiksem mingist antud ainele vastavast piirsagedusest (fotoefekti punapiirist), siis fotoefekti ei esine. *FOTOEFEKTI SEADUSPÄRASUSED Fotoefekti punapiir näitab igale ainele vastavat lainepikkust, millest pikemad lained ei ole . suutelised ainest elektrone vabastama Enamikel ainetel tekitab fotoefekti UV-valgus,
lauapeale. Mida me märkame 30 minuti pärast? Jääkuubik on hakanud sulama. Nimelt mis juhtub selles aines? Aineosakesed tagavad omavahel korrapärased kohad ning nad ei liigu, see on ainult tahkes oleva aine puhul. Kui natuke seletada siis tahkumisel tekivad aineosakeste vahel niiöelda "sidemed", mis hoiavad neid paigas, ühel kohal ilma liikumiseta. Aga nüüd, kui tahke aine hakkab sulama ehk saavutada toatemperatuuri, hakkab aineosakeste kineetiline energia suurenema ehk nad hakkavad võnkuma ning kineetilise energia suurenemisel hakkab lagunema ka see "side" nende aineosakeste vahel, mis hoidis neid korrapäraselt ühel kohal. Kui side on lõhutud, hakkavad aineosakesed võnkuma ja ühest kohast teise korrapäratult liikuma. Kui jää on sulanud, on selle aine aineosakeste "sidemed" lõhutud ning meil on tekkinud vedelik ehk jää puhul vesi. Soojusnähtustega puutumega kokku absouluutselt iga päev, neid on
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Vastastikmõju on loodusnähtus, mille tulemusena enamasti muutub selles olevate kehade liikumisolek. Vastastikmõju suurust kirjeldab jõud (F) 2. 3.Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Aine on looduse põivorm, millest koosnevad kõik ained 4.Relativistlik füüsika on selline aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist. 5.Süsteemiks nimetatakse omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem on süsteem, millesse kuuluvad kehade on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Avatud süsteem on süsteem, milles kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate ja süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6.Superpositsiooniprintsiip väidab, et kuitahes palju välisi objekte võib täita üht ja sedasama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt...
Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: m v 2 I 2 Wk= + 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment (kgm2) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Inertsmomendi valem: g t 2 sin I =mr 2( -1) 2l
09.19289) • Argentiina kunstnik. • Keskendus nii modernsele opkunstile kui ka kineetilisele kunstile. • Juba lapsena oli suur huvi kunsti vastu. • 13 aastaselt kolis Buenos Airesesse. Alchimie- J. Le Parc 1997 J. Le Parci erinevad tööd Relief 10- J. Le Parc 1970 Surface couleur- J. Le Parc 1997 J. Le Parci erinevad tööd J. Le Parc Jesús Rafael Soto (1923-2005) • Venezuela opkunstnik ja kineetiline kunstnik, skulptor ja maaler. • Alustas kunstiga tegelemist poisina, maalides kino plakateid. • Tema näitused toimusid 1979-1990. Parallèlles interférentes- J. R. Soto 1952 Jesús Rafael Soto töid Huvitavad opkunsti näited Re.Na II A Bridget Riley - Cataract 3 Fragment 5 Optiline illusioon tänapäeval (opkunst) Mitu tüdrukut on pildil? Optiline illusioon tänapäeval (opkunst)
märgatavalt. UV valguse juures on elektronide liikumine kiire ning nende arv on suur. Kui minna spektrist punase värvuse suunas, seda hõredamaks jääb elektronide ning kiirus muutub aeglasemaks. 3. Fotoefekt sõltub materjalist, materjali vabade elektronide hulgast, sest mida rohkem on vabu elektrone seda lihtsam on neid ainest lahti lüüa. Tihedus, elektronide arv on erinev. 4. TABEL Elektronide kineetiline energia lainepikkusel ... Metall Fotoefekti Väljumistöö punapiir, J 500 nm 400 nm 300 nm 200 nm nm Naatrium 539 3.6x10^-19 0,4x10^-19 1,4x10^-19 3,0x10^-19 6,3x10^-19 Tsink 288 6.8x10^-19 0 0 0 3,1x10^-19 Vask 263 7.5x10^-19 0 0 0 2,4x10^-19
2 2 ak=v /t= r Kesktõmbekiirendus x=x0sint Harmooniliste võnkumiste võrrand v=l/t=/T Laine levimiskiirus =v/f Lainepikkus =v/r Seos nurk- ja joonkiiruse vahel MOLEKULAARFÜÜSIKA 1.Põhivalemid, mõõtühikud: Gaasi rõhk p=2/3nEk 1Pa=1N*m2 ; 1at=9,81N*m2 ; 1mmHg Absoluutne temperatuur T=t+273 , t=T-273 0K=-2730C Molekulide kineetiline Ek=3/2kT Ek=1J ; T=K ; k=1,28*10-23J/K Energia ja temperatuur Tihedus Ruumala Mass Gaasi rõhk ja temperatuur Ideaalse gaasi pV=m/MRT olekuvõrrand Gaasi üleminek ühest p1V1/T1 =p1V1/T1 olekust teise Kilomoolid gaasi koguses pV/T=R 2.Seadused ja põhiprintsiibid: MKT võrrand ja alused- p=1/3*m0*n*v2 1)gaas koosneb molekulidest 2)molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3)molekulide vahel on vastastikmõju Ideaalse gaasi
nimetatakse energiaks. Töö ja energia keha poolt läbitud teekonna s selle mõõtühik on sama. Sõltuvalt läbimiseks kulunud ajaga t: "akumuleeritud töö" iseloomust on s olemas kahte tüüpi energiat: v= t - potentsiaalne energia Ep Kiiruse ühikuks SI-süsteemis on meetrit - kineetiline energia Ek sekundis. Potentsiaalne energia Ep Kiirendus a Keha langedes ühelt kõrguselt teisele Iseloomustab keha kiiruse muutumise teeb seejuures tööd. Antud keha energia kiirust. Kui keha ei liigu konstantse sõltub keha kaalust (m × g) ja kõrguste kiirusega, mõjub kehale kiirendus a. vahest h: Kiirendus võib olla positiivne või
mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga 4. VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE, LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS. PROJEKTSIOONID JA NENDE SEOS MOODULIGA. Suurusi, mille määramikseks piisab ainult arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Skalaarid on näiteks aeg, mass, töö jne. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmine toimub kas rööpküliku või
Tähis: A Mõõtühik: 1J (dzaul) Valem: A = F s o Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Tähis: N Mõõtühik: 1W Valem: N = A / t o Energia on keha võime teha tööd. Energia on füüsikaline suurus mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Mõõtühik: 1J o Kineetiline energia on energia, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest. E = mv² / 2 o Potentsiaalne energia on energia, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. E = mgh o Lihtmehhanismiks nimetatakse tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. Lihtmehhanismideks on kang, kruvi, hammasratasülekanne jne.
19. KÜSIMUS: Mehhanilise töö definitsioon, valem ja ühik. (lk 132) VASTUS: Mehaaniline töö füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (A=F*s). Tööühik J (dzaul) 20. KÜSIMUS: Võimsuse definitsioon, valem ja ühik (lk 134) VASTUS: Võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t). Võimsuse ühik W (vatt) 21. KÜSIMUS: Mehhaanilise energia: Kineetiline ja potentsiaalne. (lk 134-137) VASTUS: Potensiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Kineetiline energia energia, mida keha omab liikumise tõttu. 22. KÜSIMUS: Kang ja tasakaalu tingimus (lk 138-139) VASTUS: Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadga. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 23. KÜSIMUS: Mehaanika kuldreegel: pöör, kaldpind (lk 140-141)
Jällegi: pöörlemisel Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. ümber liikumatu punkti võib see punkt asuda keha sees, kuid võib võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele olla ka väljaspool keha. äiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga. jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis Nm (njuutonmeeter). Momendi põhivalem: põhjustavad objektide liikumise muutumist
F jõud 1N s läbitud teepikkus 1m (Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent Fcosa. Ainult see jõukomponent teeb tööd. Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa positiivne töö. Kui jõud takistab liikumist või mõjub nürinurga all, nimetatakse tööd negatiivseks - hõõrdejõud.) 20. Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Raskusjõu töö. Keha potentsiaalne energia. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Mehaaniline võimsus. Kineetiline energia on liikuva keha energia. See võrdub tööga, mis tuleb teha, et panna keha massiga liikuma kiirusega . ( J) Kineetilise energia teoreem: Kehale rakendatud jõu töö võrdub selle keha kineetilise energia muuduga. (J)
·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist. Keha temperatuuri muutmise viisid Keha temperatuuri,seega ka siseenergiat, saab muuta kahel viisil 1. Juurde või äraantava soojuse kaudu U = Q 2. Tööga, mis tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu või mida süsteem ise teeb välisjõudude vastu U = A (Välisjõudude töö on positiivne, süsteemi enda töö negatiivne) Molekulide kineetiline energia muutub. · Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. · Selle tulemusena suureneb nende energia nende kiirus kasvab. · Sama protsess toimub ka erinevates kehades olevate molekulide vahel kui kehad on omavahel kontaktis. · Siis ütleme et soojus läheb soojemalt kehalt külmemale. Soojusvahetus T1 > T2 QA
rõhukadu mõjutavad tegurid (voolureziim, takistustegurid, voolukiirus, torustiku ehitus, jne). Rõhukadusid esilekutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: - hõõrde- ehk lineaartakistused, - kohalikud takistused. Vedeliku voolureziimid: *Laminaarne e. Kihiline voolamine. *Turbulentne e. Keeriseline. 20) Kirjeldage, millised on voolava vedeliku mehaanilise energia vormid. Nende omavaheline seos. Energia vorme on kaks : kineetiline ja potentsiaalne energia. Voolava vedeliku rõhk on suurem toru nendes osades, kus vedeliku kiirus on väiksem ja väiksem nendes osades, kus kiirus on suurem. Kitsamates osades, kus suureneb kiirus ja seega ka kineetiline energia, peab seetõttu vähenema potentsiaalne energia, mis sel juhul avaldub rõhumisjõus. Laiemates osades kineetiline energia väheneb ja seega potents. energia suureneb.
N=A/t o Konservatiivsed, dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli (+ joonis)konservatiivne jõud, kus töö on null.Dissipatiivsed jõud, kus töö on nullist erinev, Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. o Kineetiline ja potentsiaalne energia (+ valemid ja mõõtühikud) Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatestjõududest välises jõuväljas o Mehaanilise energia jäävuse seadus (+ valem) Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel
Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja resultant jõud ei tohi null olla ja keha liigub. Tööd teeb jõud. Töö on positiivne siis, kui jõu mõjunurk on teravnurk keha nihke suhtes, samas suunas liikumisega. Töö on null siis, kui jõud mõjub keha nihke suunaga risti, kui keha ei liigu, kui keha jõud on null. Töö on negatiivne siis, kui jõu mõjunurk on nürinurk keha nihke suhtes. s= F s cos A= F nurk jõu ja nihkevektori vahel 17. Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Kineetiline energia tekib liikumisel. mv 2 E k= 2 Kineetilise energia teoreem kehale mõjuva jõu töö on võrdne keha kineetilise energia muuduga v 2 -v 20 m(v 2-v 20 ) mv 2 mv 20 A=F s=a m s= m s= = - =E k -E k0 = E k 2s 2 2 2 18. Raskusjõu töö. Keha potentsiaalne energia. Raskusjõud teeb tööd vertikaalsihis.
kiiruse muutumine. Muutumise suurus oleneb jõu mõjumise ajast või tee pikkusest, millel mõju esineb. Seetõttu on füüsikas kasutusele võetud suurus, mis oleneks nii jõu suurusest, selle mõjumissuunast kui ka teepikkusest. See kannab töö nime. Mehaaniline töö on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv jõud ja mida rohkem keha selle jõu mõjul nihkub � = � ∙ � ∙ cos alfa mehaaniline töö on kehale nihke suunas mõjuva jõu ja nihke suuruse korrutis. F) Kineetiline energia Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v2 poole korrutisega: Ek = mv2/2 Keha kineetilise energia muut võrdub keha poolt tehtud tööga. Süsteemis võib esineda ainult kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikune muundumine. G)Vektorväli Vektorväljaks nimetatakse vektoranalüüsis funktsiooni, mis seab eukleidilise
Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel. Avaldub: vulkaanipursked, maavärinad. Kasutus: maasoojuspumbad, kuumaveeallikad kütteks. Gravitatsioonienergia: hoiab sfääre koos, määrab nende tiheduse, tõus ja mõõn, laamade liikumine. Kasutus: loodetel kas. elektrijaamades. Kineetiline energia: nt voolav vesi, tuuleiilid, lainetus, laviin. Kasutus: tuule- ja vee-energiana. Inimene on suur energia tarbimine, en.tarbimine kasvab koos rahvaarvuga. Inimene vajab energiat soojuseks/elektriks, toit, kütus. Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energia voo vahe. EB tasakaalus:saabub/lahkub ühepalju energiat. Loodusprotsessid tasakaalus, ei toimu soojenemist ega jahtumist. EB pos.:maa saab rohkem energiat kui ära annab, loodusprotsessid kiirenevad, toimub maa
seenergia-keha molekulide kineetiline ja potensiaalne energia kokku. Si Kuidas muuta keha siseenergiat? *soosjusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk,siis tema Temp tõuseb. (suureneb ka siseenergia)nt. Haamriga lööma vastu naela. U suurendame mehaanilost tööd tehes. *tööga, mida tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu Või mida süsteem ise teeb välisjõudude vastu. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järe dus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub e nergiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab ele ktrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning kogunergia, mille lamp s oojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvit ab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest l...
3)punakiir on suurim kiir mis tekitab fotoefekti. A.Einstein tuletas fotoefekti võrrandi, mille lühim kuju on E=A+Ek E-(valgus)kvandi energia E=hf ,kus f-valguse sagedus, ühik on 1Hz(hertz). Js plancki konstant. Kuna valguse kiirus vaakumis , siis . Kus -lainepikkus (m) , m/s. A-elektroni väljumistöö SJ-süst ühik 1J (dzaul) kasutusel ka 1eV (elektronvolt) s.o energia mille elektron saab lõigu läbimisel kui pinge selle oststel on 1V. Ek- fotoelektroni kineetiline energia , kus elektroni mass m=kg. Fotoefekti liigid ja kasutamine 1.(välis)fotoefekt-kasutatakse vanadel fotofilmi taastamisel. 2.sisefotoefekt-tähendab elektroni aatomi või molekuli küljest lahtilöömist ja aine sisest liikumist. Kasutusel päikesepatareis. Kui nende hinda suudetakse alandada ja kasutegurit tõsta saab nendega massiliselt elektrienergiat toota. Fotoelement Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Valguse rõhk
Rõhk näitab missugune jõud mõjub pindala ühikule. Osakeste kiirused: raskemad molekulid liiguvad aeglasemalt, keskmine kiirus on väiksem; kergemate molekulide kiirus on suurem; keskmine kiirus sõltub temperatuurist, kõrgel temp kiirus suur, madalal temp kiirus väiksem. Temperatuus väljendav keskkonna soojuslikku olekut. Temp mõõtmine põhineb soojuspaisumisel. Mida kõrgem on keha temp, seda suurem on keha ruumala. Temp ja osakeste kineetiline energia on omavahel seotud. Ek=3/2kT (ideaalne gaas). Soojusvahetus: toimub mõlema keha vahel, soojuskiirgus levib vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma asukohti; soojusjuhtivuse korral aineosakesed ei vaheta oma asukohta. Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud
Molekulaarfüüsika 1.Mikroparameetrid Molekulmass- m0 (kg) Molekulide keskmine kiirus- v 1m/s Molekulide konsentratsioon- molekulide arv 1m3 =m-3 Molekulide keskmine kineetiline energia 1J (8)Molaarmass- ühe mooli mass M M = (9)Ainehulk- µ-nüü 1mol µ= 1mol=ainekogus milles on avokadro arv molecule 6*1023(1/mol) mol-1 µ= 2.Makroparameetrid Füüsikalised suurused mis iseloomustavad suurt aine kogust Aine mass- m(kg) Rõhk- p= Ruumala V(m3) Temperatuur t(c) T(K) =273 Tihedus: S= S=m0*n 3.Ideaalse gaasi mudeli lihtsustused: 1)Molekulid on punktmassid(ei arvestata ruumala, arvestatakse massi)
Tuumade muutumist teisteks tuumadeks nimetatakse tuumareaktsiooniks. . Kuna lagunemisakt toimub väga kiiresti (10-12 s jooksul), siis toimub ka lõhustumiste arvu plahvatuslik kasv. Seda nähtust kutsutakse ahelreaktsiooniks. Sünteesreaktsiooni tekkimiseks peavad tuumad lähenema üksteisele väga lähedale (alla 10-15 m), aga seda takistab prootonite elektrilaeng. Sellepärast tuleb tuumadele anda suur kineetiline energia, mis vastab temperatuurile ca 108 kraadi. Sellest ka reaktsiooni nimi: termotuuma reaktsioon. Tuumareaktoris kasutatakse uraani ahelreaktsiooni. Et ahelreaktsioon ei väljuks kontrolli alt, tuleb vältida neutronite suurt paljunemist. Selleks kasutatakse tuumareaktoris neutroneid neelavat ainet, milleks on kaadmium. Alfakiirguse eest kaitseb meid ka tavaline paberileht. Beetakiirgus eest kaitseb näiteks õhuke metallleht.
Üliõpilased: Juhendaja:P.Otsnik Tallinn 1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) m silindri mass (kg) v masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: ( 2 ) h- kaldpinnakõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu :( 2 ) ,kus r silindri raadius
panna (pöörlemishulk) moment sekundi kohta Keha omadus säilitada oma pöörlemisolekut inertsi- I 1 kilogramm korda meeter ruudus 1 kg m2 (inertsus pöördliikumisel) moment Kehade seisundi (olukorra) muutumine ja töö A 1 dzaul 1J selleks vajalik pingutus Keha liikumisest tingitud võime muuta kineetiline Ek 1 dzaul 1J olukorda (teha tööd) energia Kehade omavahelisest asendist (vastastik- potentsiaalne Ep 1 dzaul 1J mõjudest) tingitud võime muuta olukorda energia Vaid keha või välja olemasolust tingitud seisuenergia Er 1 dzaul 1J võime muuta olukorda
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra. võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga. ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106 1W = 1J/1s - võimsus näitab,...
SILINDRI INERTSMOMENT 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv I Wk= + 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mv2 I2
g - gravitatsioonikonstant n - hõõrdetegur g raskuskiirendus a kiirendus all. Gravitatsioonijõud Elastsusjõud (vedru) Hõõrdejõud Toereaktsioon Kineetiline energia Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia Mehaaniline töö Mehaaniline töö Võimsus Jõumoment F=mg Raskusjõud F=ma Jõud Molekulaarkineetiline teooria Tähised: N- molekulide arv Molekulide arv m- mass Na- Avogadro arv
· Kineetilise energia saame defineerida impulsi ja kiiruse poolkorrutisena · Potentsiaalne energia on aga võrdeline kehade vastastikuse asendi e kaugusega, keha massi ning jõudu iseloomustava suurusega- Maa raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Ek=mv2/2 , Ep= mgh Ülesanne 8.) 500g massiga kivi visati 50m kõrguselt horisontaalse algkiirusega 20m/s. Leida kivi kineetiline ja potentsiaalne energia 2 sekundit peale liikumis algust(NB! Eri suundades liikumised on sõltumatud) Energia ühik on J Gravitatsioon Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Ülesanded 111..Veenuse keskmine tihedus on 4900 kg/m3, raadius 622 km. Leida vaba langemise kiirendus Veenuse pinna. Jõudude liigitamine
Ürgplahvatuse olemus oli aastakümneid suur mõistatus, mida sageli käsitelti kui paisumisparadoksi. Alles poolteist aastakommet atgasi leidis see paradoks seletuse kosmoloogilise inflatsiooniteooria näol. Teinine imetlusväärne asjaolu on see, et aine tihedus Univerusmis on lähedane kriitilisele väärtusele. Teisiti väljendades, pole seni selge, kas sela on ülekaallus gravitatsiooniliste tõmbetungide poolt tekitatav potensiaalne energia või plahvatlusliku paisumise kineetiline energia. Kui ülekaalus on potensiaalne energia, peaks Universumi paisumine tulevikus asenduma kokkutõmbumisega, selljuhul on ta lõpliku ruumalaga ja elliptilise geomeetriaga. Kui ülekaalus on aga kineetiline energia, siis on Universum oma ulatuvuselt lõpmatu ning hüperboolse geomeetriaga. Selline Univerusm on igavesti aeglustuvalt paisuv. Neid kahte juhtu lahutab paraboolse ehk standarduniversumi juhtum, kus potensiaalne ja kineetiline energia on võrdsed
See toimub väga kiiresti, ümbritsevad vedelikupiisakesed paiskuvad moodustunud tühimikesse ning tekivad löögid. o Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse rõhu järsku muutumist (suurenemist või vähenemist)survetorustikus, mida põhjustab voolukiiruse äkiline muutumine. Hüdrauliline löök on üks muutuva e mittestatsionaarse voolamise olukordi. Veevoolu äkilisel sulgemisel langeb kiirus nullini ning kineetiline energia muutub potentsiaalseks. Nii vedelik kui toru materjal on mingil määral elastsed, seetõttu lausa jäika lööki ei teki, ometi võib rõhukasv olla väga suur ja purustada torustiku. Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus). Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud. Tsentrifugaalpumba teoreetiline põhivõrrand on tuletatud sellise tööratta jaoks, millel on lõpmatu hulk lõpmatult õhukesi labasid.
Nähtust, mille kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada nim. inertsiks. Kui teiste kehade mõju ei sunni , siis liikumine iseenesest ei muutu. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inerts on suurem. 24.Selgita ja oska rakendada Newtoni I seadust Kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 25.Selgita oma sõnadega järgmiste füüsikaliste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur * Tööks nim. protsessi, kus keha liigub jõu mõjul. Keha liigub ja kehale mõjub mingi jõud J-dzaul A= F*S * Võimsuseks- nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust N=A/E W- watt * Energia- nim. suurust, mis iseloomustab keha võimet tööd teha. J- dzaul. * Kineetiline energia- liikumisenergia- sõitev auto, lendav püssikuul
summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn =const; ). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist 10. Impulsi jäävuse seadus. ● välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. ● Impulsi jäävuse seadus kehtib Newtoni mehaanikas kui ka kvantmehaanikas. 11. Töö, võimsus ja kineetiline energia. ● Töö on skalaarne suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega. ● Arvutades kehale mõjuva jõu poolt nihke sooritamisel tehtavat tööd, on olulised jõud ja nihe. Kui jõud ja nihe on samasuunalised, võrdub töö nende vektorite skalaarkorrutisega. Ühik on džaul (J) ● Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. ● Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. 12
Füüsikaline mudel Nähtuse või keha lihtsustatud käsitlus Punktmass Liikuva keha mudel Inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts Liikumise kiiruse säilitamine. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud aga kehale endale. Elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kineetiline energi liikumisenergia Potensiaalne energia vastastikmõju energia Energia jäävuse seadus energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele. Impulsimomendi jäävuse seadus kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine...
puhul kanduvad osakesed ise anoodile ja I1 tekitavad seega nõrka fotovoolu. Uf U Einsteni võrrand: Metallipinnale langeva ja seal neelduva footoni energia (kvandi energia) E kulub elektroni välja löömiseks metallist ja välja löödud elektronile kineetilise energia andmiseks. - footoni energia - elektroni väljumis töö + temale antav kineetiline (liikumis) energia Punapiir: - kogu kvandi energia E kulub e- väljalöömiseks A (kineetilise en.- ks footoni energiat enam ei jätku) Punapiiri lainesagedus (suurenedes väheneb footoni E) Fotokeemileised reaktsioonid keemilised reaktsioonid, millede kulgu kutsub esile valguse toime reageerivatele ainetele. Valguse rõhk valguse mehaaniline mõju pinnale milelle ta langeb.
ENERGIA Mehaaniline töö Jõu f mõju pikkusega s teel iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks. Töö on skalaarne suurus, mis on võrdne rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumissuunalise projektsiooniga fs: A=fs s. Avaldis kehtib tingimusel, et fs jääb muutumatuks; see peab paika ka siis, kui keha liigub mööda sirget ning jõud moodustab selle sirgega püsiva nurga . Et fs = cos, saame, et A=f s cos. Kui jõud ja liikumise suund moodustavad teravnurga, on töö positiivne; kui nürinurga, on töö negatiivne. Kui = , on töö võrdne nulliga. Kui jõu liikumissuunaline projektsioon ei jää konstantseks, tuleb tee jagada elementaarlõikudeks ning seejärel kogu teel s tehtud töö leiame kui elementaartööde summa A=Ai fsi si . Kui kõik si lähenevad nullile, saab ligikaudsest võrdusest range: A= limsi ->0 fsi si = fsds . Töö ühikuks on töö, mille sooritab liikumise suunas mõjuv ühiku suurune jõud ühikulise pikku...
Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega(mida suurem on kiirus,seda rohkem eraldub elektrone). Fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest(elektronide eraldumise kiirus sõltub kiirguse sagedusest). Energia jäävuse seadus fotoefektikohta:ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga ja fotoelektroni kineelilise energia summaga.h*f = A+m*v2/2. m=9,11*10-31kg. E = A+K. Ühe footoni energia=h=6,62*10-34 J*s.Footonid:on kiirguse kvant,mida iseloomustab: 1.energia võrdeline kiirguse sageduse ja pöördvõrdeline lainepikkusega
g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W) N = A / t (1J / 1s) (t aeg) F1 · l1 = F2 · l2 (l on jõuõlg ehk kangi pikkus jõu rakenduspunktist) Sagedus = 1 / võnkeperiood; ühikuks on herts (Hz) =1/T q elektrilaeng; ühikuks on kulon (C) Elektrilaeng on põhjustatud elektronide ülejäägist või puudujäägist kehas võrreldes neutraalse kehaga
Ta tõestas, et valgusosakeste energia sõltub valguse sagedusest. Valem E=h*f kus E valgusosakeste energia, f- valguse sagedus h Plancki konstant (h=6,62*10 -34J*s). üldiselt jääb valgusosakeste mass suurusjärku 10-36 kg. fotoefekti uuris põhjalikult Albert Einstein. Tema m0∗v 2 fotoefekti valem: h*f=A+ 2 . h*f=A+Ek kus h Plancki konstant, f valguse sagedus, A elektroni väljumistöö, m0 elektroni mass, v elektroni kiirus, E k elektroni kineetiline energia. Punapiir- mida suurem on valguse sagedus seda suurema energiaga e suurema kiirusega lendavad elektronid ainest välja. Vastupidisel juhul kui sagedus väheneb on võimalik leida piirsagedust millal algab fotoefekt antud aine korral f p =A/h. Sellest sagedusest alates algab antud aine fotoefekt. Enamus ainetel punase valguse vahemikus- nimetus punapiir. Fotoefekti näited ja kasutamine- jaotatakse kaheks, väline fotoefekt ja sisene fotoefekt
Esitamiskuupäev: 20.10.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 𝒎𝒗𝟐 𝑰𝝎𝟐 𝑾𝒌 = + 𝟐 𝟐 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks:
ENERGIA KURSUS TERMODÜNAAMIKA JA ENERGEETIKA ALUSED ( ptk. 4 ) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on siseenergia ja kuidas seda arvutatakse? Siseenergia on aineosakeste energia (kineetiline+potentsiaalne) U=3/2 m/M R T U= 3/2 p V 2. Nimeta siseenergia muutmise kaks viisi ja too kummagi kohta näide. Mehhaanilist tööd tehes (käte üksteise vastu hõõrumine), Soojusülekanne ( Ahi soojendab toaõhku) 3. Kuidas levib soojusjuhtivus ja too näide. Soojus levib osakeste põrgete teel. Nt Lusikas kuumas tees. 4. Kuidas levib konvektsioon ja too näide. Soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena (vee keetmine) 5. Kuidas levib soojuskiirgus ja too näide. Energia levib kiirguse teel (päikesekiirgus) 6. Soojushulk ( mõiste, nimeta põhiühik ) - siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande käigus. 1 J 7. Defineeri kalor! Soojus...
Geograafia KT Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks(kus toimub energa-ja ainevahetus ümbritsevaga) ja suletud süsteemideks(aine ja energiavahetus puudub. Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. U...
E=A+K
5. Footonite massi, impulsi ja energia sõltumine sagedusest ja lainepikkusest.
Energia, mass ja impulss on võrdelised sagedusega ja pöördvõrdelised? lainepikkusega.
E=h*f eV J
M=E/c2 =h*f/c2 kg
P=m*c=h*f/c kg*m/s
6. Fotoefekti seaduspärasused
valguse poolt metalli pinnast 1sekundis välja löödud elektronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega.
fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest.
7. Selgita Comptoni efekti tekkimist
Footon annab elektroniga põrkudes osa oma energiast elektronile, mistõttu elektroni energia suureneb ja footoni energia väheneb. Energia
vähenemine tähendab sageduse vähenemist, see omakorda lainepikkuse suurenemist.
>0
f
keha/osakeste soojusliikumist.Q, J. 12.Absoluutseks nulltemperatuuriks nimetatakse madalaimat võimalikku temperatuuri, millega võrdset või madalamat pole põhimõtteliselt võimalik saavutada. Sellele temperatuurile Celsiuse skaalas vastab – 273,15 C. 13.Termodünaamika käsitleb soojusnähtusi, eemaldamata seejuures aine molekulaarset ehitust. 14.Kehade siseenergiat saab vähendada temperatuuri muutmisega ja töö tegemisega. 15.Siseenergia on molekulide kineetiline ja potensiaalne energia. 16.Soojusvahetuseks nimetatakse soojuse kandumist ühelt kehalt teisele. 17.Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, kus üks olekuparameeter on konstantne. 18.Isotermiline protsess- T on konstantne. Isobaariline protsess- P on konstantne. Isokooriline protsess- V on konstantne. 19.Graafikud!!!
10.Mida tähendab, et sündmused on põhjuslikult seotud? 11.Defineeri töö ja energia Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi- keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Töö on kehale mõjuva jõu ja keha poolt selle jõu mõjumise sihis läbitud teepikkuse korrutis. Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade süsteemi ühte kindlat olekut. Energia on keha või jõu võime teha tööd 12.Mis on kineetiline ja mis on potensiaalne energia? Kineetiliseks energiaks nimetatakse kehade liikumisolekut Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade omavahelist vastastikmõju.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
