Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kindralkuberner" - 375 õppematerjali

kindralkuberner – Rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (Tallinnas ja Riias) c. Rüütelkonnad – aadlike seisuslikud omavalitsusorganid (Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal): • Maapäev – Rüütelkonnaliikmete kokkutulek 3 aasta tagant.
thumbnail
4
doc

Eesti 15-17 sajand

Eesti alalt kuulus liivimaa kubermangu pärnu ja tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu lõuna-eesti mandriosa. Saaremaa kuulus vormiliselt liivimaa kobermangu. Saaremaal aga oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem. Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner , kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd. Eestis oli samas ka 3 rüütelkonda, kes teostasid võimu. Olid meeskohtud ja maakohtud, mis arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Rootsi riik oli jõudnud oma võimsuse tipule. Ülikooli rajamine: Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja...

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Rootsi Aeg Eestis

Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus ­ seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid...

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistis­muinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuidas mõjutas rootsiaeg eestit

See tähendab seda, et Eestis hakkas haridus muutuma väga tähtsaks. Eesti keelde tõlgiti nüüd ka vaimulikku kirjandust, mis andis võimaluse nendest aru saada eestlastel, kes oskasid lugeda. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõuna - eesti ja põhja - eesti keeles. Samuti alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal.Eesti hariduse edendamisel oli väga tähtis tegelane kindralkuberner Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartur Akadeemiline Gümnaasium, mille ta palus 1631. aastal muuta ülikooliks. Tänu sellele palvele avati 15. oktoobril 1632. aastal Tartu Ülikool. Sellel ajal küll eestlastest üliõpilasi veel polnud aga õppuriteks olid sakslased ja rootslased ja vähemalmääral ka soomlased. See on ka iseenesest mõistetav, sest Eestis ei olnud haridus veel ju laialt levinud, aga see muutus ajajooksul väga palju....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgustussajand - 18.sajand

Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääse läbi leerist, leeritamata ei saanud aga abielluda. 1739.aastal sai alguse koolikohustus. Kõik 7. ja 12-aastased talulapsed pidid käima koolis Rahvaharidusele andis tõuke kohalik kooliseadus, nn. koolipatent. Selle väljastamist toetas Liivimaa kindralkuberner George von Brown. Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa (hiljem küla- ehk vallakoolid). 18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda. KIRJAVARA 1739.aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Anton Thor Helle. 18.sajandi alguskümnendeil hakkas ilmuma talurahvakalender, eeskätt nn. kalendri- sabad. Alguses olid vaimuliku sisuga, ajapikku muutusid ilmalikumaks. Hakkas ilmuma ka omaette õpetlikke juturaamatuid....

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Suuline arvestus

sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner . Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Säilisid tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varauusaeg Eestis

aastal kehtestati kogu Põhja­Eestis katekismuse­ ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. TARTU ÜLIKOOL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased....

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailm 20.saj alguses

Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, see tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi. 12)Soome ja Baltimaad kuni aastani 1918 Soome-Soome oli Venemaa kõige arenenum osa. Kui Venemaa hakkas Soome autonoomiat lõhestama, üritasid vana-soomlased Venemaad rahustada, kuid noor- soomlased hakkasid organiseerima vastupanu. Soome saadeti kindralkuberner Nikolai Bobrikov, kes tapeti Eugen Schaumani poolt. Noorema põlvkonna seas levis arvamus et Soome vabadus on võimalik vaid Vene Impeeriumist lahku lüües. Balti 20 saj algul- Baltimaad arenesid kiiresti. Rahvaarv kasvas, tööstuse areng suurendas linnaelanike osatähtsust. Rahvuslike ideede levik uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks. 19.sai lõpul oli Eestis üks mõjukam rahvuslik tegelane Jaan Tõnisson. Ta andis välja...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti Vabariik

Siit algab Võru linna oma lugu, sest ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu maakonna lõuna- ja kaguosast uus maakond, keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis (Kirrumpäh-Koiküll). Mõne aja pärast andis Katariina II Riia kindralkuberner Georg von Brownele loa osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime. Siit algab Võru linna oma lugu, sest ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu...

Kultuurilugu
49 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kuremäe klooster

Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse püha nunnaklooster. 15. Augustil 1891 avas krgestipühitsetud piiskop Arseni pidulikult Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri. Kohal olid Eestimaa kindralkuberner vürst Sahhovskoi, Püha Sinodi ülemprokurör V. Sabler, aukülalised. Kokku oli tulnud hulgaliselt palvetajaid mitte ainult ümberkaudsetest küladest, vaid ka teistest kubermangudest. Jumalaema Uinumise kirikus peeti Jumalikku Liturgiat ja toimus ristkäik Jumalaema imettegeva ikooniga. Vastasutatud koguduse koosseisu kuulusid nunn Varvara ja kolm kuuletujat. Ent juba 1891. Aasta lpuks koosnes kogudus kahest halastajaest, 21 kuuletujast, 22 orbudekodu...

Kultuurilugu
12 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Sündmused 20.sajandil

Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2009 Esimese maailmasõja lätted Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Üldiselt kujunes see süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814-1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki- aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ­ ja sellest tulenev...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tartu Ülikool rootsi ajal

TARTU ÜLIKOOL ROOTSI AJAL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal

a. oli Rootsi alistanud kogu Mandri­Eesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: Põhja­Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna­Eesti ja Põhja­Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner , kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku­ ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool?

Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Bahama saared). ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus. Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse: 1...

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus "Vana hea Rootsi aeg"

" arutlus Rootsi aega on peetud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi võimu kehtestamisega Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, kus Eesti alad kaheks kubermanguks ­ Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu kohapeal teostas kindralkuberner , kes kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnikke tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad ­ Liivimaa, Saaremaa ning Eestimaa rüütelkonnad. Need koondasid aadlikke ning kaitsesid nende õigusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskmiseks iga 3 aasta tagant, kus lahendati olulisi ja...

Kirjandus
239 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ajaloo kontrolltöö

Inglased võitsid. 5.Kes olid järgnevad isikud(2p)Kirjutage täht nime järele. Georges Clemenceau -c a)Suurbritannia peaminister, b)Saksamaa keiser, Nikolai II -f c)Prantsusmaa peaminister, d)USA president, W.Taft -d e)Soome kindralkuberner , f)Vene keiser 6.Märgi kirjelduse järele õige riik. (6p) Rahvuslikult killustatud riik, mida ohustasid Serbia püüded Austria-Ungari luua Balkanil suur slaavi riik Liitis pärast sõda Hispaaniaga endaga Filipiinid ja Puerto Portugal Rico Riigi veinitootmine elas läbi suure kriisi Itaalia Prantsusmaa piiritusveinide turule tulemise tõttu 1904.aastal sõlmis see riik Prantsusmaaga Entente cordiale Suurbritannia...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Katariina II

Siiski üht-teist saavutati. 1763. aastal asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. aastal pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. aastal rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. aastal Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Eestis asutati tema heakskiidul kindralkuberner George Brown'i poolt Paldiski ja Võru linnad. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rootsi aeg

Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner . Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud ­ seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju....

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti vene ajal

Peeter Suur ­ Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II ­ Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I ­ Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown ­ Liivimaa kindralkuberner , keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII ­ Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly ­ Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas...

Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun