§ Pindala: 10 991 km2 § Rahvaarv: 2,72 miljonit inimest § Riigikeel: Inglise keel § Pealinn: Kingston (800 000 elanikku) § Suurimad linnad on Montego Bay (82 000), Mandeville (13 700) ja Port Antonio (10 500) § Riigilipp § Riigi vapp Riigikord Aastal 1962 vabanes Jamaica Briti koloonia staatusest ja on nüüd unitaarne vabariik. Riigipeaks on siiski ametlikult Suurbritannia monarh. Kohapeal esindab teda kindralkuberner, kelle kohustused on enamasti tseremoniaalsed. Täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib peaminister. Vaatamisväärsused ja tegevused § Väljasõidud loodusesse autode, jalgrataste, kanuude ja ATV-dega. § Botaanikaaedade ja turismitalude külastus § Ratsutamine ja ratsaspordikeskus § Veesport, rannad, kruiisid § Joad ja veekeskused § Poed ja meelelahutus § Jõgedel parvetamine § Vee ja seikluspargid §
Jamaica;Reggae 1.Jamaica rahvastik ja sotsiaalne olukord: Jamaica rahvaarv 2013.a. seisuga on 2,9 mln. inimest.Jamaica peamised usundid on kristlus, budism ja mulism,kuid juhtivaks usundiks on kristlus.Jamaica elanikkonna moodustavad 90,9% aafriklased,7,3% segaverelised,1,3% lääneindiaanlased,0,2% hiinlased,0,2% valged ja 0,1% muud etnilised grupid.Jamaica kultuur on kokku pandud nende rahvaste kultuuridest.Meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 141000 sünni kohta.Riigipeaks on Inglismaa kuninganna Elizabeth II,kuid teda asendab saarel kindralkuberner Patrick Allen.Jamaica riigikeeleks on Inglise keel.Jamaical valitseb konstitutsiooniline riigikord. 2.Rastafari liikumine-Jamaical sündinud usuline liikumine mille keskmeks on vabaduse vääristamine.Rastafari nimetus tuleneb sõnadest Ras, mis on amhaara kuningasoost isikute tiitel jaTafari, mis on Etioop...
Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju.
luterlikke katekismusi, lauluraamatuid, evangeeliumeid, palveid jne, kirikuõpetajate eestikeele kasutamise hõlbustamiseks · esimene eestikeelne piibli väljaanne 1686.a. Uus Testament · Johann Hornung andis välja ladina keelse eesti keele grammatika, milles on rohkem eesti keele omapära, kui Stahli omas ning kelle kehtestatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi · Johan Skytte - Liivima kindralkuberner - tegi ära Tartu ülikooli asutamise tegeliku töö · Tartu Ülikool avati 1632. a. - usu-,õigus-.arsti- ja filosoofiateaduskond · kümmekond proffessorit ametis Vene ajal : · pietism - saksamaalt imporditud kirikuõpetajate maailmavaade, mis häiris inimesi(kirik liiga konserveeritud). Usulinevaimustus oli kiriku juures kadunud · ristiusk pöörab tähelepanu usu sisule - rõhutati kõlbelisust ja usu sisemist tunnistamist · 1739.a
surma tõttu ei teostu. Rootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk (Kadrioru loss) Linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal aeglaselt alla, kuna idakaubandus oli mujale kolinud. Rootsi oli sel ajal Euroopa juhtiv tööstusriik ja sellega tekivad manufaktuurid (käsitöövabrikud) – tähtsamad lubja ja klaasi manufaktuurid, ehitusmaterjalid ja saeveskid 1632.a. asutati Tartu Ülikool. Ülikooli asutamise eestvedajaks Johann Skytte) (I kindralkuberner Eestis) Asutab kooli Gustav II Adolf - hukkub kuu hiljem Lützeni lahingus. 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas1690. 1699-1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selle tegevuse lõpetab. Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus.: • 1684.a. asutas Bengt Gottfried Forselius koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Esimesed külakoolid (õpetatakse usuõpetust, laulmist, lugemist ja kirjutamist) 17.saj.
Toimus pärisorjuse kindlustumine. See toob kaasa talupoegade põgenemise Eestis teistele aladele aga ka Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. Koos valgustusideede levikuga 18. saj. keskpaigas hakati ikka rohkem kõnelema talupoegade olukorra parandamise vajalikkusest. 1762 Katariina II taotles Balti erikorra likvideerimist. Põhjus Venemaa oli oma positsioone kindlustanud. 1764 Katariina II Eestis visiidil. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Browne. 1765 kinnitati nn. Browne´i positiivsed määrused e. kaitseseadused. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates: · talurahvas sai õiguse vallasvarale · mõisakohustuste täitmise järel võis talup. põllusaaduste ülejäägid turustada · mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada · piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi · talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata
Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine võiks areneda ja suudaksime enda eest seista. Haritlased ei lase ennast ka manipuleerida, sest teevad õigel ja valel informatsioonil vahet. See kajastus ka kaitseväe juhataja kindralkuberner Ants Laaneotsa kõnes Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. See haritud isik rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Ta ütles ka, et viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul. Nii peame meiegi omandama teadmisi, mis aitaks meil vahet teha õigel ja valel teabel.
elu. kohtusse kaevata. Suutis laiendada Venemaa piire: Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast. Venemaa 19.sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal, Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne bürokraatlik asjaajamine, võimu elanikkond. kuritarvitamine. Kindralkuberner , Talurahvareform: piirata seadustega kubermanguvalitsused talup. ja mõisnike suhteid. Haridusreform: ühtne koolisüsteem, viis 1802-taasavati Tartu Ülikool. õpperingkonda- eesotsas ülikool, neli Kasvab kohalik haritlaskond. koolitüüpi: kihelkonnakool, Ülikooli pääsesid ka eestlased ja kreiskool(maakonnas e kreisis), lätlased. gümnaasium, ülikool; aadlikele lütseumid.
RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääse läbi leerist, leeritamata ei saanud aga abielluda. 1739.aastal sai alguse koolikohustus. Kõik 7. ja 12-aastased talulapsed pidid käima koolis Rahvaharidusele andis tõuke kohalik kooliseadus, nn. koolipatent. Selle väljastamist toetas Liivimaa kindralkuberner George von Brown. Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa (hiljem küla- ehk vallakoolid). 18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda. KIRJAVARA 1739.aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Anton Thor Helle. 18.sajandi alguskümnendeil hakkas ilmuma talurahvakalender, eeskätt nn. kalendri- sabad. Alguses olid vaimuliku sisuga, ajapikku muutusid ilmalikumaks. Hakkas ilmuma ka omaette õpetlikke juturaamatuid.
Detsembrimäss 1825 detsembris toimunud mäss mille ajendas tol ajal toimunud võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal)
Igapäevases elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tuleb end harida, et meie kriitiline mõtlemine võiks areneda ja suudaksime enda eest seista. Haritlased ei lase ennast ka nii kergesti manipuleerida, sest suudavad teha õigel ja valel informatsioonil vahet. See kajastus ka kaitseväe juhataja kindralkuberner Ants Laaneotsa kõnes Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. See haritud isik rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Ta ütles ka, et viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul. Nii peame meiegi omandama teadmisi, mis aitaks meil vahet teha õigel ja valel teabel.
usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole. 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG Alates Venemaa keisrinna Katariina II ajast, kes valitses Venemaa keisririiki aastail 1762– 1796, hakkas keisririigi keskvõim oma huve baltisakslastele jõulisemalt peale suruma, mille tulemuseks oli asehalduskorra kehtestamine Balti kubermangudes 1783. aastal, keskustega Tallinnas ja Riias. Katariina ja Liivimaa kindralkuberner George Browne püüdsid parandada ka talupoegade olukorda, Liivimaa kubermangus oli sellel rohkem edu kui Eestimaal. 1764. aastal tegi Venemaa keisrinna Katariina II ringreisi Tallinna ja Riia kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narva bürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli
Nüüd algas küla- ja mõisakoolide võrgu loomine ja kooliõpetuse osakaalu suurenemine. Keskvõimu vahelesegamine Baltimaade kooliasjadesse viis rahvaõpetuse ümberkorraldamiseni 1765. Aastal. (Andressen 2003, lk. 76) Kindralkuberner G. Browne esitas 1765. Aastal maapäevale arutamiseks üksteist ettepanekut talupoegade õigusliku ja majandusliku seisundi korraldamiseks. Arutlusele tulid ka maarahva haridusellu puutuvad küsimused. Teatud osa rüütelkonna vastuseisust hoolimata andis kindralkuberner 12. Aprillil 1765. a. välja “Awwaliku Kulutamise” ja 18. Aprillil koolipatendi. (Andressen 2003, lk. 77) 9 Koolipatendi järgi võisid vanemad, kes oskasid lugeda ja tundsid katekismust, oma lapsi kodus õpetada. Nende laste jaoks, kel puudusid õppimisvõimalused kodus, pidid vähemalt viie adramaa suurused mõisad asutama kooli. Et kodu ja mõis ei kaotaks liigselt
Talurahvas Rootsi ajal rootsistamispoliitika nurjumine lõpetas rootsi võüimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda rootsi vabade talupoegade omale. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. 1600 aastal andis Karl 9-s korralduse ühtlustada maksud kogu P-Eestis. 1645 fikseeriti Eestimaa kuberneri Gustav Oxienstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus juriidiliselt. 1668 avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitseikorralduse, mis samuti määras talupojad pärisorjuslikku seisundisse 17, saj keskel- toimus kohaliku talurahva lõplik pärisorjastamine. 1680 keskel- Rootsis nn suur reduktsioon, mille eesmärk oli Eestis, Liivimaal ja saaremal kõik mõisnikele antud maad riigile tagasi võtta. Loodi reduktsioonikomisjon, mõisnike võõim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Reduktsioon vabastas talupojad pärisorjusest. Reduktsiooniga kaasnes
Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi kohalike seisuste ja organisatsioonidega. Oma territooriumi piires. Baltisaksased kuulsamad, vene impeeriumi teenistuses?Micheal Andreas Barclay de Tolly. Miks võeti talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal tunduvalt varem vastu kui
tõttu Liivimaa kohta käivaid seadusi vastu võtta, sest see oli ainult Liivimaa maapäeva õigus. Ja juba Gustav Adolfist alates oli iga kuningas tõotanud Liivimaa õigusi mitte rikkuda. Seda oli teinud ka Karl XI Ljungbys 10. mail 1678.aastal, kuid klausliga, et see tõotus ei tohi kuningale ja riigile kahju teha. Ja nüüd kuninga arvates kahju sellest sündis. Reduktsioon toimus mitte ainult vahepeal rootslastele antud mõisates, vaid ka balti aadli pärusmõisates. Kuigi kindralkuberner oli Eestimaa mees, osutus ta kuningale truuks sulaseks ja töötas kuninga kasuks raudse järjekindlusega. Rüütelkonnal polnud temast mingit tuge. Nii algas Liivimaa rüütelkonna võitlus ülekohtu ja vürstliku absolutismi vastu, nagu nad seda ise nimetasid. Liivimaa rüütelkond tundis end solvatuna ka selle pärast, et ta oli andnud mitmeid väljapaistvaid ohvitsere Rootsi kuninga väkke. 1689. aastaks oli 5/6 Liivimaa mõisatest krooni valdusesse läinud, nende
liivi sõjas, moodustasid liivimaa kubermangu keskusega riias. Eesti alalt kuulus liivimaa kubermangu pärnu ja tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu lõuna-eesti mandriosa. Saaremaa kuulus vormiliselt liivimaa kobermangu. Saaremaal aga oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem. Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd. Eestis oli samas ka 3 rüütelkonda, kes teostasid võimu. Olid meeskohtud ja maakohtud, mis arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Rootsi riik oli jõudnud oma võimsuse tipule. Ülikooli rajamine: Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja
Lõplik otsustaja on kuningas! Talupoegade teema: Konks on selline, et talupoegade jaoks valdavalt kohtumõistmine tähendas, et nende enda mõisnik karistas neid. Müisnikele kuulus kohtuvõim oma talupoja üle. Madalama talupoja kohtumõistmises oli mõisnikul õigus oma talupoega karistada ja tema üle kohut mõista, kui ta ei tööta. Talupoegi võis peksta kuni 1865. aastani. Adrakohus, sillakohus Esimesed ümberkorraldused Johan Skytte - Liivimaa kindralkuberner 1629-1634 tema pärast rajati siia üleüldse ülikool gustav II adolfi õpetaja suutis teda mõjutada nii palju, et ülikool rajataks just tartusse kuberemangu keskuseks oli tartu kuni 1632, hiljem riia Gustav II adolf - maa rahastagu oma kaitset ise täiendavad tollid, et seda rahastada eesti alad kuulusid rootsi riigi koosseisu, aga teisel pool merd asusid ka tollid ja kauba liikumiste eest võeti raha aadlikud oma raha ei tahtnud üldse mängu panna
Liivimaa kindralkubermang; Riia linn (mis oli Stockholmi järel suuruselt teine linn Rootsi valdustes); Saaremaa provints. Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagus Ingerimaa kubermang ja põhjas Soome suurvürstiriik, mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile. Idaprovintside valitsemine Eestimaa ja Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allusid Eestimaa ja Liivimaa kindralkuberner, kes elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias, Riia lossis: aastatel 15611674 Eestimaal kuberner ja aastatel 16741710, kindralkuberner; aastatel 16211710 Liivimaa kubernerid; aastatel 16291710 Liivimaa kindralkuberner. Vastavalt 1634. aasta Rootsi ,,valitsemiskorraldusele" (regeringsform) oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada.
Kordamise Küsimused Ajalugu 1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestve...
Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilm...
nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis? Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Talurahvakoolid ja eesotsas koolmeistrid. 11) TÜ asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.(Gustavianovi akadeemia) 1802- TÜ taasaavati vene ajal. 1.dets. 1919-TÜ avati eestikeelse kõrgkoolina
ei pikendanud parun von Dieckhoff talupoeg Aleksander Sabiniga enam krtsi rendilepingut, seejärel aga sundis üldse Pühtitsa ümbruskonnast ära kolima. Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse püha nunnaklooster. 15. Augustil 1891 avas krgestipühitsetud piiskop Arseni pidulikult Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri. Kohal olid Eestimaa kindralkuberner vürst Sahhovskoi, Püha Sinodi ülemprokurör V. Sabler, aukülalised. Kokku oli tulnud hulgaliselt palvetajaid mitte ainult ümberkaudsetest küladest, vaid ka teistest kubermangudest. Jumalaema Uinumise kirikus peeti Jumalikku Liturgiat ja toimus ristkäik Jumalaema imettegeva ikooniga. Vastasutatud koguduse koosseisu kuulusid nunn Varvara ja kolm kuuletujat. Ent juba 1891. Aasta lpuks koosnes kogudus kahest halastajaest, 21 kuuletujast, 22 orbudekodu
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kell...
näljani. , kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. 17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised. Talupoegade koormisi ja adramaid hakati üles
Briti impeerium Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi. Hiljem nimetati seda Briti Rahvaste Ühenduseks. Tähtsamad osariigid ja asumaad olid India, suured maa-alad Aafrikas, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja jpt. Viimased kolm olid domiinionid ehk põhimõtteliselt iseseisvad riigid. Neil oli olemas kõik mis tavalistel riikidel. Ainus vahe oli see, et nad tunnistasid Suurbritannia riigipead ka enda omana. Kohapeal esindas teda kindralkuberner. Britid olid tõsiselt hädas Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Iirimaa võitles alguses endale domiinioni staatuse, kuid lõpuks läks siiski suurem osa Iirimaast iseseisvaks. Iiri vabadusvõitlejad Prantsusmaa: põllumajandusmaast tööstusriigiks. Prantsuse majandus arenes 1920datel paremini kui Suurbritannia oma. Riik sai küll tugevasti kannatada, võlad olid suured, kuid tänu sõja võidule said
aastail toimis jällegi laastavalt ning nn. Suur nälg hävitas 20% rahvastikust. Kui vaadata olukorda talurahva poole pealt, siis võib väita, et nende jaoks oli Rootsi aeg üsna kasulik. Talurahva olukord muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna, Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast.1668.a. avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitsei korralduse, mis samuti toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse ka vakuraamatud, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi talupoegade suhtes
Vaimuelu Balti erikord Balti kubermangude elanikkonna moodustasid sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk. Baltisakslased olid väga mõjukad Vene riigiteenistuses ja sõjaväes. Uuenduste vajalikkus Eelneval sajandil katsed talupoegade olukorda parandada ebaõnnestusid. Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta parandada talupoegade ja mõisnike suhteid
perioodi tõesti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Tol ajal moodustasid Hiiumaa ja neli Põhja-Eesti maakonda; Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Eestimaa kubermangu ning Lõuna-Eesti maakonnad koos Põhja- Lätiga Liivimaa kubermangu, mille alla kuulus ka teatud eriseisundi säilitanud Saaremaa. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli Eesti- kui ka Liivimaa kubermangus kuninga valitud ning temale alluv kindralkuberner. Kindralkuberneride ülesandeks oli juhtida enda haldusalal tegutsevat sõjaväge, ametisse nimetada riigiametnikke ning neid samal ajal kontrollides, samuti hoidsid nad silma peal maksudel, eelarve täitmisel ja kandisid hoolt avaliku korra eest. Eestimaa kubermang oli Rootsile eelkõige tähtis viljaait, mis tõi teravilja kasvatavale talurahvale kaasa teotöö suurenemise. Selle põhjukseks sai 1645. aastal ametlikult kehtestatud pärisorjus
Eesti ala Vene riigi koosseisus 17. sajandil mõjutas rahvaarvu Liivi sõda ja näljahäda, mis mõjutas rahvaarvu samamoodi nagu 18. sajandi katk ja Põhjasõda. 18. mõjutas suur katk ja Põhjasõda rahvaarvu, mille tulemusena rahvaarv vähenes poole võrra, aga rahvaarvu kasv peale sõda oli kiire, sellele aitas kaas pikk rahuaeg ja asjaolu, et see katk, mis oli jäi Eesti ala viimaseks. Erinevus: võrreldes 17. sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse väiksem ja piirdus enamasti Peipsi kaldale elama asunud venelastega. 17. sajandil asus Eestisse elama talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi Venemaalt, suurel hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii linnas kui ka maal moodustasid sakslased, kuid neid oli ka kesk- ja alamkihi hulgas. Rohkesti oli...
saare. Köster- luterliku ja katoliku kiriku kirikuteener, ül: abistada vaimulikke usuteenistusel ja hoida kiriku vara. Vaimulikku kirjandust hakati eesti keelde tõlkima Raamatuid anti välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles Alustati piibli tõlkimisega, täismahus ilmus see 1739 aastal 1739- eesti keelne suur piibel Tartu Ülikooli asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelena kindralkuberner Johan Skytte. Johan Skytte- Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). Tänu temale loodi 1630 a Tartus Akadeemiline Gümnaasium Tallinnas avati gümnaasium 1631.a 1632- avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, esimene kõrgeim õppeasutus Eestis õppijateks olid saksalsed ja rootslased, vähesel määral ka soomlased Õpetajate seminar (1684-1688 Piiskopimõisas)
Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. · Riigikeel inglise keel · Pealinn Canberra · Kuninganna Elizabeth 2 · Kindralkuberner Quentin Bryce · Peaminister Kevin Rudd · Pindala 7 682 557 km² · Rahvaarv 2006 aastal 20 264 082 · Rahvastiku tihedus 2,6 in/km² · Iseseisvus 1. jaanuar 1901. aasta · Rahaühik Austraalia dollar (AUD) · Ajavöönd maailmaaeg +8 kuni +11 · Riigihümn Advance Australia Fair · Maakood 61 Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15
Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam ,et inimene saab õndsaks tänu usule ,seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema. Suurimaks probleemiks osutus ,aga sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mida juhtis Bengt Gottfried Forselius. Seminari võeti enamasti õppima Tartumaalt pärit talupoisse. Hariduse edendamisel oli oluline tegelane ka kindralkuberner Johan Skytte ,kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.15. Oktoobril 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sa Eesti esimene kõrgem õppeasutus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda- filosoofia-,usu-,õigus- ja arstiteaduskond. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada
4. ISIKUD 4.1. FORSELIUS alustas talupoiste tasuta õpetamist, oli õpetaja Piiskopimõisa seminaris 4.2. IGNATSI JAAK Forseliuse tuntuim õpilane 4.3. A. JA A. VIRGINUS lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad ja toimetajad 4.4. H. STAHL Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 4.5. J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ''vana kirjaviis'' 4.6. J. SKYTTE tegeles Tartu Ülikooli asutamisega, Liivimaa kindralkuberner 5. KOHTUD 5.1. Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L) 5.1.1. Talupoegade otsimine 5.1.2. Sildade korrashoiu kontrollimine 5.2. Meeskohtud (E) ja maakohtud (L) 5.2.1. Kriminaalasjadega tegelemine 5.2.2. Nõidumise üle kohut mõistmine 5.3. Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa õuekohus 5.3.1. Ainult aadlike süüasjade arutamine 6. MUU 6.1. Linnade arvukus 10 6.2. Linnaelanikkond oli vähenenud ( va Tallinn ja Narva ) 6.3
II Liivimaa kindralkubermang(1629-1700) · Lähtekoht: LM oli sõjaga vallutatud ala: · Kohalikul aadlil nõrgem positsioon kui Eestimaal ja Rootsi riigil paremad võimalused keskvõimu kehtestamiseks 1. 1629-1642 LM koos Ingerimaa ja Laadoga- Karjala lääniga ühes kindralkubermangus: · 1629-1634 I kindralkuberner Rootsi riiginõunik(minister) Johan Skytte(G II A õpetaja) · Kuni 1632 keskuseks Tartu, seejärel Riia 2. 1642- Lm moodustas omaette kindralkubermangu: juht kindralkuberner · LM jagati 4 lääniks: Riia, Cesise, Tartu ja Pärnu Kindralkuberner Skytte reformikava 1629 · Kasutusele tuli võtta sisetollid(nagu Rootsis)
Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Setumaale, mis jäi Venemaa koosseisu. Liivimaa ja Eestimaa kubermangu kõrgeimaks valitsemisametnikuks oli kuninga poolt määratud ja talle alluv kindralkuberner. Eesti kindralkuberner elas Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal olevas lossis. Nende alluvuses oli haldusalal olev sõjavägi, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine, raha laekumine ja kulutamine kubermangus. Hoolt oli vaja kanda ka postiteenistuse, teede- ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkonnad: Veel omasid võimu ka rüütelkonnad ja linnavalitsused.
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku
IV 1917 Eesti saab autonoomia (osalise iseseisvuse) 1739 I eesti keelne piibel 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) Iseloomusta Balti erikorda, millal see kehtis? Kehtis 17101917, 18. sajandil oli asehalduskord. Eestis oli eriline olukord. Liivi ja Eestimaa eriõigused Vene riigi koosseisus. Baltimaades oli riigikeeleks saksa keel, usuks luterlus, säilisid Rootsi aegsed seadused ja maksud. Valitses rüütelkond (Saksa mõisnikud) ja kindralkuberner (Venemaalt). Valla ülesanded. Moodustatakse 19. sajandi alguses. Alguses on see mõisniku võimu all, alles 1866 saavad mõisa võimu alt vabaks. Vald on kohalik omavalitsusüksus (talupoegade). Vald tegeles kohalike maksude kogumisega, tagas hariduse andmise, karistas väiksemate kuritegude eest, pidi tagama abi andmise vaestele, hoidis korras oma piirkonna teed ja sillad. Mis riigi parlament on? Alting -Island Eduskund -Soome
meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses riiki Axel Oxenstiern (riigikansler).See võimuaeg oli aadlile soodne. Toimus ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine. Halduskorraldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang a) kindralkuberner ( sillad, ehitus jms - juhib) Rüütelkonnad: Eestimaa Liivimaa Saaremaa maapäev maanõunikud (ametis pidevalt) Kohtuvõim: adrakohus (E) I aste sillakohus (Liivimaal) maakohtud meeskohus (E, Saaremaal) II aste
Fellinn, Vana-Pärnu Alt-Pernau, Uus-Pärnu Neu-Pernau, Haapsalu Hapsal, Paide Weißenstein, Rakvere- Wesenberg, Narva Narwa. +1563.hertsog Magnuselt Kuressaare Arensburg, 1584.S.Batorylt Valga Walk, -kadus 1599 Vana-Pärnu (ja 17.saj kaotasid oma igused Viljandi, Paide, rakvere, Valga ja liideti ümbruskonna möisatega)+ 1783. Paldiski Rogerwieck ja Võru (Katariina II?) (kokku 12 linna) 9. Isikud George Brown iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes tegi Browni positiivsed määrused a 1765. Forselius rajas 1684.a Tartu lähedale öpetajate seminari, Stahl koostas 1637.a I eesti keele grammatika, mis oli muidugi saksa keeles. Avaldas I eest ikeeles usuöpetuse raudvara: lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid jt tekste, mis idid hölbustama kirikuöpetajatel eesti keele kasutamist. Hornung 1693 aastal ilmus tema ladinakeelne eesti
Selle esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvstuse pidamine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisti vangla tüüpi asutused kerjuste ja problemaatiliste laste tarvis. Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus. Filippo Paulucci- oli Itaalia päritolu Austria sõjaväelane 18071830 Venemaa teenistuses. 18121829 Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner ja 18171829 lisaks ka Eestimaa kindralkuberner Barclay de Tolly- silmapaistev soti aadlisuguvõsast pärit ohvitser. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst, tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
Hispaanlased hakkasid Ameerika põliselanikke nimetama a) ameeriklased b) indiaanlased c) punanahad Ameerikast toodi uute põllukultuuridena Euroopasse a) kartul b) naeris c) tomat Esimestena purjetas üle Vaikse ookeani a) Erik Punane b) Kolumbus c) Magalhaes Kontrolltöö nr. 4 Eesti ala sõdade keerises 1. Seleta, mida tähendavad järgmised sõnad: 44 kubermang - 45 kindralkuberner - 46 gümnaasium - 47 ülikool - 48 talurahvakool - 49 õpetajate seminar - 50 rahuleping - 51 Balti erikord 2. Mõtle järele ja vasta järgmistele küsimustele! v Millise kahe sõja järel on eesti rahvast ähvardanud väljasuremise oht? v Miks oli Rootsi riik huvitatud Balti provintsidest? v Miks rääkis eesti talurahvas "heast rootsi ajast"? v Milliseid koole asutati Eestis rootsi ajal?
Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus
Nigeeria Liitvabariik 20. ja 21. sajandil Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga.Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu. Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkuber...
õuekohus- asus Tartus, oli ainuke. Eestimaa III arutati aadlike süüasju, väga ränkasi ülemkohus süütegusid Rootsi riigi võim ja Balti aadlikud Aadlikesse suhtus Rootsi võim erinevalt: Põhja Eestit käsitleti kui vabatahtlikult Rootsi riigiga ühinenud piirkonda ning seetõttu säilitati aadlike eesõigused. Lõuna-Eestit koheldi kui vallutatud piirkonda. Alustati rootsistamist. Sellega hakkas tegelema kindralkuberner Jonas Skyte. Eelmainitu oli kuningas Gustav II Adolfi õpetaja. Rajas Tartusse ülikooli (1632). 1631 rajati Tallinnasse Gustav Adolfi nimeline gümnaasium. Rahvastik Rootsi ajal asutati siinsetele aladele mujalt talupoegi. Kokku on eestlaste talurahva hulgas umbes 10 töörahvust: soomlased (Harju- ja Viru ranna külades, Altja, Käsmu) rootslased (saartel) venelased (ida poolsetel aladel) lätlased (lõuna-aladel) u. 20% talurahvast oli mujalt tulnud.
Lapsed sünnivad pärisorjadena. Mujalt tulnud muutusid pärisorjaks kui süütasid koldes tule. Suur reduktsioon 1680 Karl XI otsus, et Eesti, Liivi ja Saaremaal kuulusid tagasivõtmisele kõik maad mis olid jagatud aadlile Rootsi võimu ajal. Omanikud võisid hakata rentnikeks. Liivimaa maapäev lükkas tagasi. 1688 uus korraldus võtta ära ka mõisad mis olid antud aadlile enne Rootsi võimu. Reduktsiooni hakkas läbi viima Liivimaa kindralkuberner Jakob Johann Hastfer. Rootsi vastast opositsiooni hakkas juhtima Johann Reinhold v. Patkul. 1694. anti Patkul ja Liivi aadli juhid kohtu alla.Süüdistati kuninga solvanmises. Patkul põgenes enne kohtuotsust välismaale. Reduktsioon viidi läbi ja enamik adramaid läks kuningale. Tähtsaim tulemus oli riigi sissetulekute suurenemine rendi läbi. Et mitte kurnata ära talupoegi ja sellega laastada riigile kuuluvaid mõisu seati sisse vakuraamatud.
peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki. INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks. Asumaad olid India, Aafrika, Kanada, Austraalia,UusMeremaa, kes olid dominioonid. Nad olid iseseisvad liikmesriigid, kel oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner. PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president
Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 5. Aadlimatriklid - Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. 6. Kubermang - Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus 7. Kindralkuberner - monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses / korraldab kogu piirkonna elu. 8. Balti erikord liit tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel 9. Maapäev rüütelkonnad said kokku 10.Pearahamaks - ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 11.Kodukariõigus - mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid
Sufrazettid Naisõiguslased, tänu kelle survele said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised ja tänu kellele kaotati naistele seatud vanusepiirang (30. eluaastat) valimistele kümme aastat pärast selle kehtestamist. Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng Suurbritannia Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
