A Talupoeg, koos oma varaga, on mõisniku oma B Rüütelkond võib koormised ise määrata C Rüütelkonnal on täielik õigus oma talupoegade elu ja surma üle otsustada J. G. Eisen, tema kriitika põhipunktid Talupoeg saab mõisahärralt kõik, mis vaja ning kaotus on mõisahärra kahju. Seetõttu on talupoeg mõisahärra võlgnik ja peab oma võlad tasuma. Talupoeg ei tunne millestki puudust ega arvesta kunagi oma tagavarasi. 1765 Liivimaa kindralkuberner Browne`nn. Positiivsed määrused Leia, mis seal oli positiivset, võrreldes varasemaga: A - Tunnustati talupoja õigust vallasvarale B - Piiritleti teokoormisi C - Anti talupojale õigus mõisnik kohtusse kaevata Kuidas talupojad reageerisid? Talupojad keeldusid tööle minemast ning hakkasid vastu kohale tulnud vene soldatitele, loopides neid kividega ja rünnates aiateivastega 3. Kultuur Vene võimu kehtestamine ei kahandanud sidemeid ülejäänud Euroopaga, sest Eesti asus
Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid
Johan Skytte Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 25. märts 1645) Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. Elulugu Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, Sai 1617. aastal riiginõunikuks. oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler. oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner. Elulugu 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Elulugu Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Praeguse
1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler. von Paktul baltisaksa aadlik, kes osales tulihingeliselt Rootsivastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda Forselius rajas Tartu lähedale piiskopimõisa Koolmeistrite & köstrite ettevalmistamise seminari Stahl koostas esimese eesti keelse grammatika reeglistiku Andreas ja Adrian tõlkisid ja toimetasid lõunaeestikeelse Uue Testamendi Mõisted
Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele. Samuti said nad tagasi võimu talupoegade üle. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said välismaalased (sakslased, rootslased, poolakad). Keskvõimu kõrgeim esindaja oli kindralkuberner. Teda asendasid aadlike hulgast valitud 2 nõunikku. 17301740.a hakati koostama aadlimatrikleid ehk nimekirju rüütelkonna liikmetest, mis tagasid aadlile poliitilismajanduslikud õigused. 5. Talurahva olukord Vene võimu ajal (Roseni deklaratsioon) Roseni deklaratsiooniga 1739.a sätestati, et talupoeg oli pärisori, talupoja maa ja vara kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha tööd ja selle
esimese eesti keele grammatika (sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga); esimene Narva ja Ingerimaa superintendent Johann Hornung kirjutas ladinakeelse eesti keele grammatika Andreas ja Adrian Virginius isa ja poeg; tõlkisid ja toimetasid esimese eestikeelse piibliväljaande Uus Testament Johann Skytte Rootsi riigi- ja ühiskonnategelane; tegi TÜ asustamise tegeliku töö ära; TÜ kantsler; Liivimaa kindralkuberner Ivan IV (Julm) Venemaa valitseja alates 1533 kuni 1584; alustas Liivi sõja Gotthard Kettler Liivi ordumeister 1559-1561 ja Kuramaa hertsog 1561- 1587 Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 1570-1577 Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline; moodustas Tallinna põgenenud talupoegadest linna kaitseks väesalga; ,,Eestimaa hannibal"
Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake. Ajalugu ja omanikud Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja. 1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600- ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le (1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati. Pärast Põhjasõda 1710. a
Joachim Jhering 1641. laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida. Johann Fischer Liivimaa kindralsuperintendent Bengt Gottfried Forselius Lõi õpetajateseminari ja oli seal õpetajaks. Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keelse grammatika. Usuõpetuse käsiraamatu Johann Hornung Ladinakeelse grammatika avaldas, tuntakse kui vana kirjaviis Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, kes asutas Tartu Ülikooli August Wilhelm Hupel Andis välja esimese ajakirja August von Kotzebue Asutas esimese teatritrupi Tallinnas Anton Thor Helle kirikuõpetaja, kes tegi esimese tervikliku piibli põhjaeesti keeles Mõisted: Kuramaa hertsogiriik Riik Daugava jõest lõuna pool Üleväina-Liivimaa Riik põhja pool Daugava jõest Liivimaa kubermang - Selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja 5 Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju.
Tavapärane õppimine Saksamaa ülikoolides oli Kolmekümneaastase sõja tõttu muutunud peaaegu võimatuks. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja
3,3 in/km² Iseseisvus: 1.juuli 1867 Haldusjaotus Föderatsioon, kus 3 ala: Loodealad, Nunavut ja Yukoni ala. Jaotatud 10 provintsiks: Alberta, Briti Columbia, Manitoba, New Brunswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Québec, Saskatchewan Haldusjaotus Valitsus Kanadas on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II, Kindralkuberner: Michaëlle Jean Peaminister: Stephen Harper Monarh riigi sümbol - esindaja. Ajalugu 15. sajandil maabus John Cabot Nova Scotias ning kuulutas maa inglise krooni omandiks. 16. sajandil rändas Prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Kanadasse. Kirjeldades oma reisiraamatus avastatud maad, nimetas ta riiki põlisasukate sõna "kanata" järgi "Canada" mis tähendas mis tähendas "Väike küla"
· 1710 alistasid venelased Riia, Pärnu ja Tallinna. 1710 läks kogu Eesti Venemaa kätte. g. Sõja lõpp: · 1721 Uusikaupunki rahu, millega Venemaa sai endale Rootsilt Ingerimaa, Eesti ja Liivimaa. Eesti valitsemine varauusajal (17.-18. saj) 1. Uus halduskord Rootsi ajal: a. Kaks kubermangu: · Eestimaa kubermang (P.-Eesti) · Liivimaa kubermang (L.-Eesti ja P.-Läti ning eriseisundiga Saaremaa) b. Kindralkuberner Rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (Tallinnas ja Riias) c. Rüütelkonnad aadlike seisuslikud omavalitsusorganid (Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal): · Maapäev Rüütelkonnaliikmete kokkutulek 3 aasta tagant. · 12 maanõunikku Maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. d. Kohtuvõim Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kõrgem kohtuvõim läks riiklikele kohtutele:
Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute
Gustav II Adolf Rootsi kuningas 161132. Juhtis 162829 Liivimaa vallutamist, asutas Eesti ja Liivimaal 1630 riigikohtud, rajas 1632 Tartu ülikooli, osales aastast 1630 võidukalt Kolmekümneaastases sõjas. 4. Bengt Gottfried Forselius kooli ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja 5. Johan Skytte Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). 6. Ignatsi Jaak esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 7. Pakri Hansu Jüri esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 8. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku, baltisaksa vaimulik ja kirjamees. 9. Johan Hornung tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena
TARTU ÜLIKOOL ROOTSI AJAL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Sugulus sidemeid oli nii Rootsis kui Saksamaal Abiellus Helene Auguste Eleonore von Smitteniga Kärjäär Sõjaväkke asus teenima juba poisina Esimene lahingukogemus tuli Türgi sõjast Torkas silma vapruse ja hea taktikuna Kuulsaks sai Napoleoni vastu sõdides Haavata sai esimest korda PreussischEylau lahingus. Auastmed Ohvitserihariduse omandas teenistusel 1817 anti talle kindralleitnandi auaste 1809 sai temast Soome kindralkuberner 1810 . Aastal sai temast Venemaa sõjaminister 1813. aasta veebruaris sai Barclay de Tolly Vene 3. armee juhatajaks 1813. aasta mais määrati ta armee ülemjuhatajaks Pärast edukat sõjateed edutati ta krahviks ja hiljem vürstiks Mausoleum Barclay de Tolly lesk rajas mausoleumi Jõgevestesse(Eestisse) Sinna on balsameeritud Barclay De tolly ja tema abikaasa. Kõrvale on matud tema poeg koos abikaasaga Mausoleumi arhitekt on A. Stsedrin
ülejäänud Venemaa sisekubermangude omast, tuli uuel võimul kohalike aadlike privileegid säilitada. Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. 9) Kuidas valitseti Eestit nn asehalduskorra ajal? Asehalduskorra ajal olid haldusüksustena kasutusel asehaldurkonnad. Eesti- ja Liivimaa kubermang olid vastavalt Tallinna ja Riia asehaldurkond. Neid kahte asehaldurkonda juhtis Riias resideeruv kindralkuberner ehk asehaldur 10) Iseloomustage linnade olukorda ja kaubanduse arengut 18. sajandil. Linnaelanike osakaal moodustas vaid 5% Eesti rahvastikust
- Estofiilidest sakslaste loodud 2 kirjakeelt (tartumurdeline (Lõuna-Eestis); tallinnamurdeline (Põhja-Eestis); tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andreas ja Adrian Virginiuse tõlkes; Johann Hornungi I tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn. vana kirjaviis, mis kasutusel 19.saj. keskpaigani) c)Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool - Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana - Gümnaasiumid (1630 Tartus; 1631 Tallinnas ja Riias) - 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf) (neli teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond ; ladinakeelsed loengud ja disbuudid vaidlused õpitu põhjal ; stipendium toetusraha edukamatele ; tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnus kuni Põhjasõjani 1700a c) Luteri kirik ja võitlus väärusuga
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus.
kriisi ajal. Briti impeeriumi suur turg. Konstitutsiooniline monarhia Valimisõiguse laiendamine tõi enam valijaid töölisklassi hulgast. Esile tõusis Tööerakond, leiboristid. Konservatiivid on valdava osa võimul. Iirimaa küsimus Briti impeeriumisse kuulusid: India, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa jpt Dominioon- iseseisev parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus Riigipead, kuningat esindas kindralkuberner Iirimaa taotles iseseisvust, sai dominiooni staatuse(st. Vaba, aga pole oma politseid, sõjaväga ning pole õigust välispoliitikas kaasarääkimiseks) 1937 kuulutati suur osa Iirimaast iseseisvaks vabariigiks va. Põhja-Iirimaa Prantsusmaa Kujuneb põllumajandusmaast tööstusriigiks Tööstusriiki iseloomustab Prantsuse tuntuimad kaubad olid veinid, riided, parfüümid, moekaubad ning mereannid. Demokraatia püsimajäämise eest
Umbes 3000 eKr hakkas eestis levima uus arheoloogiline kultuur, nöörkeraamika. Savinõusid ilustati nöörjäljenditega ja nad kujutasid paati välimuselt, hoolikalt lihvitud, kirvetel tuli silmaauk.Nöörkeraamika rahvas tegeles loomakasvatusega ja viljakasvatusega. 2).Tartu Ülikool. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a. Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid enamuselt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid. Sõja puhkedes viidi ülikool 1656.a Tallinnasse, kus see oli 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal. Peamiselt olid üliõpilased Baltisakslased. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal Ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses Ülikool põhjasõja tingmustes 10 aastat kui aastal 1710 Venemaa linna vallutas
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon · 1917. a mässust puhkes reveolutsioon, mille käigus loobus vene tsaar Nikolai II oma kroonist- võimule tuli Ajutine Valitus · 2. märtril algas Tallinna tehastes streik · vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus · Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valituse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta- Liivimaa ja eestimaa kubermangud liideti kokku, eesotsas Ajutise Valitsuse komissaar Soodsad olukorrad maa iseseisvumiseks · ühtne kubermang · asjaajamiskeeleks tuli Eesti keel, vene kelsed ametnikud asendati eesti keelsetega · eesti keelse omavalit...
eesti talupoegade õiuslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale lõppesid edutult. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Suurem osa senitses kroonutalupoegi sattus taas mõisnike valdusesse. Talupoegade koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegade võimalik,mis oli talupoegade peamine vastupanuvorm. Agraarümberkorralduste algus 1765.aasta Liivamaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Karariina teine ülesandel nõudmise parandada talurahva olukorda. Pearaharahutused Rahutustest oli Liivimaa eesti osas haaratud üle 60 mõisa.Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Taluharva riietuse Taluharva riietuse kujunemisel oli oluline mitme uue moevoolu sissetung,peamiselt põhjamaadest.Nende mõjud on naistepkitriibuline seelik,käised,pliseeritud
· Saabub elanikke ka Venemaa aladelt, soomlasi, lätlasi aga ka kaugemalt ( hollandlasi) · Tänu ümberasustamisele katkeb asustuse järjepidevus ja see loob soodsad tingimused pärisorjastamiseks Võimukorraldus · Rootsiaegne võomukorraldus jäi kehtima ka Vene ajal · Eestimaa kubermang Harju-, Järva-, Lääne- ja Virumaa · Liivimaa kubermang Lõuna Eesti ja Põhja Läti . Saaremaa alates 1645. a. Liivimaa kubermangu · Eesotsas kindralkuberner, aga võimu teostavad ka rüütelkonnad, kes käivad koos maapäevadel Kohtukorraldus · Maakonna tasandil Eesti ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud · Aadlike kohtuasjad ja raskemad kuriteod lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus · Viimatinimetatud kohtute otsuseid võis edasi kaevata kuningale · Politsei ülesanded adrakohtunikel ja Liivimaal sillakohtunikel ( aadlike hulgast valitud) Balti aadel ja Rootsi võim
16. jaanuar 1894 Hellenu rme Ferdinand Friedrich Georg 1866 1870 Roela mõis Saar Põhja-Jäämeres, asundus, laht, Kirde-Siberi rannikuekspeditsioon; 3 Ludwig von Wrangell roela mõis mäemassiiv ja neem Alaskal Venemaa Alaska kindralkuberner Eduard von Toll 24. 03. 1858 Tallinn - Poolsaar Benneti saare idaosas Uus- Sannikovi maa otsingud (tegelikult pole olemas); Uus- 5 arvatavasti 1902 Tartu ülikool Siberi saarestikus Siberi saarestik Põhja-Jäämeri Karl Ernst von Baer 28. 02
lugema. Emakeelne piibel ja haridus · Forselius rajab Tartu lähedale seminari, et harida talupoegade lapsi ja need siis saata kohalikku kooli lugemist õpetama · Tuntumad õpilased Pakri Hanso Jüri Ignatsi Jaak Eestikeelne kirjasõna · Esimese eesti keelse grammatika koostas Heinrich Stahl sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga · Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Vana kirjaviis. · Tartu Ülikool avatakse 1632.a. Ettevalmistused tegi Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte · Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima · Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus
2. Aadlivapid ajalooarhiivis 2.1 Palju on kirjeid vabahärra tiitli saajate kohta? 67 kirjet 2.2 Mitu krahvi tiitlit on andnud Rootsi kuninganna Kristiina? Kellele ja mis aastal? 2 krahvi tiitlit on andud 1654 ja 1651 aastal inimesed kes said tiitlit Robert von Douglas ja Stenbock 2.3 Millal sai Carl Adam von Stackelberg vabahärra tiitli? 1727 ja 1714 aastal 2.4 Nimetada 3 enamkasutatud aadlivapi põhikujundit? Kotkas,palk,liilia 3. 17.Sajandi trükised 3.1 Leida kindralkuberner Andres Torstenssoni korraldus 12.01.1678. aastast.Mida sisaldab(lühidalt)? Ratsateeninduskohustust 3.2 Leida Erik Dahlbergi korraldus 04.03.1697.Mida sisaldab? Mõisnikelt nõutakse võlguolevate laeka- ja saatekonnaraha tasumist. 4. Eesti ala mõiste register 4.1 Nimetada Noarootsi kihelkonna eramõisad: Pürksi, Vööla,Saare,Nõmmaküla,Paslepa,Riguldi,Tahu,Sutlepa 4.2 Leida Harju Madise kihelkonna Männiku mõisa saksakeelne nimetus.Mis tüüpi mõisaga oli tegemist?
b) hernuutlust usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja. · Heinrich Stahl I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja · Johan Hornung Ladinakeelse eesti keele grammatika koostaja ( 1693 ) · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli üks asutajatest · Johann Georg Eisen Ratsionalistide kirikuõpetaja, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte · August Wilhelm Hupel Literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast · Anton Thor Helle I eesti keelse Piibili tervikväljaande looja
Rootsi aeg Rootsi aja algus: 1629 Altmargi vaherahu- Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile 1660 Oliwa rahu- Ruhnu Rootsile Haldusjaotus: Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa)
EESTI AJALUGU ROOTSI AJAL(16291721) SOFIA KARAJEVA Puhja Gümnaasiumi 10.klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas
EESTI ALA VALITSEMINE VARAUUSAJAL Rootsi aeg (1629-1721) • Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa • Liivimaa kubermang Tartu maakond, Pärnu maakond, Saaremaa (alates 1645, omas eriõigusi), Riia maakond, Võnnu maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees,
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased.
Tartu Ülikool Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. 30. juunil 1632 avas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased võeti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse
Nende tegevus oli õpetav, hariv. Talupoegi õpetati kasvatama puu-ja juurvilja, marju, tegema nendest hoidiseid, moosi. Levitasid raamatuid, moodustasid lugemisseltse. Nende poolt tuli kaitsepookimine rõugete vastu. Välja anti ajakiri tervishoiust. A.W.Hupel Osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Kirjutas mitmeid teoseid kohalikest, andis välja esimese tervishoiuteemalise ajakirja. 5. Mida nõudis Browne 1765a. patent? Browne oli iirlasest kindralkuberner. See patent puudutas ainult Liivimaad. Mõisad olid kohustatud koole avama ning lapsed pidid õppima lugema. Lugemisoskus tehti kohustuslikuks. 6.Eestikeelne piibel, väljaandjaks Anton Thor Helle. 1739a. anti välja esimene eestikeelne piibel. Piibli väljaandmine venis kuna vaieldi, mis keeles see välja anda, kas Põhja-Eesti või Lõuna-Eesti keeles. Ilmalikeks trükisteks olid juturaamatud ja kalendrid(väikesed raamatud)
B) kahanesid talupoegade teokoormised, suur osa eramõisasid läks tagasi riigi kätte, mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Tulud vähenesid, sest osa rahast tuli riigile maksta. C) Riigivõim ei lubanud talupegade ülemäärast koormamist, reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu. 20) LIIVIMAA KINDRALKUBERNER TULEB 1699. A. KOOSTADA ETTEKANNE ROOTSI KUNINGALE VÕITLUSE KOHTA VÄÄRUSUGA. KOOSTA ETTEKANDE KAVA. -Taastame kirikud -Peab kirikuõpetajaid usuteaduskonnas õpetama. Emakeelne jumalateenistus -Võetakse vastu kirikuseadus. Tõlgitakse Uus Testament Lõuna-Eesti keelde -Usuraamatud -Talupoegadele kooliharidus kohustuslik. Piibli järgi lugema õppimine -Forseliuse õpetajate seminar -Nõiad tuleriidale -Tänu sellele on luteriusk kinnitatud 21) MIDA PIDASID ROOTSI VÕIMUD VÄÄRUSUKS
Mõisnikele: pidid nüüd olema rentnikud, kadus võim talupoegade üle Talupoegade elus: väga olukord ei muutunud, ainult riigimõisates vabad Vakuraamat- Talupoegade kohustused kirjas Liivimaal riigistati palju rohkem- sest hiljem rootsi võimu kätte. Aadlikud ei olnud sellega nõus ja astusid välja. Kuulsaim reduktsiooni vastane J.R. von Patkul Riik piiras kõigite vahenditega kohalike omavalitsuste ja aadlike mõjuvõimu. Johan Skytte- Kindralkuberner Gustav II adolf: Rootsi kuningas, kelle ajal rajati 1630 gümnaasium ja 1632 Tartusse ülikool. Forcelius- rajas õpetajate seminari, 2talve. Piiblikonverentsid- üksmeele saavutamiseks keeleküsimustest ja piibli välja andmiseks korraldati Nõiaprotsessi- selgitati ja karistati teisitimõtlejaid, nõidu ja mürgitajaid Luterluse mõju e.k. oli suur: pani aluse e.k. kirjakeelele ja e.k. hariduse andmisele.
"Vana hea Rootsi aeg." arutlus Rootsi aega on peetud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi võimu kehtestamisega Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, kus Eesti alad kaheks kubermanguks Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu kohapeal teostas kindralkuberner, kes kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnikke tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad Liivimaa, Saaremaa ning Eestimaa rüütelkonnad. Need koondasid aadlikke ning kaitsesid nende õigusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskmiseks iga 3 aasta tagant, kus lahendati olulisi ja
Uus - Meremaa Geograafiline asend Asub Okeaania edelaosas Märkimisväärne on just tema geograafiline eraldatus, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Üldandmed Keel Inglise ja Maoori Pealinn Wellington Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja kuumaveeallikad Kliima on mereline, ühtlane ja pehme Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi Ajalooline kujunemine · Polüneesia meresõitjad saabusid Uus- Meremaale 11. ja 13. sajandi · Esimesed eurooplased saabusid sinna 1642.a. · 1643. aastal tõestastati, et eeldatav Lõu...
ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu.Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes vastupanuliikumine ning kaks aastat hiljem rajati partei, mis taotles omavalitsust Briti impeeriumis. Hiljem, 1944. aastal asutati ülemaailmne partei, mis taotles juba täielikku iseseisvust. Vabadusliikumise nõrgestamiseks jagas Briti kindralkuberner Nigeeria kolmeks religiooniks, mis 1954. aastal ühendati Nigeeria Föderatsiooniks. 10 aastat hiljem saavutati ka iseseisvus(1963) ning uueks riigipeaks oli president. · Esimese Vabariigi (1963-1966) ajal pingestasid olukorda erineva ajaloo ja erinevate traditsioonidega rahvaste vastuolud. 1966. aastal toimunud riigipöörde käigus tapeti riigijuhid, kaotati föderaalsüsteem ja keelustati parteid ning aasta hiljem(1967) algas kodusõda ja iseseisvus taastati
Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenike välja ei antud. Agraarümberkorralduse algus 1765. aasta Liivimaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Katariina II ülesandel nõudmise parandada talurahva olukorda. Kindralkubeneri ettepanekus olid tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormisi ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784
Konstatin Päts... Tallinna radikaalid 10. Nummerda sündmused alustades kõige varasemast. (6p) 4.Tartu Ülikooli asutamine 1632 6.Asehalduskorra rajamine 1783 1.Rootsi aja algus Eestis 1583 5.Põhjasõja algus 1700 2.Liivi sõja algus 1558 3.Näljahäda algus 1601 11. Seleta mõisted: (5p) Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele Kindralkuberner monarhi asevalitseja iseseisvas riigis Reduktsioon aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine Estofiil eestihuviline Tsunft käsitööliste vennaskond 12. Arutle, kas Balti erikorra väljakuulutamine pigem kiirendas või pidurdas Eesti üldist arengut. (6p) 2 Eesti mastaabis pigem pidurdas, sest enamus eesti rahvast kuulus talurahva hulka ja kuna Balti erikord tõi kaasa talurahva õiguste allasurumise, siis oli eestlaste elu raskem
Seminari õpilasteks olid enamasti Tartumaalt pärit talupoisid. Ta suutis talupoegadele paari kuuga lugemise selgeks õpetada ja lisaks usuõpetusele ja kirikulauludele õpetati ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Ülikooli rajamine- Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja gümnaasiumiõpetajates. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna hea koha pärast. Ülikooli asutamise peamise töö tegi ära J. Skytte, ta oli Liivimaa kindralkuberner ja ta oli rootsi üks haritumaid inimesi. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 a Tallinnasse. Ülikool jätkas Tartus tööd alles 1690 peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ülikool toimis ka Pärnus, kuni venelased linna 1710 vallutasid. Tartu ülikool sarnanes teiste Euroopa ülikoolidega, kuna siin oli ka usu, arsti, õigus ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles
II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti ...
Riigikeeled: inglise keel ja prantsuse keel Haldusjaotus: jaotatud 10 provintsiks ja 3 territooriumiks Provintsid: Territooriumid: Alberta Yukoni ala Briti Columbia Loodealad Manitoba Nunavut New Brunswick Newfoundland ja Labrador Nova Scotia Ontario Prints Edwardi saar Québec Saskatchewan Poliitiline süsteem: Parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuninganna Elizabeth II (kohapeal asendab kindralkuberner Michaëlle Jean) Valitsusjuht: Peaminister Stephen Harper Seadusandlik võimuorgan: Kanada Parlament (House of Commons and Senat) ja igal provintsil on veel omakorda valitsus ja parlament Linnastumine: 83% elab linnades RKT 1 elaniku kohta: 38 613 $ Religioon: 46% elanikest on Rooma-katoliitlased, 30% elanikest on protestandid (ENE 4, 1989) (Canada, 2009) 4 2. KANADA AJALUGU
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
Eesti 19. saj Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise
a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid. Rüütelkonna liikmete arv oli piiritletud, siina võisid kuuluda vaid aadlimatrikleisse kantud aadlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
