Ümbersõnastamise teel saavutatakse formaalne kehtivus; 2) süllogism ei ole kehtiv. Modifitseerimise teel saadakse kehtiv süllogism. Nt otsese tuletamise abil saab mõned formaalselt mittekehtivad süllogismid muuta formaalselt kehtivateks süllogismideks. Selleks on mõnikord vaja süllogismis teostada väite muutmine. N6.6. Analüüsige süllogismi: Ükski kindral pole tsivilist. Poisikesed ei ole kindralid. Poisikesed pole sõjaväelased. Esmapilgul võib tunduda, et arutelus on neli terminit, lisaks on veel mõlemad eeldused eitavad. Arvestades, et terminid ,,tsivilist" ja ,,sõjaväelane" on vasturääkivad, saame suurema eelduse muuta jaatavaks. Tekkis I figuuri süllogism: Kõik kindralid on sõjaväelased. M+aP Ükski poisike ei ole kindral. S+eM+ Ükski poisike ei ole sõjaväelane. S+eP+
Eesti suhted Rootsiga: Eesti otsis abi Rootsilt, kõneldi pidevalt heast Rootsi ajast. Rootsiga olid olemas majanduslikud suhted, olid kultuurilised sidemed- peeti kontserte ja üritus. Kuid Rootsi oli neutraalne riik ning ei soovinud teha poliitilist koostööd. Gustav V külastas Eestit, näitas et rahvas peetis Rootsit eriliseks- murdsid läbi politsei barjääri, et lähemalt näha Rootsi kuningat. Eesti suhted Poolaga: Eesti pidas Poolat oluliseks sõjaväe ringkonnaks. Mitmed Eesti kindralid arvasid, et Poola kui kõige suurem Ida-Euroopa riik, suurima sõjaväega ja tööstusega on võimeline tagasilööma NSVL rünnakut. Kuid Poola oli kui kahe tule vahel, nii NSVL kui ka Saksamaa ohustas Poolat. Eesti ja Poola pigem konkureerisid omavahel, sest mõlemad tegelevad põllumajandusega ning ei teinud koostööd. Sõprus ja koostöö Varssavi külaskäigul jäi ainult sõnadeks. Eesti suhted Saksamaaga: Saksamaa ei suhtunud Eestisse hästi. Hiljem tehti
saadud arvamused, aga süüdistati teda ka riigivara riisumises. On ka tegelikult alust selleks- kui Žukov oli NL vägede grupeeringu ülemaks Sm-l, siis pea iga nädal tuli Sm-lt eraldi lennuk, mis tõi kaupa, mis oli mõeldud vaid Žukovile. Ka madalama taseme sõjaväelased tõid koju kraami. See mängiti süüna välja vaid mõne inimese puhul. Mitmed kõrged sõjaväelased said veelgi traagilisema saatuse osalisteks. Mitmed kindralid lasti maha, mitmed marssalid, nt Novikov, Udjakov, Zarušin, arreteeriti ja pidid mitmeid aastaid vangis olema. Üsna jõuliselt represseeriti ka sõjalaevastiku juhtkonda jne. Sõjaväe etteotsa pandi Stalini poolt kaitseministriks Nikolai Bulganin- oli selge valik. Oli sõjaväelaste jaoks naljanumber. Tema karjäär oli olnud poliittöötajana ridel olla. Tegelikult sisuliselt sõjaväest ei teadnud midagi. Et selline inimene pandi tegelikke sõjaväelasi juhtima,
halvenes juudi elanikkonna olukord Eesti kubermangus. Kogu Venemaal alanud antisemiitlikud aktsioonid avaldasid oma mõju. Hakati rangelt jälgima seadusest kinnipidamist, illegaalsed juudid aeti välja. Paljud neist emigreerusid, peamiselt Põhja-Ameerikasse. 1905. aasta revolutsiooni päevil juudivastasus ajutiselt vähenes, järgnevatel aastatel suurenes uuesti. Kõige raskemad ajad algasid Esimese maailmasõja puhkedes. Sõjaväljal lüüa saanud Vene kindralid süüdistasid lahingupiirkondades elavaid juute koostöös vaenlasega. Nad aeti kodudest minema, kogu vara jäi maha. Paljud põgenikud tulid Eesti alale, suurendades siin kodutute ja vaeste juutide arvu. Kohalikud juudid püüdsid neid aidata nii palju, kui võimalik. [...] Algas hoogne rahvuslik tegevus. Veebruaris 1918 okupeerisid Eestimaa Saksa väed. Tol ajal suhtusid sakslased juutidesse sallivalt ja lubasid neil tegutseda. See aeg oli siiski üürike. Tartus alustas küll tegevust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
