25.Saksamaale hakkas lähenema „Euroopa haige mees“. Mis riik? Türgi 26.Milline riik tahtis juba tuhat aastat endale Bosporust, Dardanelle ja Konstantinoopolit? Venemaa 27.Mida tahtis Prantsusmaa Saksamaalt? Vähendada mõjuvõimu Euroopas 28.Mis oli Inglismaa peamine eesmärk? Tõusta maailmavõimuks 29.Mis oli Jaapani eesmärgiks? Saksamaa kolooniamaade üle võtmine Aasias 30.Mis meeleolusid kajastas Norman Angelli raamat „Suur illusioon“? sõda ei too kasu, rahvas ei… 31.Saksa kindral von Bernhard väitis aga, et sõda on…. Mis? Bioloogiline vajadus 32.Mida tähendab, et maailm hakkas globaliseeruma? üleilmastuma 33.Milline oli kõige mahajäänuma ühikonnakorraldusega suurriik? Venemaa 34.Mis on monopol? Kaubaartikli ainumüügi- või tootmisõigus 35.(Mis on Moulin Rouge?) Kabaree 36.(Millist sellest ajast rääkivat inglise seriaali näitab praegu ETV?)
riigid olid vastu saksamaa piiramatule relvastumisele 1935 aastal toimus saarimaal rahvahääletus ja saksamaa sai selle tagasi rahvasteliidu käest 1936 aasta sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit, mida nimetati Berliini-Rooma teljeks. 1937 ühines itaalia ning hiljem ungari, hispaania ja hulk teisi riike Kominterni-vastase paktiga. 1936 aasta suvel puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale.
läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositisoonidega. Jalaväe jaoks olid rajatud tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. 3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist . Sõda lõppes vaherahuga, mis kirjutati alla Compiegne´i metsas kindral Fochi staabivagunis (vastavalt nimetus ,,Compiegne´i vaherahu". Rahuleping Saksamaaga sõlmiti 1919. aastal Versailles´ lossis. Kaotajateks jäid 4 riiki Saksamaa, Nõukogude Venemaa, Austria ja Ungari ning võitjateks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Kaotaja poole esindajad pidid ära andma kõik kolooniad ja maksma reparatsioone. Tekkisid uued riigid: Venemaa lagumisel tekkis 5 riiki, nendeks olid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
Mussolini Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945. a Churchill Briti riigitegelane, pea ja kaitseminister II ms ajal de Gaulle Rahvasliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president Molotov NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP Roosevelt USA president osales Teherani ja Jalta konverentsidel Ribbentrop NatsiSaksamaa välisminister, sõlmis MRP Eisenhover Liitlasvägede ülemjuhataja, teise rinde avamisel, hilisem president Zukov NSVL kindral, juhtis lahinguid Moskva, Satlingradi, Kurski ja Berliini all Mannerheim Soome armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president Petain Prantsusmaa ,,Au ja Häbi", Vichy valitsuse juht 4) Konverentsid Konverents Toimumisaasta Osapooled Otsused Atlandi harta 1941 Inglismaa; Usa; hiljem NSVL sõnastati sõjaeesmärgid ja järgne maailmakorraldus. Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus.
Saksamaa ja Jaapan ei olnud kriisi lahendamisest piisavalt huvitatud ning lahkusid liidust. Suur ja tugev Rahvasteliit põrus täielikult. Mõisteti, et uus sõda on paratamatus. Ainus samm, mis kriisi lahendab on sõda. Paika on vaja panna, kes seda maailma tegelikult juhib. 1936-1939. aastal toimus Hispaania kodusõda, mida peetakse teise maailmasõja eelprooviks. Omavahel konkureerisid diktaktuuririigid ning NSV Liit. Diktaktuuririigid Saksamaa ja Itaalia avaldasid toetust kindral Francole, toetades varustuse ning meestega. Nõukogude liit toetas aga rahvarinde valitust. Kogu Euroopa lootis aga diktaatorite maharahunemist ning kasutasid nö mittevahelesegamisepoliitikat. See oli aga suur viga, kuna just vahelesekkumisega oleks suudetud ära hoida MRP, mis on üks sõja tegelik põhjus. Lääneriigid näitasid ennast väga nõrgana, nad ei suutnud ega ei üritanudki sõlmida kompromisse, mis oleks muutnud antud olukorda. Sõda oli aga paratamatus, kuna
Ämbliknaise suudlus Käisin 30.märtsil Tartu teatris Vanemuine vaatamas muusikali ,,Ämbliknaise suudlus". Muusikali aluseks oli Argentiina kirjaniku Manuel Puigi 70-ndate lõpus ilmunud samanimeline romaan. Lavateos kujutab endast valjuhäälset protesti ühiskondliku terrori, rõhumise ja meeleavalduste vastu. ,,Ämbliknaise suudluse" tegevus toimub kongreetsel ajaloolisel taustal, kui peale Juan Peroni surma haarasid sõjaväelased kindral Jorge Rafael Videta juhtimisel võimu. Lugu räägib kahest täiesti erinevast mehest, Molinast ja Valentinist, kes on Ladina-Ameerika nimetus vanglas. Molina on selline mees, kes viibib tihti unistustemaailmas; Valentin aga seevastu reziimivastane, kes tahab ühiskonda muuta. Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" lavastajaks on Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu
Fjodor Dostojevski romaani ,,Idioot" läbivaks teemaks on ilusad naisterahvad. Tol ajal, mil isikuomadustest, kommetest ja haritusest ei hoolitud, võis ainuüksi ilu sulle tagada kindlustatud ja muretu eluviisi mõne rikka vürsti või sõjaväelase tiiva all. Enam jaolt oli su tulevik otsustatud juba teismeikka jõudes, mil su vanemad olid sind mõnele meesterahvale maha müünud. Selliseks kujunesid ka kindral Ivan Jepatsini ja Lizaveta Prokofjevna tütarde elud. Aleksandra oli lubatud Afanassi Ivanovits Totski'le ning Adelaida vürst S'ile. On olukordi, mil ilu võib su elu pea peale keerata. Romaani ,,Idioot" ühe naispeategelase Nastasja Filippovna traagika seisnes tema silmipimestavas ilus. Vaatamata sellele, et ta suutis oma iluga võluda mitmeid mehi ja samas nendega selle abil ka manipuleerida, oli Nastasja siiski madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine
(,,)Eesti Päevaleht(")ajaloosündmuste nimed: Suur Pauk,ürituste nimed: Valge Daami päevad,autasude nimed: Maarjamaa Rist. osne,grandioosse,grillima,grimeerima,homogeenne,hospidal,humaanne,hüperbool,illustreerima,immigrant,immuunne,insener,intelligent,intensiivne,intervjuu,i vvvläbiv väiketäht ,pöördumissõnad, ameti-ja aunimetused, tiitlid: härra, kindral, paavst,isikunimest tulnud sõnad,mats, nventar,kabinet,kalligraafia,kandidaat,karahvin,karakull,karantiin,karikatuur,karjäär,karussell,kineetika,kissell,kitarr,klisee,komitee,kompetentne,kompleksne,ko herts
(Kuuba isaosas) tegid elu peaaegu talumatuks. Tavalisi kaevikuid ei saanud kaevata, sest põhjavesi tuli vastu, ning sõdurid pidid rajama okastraataiaga muldvalle. Raske töö käis kümne- kuni kaheteistkümnetunniste vahetustena nii päikeselõõsas kui vihmas. Stardiplatvormide jaoks toodi NSV Liidust kohale suured raudbetoonplokid. Kuna kivise pinnase tõttu ei saanud ekskavaatoreid ja buldoosereid kasutada, pidid sõdurid paneelid käsitsi paika panema. Kindral Gribkov nurises, et armee, mille raketid pidid tabama tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvaid sihtmärke, pidi ,,läbi ajama nagu vanasti sapöörilabidate ja kirvestega". Loomulikult ei sobinud palmipuud maskeerimiseks. Isegi kui neid oleks rohkem olnud, poleks nad varjanud ,,komandopunkte ja varustushooneid, kütuseveokeid ja tanke ning jämedaid kaableid, mis ümbritsesid suuri betoonpaneele, millele olid kinnitatud rakettide stardiseadeldised"
aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit'). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fasistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fasistlik kord Itaalias (1922 1943), seejärel Saksamaal (1933 1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fasism natsionaalsotsialismi nime all. Saksamaa ja Itaalia eeskujul ja toetusel tekkisid fasistlikud organisatsioonid I ja II maailmasõja vahelisel ajal ka mitmetes teistes riikides: Hispaanias Falang (tuli kindral Franco juhitud putsi tulemusena võimule aastaks 1939) jt. Austrias kehtis 1934 1938 fasismist mõjustatud autoritaarne diktatuur, nn. klerikaalfasism. Sama oli Portugalis alates 1930. aastaist valitsev reziim. Fasismile iseloomulikke jooni oli Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935 1944, Kreekas 1936 1944, samuti Ladina-Ameerika diktatuuridele ja Jaapani militaristlikus reziimis jm. Ka tänapäeval eksisteerib
ME VOOLIKUGA LILLI KASTAB. KOI MU NAINE NÄITAS MULLE MAJA, KUS ME KOOS VÕIKS ELADA. ÜTLESIN, ET SELLEKS OSTUKS RAHA MA EI ERALDA. MU NAINE NÄITAS MULLE AUTOT, MILLEGA ME SÕITA SAAKS ÜTLESIN, ET KÄIGU JALA JA EI ANDNUD RAHA TAAS. MU NAINE NÄITAS MULLE KLEITI MIS SOBIS TALLE SELGA HEA ÜTLESIN, ET JÄTKU JUTT - MUL SELLE HIND KÄIS ÜLE PEA MU NAINE NÄITAS MULLE UST… 17 18 KINDRAL JOONDU! VALVEL! SAABUS KINDRAL. PLATSI TÄITSID MEESTE READ SOOJAD MUNDRID, SAAPAD, KINDAD, KARVAMÜTSID KÕIGIL PEAS. KINDRAL LÄBI LUME SUMPAS JÄRSULT PEATUS RIVI EES KOPSUDESSE ÕHKU PUMPAS JA SIIS ÜLE ÄÄRE KEES: MUIDUSÖÖJAD, AHVIKARI !! RÄUSKAS ÜLEM NII KUIS JAKSAS MÕNDA MEEST TA RINNUST TARIS MÕNEL NÖÖBI EEST KAH KAKSAS JA KUI LÕPPES SÕIMUSADU KINDRAL AUTOSSE TAAS ISTUS MASIN LUMEPILVE KADUS - PÄEV KA JUBA ÕHTUKS KISKUS RASKEST PÄEVAST, KÜLMAST TALVEST
Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõstsenkoga
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann
000st alles 1515. Pärast seda, kui Moskva vallutamine läbi kukkus, alustas Hitler p ealetungi lõunas. Ta lootis vallutada Volga jõe alamjooksu ja Kaukaasia, et lõigata Punaarmee ära Bakuu naftast. Volgal jõudsid Saksa väed Stalingradini ja 1942. aasta septembris alustasid linna vallutamist. Lahing oli väga pingeline ja kestis mitu nädalat. Võideldi iga maja ja isegi iga korruse pärast. Tundus, et linn langeb peatselt, kuid 19. novembril anti Saksa vägede juhatajale kindral Paulusele teade, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Pauluse armee sattus piiramisrõngasse. Saksa väed oleksid võinud piiramisrõngast välja murda, kuid Hitler keelas selle. Katse saata abivägesid kukkus läbi. Paulus alistus 2. veebruaril 1943.a.
Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931. aasta veebruaris. · Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. · 1934. aasta 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. · 1938. aasta 24. aprillil valiti K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Konstantin Päts - president · 1939. aastal otsustas K. Päts loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida Nõukogude Liiduga baaside leping, lootes kuni viimase hetkeni Saksamaa sekkumisele, ning uskudes, et tal õnnestub Eesti sõjast eemal hoida. · 1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K. Päts pidanud olema kindlameelsem. · K
Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Ka sellel aastal pidi Prantsusmaa ennast kaitsma. 1917. aastal Prantsuse vägede ülemjuhatajaks määrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja esmakordsest tankisuurrünnakust ei suutnud sakslaste kaitset läbi murda ka Briti väe rünnakud Flandrias. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda
Selleks hetkeks olin vaba. Pendel seiskus, mingi nähtamatu jõud tõmbas ta läbi lae üles. Kahtlemata valvati igat mu liigutust. Seintele maalitud portreede silmadesse hakkas kumama sünget lõõmavat tuld. Lämmatav lõhn täitis vangikongi. Hingeldasin. Ahmisin õhku. Seinad hakkasid sulguma ja surusid mind aina edasi kaevu poole. Vangusin kaevu serval. Kuskil kostus kõnekõminat. Puhuti pasunat. Kostis kõrvulukustav krigin. Lõõmavad seinad taganesid kiiresti. Prantsusmaa vägede kindral Lasalle´i käsi haaras kinni mu käest, kui ma minestunult sügavikku kukkusin. Inkvisitsioon oli oma vaenlase kätes.
partei, toetus talurahvale), 3) mensevikud (VSDTP reformistlik partei, omas suuremat mõjujõudu linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas). VSDTP marksistlik organisatsioon (bolsevikud) tuli nüüd põranda alt välja, kuid tal ei olnud erilist toetust nõukogudes, samuti ei kuulunud ühtegi tema esindajat Ajutise Valitsuse koosseisu. Bolsevike väljapaistvamad juhid olid V. Lenin, L. Trotski, G. Zinovjev. Augusti lõpus püüdis kindral A. Kornilov kehtestada riigis sõjaväelise diktatuuri, mis oli aga enamikule poliitilistest jõududest vastuvõetamatu. Seda ei soosinud ka juulist alates Ajutise Valitsuse etteotsa asunud A. Kerenski. Nii ei õnnestunud Kornilovil temale ustavaid vägesid pealinna viia. Otsustavad sündmused arenesid 24.-26. oktoobrini. Kasutades soodsat poliitilist momenti, s.o. Ajutise Valitsuse jõuetust ja vähest otsustavust kriitilises olukorras, arreteeriti ööl vastu 26
*I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid suurriikidevahelisi vastuolusid. Nimed *Nikolai II Vene viimane keiser/loobus troonist/lõpetas Romanovite dünastia *Clemenceau Prantsusmaa peaminister, soovis, et purustatud Saksamaa maksaks maailmasõja aastail tekitatud kõigi kahjude eest. *Dreyfus Juudisoost kindral, süütult süüdi mõistetud spionaazi eest Saksale *Stolõpin Vene peaminister, püüdis maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust, viis läbi põllumajandusreformid *F.Joseph I Austria hertsog, kelle mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend *W. Wilson USA president, pidas kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda
Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust. 2) Jesuiitide ordu- allub otse paavstidele, juht on kindral, kõrgel haritud. 1618-1648-Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1648.a. Vestfaali rahu-tunnistati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
Konstantin Päts Koostajad: Rühm: Ta sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asut...
täitaplas käies mõlgutavad Paul ja tema kaaslased mõtteid, miks sõda üldse on. Nad leiavad mitu põhjust, näiteks on sõda kellelegi kindlasti kasulik, aga kellele, selleni nad ei jõua. ,,Ja iga suurem keiser vajab vähemalt üht sõda, sest muidu ei saa ta kuulsaks." Kuid nad tõdevad, et nemad poleks sõda küll kunagi tahtnud ja kõige asjalikum oleks riidu kiskuvate maade kindralitele malakad kätte anda ja segataplusesse saata. See maa, kelle kindral viimasena püsti seisab, on võitnud. Kui Kat sureb, murdub ka Paul. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks, kui teada selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus."
väga tugev sinivetikate õitsemine. kaldavöötmes ujub palju hobukaane. Järves elab veekonn. Kaladest leidub ainult kokre. Mustjärv! Holstre järvest umbes 0,5 km kirde pool asetseb 1,2 ha suurune ja 7,6 m sügavune Mustjärv. Mustjärv on väga mudase põhjaga ja kõikjalt piiratud õõtsikuga. lõunaosas on looduskaitse all olev männimetsaga kaetud Kindralimägi, kuhu olevat maetud Holstre viimane parun, kurikuulus kindral Berg. Mustjärv on umbjärv, mis varem oli ühenduses olnud Viinakoja järvega ja selle kaudu siis ka Holstre järvega. Vesi on kollakaspruun ja võrdlemisi läbipaistev .Taimestik liikide arvu poolest keskmine. Kaladest leidub järves kokre, haugi ja särge. Kasutatud kirjandus : Raamatud : Eesti nsv nimestiku raamat, Eesti järvestiku raamat & Paistu kihelkonna raamat. Internet: www.google.ee
Tähendus - vanemohvitseri kõrgeim auaste paljude riikide sõjaväes Allikas õhtuleht 17. Eesti veebel asub õpetama Iraagi allohvitsere. Tähendus - allohvitseri auaste Eesti kaitseväes Allikas delfi 18. Sõdureid karistanud kapral kaotas töökoha. Tähendus - noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes Allikas delfi 19. Taavi Rõivas on nüüdsest leitnant. Tähendus - paljude riikide sõjaväes üks nooremohvitseri auastmeid Allikas delfi 20. Vene kindral tahab tsetseene hukata Tähendus - kõrgem ohvitseri auaste maa- ja lennuväes Allikas - delfi
juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioonisõda? Kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda 6. Mille poolest on oluline Verduni lahing? Dateeri see. :Toimumisaeg 21. veebruar 16. detsember 1916 Murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid.
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli vene tsaar aastatel 1672-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast kuni oma surmani 1725. aastal pärast Uusikaupunki rahulepingut, mis näitas venelaste taotlust saada Euroopa suurvõimuks. Peeter I peetakse Venemaa ajaloo üheks edukamaks valitsejaks, mille eest on talle antud lisanimi Suur. Isiklikku Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor III, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaari...
kurnav positsioonisõda. Lahingud Ida-Preisimaal. Vene armee põhijõud jagati Loode ja Edelarindeks. Neist esimene pidi võitlema Saksamaa, teine Austria-Ungari vastu. 20. augustil toimus Vene 1. armee ja Saksa 8. armee vahel suur lahing Gumbinenni juures. Edukam oli Vene armee, sakslased taandusid. Vene armee ei asunud sakslasi jälitama. Kriitilises olukorras määrati Saksa 8. armeele uus juhtkond: komandöriks sai kindral Hintenburg, staabiülemaks kindral Ludendorff. Jõud koondati nüüd Vene 2. armee vastu, kes oli Ida-Preisimaale sisse tunginud. Saksa väed olid edukad hävitati täielikult kaks korpust ning suurelt osalt ka kolmas. Seda lahingut kutsuti Tannenbergi lahinguks. Galiitsia operatsioon. Vene väed ründasid veel ka Galiitsiat, mis koosnes Austria-Ungari koosseisu. Pealetungi käigus vallutati 3. sept. Lvov. Austria-Ungari väed said lüüa ning taganesid Karpaatidesse
Ametniku surm Tegelased: Ivan Dmitrits Tserjakov, tsiviilkindral Brizzalov, Ivani naine Ivan Dmitrits Tserjakov on teatris ja piserdab aevastades üle tema ees istuva tsiviilkindrali Brizzalovi. Pärast seda tunneb ta häbi ja vabanda. Kindral aga ei suhtu vabandusse piisavalt positiivselt ja Ivan peab vajalikuks senikaua vabandada, kuni kindral talle andestab. Kindral on ärritatud, et teda sellise väikese asja pärast tülitatakse, käratab ametnikule. Ametnik tuikus koju, olles hirmunud ja ehmatanud, ning suri. Aevastamine pole kellelegi ja kuskil keelatud. Aevastavad nii matsid kui politseimeistrid ja vahel isegi salanõunikud. Paks ja peenike Tegelased: paksMisa, peenikePorfiri Raudtee vaksalis kohtuvad kaks vana sõpra. On pisarateni liigutatud ja lõpmata õnnelik, et üksteist kohtasid. Kui üks
Briti üksused sunniti taganema. 1943 Teheran/Iraan Stalin, Churchill , Roosevelt otsustasid avada II rinde Lääne- Euroopas (u 75% olid Idarindel), kordineerida sõjategevust, sõdida kuni vastase täieliku alistumiseni, NSVL astub sõtta Jaapani vastu, taastatakse riikide II MS eelnenud piirid. Liitlasvägede Sitsiilia-operatsioon, juuli 1943 · Eesmärgid: Itaalia irrutamine Saksamaast, osa Saksa diviiside äratõmbamine idarindelt. · Operatsiooni juht kindral Eisenhower. · Briti-USA vägede õhu- ja meredessandid Tunisest Sitsiiliasse. Saare vallutamine. Õhurünnakud Roomale. · Mussolini tagasiastumine ja arest. Itaalia astus välja sõjast. Sept 1943 8. Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45? Milline oli Punaarmee panus ja liitlasvägede panus? Berliini operatsioon, operatsioon ,,Overlord" Saksamaa sissepiiramine
kommunistidele ja sotsialistidele ka kolm kodanilikku vabariiklaste erakonda. Rahvarinne võitis veebruaris toimunud parlamendivalimised ja moodustas Rahvarinde valitsuse. Rahvarinde-vastaseks põhijõuks sai sõjavägi, mille juhtkond kartis Hispaanias proletaristliku diktaktuuri kehtestamist. 17. juulil 1936 puhkes Marokos Hispaania koloniaalvägedes mäss, millega liitusid järgmisel päeval metropoli garnisonid. Mässajate juhiks sai kindral Francisco Franco, kes alguses ei suutnud otsustada, kas ühineda vandenõuga või mitte. Kodusõda 1936.1939. aastatel Ülestõusnute kätte langenud piirkonnad peegeldasid selgelt häälte jaotumist 1936. aasta valimistel. Kesk- ja Loode-Hispaania ja osaliselt ka lõunapiirkonnad langesid mässajate kätte. Vabariigile jäi enamik põhjarannikust, kogu idapiirkond, osaliselt keskpiirkonna idaosa (ühes Madridiga) ja osa lõunarannikust. Vabariik elas
Moskva eesmärgiks oli kujundada ühtne majandusruum Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt 1955-1991, sõjalis-poliitiline liit. Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele, poliitilist tegevust koordineeris likkmesriikide kõrgematest partei-ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Rõhutati kõigi liikmete võrdsust, tegelikult juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ülemjuhatajaks pannakse alati Nõukogude kindral, kes on ühtlasi Nõukogude kaitseministri asetäitja, asetäitjad on enamasti VLO liikmeriikide kaitseministrid. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida- Euroopas. 4. Kriisid Ungari ülestõus 1956 22 okt nõuavad tuhanded üliõpilased Nõukogude vägede väljaviimist, uue valitsuse moodustamist eesotsas I. Nagyga, parteijuht Rakosi kohtu alla andmist, vabade valimiste korraldamist, sõnavabadust, majanduse ümberkorraldamist. 23
12000- 14000 meest ja ka soome 3500 vabatahtlikku ning mõnisada Rootsi ja Taani vabatahtlikku . Rindejoon seiskus, ning hakkas peagi ida poole liikuma. Edasiste lahingute kõigus langes Eesti vägede kätte palju Vene raskekuulipildujaid Maksim ja ligi 40 suurtükki. Samal ajal valmisid 3 soomusrongi, keda asus algselt juhtima kapten Johan Pitka, hiljem Kapten (hiljem kolonel) Karl Parts.Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919. a võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Edasi surusid eesti väed, mis olid mobilisatsiooni lõpuleviimisega kasvanud ligi 80 000 meheni punaarmee Nõukogude Venemaa piiridesse ja 25. mail vallutati Pihkva.Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda, ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920. aastal. Uued vaenlased: Kuna Lätil sõjaväge kui sellist ei olnud, siis üritasid kohalikud baltisakslased
Ta mõistis riigipöörde hukka ja kutsus üles vatupanule. Riigipöörde juhtide poolt moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee käsul oli Valge maja sõjaväe poolt ümber piiratud. Samas toimusid massilised rahvademonstratsioonid. Tuhanded relvastamata kodanikud kaitsesid Valget maja. Üks Tamani diviisi tankiüksus tuli Jeltsini poolele üle. Jeltsin pidas mälestusväärse kõne tankilt nr 110. Ka Tula diviisi dessantväelased olid valmis Valget maja kaitsma. Nende komandör kindral Aleksandr Lebed andis Vene NFSV asepresidendile Aleksandr Rutskoile ja kindral Kobetsile, kes oli Vene NFSV Ülemnõukogu sõjaväereformikomitee esimees, nõu, kuidas soomusmasinaid paigutada. Riigipöördekatse ajal andis Jeltsin välja mitmeid seadlusi, mis laiendasid Vene NFSV presidendi volitusi relvajõudude ja korrakaitseorganite üle ning tõid Vene NFSV alluvusse üle mitmed üleliidulised ministeeriumid ja ametkonnad.
I MS ajendiks. Gavrilo Principi- Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige, kes tappis F. Ferdinandi. Wilhelm II- viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Üks Esimese maailmasõja algatajatest. Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst, kes sõdis Esimeses maailmasõjas. Wilson- Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921. Wilsoni 14. punkti. Osales I MS-s. Petain- Verduni kaitse juhi kindral I MS-s. Fosh- Liitlasvägede ülemjuhataja kindral I MS-s. Mustafa Kemal (miks tähtis Türgi ajaloos? õ lk 64)- 1923. aastal sai Türgi Vabariigi esimeseks presidendiks.
vaenulikkuseks, mis võib igal hetkel uuesti plahvatada. Peaaegu kõik need konfliktid on toonud endaga kaasa tapetutest märksa suurema arvu põgenikke.4 Paljud neist kaasaja sõdadest on vaid viimaseks raundiks pikaajalises veriste konfliktide ajaloos. Sama olukord on ka Sudaanis, kus sõda puhkes 1956. aastal, kestis 1972. aastani, mil saavutati kokkulepe millega Sudaani lõunaosale anti teatav autonoomia, ent puhkes siis uuesti.5 Alanud demokraatliku tee katkestas juba 1958. a. 17. nov. kindral Ibrahim Abboud' riigipööre, mille eesmärk oli ,,hoida ära riigi allakäik, vajumine kaosesse ja ebastabiilsusse", milleni olid viinud parteide vahelised rivaalitsemised ja poliitikute intriigid. Parlament saadeti laiali ja moodustati kaheteistkümnest ohvitserist koosnev kabinet, kel oli Abboud' eesistumisel kogu seadusandlik ja täidesaatev võim. See konservatiivne, samas pigem leebe, kui repressiivne sõjaväeline diktatuur kehtis kuni 1964. aastani.6 Abboud' reziimi ajal siiski
ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime järgi). See lahing otsustas ette sõja saatuse. Saksa sõjaplaan nurjus. 13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi
kogu maad relvajõul ühendama. PK jõudis sõjaettevalmistustes kaugemale. 25. juunil 1950. a. tungis NSVL relvadega varustatud Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Liikus kiiresti edasi. P-Korea kasutuses olid Nõukogude tankid, lennukid. Pealinn Söul vallutati 28. juunil 1950. Peagi oli Lõuna-Korea kontrolli all vaid väike osa kagunurgas. Septembris kuulutas ÜRO P-Korea agressoriks ja saatis L-Koreale appi ÜRO väed (valdavalt USA väed). Vägesid juhtis USA kindral MacArthur. Põhja-Koreale tuli appi ka NSVL relvadega varustatud Hiina. Kindral MacArthur tegi ettepaneku kanda sõjategevus üle ka Hiina territooriumile ning kasutada tuumarelva. Sellest USA president Truman keeldus. Kardeti, et puhkeb uus maailmasõda. 1951. aasta aprillis vabastati MacArthur vägede ülemjuhataja kohalt. Tema asemele määrati Ridgway. 1952. aastal valiti USA presidendiks Dwight D. Eisenhower. 1953 märtsis suri Stalin. 1953 sõlmiti vaherahu. Rahulepingut pole tänini
Paju lahingust võtsid osa ka soomlased, 31. jaanuaril kell 16.30 jõudis Põhja Poegade I pataljon Paju mõisasse. 1. veebruaril 1919 vabastati Valga. Kokku osales lahingus 2293 vabatahtlikku, neist 55 ohvitseri ja 1992 sõdurit. Juhtideks olid major M. Ekström ja H. Kalm. Paju lahingu mälestuse jäädvustamine 1. veebruaril 1934, Valga vabastamise 15. aastapäeval avati seal Jaani kiriku seinal mälestustahvel. Avamisel viibisid Eesti riigivanem K. Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner. Nõukogude võimu saabudes mälestustahvel hävitati. 31. jaanuaril 1999, Paju lahingu 80. aastapäeval avati mälestustahvel Valga Gümnaasiumi õpetaja Vikki Pennoneni initsiatiivil taas. Avamisel osales ka Soome suursaadik Pekka Oinonen. 9 Mõte püstitada Paju lahinguväljale mälestusmärk tekkis Valgamaal 1930. aastal. 1932. aastal võttis selle teema üles 2. diviisi ülem kindral Nikolai Reek. Monumendi kavandi autor oli
Victor Hugo (26. II 1802 - 22. V 1885) V. Hugo isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik mõtteviis alguse, hiljem lisandus Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning romantilised vaated kunstile tõid mõneti kaasa ka "romantilise", demokraatliku mõttemuutuse poliitika vallas. 20. aastate jooksul lähenes pikkamisi romantismile, päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks, hulga laste isaks. 30-ndail suundus poliitikasse
22. september 1944. Punaarmee siseneb Tallinna. 24. november 1944. Kogu Eesti territoorium on Punaväelaste kontrolli all. Inimesed: V. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. J. von Ribbentrop Saksamaa välisminister. Konstantin Päts Eesti president 1934-1940. Karl Selter Eesti välisminister 1934 1939. Kaarel Eenpalu Eesti valitsusjuht 1934 1939. Jüri Uluots Uue valitsuskabineti kujundaja 1939. J. Laidoner Eesti kindral. Andrei Zdanov NSV Liidu eriesindaja, juunipöörde eestvedaja Eestis. Johannes Vares-Barbarus Juunipöördejärgse Eesti peaminister, arst ja luuletaja; alates augustist 1940 Ülemnõukogu Presiidiumi (seadusandlik võimuorgan) esimees. Johannes Lauristin Rahvakomissaride Nõukogu (täitesaatev võimuorgan) esimees. Karl Säre EK(b)P esimene sekretär. Nikolai Karotamm EK(b)P teine sekretär.
-8.sajandil eKr. Eraldiseisvaid müürilõike asuti omavahel ühendama pärast seda, kui Qini riigi valitseja Qin Shi Huangdi oli aastaks 221 eKr kogu tollase Hiina enda võimu alla saanud ja asus riigipiire tugevdama. Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägeda sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks kaitseliiniks. Sellel ajahetkel ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid. Keiserliku sõjaväe ülemjuhataja kindral Meng Tiani alluvuses töötas väidetavalt isegi mitu miljonit inimest, kellest paljud raske töö ja kehvade elamistingimuste tõttu surid. Müürirajajateks olid valdavalt tavaliselt sõdurid, lihttöölistest ehitajad ning kuritegudes süüdi mõistetud vangid. Hukkunud oli tõenäoliselt tohutult ja legendi kohaselt maeti ehitusel hukkunud müüri (et seda tugevamaks muuta). Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus
· Naiste riietus- pikad püksid, antiikajalik kleit, punane müs, puukingad. Kadusid parukad, lihtne ja sirge soeng · Meeter- veerandmeridiaani kümnemiljondlik osa. · Kilogramm- kuupdetsimeetri vee mass · Päevas 10 h->100 min/h · Revolutsioonikalender- 22.sept 1972. 12 kuud-> 30 päeva. Pariisi vapi kahe värvi (sinise ja punase) vahele õmmeldi kuninga lippu sümboliseeriv valge riba. Seega on prantsuse trikoloori autoriks ei keegi muu kui kindral LA FAYETTE ja selle sõnum on selge: rahvas on oma valitsejatega ühtne.
mail, 1916) Saksamaa ja Inglismaa vaheline sõjaajaloo kõige suurem merelahing, kus kumbki osapool võitu ei saavutanud. Ülemvõim merel võimaldas liitlastel kiiresti hõivata ka Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Üksnes Ida-Aafrika suutis väike Saksa grupeering peaaegu sõja lõpuni vastupanu osutada. 8. Compiegne 'i vaherahu - (11.novembril, 1918) lõpetati sõjategevus I maailmasõja rinnetel. Allakirjutamine toimus kindral Foch 'i salongvagunis. Sõjalised tegevused lõpetati, sest Saksamaa kurnatud väed ei suutnud enam vastu panna ja sõjast väljusid ka Saksamaa liitlased Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. 9. *uute riikide teke Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tsehhoslovakkia, Ungari, Iirimaa *kodanike eluolu muutumine (naised ja noored said tööle minna) *uued moestiilid ja ellusuhtumine, moraalireeglid (kasutusele tulid lühemad kleidid, seelikud, et
Pärast seda, kui Moskva vallutamine läbi kukkus, alustas Hitler pealetungi lõunas. Ta lootis vallutada Volga jõe alamjooksu ja Kaukaasia, et lõigata Punaarmee ära Bakuu naftast. Volgal jõudsid Saksa väed Stalingradini ja 1942. aasta septembris alustasid linna vallutamist. Lahing oli väga pingeline ja kestis mitu nädalat. Võideldi iga maja ja isegi iga korruse pärast. Tundus, et linn langeb peatselt, kuid 19. novembril anti Saksa vägede juhatajale kindral Paulusele teade, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Pauluse armee sattus piiramisrõngasse. Saksa väed oleksid võinud piiramisrõngast välja murda, kuid Hitler keelas selle. Katse saata abivägesid kukkus läbi. Paulus alistus 2. veebruaril 1943. a.
lepingu ratifitseerimist, seitse miljonit kahe kuu jooksul. Esimene saadetis kulda pandi Moskvast teele kuu aega peale rahuleppe ratifitseerimist Eesti Asutava Kogu poolt, Nõukogude Venemaa poolse raudtee lõppjaamas Jamburgis võtsid Eesti esindajad selle vastu 15. märtsil. Nende kullakoormate toomisest Eestisse näitus jutustabki. Endist rindelõiku ja vastset riigipiiri Narva taga hoidis aasta varem Pärnumaa kaitsepataljonist moodustatud Rahvaväe 9. polk. Neile andiski 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ülesandeks tuua 6,2 tonnine kullasaadetis Jamburgist esimesse külla, kuhu Eesti raudtee ulatus- Komarovkasse. Kulla toomiseks saadeti Tallinnast Komarovka külla kauba- ja reisivagunitest ning kullaveoks valitud trellitatud akendega vangivagunist koosnev erirong. Sellega sõitis kohale Eesti erikomisjon ehk ,,Kulla saatkond" rahaministri abi Tõnis Varese juhtimisel ja fotograafina üka vendadest Parikastest. Erikomisjoni kuulusid veel
ta kirjutama armastust luulet, mis rääkisid põhiliselt tema naisest. 1847. jääb ka tema tutvumine Janos Arany'iga, kes jätkab Petöfi elutööd pärast poeedi surma.15, märtsil 1848 sai tema ,,Rahvus laul" Euroopa ainsa veretu revolutsiooni sümboliks ning Petöf'i oli revolutsiooni üks algatajatest Ungaris ja 12-punktilise nõudmiste nimekirja kaasautor. 1848. aastalotsusta kandideerida riigikokku, mis ebaõnnestus. Sell aastal algas ka vabadusõda, mille tõttu ta liitus taas kindral Jozef bemi ungari sõiaväega võitluses Habsburgidega. 1849 aastal kaotast ta sõja käigus mõlemad vanemad, mis sundis teda loobuma oma auastmest ning pühendada oma elu perele ja kirjandusele, kuid 31.juuli asus ta mingil põhjusel uuesti teenistusse ja Segesvari lahingus jäi ta kadunuks
Sõja algus ja käik Maris Susi 8.klass Sisukord Sarajevo atentaat ja sõja algus Sõjaplaanid Positsioonisõda läänerindel Idarinna(19141917) Teised sõjatandrid Sõda merel ja kolooniates Sarajevo atentaat ja sõja algus 28. juunil 1914. aastal tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan Prantsusmaa sõjaplaan Venemaa sõjaplaan Suurbritannia sõjaplaan Positsiooni sõda läänerindel Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toiminud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni ...
anekdoot jalgtee õhkküte (harutama arutama, harv - arv, heit eit, hind ind, hoid oid, hurm urm, hädal- ädal); On kuus tegusõna, milles on paralleelvormid lubatud. Need tegusõnad on: · hukkuma (hukub ehk hukkub) · lekkima (lekib ehk lekkib) · süttima (sütib ehk süttib) · sattuma (satub ehk sattub) · tekkima (tekib ehk tekkib) · lõppema (lõpeb ehk lõppeb) Täheortograafiliselt veaohtlikke sõnu karantiin, kindral, kips, palsam, tanlane, topelt, tragöödia; blufib, botased, bubert, dilemma, doping, draama, duett, garantii, gonglilöök; peatne - peatselt, ärksad, erksad, tõrksad, hõlpsad; abstraktne, kärbsed, kodakondsus, anekdoot, röntgen; leibki, laudki, jalgki, korkki, suppki, kottki, kasski, krahhki, ´seffki, tu`s`ski; mahlgi, lehmgi, pahngi, kõhrgi, kohvgi; hajameelne, halastamatu, herilane, hubane, hulgub - ulgumeri; sahariin - Sahhalin, psüühiline -
Armastus peab olema vaba. Ainult nii saab seda alles hoida" . Ja nende armastus püsiski. Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ei ole kiivas, ei kelgi, ei hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga tõe üle ta rõõmustab kaasa. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike. Armastus ei hääbu kunagi. Olga jääb igaveseks Lenskit armastama, Tatjana Oneginit, Kindral Tatjanat see on armastus,emotsionaalne side armastatute vahel, mis muudab teise inimese läheduse nauditavaks ning eemaloleku piinavaks.
5. Eisenhower 6 Soome kaitsejõudude ülemjuhataja, hilisem soome vabariigi 6. Mannerheim president 7. Rommel 1 Prantsuse marssal, Esimese maailmasõja kangelane, Teise 8. MacArthur maailmasõja ajal oli Saksasõbraliku valitsuse juht 9. Paulus 10. Hirahite 8 Kindral kes kirjutas USA nimel alla Jaapani kapitulatsioonile 2 Prantsuse vastupanuliikumise juht, hilisem Prantsuse Vabariigi president 9 Saksa väejuht, andis alla Stalingradis 10 Jaapani keiser Teise maailmasõja ajal 5 Liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas, hilisem USA president
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
