Tartu Rahuleping ● Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. ● Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. ● Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. ● Jaan Poska: "Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma tulevase saatuse. Protsess ● Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919.
alkoholi, isegi ei suitsetanud ja loobus kõigist meelelahutustest. Raudset korda nõudis ülemjuhataja ka oma staabilt. Seevastu vaatas ta aga läbi sõrmede juhtudele, kus surmaga silmitsi seisnud rindevõitlejad vahel seadusetähest üle astusid. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Pärast sõja lõppu autasustati Laidoneri kõrgeimate aumärkidega ja ülendati ainsaks Eesti kindralleitnandiks. 35-aastane kindral oli tõusnud iseseisva riigi esimeseks meheks. Polnud mingi saladus, et tal oleks pruukinud vaid soovida ja temast saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute vahejuhtumiteni. Ootuspäraselt reageeris armee sedalaadi madalale politikaansusele ähvardustega teha lõpp igasugusele demokraatiale. Selles delikaatses olukorras asus Laidoner kõikumatult põhiseadusliku korra poolele. Piduriks sai kaine mõistus. Laidoner teadis selgelt,
Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu Molotov NL riigitegelane, Stalini lähedane abiline, MRP sõlmija Saksamaaga Ribbentrop Sa välisminister 1938-1945, MRP Curchill Sb peaminister 1940-1945 Rommel Saksa kindral, kes Aafrikas lääneriikide astu sõdis. Eisenhower Liitlaste vägede ülemkomandör Euroopas. Planeeris 44-45 aasta sõjakvallutused Prantsusmaal ja Saksamaal, 51. aastal sai temast eismene NATO ülemkomandör. Montgomery Inglise kindral. Sõdis Rommeli vastu palju. Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Üks silmapaistvamaid tegelasi. Juhtis 4. soomusdiviisi, prantsusmaa kaotusega põgenes inglismaale, rajas
aktsepteeritav suure jõuna maaailmas. Kuid samas ta nõustus LAhka Objakaga et me võiksime kord hakata käituma nagu vaba riik, kus kodanikel on õigused, kuna sõjaline hüsteeria ei ole kasulik, sest inimesed võivad hoopski ise hakata imelikult käituma. Oluline kaitsa oma riigi turvalisust, siis kui inimestel on nii majanduslik kui ka sotsiaalset kindlust. Muidugi ei nõustunud saate külalised kogu aeg üksteisega, näiteks ei nõustunud kindral, et Putin on ratsionaalne. Selle peale aga vastas Loone, et kindral võiks esialgu sõnaraamtust vaadata, mida sõna ratsionaalsus tähendab. Selles kontekstis tähendas see seda, et Putin käitub läbimõeldud mingi eesmärgi nimel. See ei tähenda seda, et ei tehta rumalusi ning ei eksita. Muidugi seda kõike võib juhtuda. Mart Nutt aga ütles, et teda mingid internetportaalid ei mõjuta kuna nende eesmärgiks tavaliselt ongi inimestes paanika tekitamine
Prantslased sidusid samal ajal Inglismaa mõjupiirkonda jäänud Ohio jõel oma asustusi Suure järvistu kandis kolooniatega Mississippi ääres. Virgina kuberner Dinwiddie andis otsustas sissetungijad ära ajada ning korraldas retke Ohiosse. 1753. aastal sai pealikuks Washington, kuid ta löödi tagasi, tema vägi jäi kindlusesse lõksu ja sunniti alla andma. See polnud just paljutõotav algus tema sõjaväelisele karjäärile. Järgmiseks treenis Washington kindral Braddocki käe all ning mängis olulist rolli Braddocki armee jäänuste päästmisel. 1759.aastal abiellus ta Martha Custisi, rikka noore lesega. George’i vennatütar oli surnud lastetult, ning seetõttu päris Washington Mount Vernoni. Tänu sellele ja Martha pärandusele oli temast äkki saanud Ameerika rikkaim mees. Iseseisvussõja alguses pooldas Washington kõigepealt rahumeelset lahendust suurenevatele vastuoludele Inglismaaga. Kuid üha enam veendus ta , et
Victor Hugo Elu Temaatika Victor Hugo (26.02.1802-22.05.1885) on Ta kirjutas ülevat tundeluulet, piitsutas Prantsus kirjanik, Prantsuse Akadeemia võimumeeste ülekohut ning võitles liige ja suurim Prantsuse romantik. Tema rõhutute ja hüljatute eest.Kirjutas algul isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga vormilt klassitsistlikku luulet. Draama pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor ,,Cromwell" eessõnast sai Prantsuse kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik romantismi manifest ning Hugost mõtteviis alguse, hiljem lisandus romantikute noorema põlvkonna juht. Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta Pöördeline tähtsus tema loomingus oli eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning luulekogul ,,Idamaised laulud",
Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja sellega kaasnes ka massiline tapmine. Loodi sõjaväestatud organisatsioon SS, mis sai riigi hirmuvalitsemise tugisambaks. Saksamaa majanduliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha sõjakamaks. Seati üles üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee Wehrmacht. Armee marssis Reini piirkonda ning asus toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmisega maandada, kuid nagu 1930. aastate lõpu sündmused näitasid ei olnud sellisel lootusel mitte mingit alust.
Kuidas president Pätsi peale surutud vaikiv ajastu mõjutas järgnevat ajalugu kuni 1940. aastani? Vaikivaks ajastuks nimetatakse perioodi 1934. aastast kuni 1940. aastani. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks ning riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vaikiv ajastu algas 1934. aastal riigipöördega, mille peamisteks korraldajateks olid riigipea Konstantin Päts ning kindral Johan Laidoner. Detsembris 1934 ilus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: Maaleht suleti ja Postimees allutati kontrollile. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele nagu näiteks ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele. Samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll
oli kaasteenijate rõvetsemise märklauaks.Nad koguaeg narrisid ja kiusasid teda , muutes tema elu põrguks.Nad õpetasid talle roppu keelt. Toimusid kiirmarsid , paradid , ülevaatused , õppused jne. Kuigi de Gaulle ülendati 1910.aasta aprillis kapraliks , ei jõudnud ta seersandi auasteni nagu enamik kadettidest see tuli ilmselt oskamatusest varjata oma põlgust protsessi vastu.Aasta möödus aeglaselt , kuid lõpuks sai otsa.Oktoobris oli riviteenistus läbi ja tulevane kindral oli ülimalt rõõmus , et ta sellest vabanes. Nüüd oli Charles de Gaulle jõudnud oma karjääri esimese verstapostini , milles oli Ecole Speciale Militaire , kus õpetati kõik Prantsusmaa vanemohvitserid.Selle koolihoone oli lasknud ehitada Versailles' palee kõrvale ametlik Louis XIV armukene madame de Maintenon. Sellesse süngevõitu asutusse astuski kadett Charles de Gaulle läbi paduvihma 14.otkoobril 1910.aastal
· 1940.a. kevadel vallutas Saksa armee Hollandi, Belgia ja Luksemburgi, et sedakaudu tungida Prantsusmaale ning lääneliitlased seljatagant purustada · suure vaevaga suutsid inglased oma väed Dunkerque´i kaudu koju evakueerida · sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat · 22.juunil 1940 Saksa- Prantsuse vaherahu, millega 2/3 riigist läks Saksa okupatsiooni alla, Lõuna-Prantsusmaal loodi nn. Vichy valitsus (marssal Petain) · alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa c) Lahing Inglismaa pärast: · Inglismaa peaminister Winston Churchill keeldus alistumast · meredessandi ettevalmistamiseks alustas Saksamaa Inglise linnade ägedat pommitamist · Inglise õhujõududel õnnestus Saksa rünnakuid tõrjuda ja Hitler pidi meredessandi edasi lükkama d) Saksamaa vallutab Balkani poolsaare: · Sakslased läksid appi itaallastele ning alistasid Kreeka ja Jugoslaavia 4
totalitaarne diktatuur. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aasta põhiseadusega. 2 KODUSÕDA VENEMAAL Sõda algas mais 1918. aastal tsehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumisega. Algas rahvaülestõus nõukogude võimu vastu. Sõtta sekkusid inglased, ameeriklased, jaapanlased, prantslased- otseses lahingutegvuses osaleti harva. Antant püüdis varustada ja toetada vene valgekaartlasi: Admiral Koltsak, kindral Kornilov, kindral Anton Denikin, kindral Pjotr Wrangel, Nikolai Judenits. I maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahu ja valmistus Kesk- Europpasse tungima, et saksa revolutsioonääre toetada. Plaan oli viia sõjast kurnatud Euroopassse maailmarevolutsioon. Takistuseks sai piiririikide (sealhulgas ka Eesti ) vastupanu. 1919. aastal tegid valgekaartlased Antanti toel mitu katset sõda võita. Vägivallaga häälestati rahvas enda vastu
000-st alles 1515. Pärast seda, kui Moskva vallutamine läbi kukkus, alustas Hitler p ealetungi lõunas. Ta lootis vallutada Volga jõe alamjooksu ja Kaukaasia, et lõigata Punaarmee ära Bakuu naftast. Volgal jõudsid Saksa väed Stalingradini ja 1942. aasta septembris alustasid linna vallutamist. Lahing oli väga pingeline ja kestis mitu nädalat. Võideldi iga maja ja isegi iga korruse pärast. Tundus, et linn langeb peatselt, kuid 19. novembril anti Saksa vägede juhatajale kindral Paulusele teade, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Pauluse armee sattus piiramisrõngasse. Saksa väed oleksid võinud piiramisrõngast välja murda, kuid Hitler keelas selle. Katse saata abivägesid kukkus läbi. Paulus alistus 2. veebruaril 1943.a. 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi – Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid
Alexander I reformid. Riigisüsteemi valitsemise ümberkorraldamine, haridusreformi ühisekooli loomine. Araktsejevlus. Venemaa tegelik valitseja Alexander I valitsus aja lõpul, on keisri usaldusalune krahv kindral Araktsejev, kes valitseb riiki väga karmilt ja täpselt nagu sõjaväe osa. Dekabristide ülestõus Pärast Alexander I surma pole Venemaal 2 nädalat valitsejat, seal ajal korraldavad aadlikud ja sõjaväelased mässukatse kodanike vabaduste kehtestamiseks ja pärisorjuse kaotmiseks, mäss kukub läbi, juhid hukatakse paljud saadetaks sunnitööle. Läänlased ja sladofiilid Läänlased tahavad Venemaale kiiret lääneunoopaga sarnast arengut ja kodanliku monarhia kehtestamist
Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimeseks välismissiooniks oli ÜRO rahutagamisoperatsioon Horvaatias, pärast seda on Eesti kaitseväelased teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Iisraelis, Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Välismissioonide alguseks võib pidada 1993. aastat, mil Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln tegi oma Balti kolleegidele ettepaneku moodustada ühine Balti rahuvalvepataljon BALTBAT. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil, ent arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon). Alates 2005. aastast osaleb Eesti ka NATO reageerimisjõududes NRF (NATO Response Force),
V : Aadrilaskmine on vere väljalaskmine . Autor kasutab seda ,et peab sõdima hakkama jälle. 5. Milline on autori sõnum lugejatele? V:Sõda ei anna kuidagi ära hoida . Tulemas on uus sõda . 6. Kas nõustud autori seisukohaga? V:Ei nõustu . Miks? V : Pooldaks rahulikke läbirääkimisi ja kokkuleppeid ,mitte sõda . Sõja tagajärel kannatavad inimesed Pildiülesanne 1. Keda kujutatakse pildil? V: Hispaania kindral Franco . 3. Milline on autori suhtumine toimuvasse? V: Et sõda võib alustada (Hispaania kodusõda) . 4.Kas oled autori seisukohaga nõus?V:Ei ole . Miks?V: sest asju saab ka ajada teistmoodi ,kui alustada sõda . 5. Kas on õige nimetada käsitletavat sündmust Teise maailmasõja peaprooviks? V:Jah Miks? V : Kuna välisriigid katsetasid oma uut relvastust Hispaania kodusõjas .
"Napoleon Bonaparte tähtsus ajaloos" Arutlus Korsika saarel sündinud Napoleon Bonaparte saadeti 9-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli, kus ta juba nõnda noorelt oma vapruse ja sihikindla tahtejõuga silma paistis. Revoutsioon avas poisile kiire tõusutee 24- aastasena ülendati ta kindraliks. Parima vabariikliku kuulsusega kindral haaras sõjaväe abil 1799. aastal 9. novembril riigipöördega Prantsusmaal võimu ning kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi, saades ise Prantsusmaa esimeseks konsulaadiks. Usun, et see jättis Prantsusmaa ajalukku sügava jälje Bonapartest. Napoleon Bonaparte üks tähtsamaid saavutusi on minu arvates see, et ta korraldas riigi siseolusid kodanluse huvides. Napoleon pani 1804 kehtima uue seadusekogu, mis tühistas sünnipärased õigused ja vaimulike
Arhangelskis ja Murmanskis maabusid Antanti väed. Lõuna-Venemaal ja Eestis moodustati vene valgete armee. Antanti riigid tunnustasid Venemaa valitsejana admiral Koltsaki, kes juhatas Siberi armeed. Nõukogude Venemaaga sõdisid ka mitmed iseseisvust soovivad riigid, sh ka Eesti. Valgete armeed olid algul edukad, kuid hoolimatu vägivalla ja mõtlematu poliitikaga häälestasid nad vabastatud talurahva enda vastu. Igast ilmakaarest peale tungivad valged ei kooskõlastanud oma tegevust, sest iga kindral tahtis ise Moskvat vallutada, et valitsejaks saada. Punaarmee purustas valged kindralid ükshaaval. Koltsak, Judenits ja teised kindralid ei lubanud vähemusrahvastele iseseisvust ja sp ei toetanud viimased valgete rünnakuid. 1920 ajas Trotski juhitud Punaarmee viimased valged Venemaalt välja. Kodusõda lõppes kommunistide võiduga.
COLUMBIA PÄRAST II MAAILMASÕDA PARTEID Peamised parteid Columbias 20. sajandil olid: Kolumbia Liberaalne partei Rahvuslik rahvaliit Kristlik-Demokraatlik Partei Kolumbia Kommunistlik Partei KODUSÕDA Pikaajalist kodusõda on ka nimetatud külma sõja aegseks ideoloogiliseks konfl iktiks Algas 1948. aasta aprillis Kodusõja esimest dekaadi nimetatakse La Violencia 1953. aastal tuli võimule kindral Gustavo Rojas Pinilla, kes üritas Kodusõja esimene dekaad La kodusõda lõpetada. Violencia 1948-1958. 1964. aastal ründasid Konservatiivse partei relvaüksused Marquetaliat 1970-tel aastatel sekkus kodusõtta Kolumbia maffi a Sõda lõppes 26. september 2016 VALITSUS JA POLIITIKA Columbia oli (on ka praegu) vabariik, seadusandlik võim kuulus Senatist ja Esindajate kojast koosnevale Rahvuskongressile. Täidesaatev võim kuulus presidendile.
ka Pierre Victurnien Vergniaud, Maximin Isnard, Jean-Marie Roland de la Platiere, tema naine Madame Roland, Armand Gensonne, Marguerite-Elie Guadet ja mitmed teised. 1792. aastal oli teovõimetuks muutunud ka senine monarhistlik valitsus ning nii pidi kuningas kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku. Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt), sõjaministriks sai aga kindral Charles François Dumouriez, üks ägedamaid sõjapooldajaid. Samal ajal suri ka Saksa-Rooma keiser Leopold II ning troonile saanud Franz II otsustas revolutsioonilise Prantsusmaa vastu sõda alustada. Aprillis 1792 sõda algaski ning prantslased tungisid Belgiasse. Kuid et vägede eesotsas olid aristokraatlikud kindralid, sealhulgas ka La Fayette, siis otsustasid nad peagi pealetungi lõpetada ning alustasid austerlastega läbirääkimisi
(19.) augustil (Rootsi kalendri järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerit. 23. septembril asusid venelased 30 kuni 35 tuhande mehega Narvat piirama. Rootsi garnison suutis siiski hoida linna vaenlase kätte langemast. Noor kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. Koos 8000- mehelise sõjaväega jõudis ta 16. oktoobril Pärnusse. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral Carl Gustav Rehnskiöld. 30. (19.) novembril (Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 ründas 11 tuhande meheline Rootsi vägi Vene väge (Narva lahingus osales 24 tuhat meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Oma osa mängis ka ilm: tihe lumelörts sadas
Neile astus vastu vaid mõnikümmend kaitseliitlast, kuna seal olnud sakslased ei avaldanud dessandile mingit vastupanu. Ka maale tulnud dessant ei tunginud rannast kaugemale. Kui siis venelaste dessandist teatati Saksa väekoondise juhtkonnale, teatas see, et neil pole võimalik enam kauemaks Narva jääda, ega ka dessanti tõrjuda. Sakslased lubasid lasta õhku Narva jõel olevad sillad ja seejärel asuda koduteele Saksamaale. Et vältida sissepiiramist, andis 1. diviisi juhataja kindral A. Tõnisson Narvas asunud eesti 4. polgule käsu sealt taanduda ja jätta Narva punastele. 1918. aasta detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu Põhja- Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva, ja Mõisaküla Lõuna- Eestis. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase
nov 1918 algas Eesti Vabadussõda. Suures ülekaalis Punaarmee vallutas 1919 jaanuari alguseks suure osa Eestist (30-40km Tallinnast). Paljud eestlased ei uskunud, et suudavad suurele Venemaale vastu seista, ridele läksid peamiselt vabatahtlikud, kelel hulgas paistsid silma just koolinoored. 1919 algul tuli aga sõjaseisus ootamatu pööre. Eesti väed olid jõudnud organiseeruda, merelt toetas neid Inglise laevastik ja toeks oli ka Soome vabatahtlike saabumine. Eesti kaitseväe juhataja kindral Johann Laidoneri juhtimisel läksid eestlased vastupealetungile ning paiskasid jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja. 1919 kevadel alanud uues pealetungis vallutasid eestlased Pihkva ja Põhja-Läti. Lõunast tungisid edasi Saksa väed kindral Rüdiger von der Goltzi juhtimisel ja see tähendas enamlaste võimu likvideerimist Lätis. 1919 juunis sattusid Eesti-Läti väed Põhja-Lätis Landeswehri sõjas kokku von der Goltziga. Saksa väed purustati ja Lätis taastati rahvuslik valitsus.
taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on mees kellega saab asju ajada. Prantsusmaa: Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata. Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitilne olukord 1930-ndatelaastatel. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Talvesõda · 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balt riigid ning võttis
1864 vormistati see deklaratsioon USA põhiseaduse 13. täiendusena. 25.veebruaril 1863 pani president aluse riigipankade süsteemile, mille eesmärgiks oli koguda Ühendriikide valitsusele ja armeele raha, sundides panku ostma riiklikke võlakirju. Ta kehtestas ka esimest korda Ameerika Ühendriikide ajaloos tulumaksu. 3.märtsil 1863 seadis Lincoln sisse kohustusliku ajateenistuse. 3.juunil 1863 purustasid Ühendriikide väed kindral Robert E. Lee poolt juhitud Konföderatsiooni armee Gettysburgi lahingus. See lahing kujunes Ameerika kodusõja oluliseks murdepunktiks, märkides sõjaliselt ja majanduslikult kurnatud Konföderatsiooni hävingu algust. 12.märtsil 1864 loovutas president armee ülemjuhatuse kindral Ulysses S. Grantile. Sama aasta juunis nimetati Lincoln uuesti vabariiklaste presidendikandidaadiks ja võitis 8.novembril toimunud presidendivalimised, saades 212 valijamehe hääled 233-st. 4.märtsil
veebruaril 1905 Tallinnalinnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Päts ei väljendanud revolutsioonisündmuste ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse "Teatajas" äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe vastutava toimetajana vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral Bezobrazovi poolt korraldatav Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907. aastal siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Pätsi õhutusel asutati 19071908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1909. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda
Maanõukogu tegevust ei sallitud. Rahvaväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelati, trükisõna allutati tsensuurile. Demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega ja ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud peaminister Konstantin Päts, Päästekomitee liige Konstantin Konik ja teised vangistati. Päästekomitee liikmed üritasid pääseda kindrali audientsile, ent ta ei võtnud neid algul vastu. Kindral keeldus igasugustest suhtlemistest nii Päästekomitee kui ka Ajutise Valitsuse esindajatega. Alles 1.märtsil võttis kindral vastu Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi ja Jaan Poska kui kohaliku linnaomavalitsuse esindajad. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. Kui võimud sattusid tõsistesse raskustesse, andsid nad loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. Ajutise Valitsuse esimene legaalne koosolek, üle mitme kuu, toimus 11. november 1918.
jutustaja rääkis). Mõskin läks Rogozini juurde, neil toimus väike kähmlus ja Rogozin lükkas Mõskini trepist alla. Mõskinil tekkis haigushoog, tal oli langetõbi. Varsti süvenes vürsti armastus Aglaja vastu. Kindraliproua aga kartis oma tütre tuleviku pärast, kuna vürstil polnud piisavalt raha ja ta oli vaimuhaige. Järgmine stseen toimus kirikus, kus noor poiss laulis ja taga oli meestekoor. Inimesed kuulasid ja rõdul olid Mõskin, kindral, tema proua ja tütred. Järsku tulid suure lärmiga sisse Nastasja ja Rogozin, kõigi pilgud pöördusid neile. Toimus väike sõnavahetus ka Nastasja ja Ganja vahel. Peagi hakkas Aglaja saama kirju Nastasjalt, viimane palus Aglajal kiiresti abielluda Mõskiniga. Varsti tutvus vürst Mõskin Ippolitiga, kes oli haige, köhis verd ja pidi varsti surema. Ta aga ei tahtnud oma surma ootama jääda ja proovis ennast vürsti kodus teiste juuresolekul maha lasta. Õnneks oli ta aga unustanud
moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee käsul oli Valge maja sõjaväe poolt ümber piiratud. Samas toimusid massilised rahvademonstratsioonid. Tuhanded relvastamata kodanikud kaitsesid Valget maja. Üks Tamani diviisi tankiüksus tuli Jeltsini poolele üle. Jeltsin pidas mälestusväärse kõne tankilt nr 110. Ka Tula diviisi dessantväelased olid valmis Valget maja kaitsma. Nende komandör kindral Aleksandr Lebed andis Vene NFSV asepresidendile Aleksandr Rutskoile ja kindral Kobetsile, kes oli Vene NFSV Ülemnõukogu sõjaväereformikomitee esimees, nõu, kuidas soomusmasinaid paigutada. Riigipöördekatse ajal andis Jeltsin välja mitmeid seadlusi, mis laiendasid Vene NFSV presidendi volitusi relvajõudude ja korrakaitseorganite üle ning tõid Vene NFSV alluvusse üle mitmed üleliidulised ministeeriumid ja ametkonnad. Riigipöördekatse ebaõnnestus tänu rahva vastupanule ja Jeltsini kiire tegutsemisele.
võrdsustati, talupojad pidid ära andma enda vilja mida valitsuse arvates neil vaja ei lähe) terror: hirm Weimari vabariik: 1918. aasta revolutsiooni käigus troonist loobus Wilhelm II, Saksamaa kuulutati vabariigiks ja kuna kuulutati välja Weimaris siis riiki hakati nimetama Weimari vabariigiks interventsioon: ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse. Sõja lõpp 11. november 1918, Compiegne metsas, kindral Fochi vaherahu Versailles'i rahuleping: 28. juunil 1919 alla kirjutatud Versailles' lossis - Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tšehhoslovakkia. Saksa pidi vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud olla lennu- ega allveelaevaväge, Suured reparatsioonid. Kaotajad ei saanud kaasa rääkida, otsustasid ainult võitjad. Revolutsioonid Venemaal:
oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste edu põhjused: kohalike väeüksuste loomine, soomusrongide efektiivne kasutamine, vägede ülejuhataks valiti Johan Laidoner, välisabi saamine (briti laevastikueskaader tallinnas, soome vabatahtlikud), paranes ka vägede varustamine (annetused, abi Soomest ja Inglismaalt) Landeswehr'i sõda- Landeswhehr'i ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele, soovis kindral luua Läti aladel Saksa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutai Ulmanise valitsus. Juunis algasid eestlase kokkupõrked Landeswehri'ga. Nejlapäevases võitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti Lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit tähistame Võidupühana. Tartu rahu- TRahuleping sõlmiti 2.02.1920, millega Venemaa tunnistas Eesti iseseivust lõpmatuks
ühisorganisatsioon, mis ei lase riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada. Sõjakommunism – kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad aga ka tasu suure hulga teenuste eest, toiduaineid jaotati tsentraliseeritud korras. 7. Sõja lõpp (millal, kus)ja Versailles`i rahuleping. Saksamaale esitatud rahutingimused. – 11. November 1918 lõppes sõda Compiegne’i rahulepinguga. Alla kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne’i metsas kindral Fochi staabivagunis. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked, ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning Elsassist ja Lotringist, üle tuli anda sõjavarustus liitlastele, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. 18. Jaanuar 1919 avati Pariisi rahukonverents. Saksamaaga sõlmitud Versailles’i rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti
(osales 476 tanki). Idarinne Suvi 1917.a. Venemaa alustas suur pealetungi. Seda üritati teha edelarindel. Venevägede juht Lavr Kornilov Juuli 1917.a. Sakslased haarasid ohjad. 03.09.1917.a. Sakslased vallutasid Riia. 29. September Sakslased jõudsid Saaremaa loode rannikule. Oktoobri algus Sakslased vallutasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa. Juuli 1917.a. Suur rahvuslaste ülestõus. Bolsevikud pidid minema põranda alla. August 1917.a. Kindral Kornilov üritas teha riigipööret. Kommunistide maine hakkas tõusma. 24.-26. Oktoober 1917.a. OKTOOBRI REVOLUTSIOON (6-8. November) 6. November Kommunistid hakkasid hõivama võtmepositsioone pealinnas. 7. November - vallutati Talvepalee. 8. November Arreteeriti ajutine valitsus ja võim läks nõukogudele. Moodustati esimene üheparteiline valitsus. 8. November Maa ja rahu dekreet. Kõigile soovijatele jagati võrdselt tasuta maad.
Haiti maavärin Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Haiti maavärin 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool maavärina kolle oli sügavusel 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. Haiti maavärin 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Haiti maavärin 15
Originaal Kunstniku poolt tehtud teos. Näiteks: Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" , asub Louvres. Sixtuse kabeli laemaal, Michelangelo. Köler ,,Ketraja" Monument on mälestussammas,ausammas ehk mälestusmärk mis on mingi ajaloolise sündmuse või isiku , kes on olululine ühele või mitmele sotsiaalsele grupile , mälestuse jäädvustamiseks loodud skulpturaalne kunstiteos. Maailma tuntuimad monumendid: Genghis Khani monument Mongoolias Vabadusesammas New Yorkis Peeter 1se monument Peterburis Väike Merineitsi Taanis Eestis olevad monumendid: Vabadussammas Vabaduse väljakul Russalka Pirita tee alguses Kindral Laidoneri Mälestussammas Juhan Smuuli monument Muhus Marinist meremaalimisega tegelev kunstnik. N: Aivazovski (Vene), William Turner(Inglise) Koopia on täpne jäljend kunstiteosest ,mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. Kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lah...
1. Märgi ära õige(d) vastus(ed): 1970. aastatel oli NSV Liidu poodides kaupade puudus ehk defitsiit kaupade küllus 2. Märgi ära õige(d) vastus(ed): Kindral Jaruzelski kehtestas Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas "Solidaarsuse" tegevuse lõpetatuks 13. jaanuaril 1981 11. detsembril 1981 13. detsembril 1981 3. Märgi ära õige(d) vastus(ed): NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võistlustandriks kujunes 1970.-80. aastail Afganistan Pakistan Uzbekistan Hiina 4. Märgi ära õige(d) vastus(ed): Leonid Breznev suri septembris 1982 augustis 1982 novembris 1982 5. Märgi ära õige(d) vastus(ed): NSV Liidus uueks liidriks sai 1985. aastal
Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 Haiti saare idaosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 15 km pealinnast Port-au-Prince'ist edela pool. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja
LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02. Anglo-Jaapani leping 1902 kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02.1904 ründab admiral Heihachiro Port Arturit. 20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 000) Jaapan oli kaotanud 110k. 1905 grandioosne Mukdeni lahing vabanenud Jaapani jõududega. Vene sai lüüa. Arvulisele ülekaalule vaatamata puudus armeel tahe - ,,revolutsiooniline käärimine". Tsushima lahingus 1905 uputati vene laevastik. Kokku kaotasid 400k meest. Portsmouthi rahu oli Venele soodne. 1905-1912 viidi riigis läbi tõsine sõjaväereform. Balkani sõjad.
Suri tuberkuloosi Lühikokkuvõte Mr. Bingley asub Bennetite naabrusesse elama Peagi saabub talle külla Mr. Darcy Merytonis toimub ball, millest võtavad osa ka noormehed Mr. Bingleyle jääb silma Jane Bennet, nad kohtuvad veel ja arvatakse juba, et varsti noored kihluvad Uued elanikud kolivad tagasi linna ning Jane'i süda murdub Elizabeth Bennetile tuleb kosilane Mr. Collins, kuid neiu ei nõustu temaga abielluma Elizabethile jääb silma kindral Wickham Mr. Collins abiellub Elizabethi südamesõbranna Charlottega Elizabeth sõidab neile külla ning kohtub Mr. Darcyga, kes palub teda naiseks, kuid Elizabeth lükkab pakkumise tagasti Elizabeth läheb sugulastega reisile ja kohtub uuesti Mr. Darcyga Elizabeth saab kirja, milles seisab, et noorem õde Lydia on põgenenud koos Wickhamiga, kes osutub petturiks Mr. Darcy lahendab olukorra Mr. Darcy palub uuesti Elizabethi kätt ja nad abielluvad
toetas VS aktiivselt opositsiooniliikumisi kogu Ida-Euroopas ja Nõukogude Liidus. 31. augustil 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõsta töötajate palka ning tagada nende paremad töötingimused. Nii sündis ametiühingukoondis Solidaarsus (solidarnosc). Video: http://www.youtube.com/watch? v=7D4GQ0w04YU Solidaarsuse tegevus 13. detsembril 1981 kehtestas kindral Wojciech Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Vangistati üle 10 000 ametiühingu aktivisti, kaasa arvatud Lech Walesa. Kuid see ei takistanud Solidaarsuse tegevust, vaid surus selle põranda alla. Lühike ametiühingu tegevus suutis siiski anda Nõukogude võimule saatusliku hoobi. Kasutatud allikad http://www.diplomaatia.ee/artikkel/poola-solidaarsus https://www.google.ee/search?q=SOLIDAARSUS+P
Tsehhovi novellid ,, Ametniku surm" Põhiidee oli kuidas südamepiin võib su hukatusse viia. Kindral- tugev isiksus, ärritab kui teda tüüdatakse Tservjakov- viisakas, südamlik ning häbelik. ,,Palat nr 6" Põhiidee- inimene kes vaatab oma ümbritsevad maailma kibestunult ja ideetu piguga, lõpetab oma elu samamoodi nagu ta enda maailma ja inimesi enda ümber näeb. Andrei Jetimots talupoeglik välimus, olemus tal ettevaatlik ning tal raskusi äraütlemisega Ivan Dmitrits- närviline ja umbusklik, raske leida sõpru, välimus tal kahvatu ning kõhna kehaehitusega. ,, Inimene vutlaris" Põhiidee- oli selles kuidas inimesed endasse sulgevad ning see teistele ei meeldi, ning kui vutlari inimene sureb, siis teised selleüle hinges rõõmustavad selle üle. Belikov- endasse tõmbunud õpetaja, kes abiellus Varjaga, vutlari inimene Varja- rõõmus, kuid kahjurõõmu tundev, ilusa välimusega naine. Buskin- novellis justkui jutustaja rollis. ,,Maja ärklitoaga" Põhiide...
tulusalt majandada. Rahutused maapiirkondades osutasid, et pärisorjusega ei saanud enam tulemuslikult tagada korda ühiskonnas. Südame diktatuur Aprillis 1879 tulistas arst Aleksandr Solovjov keisri pihta lühikese maa pealt viis lasku. 19. novembril 1879 üritati keiserlikku rongi õhku lasta ning veebruaris 1880 lõhkes Talvepalee söögisaali all pomm. Aleksander mõistis, et ta vajab uut poliitilist lähenemist. Veebruaris 1880 nimetas ta Kõrgema Korraldava Komisjoni esimeheks kindral krahv Mihhail Loriss-Melikovi ja andis talle diktaatori võimu.Mais 1880 suri keisrinna. Mõne nädala pärast abiellus Aleksander oma armukesega, hoolimata kiriku seadustest ja perekonna vastuseisust. 1. märtsil naasis Aleksander läbi Peterburi soomustõllaga vägede ülevaatuselt, kui üks terrorist viskas tõlla alla pommi. Aleksander jäi terveks ning astus tõllast välja, et aidata haavatuid ja küsitleda pommi viskajat. Teine mõrtsukas viskas pommi otse keisri jalge ette
Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. f) Landeswehri sõda - Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud punaste poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) vähemlased- kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (enamlased) eesmärk: proletariaadi (töölise) diktatuur. See tuli saavutada vägivalla teel. Juhiks Lenin (Uljanov) Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga
otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Maeti Vladimiri linna kalmistule. Johan Laidoneri auastmed ja teenetemärgid Auastmed 1905 (1904) - Vene keiserliku armee alamleitnant 1908 - Leitnant 1913 - Staabikapten 1914 - Kapten 1916 - Alampolkovnik 1918 - Eesti sõjaväe polkovnik 1919 - Kindralmajor 1920 - Kindralleitnant 1939 - Kindral Teenetemärgid Vene Püha Georgi mõõk, Püha Anna IV järgu orden mõõgal “Vapruse eest” Vene Püha Stanislavi II järgu orden Vene Püha Anna II järgu orden Vene Püha Vladimiri IV järgu orden mõõkadega Eesti Vabadusrist I/1 ja III/1 Kotkaristi I klass mõõkadega Valgetähe Erisuurpael Punase Risti I klassi teenetemärk Läti Karutapja ordeni I, II ja III järk Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima Ordu Rüütelkomandör (K.C.M.G.)
Lebedev on ametnik, selline, kes teab kõike kõigi kohta. Tähtsamad elulised huvid ja vaated tal puudusid. See kõiketeadmine pakkus temasugustele lohutust, eneseväärikust ja mingit tüüpi vaimset rahuldust. 4. Nastassja filippovna astmeline tulek teosesse, välimus, pere Esimest korda mainiti teose alguses, kui Rogozin hakkas rääkida, mis teda Moskvasse viib, rääkis, et just Nastasja pärast sai isa ta peale pahaseks ja siis ametnik rääkis veel temast. Järgmisena näiteb Ganja kindral Jepantsinile tema portreed sel ajal, kui Mõskin kirjutab, ja ta tunneb hiljem ta pildi järgi ära. Kui Mõskin läheb Ganja juurde koju tuleb lõpuks Nastasja sinna ise kohale. Pere elas Totski mõisas, isal alati halb õnn. Kord põles nende mõis maha, ka naine põles sisse. Mees läks hulluks ja suri ka ära. Totski võttis kaks last endale. Nooresm suri ära, Nastja jäi alles. Mõneks ajaks läks välismaale, kuid kui tagasi tuli nägi, kui ilus ta on ja hakkas temaga aina
Hitleri-vastane koalitsioon Hitleri tegevuse vastane liit, mille moodustasid Teherani konverents 28. November 1. Detsember 1943, aset leidnud kohtumine USA (F.D.Roosvelt), NSVL (J.Stalin), Suurbritannia (W.Churchill), kus toimus NSVL abitamine sõjaväega ja NSVL nõudmine avada teine rinne läänes 6. juuni 1944 avati teine rinne , kui USA ja Suurbritannia dessandid maandusid Normandiasse. Operatsiooni ülemjuhatajaks määrati USA kindral D.Eisenhower Jalta konverents 4.-11. Veebruar 1945, kus kohtusid USA (F.D.Roosvelt), NSVL (J.Stalin), Suurbritannia (W.Churchill) ning otsustati Saksamaa jaotada okupatsioonitsioonideks 25. aprill 1945 USA ja NSVL sõjaväed kohtusid Elbe jõel 30. aprill 1945 Tappis Hitler oma naise ja tei enesetappu 8. mai 1945 Saksamaa kapituleerus, ning NSVL sõjavägi heiskas Saksa riigipäeva hoone otsa punase lippu. Lõppes II MS Euroopa pinnal
verise öö ajaloolised tagamaad ning tegutsevad mitmed Eesti iseseisvuse jaoks olulised tegelased. Novembriöö varjus end Tallinna konspiratiivkorteritesse varjanud kommunistlike riigipöörajate rühmitused, kes kõik on ootamas käsku asuda rünnakule. Käsk saabub detsembrikuu esimesel ööl ning mässajad eesotsas Juristi ja Spetsialistiga asuvad Tallinna endale allutama. Talveöös plahvatavad granaadid ja pauguvad laskerelvad, rünnakuid asub tagasi lööma kindral Põdder ning koos temaga ka teised pealinna tublid kodanikud, Tanel nende hulgas. Öö edenedes ristuvad mässajate teed abielupaar Rõuguga, kuid kohtumisel on pingelised tagajärjed, sest Jurist kahmab Anna oma valvsa "hoole alla", mahalaskmisele määratud Tanel aga pääseb põgenema. Hommik tõi aga selguse vaenlane on selleks korraks alistatud, Tallinn endiselt Eesti Vabariigi pealinn ja Tanel koos Annaga peab otsustama, kuidas nad oma elu edasi elavad.
Norra Arno Keskküla Monarhia Monarhia on riigi- ja valitsusvorm mille eesotsas on kuningas Harald V Harald V ( 21. veebruaril 1937) on Norra kuningas alates 1991. aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja. Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi. Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tkys kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu. Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kuld-, hõbe- ja pronksmedali, vastavalt 1987, 1982 ja 1988
mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiina. Kõrgus? Laius?Mitu vahitorni? Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). Kes tegid müüri? Kuidas olid nendel elud? Orjad? Keiserliku sõjaväe ülemjuhataja kindral Meng Tiani alluvuses töötas väidetavalt isegi mitu miljonit inimest, kellest paljud raske töö ja kehvade elamistingimuste tõttu surid. Müürirajajateks olid valdavalt tavaliselt sõdurid, lihttöölistest ehitajad ning kuritegudes süüdi mõistetud vangid. Millest oli tehtud müüri? Alguses: mullast, puitust,kivist. Pärast:põletatud tellistest. Lisaks: huvitav fakt Hiina müür võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1987. aastal Mis on UNESCO? St
Eesti riigi saatus otsustati 1939-1940. Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(ei tea kas see päris sobib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
