keeldumine. Julmad võtted. Taastas relvatööstuse. Rahvasteliit ei suutnud kinni hoida. Saksa rahval on vaja ruumi, kus elada. Molotov- Ribbentropi pakt. Poola sõda. 10. Hispaania kodusõda kui II maailmasõja peaproov. Riigis olukord rahutu. Väga verine konflikt- 1000000 hukkunut. Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Kindral Franco sai võimu. 11. MRP: sõlmijad, aeg, eesmärgid ning tähtsamad punktid. Sõlmisid Moskvas 23. august 1989 NSVL ja Saksamaa. Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Ravariikide Liidu vahel. Punktid: 1. Peab hoiduma vägivallast jms teiste riikidega. 2. Kui üks lepingus osaleja kasutab sõjalist olekut teise riigiga, ei toeta teine osaleja mitte mingil viisil seda riiki. 3. Leping on 10 aastaks. 12
Sel õhtul soovitas Prantsuse kindralstaabi ülem Edouard de Castelnau ülemjuhatajal Joseph Joffre'il saata Verduni alla appi 2. armee Philippe Pétaini juhtimisel. 25. veebruaril vallutasid sakslased (24. Brandenburgi rügemendist) Douaumonti fordi – osalt juhuse, osalt prantslaste hooletuse tõttu. Saksa rünnak pidurdati alles Douaumonti küla lähistel 33. jalaväerügemendi vihase vastupanu tulemusena. Saanud Verduni sektori ülemaks käivitas kindral Philippe Petain (hilisem marssal ja veel hiljem Prantsusmaa reetur) kohe niinimetatud Püha tee (Voie Sacrée) – massilise varustuse ja vägede juurdeveo mööda ainukest Bar-le-Duci raudteejaamast Verduni viivat teed. Autode voor sõitis katkematult mööda teed ning jalavägi marssis selle kõrval üle väljade ja metsade. Siit sai aluse termin "Verduni hakkmasin". Ühelt ja teiselt poolt kihutati erilise efektiivsusega taplusse aina uut kahuriliha.
ründama. 4. Vietnami sõja käik 4.1 La Drangi oru lahing Kuigi Vietnami sõda oli olnud juba aastaid kujunemisjärgus, tuli USA lahinguvägede lõplik rakendamine Lõuna-Vietnami kaitseks kõigile üllatusena. Esimesena saabus sõjavägi USA baasi Danangis, et tagada Lõuna-Vietnami iseseisvus. Ometi polnud ei võimudel ega sõjaväel mingeid kindlaid plaane ega isegi konkreetset seisukohta, kuidas seda eesmärki saavutada. Kindral William Westmoreland uskus, et Põhja-Vietnam kavatseb ulatuslikku maismaapealetungi ja seepärast nõudis ta kohe lisaüksuste saatmist ning 1965. aasta juuniks oli Ameerika sõdurite arv Vietnamis tõusnud 220 000-ni, mis oli nelja kuu kohta märkimisväärne saavutus. Westmorelandil oli plaan teada saada Vietkongi vägede asukohad ja siis neid rünnata. Lahingu käigus pidid USA väed appi võtma suurtükijõud ja õhuväe, et vaenlane lõplikult purustada
Ulatuslik terror Itaalias siiski puudus, osalt aitasid kaasa sellele Mussolini head suhted katoliku kirikuga. Majandus: kõik võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud; majanduskasv tegelikult sel ajal madal Välispol: agressiivne välispoliitika. 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, mille Itaalia võitis ja sai Abessiinia endale. 1939 mai vallutas Albaania alad. Hispaania kodusõjas toetas kindral Francot ja tema reziimi. Soosis ka Hitlerit. 8. Nõukogude Liit: sõjakommunism, NEP, muudatused alates 1920ndate lõpust, industrialiseerimine, kolhoseerimine, massirepressioonid, maailmarevolutsiooniidee ja Komintern, Nõukogude Liidu välispoliitika Sõjakommunism majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatu riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid
ökoloogiline jalajälg Kui Ameerika Ühendriigid esimestena kasutavad seda pimeda hävingu relva, siis kaotavad nad maailma üldsuse poolehoiu, kiirendavad võidurelvastumist ja muudavad võimatuks rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimise selle relva kontrollimiseks.” 23. juulil 1945 saadeti Washingtonist Potsdami USA presidendile kinnitamiseks Grovesi koostatud käskkirja projekt. Käskkirja pidi täitma strateegilise lennuväe juhataja kindral Spaatz. Seal seisis: “Pärast 3.augustit, niipea kui ilmastikutingimused võimaldavad visuaalselt jälgitavat pommitamist, tuleb 20. lennuväearmee 509. lennuväe koondsalgal heita esimene eripomm ühele järgnevatest sihtmärkidest: Hiroshima, Kokurale, Niigatale või Nagasakile.” 1944. aasta suvel alustas kindral Leslie R. Groves ettevalmistusi aatomirelva sõjaliseks kasutamiseks. Nebraska osariigis
Võimule tõusid taas zirondiinid. Seega kõrvaldati kuningas reaalselt võimult ning sellest peale hakkas Prantsusmaa liikuma vabariikliku riigikorra suunas. Kasutusele võeti ka giljotiin ning peagi tekkis poliitilise kurjategija mõiste. Esialgu laialdasi hukkamisi siiski ei korraldatud, pigem püüti päästa revolutsiooni puhtalt sõjalisel teel, mis ka õnnestus. 20. septembril suutis kindral Kellermann Valmy lahingus peatada Braunschweigi hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21
Neegerorjade vabastajad jõudsid esimest korda võiduni 1871. aastal, kui parlament nõustus jõustama seaduse, et orjade lapsed sünnivad vabade inimestena. Mitmetel põhjustel, nende hulgas ka Paraguay sõjaga seoses toodud ohvrid, kujunes välja paralleelne iseseisvusliikumine. Järgneva 15 aasta jooksul levis laialdaselt liberalism. Vanemad kui 60 aastased orjad vabastati 1885. aastal. Ülejäänud orjad vabastati 1888. aasta mais. Varajane Vabariik 1889. aasta novembris sundis kindral Manuel Deodoro da Fonseca korraldatud sõjaline mäss Pedro II troonist loobuma. Kuulutati välja vabariik, mille ajutise valitsuse peaks sai Fonseca. Kiriku lahutamine riigist ja teisi vabariiklike reforme viidi kiiresti läbi. Põhiseaduse koostamine lõpetati 1890. aasta juunis. See oli sarnane Ameerika Ühendriikide konstitutsioonile ja see jõustus 1891. aastal. Sellega sai Brasiiliast föderaalne vabariik, mis oli ametlikult Brasiilia Ühendriigid. Fonseca valiti
vastuhakud. 4. märtsil 1865 astus ta ametisse Lincolni teise valitsuse asepresidendina. 15. aprillil 1865 sai Johnsonist peale Lincolni surma Ameerika Ühendriikide president. 1869. aasta presidendivalimistel ta ei kandideerinud. Ka ei õnnestunud Johnsonil saada tagasi valitud Ameerika Ühendriikide Kongressi Senatisse ega isegi Esindajatekotta. 17. Ulysses Simpson Grant - Sünninimi: Hiram Ulysses Grant. Oli Ameerika kodusõja kindral ja 18. USA president (18691877). Ta oli nagu sümbol Ameerika kodusõja ajal. Kui ta valiti siis Ameerika inimesed lootsid lõppu ebastabiilsusele, kuid Grant ei olnud jõuline ja ta näis olevat segaduses. Sündinud 1822. Grant oli Ohio Tanneri poeg. Ta läks West Pointi pigem vastu tahtmist ja lõpetas keset oma klassi. Mehhiko sõja võitles ta Kindral Zachary Taylor all. 18. Rutherford Hayes - Oli Ameerika Ühendriikide 19. president. Ta oli ametis aastail 18771881
milleks käsu andis Kerenski. Mäss suruti küll maha, ent vürst Lvov astus tagasi. Uue valitsuse moodustas Kerenski, kes ühtlasi jätkas ka sõjaministrina. Asepeaministriks ja rahandus- ministriks sai Nekrassov, kes selle nimel kadettide parteist välja astus. välis-ministrina jätkas Terestsenko ja põllumajandusministrina Tsernov. Kerenski valitsus oli palju vasakpoolsem kui Lvovi oma. Juulis toimunud pealetungi ebaõnnestumise tõttu vahetati sõjaväe ülemjuhataja kohal kindral Aleksei Brussilov (1853-1926) välja kindral Lavr Kornilovi (1870-1918) vastu. Viimane asus augustis (septembris uue kalendri järgi) 1917 oma vägedega teele Petrogradi, üritades ilmselt seeläbi pealinnas tugevdada Ajutise Valitsuse võimu ja kord majja luua. Kerenski kuulutas selle aga mässuks ja vabastas Kornilovi sõjaväe ülemjuhataja ametist (ehkki on kindel, et Kornilov ei plaaninud Kerenskit kukutada ja pole võimatu, et esialgu oli Kerenski ise
Detsembris jätkus Punaarmee kiire pealetung Eesti pinnal. Eestlaste ebaedu põhjusteks oli vaenlase ülekaal ning rahva sõjatüdimus ja kartus hiiglasliku Venemaa ees. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja varustus (Omakaitse, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist, vabatahtlike pataljonid, Eesti kaitsevägi, Inglise laevastiku abi, soomusrongid). Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele. Kuid Punaarmee juhatus koondas uusi jõude ning veebruaris algasid Lõuna- Eestis ägedad kaitselahingud ülekaalus olevate enamlaste vastu. Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Lõunarindel toimunud kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele.
Eesti vastu. 12. juunil 1940 okupeeris Nukogude laevastik Naissaare. 14. juunil algas tielik hu- ja mereblokaad. Samal peval tulistati alla Soome reisilennuk "Kaleva" TallinnHelsingi liinil. 16. juunil esitas Nukogude Liit jrjekordse ultimaatumi, hvardades sjaga. Ultimaatumis nuti uue valitsuse moodustamist ja tiendavate Punaarmee ksuste riiki lubamist. Valitsus vttis ultimaatumi vastu ning astus seejrel tagasi. 17. juunil lks kogu Eesti territoorium Nukogude veksuste kontrolli alla ning kindral Johan Laidoner kirjutas alla sellekohasele dokumendile Punaarmee vejuhatusega. Eestis hakkas paiknema kokku le 115 000 Nukogude sduri. Rahvusvahelise iguse kohaselt muutus Eesti alates 16.17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nukogude juhtkond Eestisse eriesindaja Andrei danovi, kelle lesandeks oli riigiprre korraldada. Eesti Kaitsevelt veti relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning rahvakogunemised keelati. Nukogude Liidu esindajad rhutasid pidevalt vimalust minna le
kaupa kiirteid. Need meetmed antsid paljudele tööd ning tänu sellele paranes rahva majanduslik olukord, mis omakorda suurendas Hitleri ja tema pooldajate populaarsust. 7. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat 1935 hakati Berliinis rääkima Varsailes' rahu revideerimisest ning seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endise vabatahtlikest koosneva Reichehri asemelem loodi Wehrmacht võimas massiarmee. Järgmisel aastal asusid Saksa armeed toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus SaksaItaalia ja SaksaJaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit, mis kujutas suurt ohtu lääneriikidele. Sel hetkel ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks ning lootsid Saksamaa agressiivsust järeleandmistega maandada. 1930.a lõpu sündmused aga näitasid, et sellisel lootusel polnud mingit alust. 8. Nimeta totalitaarse riigi tunnuseid Võimul on ainult üks partei ja üks ideoloogia
aastal päritud Roela mõisa Virumaal. Pärast abikaasa surma 1854. aastal tehti talle ettepanek teenistusse tagasi pöörduda. Wrangell võttis ettepaneku vastu. Järgnes kolmeaastane mereväeteenistus erinevatel ametikohtadel (Hüdrograafia departemangu direktor, mereminister, mere kriminaalkoodeksi läbivaatamise komitee president, mereministeeriumi Õpetatud Komitee president, Balti laevastiku tüürimeeste korpuse inspektor). Mereministri ametis omistati Wrangellile kindral adjutandi ning admirali auastmed. 1857. aastast alates oli Wrangell Vene Riiginõukogu ja Ministrite Komitee liige. Mereministriks saamise aastal 1855 omandas Wrangell ühtlasi parunitiitli. Aastatel 185759 parandas Wrangell tervist Berliinis ja Wiesbadenis. Lõplikult erru läks ta 1864. aastal ning siirdus seejärel koos tütarde Elisabethi ja Ebbaga elama Rooma, oma venna Georg Otto Antoni von Wrangelli juurde. Oma viimased eluaastad (alates 1866
1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahulolematus kehtiva poliitilise süsteemiga. Kommunistide populaarsus. Rahulolematus olemasolevate erakondadega. Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale.Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid. 3. Vabadussõjalaste liikumine kriisi ajal astus poliitikasse. Kujunes parempopulistlik massiliiikumine. Eeskujuks fasism. Põhilised liidrid kindral Andres Lauka, advokaat Artur Sirk. 4. 1932-1933 2 Põhiseaduse muudatuste rahvahääletust. Kukkusid läbi. 5. 1933- Vapside enda Põhiseaduse projekst, see jõustus 1934a. II PÕHISEADUS kõige autoritaarsem 6. Riigivanema valimised: küsitlusAndres LarkaJohann LaidonerKonstatin Päts August Rei 7. 1934- Konstatin Päts riigivanem 12. märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED:
KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitl...
vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga
Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania Lääne-Euroopa Click to edit Master text styles Pürenee poolsaar Second level 1930 - 23,5 miljonit in. Third level Fourth level 2010 45 miljonit in. Fifth level Tänapäeval tööstusriik 30ndatel: ü Peamiselt põllumajandus Sõja põhjused: natsionalismi ja kommunismi vastasseis; 19. sajandi rahvuslik liikumine Euroopas; rahva soov osaleda riigivalitsemises; baskide ja katalaanide soov iseseisvuda; rahva jagunemine eri leeridesse. Sõja algus 1931 riigipööre kuningas kaotab võimu; Hispaania II vabariik; vabariiklaste demokraatlikud reformid (1931); tsentristide katsed vabadusi piirata (1933); rahvarinde võit valimistel...
· erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahääletus · VAPSID ( vabadussõdalased) organisatsioon loodi pärast Vabadussõda, et kaitsta osalenute huve. Kindral LARKA ja ADVOKAAT SIRK vastu, sest muudatused on liiga vähesed. · Vapside põhiseadus läheb hääletusel läbi, põllumehed ja Päts toetavad. · LARKA riigipea · 12.märts Pätsi ja Laidoneri riigipööre Vaikiv ajastu 1930ndad · Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks · riigikogu vaikivas olekus (1940-ei kutsuta kokku) · kontroll paljudel elualadel · propaganda, et rahva meelsust mõjutada ( nimede eestistamine)
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
Põhjused- poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tulnud oma ül toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin, hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised: hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida-aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut k...
Pencroff oli põhjaameeriklane. Ta oli sõitnud kõigil maailma meredel ning teinud läbi kõik ebatavalised seiklused, mis kahejalgsele olendile iganes võivad juhtuda. Iseenesest mõista oli Pencroffil ettevõtlik loomus, ta oli inimene, kes on valmis kõigega riskima ja keda miski ei üllata. Mulle meeldis Pencroffi juures see, et ta hoolitses oma kunagise kapteni poja eest. Pencroff armastas Harbert Browni nagu oma last. SISU KOKKUVÕTE: Oli 1865 aasta, Ameerika kodusõda. Kindral Iranti juhtimisel tehti katse vallutada Richmond. Ja mitmed ohvitserid langesid vaenlaste kätte ja nad toimetati vangidena linna. Ühel ja samal päeval langesid vangi Cyrus Smith, kes oli teadlane ja väga vapper sõdur ja ajalehe ,,New York Herald'' reporter. Gidion Spiletti, kelle ülesandeks oli olnud jälgida sõjasündmusi Põhjariikide armees. Vangid otsustasid põgeneda maksku mis maksab. Põgenemiseks kasutasid nad aerostaati ja ühel tormisel ööl põgenesid 5 meest ja koer. Torm
looma liite teiste riikidega, lootes peatada kommunismi.<=1950.a.Sise-ja välispoliitika peamine eesmärk.Makartism-senaator Joseph mcCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.1954a.kommunistide tagakiusamine lõpetati.USA-l võimul demokraadid.Pärast president F.D Roosvelti sai 1945.a. nende liidriks Harry Truman.1952.a. Sai presidendiks D.D.Eisenhower. 10.Prantsusmaa-kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli kindral Charles de Gaulle,kes moodustas 1944.a.Ajutise Valitsuse.Tugevad pahempoolse meeleolud.1946.a sai Prantsusm parlamentaalne vabariik.Selle nn IV seaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958.a.- ni.Vasakpoolseks muutus ka majanduspoliitika.DeGaulle oli IV vabariigi põhiseaduse vastu.12.a. jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust.1947.a. loobuti Kommunistliku Parteiga koostööd tegemast.Võimul tsentristlikud erakonnad.Koloniaalimpeerium lagunes. 11.India-Iseseisvus 15.aug.1947.a
Lysimachos ise oli lõpuks purustatud, ent Philetaeros suutis päästa osa ta valdustest. Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.). Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.). Süüria ja Egiptuse hellenistlikud riigid vallutati Rooma poolt alles 64 e.Kr. ja 30 e.Kr. Egitpuse hellenistlikud valitsejad 323-283 e.Kr. Ptolemaios I Soter (Aleksander Suure lähedane kindral, neil oli ühiseks armukeseks hetäär Thaïs; 324 e.Kr. pärslastega abiellumise kampaania käigus sai pärslanna; hiljem oli ta abikaasaks ühe teise diadohhi tütar Eurudiki; neljas naine oli makedoonlanna Berenike) 283-246 e.Kr. Ptolemaios II Philadelphos (Ptolemaios I ja Berenike poeg; abiellus esiteks Lysimachose tütrega; teiseks naiseks võttis oma õe Arsinoe II). 246-221 e.Kr
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD SKAUTLUS Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2010 SKAUTLUSE ALGUS Skaudiliikumine sai alguse Inglismaalt ning selle loojaks oli Briti armee kindral Robert Stephenson Smyth Baden-Powell (skaudinimega B-P / bii-pii /) (22.02.1857 Inglismaa - 8.01.1941 Keenia). Sõjaväelase elukutse viis B-P'd mitmetesse maailma paikadesse, teenistuskäigu jooksul kogutud tarkustest kirjutas ta aastal 1899 käsiraamatu sõjaväe luurajatele "Aids to Scouting" (scout ingl.k. luuraja). Ootamatult suure populaarsuse võitis aga sama raamat noorsoo seas poisid üle Inglismaa hakkasid oma mängudes kujutlema Buuri sõda ja mängima luuremänge
Ameerikat" The Fifth Element "Viies element" Korben Dallas 1997 The Jackal "Saakal" Saakal Mercury Rising "Mercury on hädaohus" Art Jeffries Armageddon Harry S. Stamper 1998 Major Kindral William The Siege "Sõjaseisukord" Devereaux Breakfast of Champions "Tsempionide eine" Dwayne Hoover 1999 The Sixth Sense "Kuues meel" Dr. Malcolm Crowe The Story of Us "Meie lugu" Ben Jordan Jimmy 'The Tulip'
Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti 5 seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud
1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 19361939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Briti ajaloolane Liddel Hart kirjutas 3. septembril 1949 ajalehes "Picture Post": Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda... Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad Saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees... Inglismaa suhtumise ootamatu, täieliku muutumisega muutus ka sõda vältimatuks.
SÕJAKÄIK Sõda sai alguse sellega, et serblaste poolt tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand. Kuu aega pärast seda kuulutati ametlikult välja I maailmasõda. I maailmasõja ajal toimus mitmeid suurmaid lahinguid ja sõlmiti erinevaid kokkuleppeid riikide vahel. 5 Tannenbergi lahing (1914-aastal) toimus Ida- Preisimaal venelaste ja sakslate vahel. Peetakse üheks ohvriterohkeks lahinguks, kus Venemaa II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu marssisid venelased otse sakslastele kätte. Peaaegu terve armee purustati. Marne´i lahing toimus samuti 1914-aastal, kuid see oli sakslaste ja prantslaste vahel. Saksa väed olid septembriks juba väsinud. Prantslased ründasid neid ootamatult õhust Marne´i jõe kaldal, see oli Sakslastele ootamatu. Kaotused olid suured ja Saksa väejuht andis käsu taganeda, millega tunnistati oma kaotust.
hartaks. Seal kirjutati sellest, et inimesed on edaspidi kõik võrdsed, kõigil on samad õigused ja kohustused ning seisuseid puuduvad. Pärast USA sündi ja inimeste võrdsete õiguste loomist, levis selline mõtlemisviis ka mujale maailma, nagu näiteks Prantsusmaale. Seal korraldati suur Prantsuse revolutsioon, mille tagajärjeks aastal 1792 kuulutati välja vabariik. Kuid vabariiklik kord ei kestnud kaua. Juba 1799. aastal astus võimule noor kindral Napoleon Bonaparte, kes ka end kohe konsuliks ümber nimetas ja hakkas rajama Prantsusmaa impeeriumi. Selle rajamiseks oli tal vaja ka teha palju suuri muudatusi riigi siseasjades. Ta rajas Prantsusmaale lütseumeid, võttis vastu tsiviilkoodeksi, mis sarnanes suurelt jaolt Ameerika õiguste hartaksiga, kuid olid ka mõned erinevused. Inimeste võrdsus ja võrdsed kohustused jäid samaks, mis oli rahvale väga tähtis.
tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski. Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei suutnud enam mõisas rahu leida ning pöördus sealt tagasi suurilma elu juurde. Ka Tatjana oli maalt linna lahkunud. Endisest arglikust tütarlapsest oli saanud naine, kes abielus kindraliga. Kindral oli Onegini tuttav ning kui viimane küsis, kes on see ilus naine, siis kindral vastas, et tema abikaasa. Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli saanud elegantne daam. Talle meenus kiri, mille Tatjana oli talle mõisas kirjutanud ning mõistis, et oli ei öeldes teinud vea. Onegin lootis, et Tatjana tuleb tema juurde, kuid seda ei juhtunud olles kord juba abiellunud, ei saanud ta Jevgeniga koos olla, olgugi et Tatjana tunnistas, et ta ikkagi armastab Oneginit.
Kabelimets Endisel mõisakalmistul on säilinud surnuaia 19. sajandist pärineva kabeli varemed ja kalmistu ringmüüri jäänused. Omandusuhted Alates Edise mõisa esmamainimisest 1477. aastal kuni aastani 1698 kuulus mõisakompleks baltisaksa Tuve/Taube suguvõsale.Hiljem oli mõis Maydell'ide, Toll'ide, Schwebs'ide ja Rosen'ite valduses. 1919. aasta võõrandamise järel sai mõisasüdame omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson, hilisem Tartu ja Tallinna linnapea. Nõukogude perioodil asusid Edise mõisakompleksis Kohtla-Järve Loomade Haiguste Tõrje Jaam, Kohtla-Järve sidejaoskond ning Kohtla-Järve rajooni kaubastu. 2008. aasta seisuga asuvad Edise mõisa piirkonnas katastriüksused, mis kuuluvad järgmistele ettevõtetele/isikutele: · OÜ ZOROASTER; · OÜ Revino; · OÜ PRO NORDLINK; · OÜ Edise Ratas; · Leo Tõnisson, Helle Tõnisson, Eila tõnisson;
ei pannud tähele alistussignaali ja jätkasid linna rüüstamist.1708. aastal, kui rootslased tungisid Vene sisemaale, otsustas Peeter I hävitada rootslaste võimalikud tugipunktid Baltikumis. Selle otsuse tulemusena hävitati täielikul Taani kindlused ja saksa soost elanikkond saadeti Vologdasse. 3.5 Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga. Kogu sõjategevuse aja jätkati Narva piiramist. Linn oli muust maailmast eraldatud, seal valitses nälg ja vaesus. Kindral Horn keeldus venelaste poolt pakutud rahu vastu võtmast. Kuigi rahu poolt olid paljud linnaelanikud. Tsaar Peeter oli kohale palganud sõjaväe asjatundja, kes pidi tegema Narva vallutamise plaani. Selle plaani järgi oleks Narva vallutamine võtnud aega veel mitu kuud. Selline lahendus muidugi Peetrit ei rahuldanud. Tema nõudis, et linn peab olema vallutatud vähemalt nädala jooksul. Peeter otsustas Narva vallutada jõe poolsest küljest, vanade Honori ja Victoria bastioni poolsest küljest
Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723. aastal kinkis vene keiser Peeter I mõisa kindral Golovinile. 18. sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1808 omandasid Sangaste mõisa (saksa k Schloß Sagnitz) von Bergid. Von Bergide omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. 187080tel aastatel Friedrich von Bergi poolt esinduslikult välja ehitatud mõis on Eesti üks kaunimaid ja omanäolisemaid. Peamiselt kahekorruselise sopilise
Üks kõige hiilgavamaid hetki selles peadpööritavas tähelennus oli Austerlitzi lahing, mis toimus 1805. aasta 2. detsembril, Napoleoni kroonimise esimesel aastapäeval. See kolossaalne kokkupõrge leidis aset toonases Austrias, tänases Tsehhis, Brünni ehk Brno lähedal. Napoleoni käsutuses oli Austerlitzi all ligikaudu 75 000 meest, kelle vastas seisis ligilähedaselt sama suur Vene armee, lisaks 15 000 austerlast. Liitlasarmee ülemjuhatajaks oli ettevaatlik Vene kindral Kutuzov, keda pidevalt segasid kaks keisrit Aleksander I ja Franz II. Austerlitzi all saavutas Napoleon oma kõige täiuslikuma võidu. Napoleon trumpas nad üle kõigis zanrites, kaasa arvatud näitemängus. Nimelt oskas ta endast jätta nõrga ja abitu mulje, tehes põhjalikult lolliks Vene esindaja vürst Dolgorukovi ning meelitades liitlased hiilgavalt üles seatud lõksu. Keisririigi ajal kaotati igasugused majanduspiirangud ja mindi üle vabale turumajandusele
Kolm päeva jätkati piiramistöid idapoolsest küljest. Samal ajal veeti öösiti suurtükke uutele kohtadele üle jõe ja soo äärde. 6 päeva tulistati vahetpidamata suurtükkidest linna. Lõpuks õnnestus kiirtulega lõhkuda linna müür. 13. juulil 1704.aastal vallutati Tartu. Linn oli pideva pommitamise 2.5 Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga. Kogu sõjategevuse aja jätkati Narva piiramist. Linn oli muust maailmast eraldatud, seal valitses nälg ja vaesus. Kindral Horn keeldus venelaste poolt pakutud rahu vastu võtmast. Kuigi rahu poolt olid paljud linnaelanikud. Tsaar Peeter oli kohale palganud sõjaväe asjatundja, kes pidi tegema Narva vallutamise plaani. Selle plaani järgi oleks Narva vallutamine võtnud aega veel mitu kuud. Selline lahendus muidugi Peetrit ei rahuldanud. Tema nõudis, et linn peab olema vallutatud vähemalt nädala jooksul. Peeter otsustas Narva vallutada jõe poolsest küljest, vanade Honori ja Victoria bastioni poolsest küljest
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
* siin toimub eesti sõdurite ja ohvitseride ning noorteorganisatsioonide liikmete vande- tõotuse andmine; * kirikus tähistatakse eesti ajaloo täht- samaid tähtpäevi, nagu Tartu rahulepingu sõlmimist, vabariigi aastapäeva ja taasise- seisvumisepäeva. Jätkuvad sõjameeste kokkutulekud; * kirikus toimuvad teenistused Jüripäeval ning Võidupühal. Toimub võidutule viimine Torist Võidupühal toimuvale paraadile, mida kannavad kindral Joh. Laidoneri seltsi ja kaitseliidu malevate liikmed, kust see presidendi tõrvikust süüdatuna jõuab igasse maakonda. Võidupühal peetaval jumalateenistusel antakse Eesti reservohvitseride kogu poolt pidulikult üle teeneteristid ning viiakse pärjad Vabadussõjas langenutele Tori kalmistul. * ohvrite mälestuskirikus meenutatakse küüditatuid, kes 1941. ja 1949. aastal Eestis välja saadeti ning mälestatakse kõiki vangilaagrites hukkunuid.
jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Talurahva jaoks võrdus nende tegevus röövimisega. Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid vahepeal juba peaaegu lämmatatud valgele liikumisele uut hoogu. Idas kerkis valgete etteotsa admiral Aleksandr Koltsak, kes kuulutati Venemaa valitsejaks, Lõuna-Venemaal kindral Anton Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Nikolai Judenits. 1919. aastal olid enamlased korduvalt lüüasaamise äärel, kuid ometigi suutsid nad sõja võita. Valgete lüüasaamise põhjuseks olid nende enda vead (eriti see, et nad oma potsentsiaalseid liitlasi, nt mittevene rahvaid, eemale tõrjusid) ning tegevuse koordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa. Enamlased seevastu suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada
ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana
a (Allikas:Internet) Artiklid Eerik-Niiles Kross sai Iraagi ülesehitamise eest brittidelt medali Eile andis Briti suursaadik Nigel Haywood Tema Majesteedi Kuninganna nimel Eerik-Niiles Krossile üle autasu (Iraq Reconstruction Service Medal) väljapaistvate saavutuste eest Iraagi demokraatia ülesehitamisel. Medali üleandmisel ütles suursaadik Haywood et Suurbritannia ja Eesti koostöö Iraagis on pikem kui me tavaliselt arvame. "Juba 1925. aastal juhtis kindral Johann Laidoner Rahvasteliidu komisjoni, mille ülesandeks oli kindlaks määrata Iraagi ja Türgi vaheline piir Mosuli linna ümber. Peaaegu 80 aastat hiljem, 2003. aasta sügisel, käis Eerik-Niiles Kross Iraagi kaitseministeeriumi loomisel kindral Laidoneri jälgedes," teatas suursaadik pressiteate vahendusel. Krossi aitas paika panna Iraagi uue kaitseministeeriumi struktuuri ja osales esimese saja töötaja leidmisel ja töölevõtmisel.
Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta. 3.2 Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee.Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi
ja Churchill, otsustati, et USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias. NSV Liit võttis endale kohustuseks toetada lääneliitlasi üldpealetungiga idast ning pärast Saksamaa purustamist kuulutada sõda Jaapanile. 6.juunil 1944.aastal maabusid USA, Suurbritannia, Kanada sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias.Operatsiooni ülemjuhatajaks oli määratud USA kindral D.Eisenhower. Kokku oli koondatud operatsiooniks üle 3 milj. mehe, 10 000 laeva, 13 000 lennukit. Oli avatud teine rinne. Selle tulemusena pidi Saksamaa sõdima korraga kahel rindel. Idarindel jõudis Punaarmee Valgevenesse, Poola. Septembris sõlmiti vaherahu Soome-NSVL vahel, vallutati Eesti, Läti, Leedu. 1945.aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist. Saksamaa kapituleerumine: 8.mail 1945. 4.-11.veebr. 1945 toimus Jaltas kolme suurriigi juhi teine kohtumine
Edasi minnes jõuti Arce kindluse juurde. Seal kestis lahing kaks kuud ja mõisteti siis, et ilma piiramissüürtükkideta pole võimalik seda vallutada. Napoleon andis käsu taanduda tagasi Kairosse, kuna kaotused olid olnud juba liiga suured. Teel Kairosse sai ta teada, et türklased on maabunud Niiluse deltas. Nüüd suunduti mere poole ja peeti nendega lahing, mille võitsid prantslased. 1799. aastal andis Bonaparte oma armee üle kindral Kléberile. Selle otsuse tegi Napoleon ise, ega saanud sellekohast käsku ega korraldust. Tema jaoks oli valmis pandud 4 laeva ja 500 meest, et jõuda tagasi Prantsusmaale. 9. oktoobril 1799 jõudis ta tagasi Prantsusmaale. 16. oktoobriks oli Napoleon tagasi Pariisis, et osaleda poliitikas. Tal polnud prantsuse rahvale mingit programmi peale sõdimise. Napoleon oli end selleks ajaks juba piisavalt tunnustanud kui sõjageenius. Tal oli mitmeid võite Prantsusmaal, Itaalias ja Aafrikas
loomise vabaduse Riigiduum o Valitav esindusvõimuorgan o Hakati looma erakondi Rahvaarv venes 170mln Jaan Tõnisson o Hakkas välja andma ajalehte Postimees ,palju rahvuslasi. Konstantin Päts o Ajaleht Teataja (peatoimetaja) Sotsiaaldemokraatia 1904 võit Tallinnas Soome soome mark 19saj keskel vene võim hakkas soome autonoomiat takistama Bobrikov – vene kindral Vanasoomlased üritasid venemaal rahustada Noorsoomlased hakkasid organiseerima vastupanu 1904 tulistas üks soomlane Bobrikovi(suri) Helsingis; laskja tappis enda ka koha peal soomlaste õnneks puhkes Venes 1905 revolutsioon 1906 Eduskund o I korda said valida naised o Eduskunna valimised o Võitsid sotsid (sots.dem juba üle 100a tugev) Nikolai II’l soomes tsaaristaatust polnud I ms põhjused ja algus I ms (1914-18)
(II) maailmasõda, külm sõda, Tartu rahu 3.1 Nimetused tänav, vabariik, järv, meri, ookean, jõgi, allee, gümnaasium, jogurt, planeet, linn kuud ja nädalapäevad: aprill, maikuu, pühapäev · pühad ja tähtpäevad: jüripäev, mihklipäev, jõulud, võidupüha · üritused: meistrivõistlused, üldlaulupidu, olümpiamängud, rahvatantsupidu · ametinimetused: professor, juhataja, direktor, minister, president, kindral · aunimetused: aasta õpetaja, aasta isa, aasta sportlane, aasta auto. rahvused: sakslane, inglane, eestlane 3.2 Teoste pealkirjad on jutumärkides ja algussuurtähega ilu- ja tarbekirjandusteosed: ,,Tõde ja õigus", luuletus ,,Elu tuli", ,,Eesti entsüklopeedia", ,,Inglise-eesti majandusterminite seletussõnastik" filmid: ,,Sügisball", ,,Klass", ,,Sõrmuste isand" saated, sarjad: ,,Tähelaev", ,,Kodu keset linna", ,,Aktuaalne kaamera"
Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 5. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm.
aasta 13. detsembril jõulude paiku saabus tsaar Peeter koos armastatud abikaasa Katariinaga ja saatjaskonnaga tollasse Revali . Sõidu eesmärgiks polnud mitte ainult siinse talve ja mere nautimine vaid ennekõike linna- ja rannakindlustustega tutvumine. Ise peatus ta Toompeal, praegusel aadressil Lossi plats 4, mis asub Aleksander Nevski katedraali kõrval. Nüüd töötab korduvalt ümbeehitatud majas suveniiri kauplus, 1711. aastal kuulus hoone aga Rootsi kindral Anton Wolmar Schlippenbachile. Viimane kaotas 1701. aasta 30.detsembril vene kindral Boriss Petrovits Seremetjevile verise lahingu Põlvamaal Erastvere lähedal. Vähesed teavad täna meenutada, et just Erastvere lahing, millest võttis osa ligi 10 000 meest kummalgil poolel, sai Põhjasõja käigus pöördeliseks. Peeter juubeldas võidu puhul, Moskvas korraldati saluut ja iga ellu jäänud vene sõdur sai autasuks terve kuldrubla.
Külakogukonna ümberkorraldamiseks andis seaduse - talupojad võisid vabalt lahkuda külakogukonnast. # Maapuuduse leevendamiseks soodustas talupoegade ümberasumist riigi äärealadele, eriti Siberisse. # Pöördus tagasi venestamise poliitika juurde. # 1911a atentaadiga Stolõpin hukkub. 19/20 saj vahetuse Soome venestamise poliitika - Soomes uus kindralkuberner kindral Nikolai Bobrikov, 1899 Nikolai II veebruarimanifest tühistas enamiku privileegidest Soome ühiskonna reaktsioon venestamispoliitikale - vanasoomlased olid alahoidlikumad ja üritasid Venemaa rahustada #noorsoomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu #Koostati nn suur palvekiri 520 000 allkirjaga üle Soome #1000 kultuuri- ja poliitikategelast pöördusid avalikult Nikolai II poole, #1904 N Babrikov hukkub atendaadiga, #1905 a üldstreik autonoomia kaitseks
Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preisimaal, mida jeti kaitsma vaid ks armee kaheksast. 8. armee koosnes neljast korpusest ja hest ratsavediviisist ning seda juhatas Max von Prittwitz und Gaffron, kes vahetati peale esimesi kokkuprkeid vlja Paul von Hindenburgi vastu. 8. armeel tuli vastu seista lekaalukamale Vene 1. ja 2. armeele, mis koosnesid kokku heksast korpusest ja seitsmest ratsavediviisist. 1. armeed juhatas kindral Aleksandr Samsonov ja 2. armeed kindral Paul Georg von Rennenkampff. 15. augustil letasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida-Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria jrvistu, mis vimalas sakslastel anda lk mlemale Vene armeele eraldi. Jrgnenud Tannenbergi lahingus (23.30. august) piirasid Saksa ved mber Vene 2. armee ja purustasid selle. Selliseid "katlaid" vi "kotte", mis moodustusid sageli II maailmasja ajal, esines I maailmasja ajal sna harva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
