" ,,Aasta 1906 14 augustist kuni 15 oktoobrini oli Laidoner staabikomando ajutine ülem. 12 . novembril 1908 ülendati Laidoner leitnandiks e. tolleaegses vene auastmetikus porutzikuks" Neid ajutisi ülema kohti täitis veel Laidoner palju. 1914 aasta lõpus ülendati Laidoner lõpuks staabiohvitseriseisusesse- kapteniks. 1. jaanuaril 1918 jõudis Laidoner Eestimaa kubermangu pealinna ning asus Eesti diviisi juhtimisele. ,,1920 aastal pöördus põllumeeste kogude erakond kindral Johan Laidoneri poole ettepanekuga kandideerida I riigikogusse. Valimised kujunesid põllumeestele võidukaks, nad said Riigikogusse 20 saadikukoha. Kindral Johan Laidoner oli kindlasti üks silmapaistvamaid poliitikategelasi meie riigi esimees parlamendis. Ta valiti rahamajandus-, välis- ja riigikaitsekomisjoni esimeheks." ,,Nende aastate jooksul esitas Laidoner riigikogule kümneid ja kümneid seaduseelnõusid, eriti palju I Riigikogule. 1923
Jaan Raamoti juures. Linnakodu Õllepruuli tänaval ostsid Laidonerid 1920. aastal. Kahekordne sammastega härrastemaja oli ehitatud 18. sajandil ning oli olnud kunagi von Kügelgenide suvemõis. Suures aias olid lilled, marjapõõsad, õuna- ja kirsipuud. Maja keldris olevat olnud lasketiir, kus ka Misa käis sõpradega laskmist harjutamas. Laidonerid ise elasid esimesel korrusel, teist korrust üürisid kindralmajor Herbert Brede perekonnale. Teiseks koduks oli Viimsi mõis, mille kindral Laidoner sai 1923. aastal Eesti riigilt autasuks Vabadussõja eduka juhtimise eest. Mõis oli Laidoneride suvekoduks. Viimsisse rajati puu- ja juurviljaaiad ja tiigid. Põlispuudest park oli mõisa suurimaks väärtuseks ning selle eest hoolitses Johan ise. Maria huviks olid lilled. Nagu vanemad, armastas lugeda ka Johan. Õllepruuli tänava majas oli suur raamatukogu. Tähtis osa oli sõja-, sõjaajaloolisel ning sõjateaduslikul kirjandusel. Peale selle oli veel ilukirjandust, samuti
Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926.aastal sai temast Hispaania üks kõige noorematest kindralitest. 1936-1939 juhtis ta Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni vabariiklaste vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 aasta juulist 1939.aprillini toimuv konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Franco, pärast seda kui vandenõulaste eelmine juht José Sanjurjo oli just lennuõnnetuses hukkunud.Vabariiklased olid tsentristidest kuni kommunistidest ja anarhistideni.Neid toetasid peamiselt linlased ja eriti tööstuspiirkonnad nagu Astuuria,Kataloonia ja konservatiivne Baskimaa,kellest kahel viimasel oli autonoomia vabariiklikust valitsusest.Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud,jõukad ja konservatiivsed jõud kellele meeldis tsentraliseeritud võim.Hispaania kodusõja sõjaline
Õppekäik Kindral Laidoneri Sõjamuuseumisse 20.novembril käisime riigikaitse grupiga Kindral Laidoneri Sõjamuuseumis. Esimesena räägiti meile Viimsi mõisa ajaloost ning sellest, et see mõis kingiti teenete eest Vabadussõjas Kindralleitnant Johan Laidonerile. Seejärel tutvustati meile vanemat sõjaajalugu, kus räägiti meile näiteks põhjasõjast, tutvustati välisuurtükki ning pöörati tähelepanu sellele, et sõda pole ainult uhked relvad ja kostüümid vaid ka paljud inimesed saavad surma ja sõjal pole head tagajärjed.
meie ärkamisaegne luuletaja Friedrich Kuhlbars. Selle lõpetamise järel 1897. aastal sooritas ta edukalt sisseastumis eksamid Viljandi linnakooli ja asus õppima kohe selle 4. klassi. Selle kooli juhatajaks oli tollal energiline N. K. Venger, kes oli oma õpilastele suureks eeskujuks. Kindral Johan Laidoner Oma lapsepõlve ja kooliaastate kohta on Johan Laidoner öelnud: "Tuletades nüüd meelde oma lapsepõlve ja algkooliaega, pean ütlema, et meie perekond elas üsna kitsalt, isegi vaeselt. Nälga ei pidanud ma aga kunagi kannatama. Olime kehvalt riietatud, aga tänu emale alati puhtalt. Mäletan, et minust järgmine, kaks aastat noorem vend Villem, kui ületas tolmust teed, pühkis pärast saabastelt rätikuga tolmu maha, et puhtana kooli minna.
Kindral kuberneri ülesanded- kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kubermang- Eesti kubermang (Viru, Järva, Harju, Lääne), Liivimaa kubermang (Pärnu, Tartu, Võnnu, Riia). Johann Skytte- Liivimaa kubermang, kes on Tartu Ülikooli asutaja. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõisa tüübid- Kõige enam oli Eestis era- e rüütlimõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi- e kroonumõisad. Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elam...
10. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (16331638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. 11. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Ta pani aluse kõrgemale haridusele Rootsis. 12. Johan Skytte kindral kuberner, Duderhofi vabahärra oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. 13. Johann Hastfer Krahv, baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. 14. FORSELIUS - talurahva hariduse algataja Eestis. 15. Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. (täitab ka administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid). 16. Bastionmkolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga
seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. Aleksander Tõnisson Click to edit Master text styles Pärast Saksa vägede lahkumist 1918 ülendas Eesti Ajutine Second level Valitsus ta kindralmajoriks ja nimetas Third level Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks. Fourth level Pärast kindral Johan Laidoneri Tallinna Fifth level jõudmist detsembris 1918 usaldati tema kätte vägede ülemjuhatus, juhtis kindralmajor A. Tõnisson Vabadussõjas 1. Diviisi ülemana sõjategevust Viru rindel, kus oma kõige suuremad võidud võitis -
SEMINAR RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Situatsioon Arkaadias toimus hiljuti sõjaline riigipööre, mille tulemusena sai võimule kindral John Smith. Selleks, et oma võimu kindlustada, hakkab kindral peagi kasutama repressiivseid meetmeid eelmise režiimi pooldajate ja teiste tõenäoliselt ebalojaalsete isikute vastu. Paljud põgenevad Utoopiasse, kus organiseeruvad häälekaks opositsiooniks. Selle liikmed korraldavad Arkaadia diplomaatilise esinduse regulaarseid meeleavaldusi, mida Arkaadia peab solvavateks ja palub Utoopial ära keelata. Lisaks soovib Arkaadia, et Utoopia annaks välja mõjuka opositsiooni juhi Jane Doe, keda süüdistatakse riigireetmises. Utoopia ei ole nõus
Lõuna rikkaima ja mõjukaima osariigi Virginia lahkulöömist Unioonist 1861. aasta märtsis. Lisaks temale ühinesid Konföderatsiooniga veel ka Tennessee, Arkansas ja Põhja-Carolina. Kodusõja algus Kui 1861. aastal tulistati Lõuna-Carolinas Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid, kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks, kelle vastupanu tuleb sõjaliselt murda. Algas kodusõda Gettysburgist Appomatoxini Kindral Lee liikus peale Chancellorsville'i edasi põhja suunas, et pealinn Washington sisse piirata ning sundida Uniooni sõda lõpetama ja Lõuna eraldumisega nõustuma. Kuid Gettysburgi linna juures põrkas ta kokku põhjaosariikide vägedega, kes linnalähedastel küngastel olid head kaitsepositsioonid välja valinud. Lee püüdis küll nendest läbi murda, kuid kurnatud lõunaosariikide väed, kes olid varem kaotanud ka ühe oma parimatest väejuhtidest, ei suutnud 1.3
Douglas MacArthur Douglas MacArthur oli USA sõjaväelane ja armee kindral, kes juhtis Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril. MacArthur oli USA avalikkuses väga tuntud ja kõrgelt hinnatud väejuht. Ta oli üks viiest meest, kes on tõusnud Ameerika armee peasekretäri kohale, mis on teine kõrgeim positsioon armees ja ainult 5 hõbetähega ohvitseridele. Samuti ainus mees, kes on kunagi saanud Filipiinide armee väli-marssaliks. MacArthur sündis 26. jaanuaril 1880. aastal Arkansases. Ta vanemad olid Mary
1. Põhjused ja algus a) Põhjused: · 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLU...
,,Sõdur" Esietendus oli 30. Märtsil 2007 KUMU Auditooriumis Tegelased: · Kindral kujutatakse kui kindral Laidoneri. · Küürakas - inetu nagu Quasimodo, küürakas ja lonkas. (kindrali vastand au, inimlikkuse, mehelikkuse ja isamaalisuse skaalal) Sisu: Kindral astub uksest sisse ning on närviline. Tema maja on ümber piiratud ning ta naine on arreteeritud. Kohtab toas Küürakat, kes on tavaline sõdur. Sõdur on justkui teener Kindralile, kes otsustab magama minna, kuid Küürakas segab teda ning on vihane selle pärast, et Kindral ise istub sõja ajal staabis ning vaatab pealt kuidas mehed surevad lahinguväljal. Küürakas üritab siis endal ordenit lahti rebida, kuid see
http://www.abiks.pri.ee Nimed J.J.C.Joffre -Prantsusmaa kindral (Marne`i lahing) L.Trotski -Petrogradi nõukogu esimees L.Kornilov -Saksamaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja F.Foch -liitlaste ülemjuhataja V.Uljanov -(Lenin) enamlaste juht, soovis sotsialistlikut ühiskonda G.Lvov -Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas Wilhelm II -Saksamaa keiser A.Brussilov -Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja G.Rasputin -"püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) H.Ph.Petain -Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Nikolai II -Vene keiser A
.." ,,Jumalapärast, vabandage. Mina ju...ma ei tahtnud seda!" ,,Ah, istuge palun! Laske kuulata!" Tservjakov kohmetus, naeratas rumalalt ja hakkas näitelavale vahtima. Ta vahtis, kuid ei tundnud enam õndsust. Teda hakka rahutus vaevama. Vaheajal läks ta Brizzalovi juurde, kõndis tema kõrval, ja võitnud oma arguse, pomises: ,,Ma piserdasin teid, teie ekstsellents...Vabandage...Ma ju...Mitte et..." ,,Ah, jätke...Ma olin unustanud, aga teie...ikka sedasama!" ütles kindral ja liigutas kannatamatult alumist huult. ,,Unustanud, aga enesel on tigedus silmis," mõtles Tservjakov, vaadates kahtlevalt kindralit. ,,Ei taha enam kõneldagi. Peaks talle selgitama, et ma sugugi ei tahtnud...et see on looduse seadus, muidu mõtleb, et tahtsin talle sülitada. Kui praegu ei mõtle, siis mõtleb hiljem!..." Koju jõudnud, jutustas Tservjakov naisele oma mühaklusest. Talle paistis, nagu oleks
sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Sealt liigume adasi ''Poisst kalaga'' vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904, aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Sealt liigume edasi veetornini, lähme ka veetorni sisse: 3. Viljandi Vana Veetorn Teatud reservatsioonidega võib puhasvuuk-tellisehitiste alla paigutada ka 30 meetri kõrguse
Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa
teekond Siberi vangilaagrisse. Kindral Laidoneri mälestussammas Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. Kindral Laidoneri plats 1933. aastani oli Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904. aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Skulptuur "Jooksja" Viljandis, Ranna puiestee ääres, skulptoriks Riho Kuld, arhitektiks Ülo Stöör. Monument avati 1990. aastal ümber Viljandi järve jooksu auks. 1928
seetõttu tolle pealinna Richmondi peale oma põhijõud. Esimene lahing · Väejuhiks oli Thomas J Jackson. · Bull runi lahing 21juuli 1861 · Lõuna osariigid purustasid põhja osariikide väe. · Väejuht sai hüüdnime kivimüür · 1862 proovisid põhja osariigid läänepoolt rünnata. · Põhja osariikide väejuhiks oli Georg B McCellani · Lõuna osariikide väejuhiks oli Robert E Lee · Põhja osariigid kaotasid lahingu Kindral Lee · Liikus edasi oma väega põhja · Tahtis Washingtoni sisse piirata · Ja sundida põhja osariikidel sõda lõpetama ja põhja osariigid pidid olema nõus lõuna osariikidest eralduma. · Kurnatud armee oli nõrgestatud ja kaotanud ühe parima kindrali ei suutnud järgmist lahingut võita Kindral Lee lõpp · 9 aprillil 1865 piirasid Granti väed Kindral Lee ühte kohtuhoonesse sisse. · Lee oleks saanud veel põgeneda kuid ta otsustas katapulteeruda ja sõda lõpetada
1942 1. Jaanuar 1942 ühinenud rahvaste deklaratsioon. Saksamaal kukkus Barbarosa läbi G. Žukov – Venemaa võttis Stalingradis Saksa 6. armee kinni. Stalingradis 19.nov 1942 – 2.veb 1943 (lahing). Esmakordselt esitas Venemaa Saksamaale ultimaatumi. Hakkas Saksa hävitamine. Põhjaliku pöörde algus (Venemaa võidetav) Inglane (väejuht?) Montgomery, Saksa kindral Rommel El - Alameini lahing. Purustati Sakslased Egiptuses. Jaapan 1942 juuni Midway lahing. Jaapan sai USAlt tappa. 1943 Viimased Saksa väed andsid alla põhja – Aafrikas 1943 suvi. Suvi 1943 kukutatakse Mussolini. Hitler laseb Mussolini tagasi röövida. Viiakse Põhja – Itaaliasse, Mussolini nukuvõimuna (ainult nimeliselt võimul) Kurski kaare lahing juuli 1943 Saksa taotles revanši
Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma. Sakslaste plaan oli läbi kukkunud Sõjategevus maailma teisel rindel 17.augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Edukam oli Vene vägede tegevus A-U vastu. Galliitsias toimunud lahingutes kandsid A-U väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka A-U pealetung Serbias. 1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt
Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma. Sakslaste plaan oli läbi kukkunud Sõjategevus maailma teisel rindel 17.augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Edukam oli Vene vägede tegevus A-U vastu. Galliitsias toimunud lahingutes kandsid A-U väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka A-U pealetung Serbias. 1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt
juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vaid ainsast telegrammist, mis on abipalve Venemaale, kus ootab mitutuhat sõdurit. Takistada suudetakse see eelkõige tänu Tanelile
Richmondi Seitsme Päeva lahingutes · George B. McCellan uniooni väejuht · Robert E. Lee Lõuna väejuht 28.-30. august 1862 · Teine Bullruni lahing · Unioon sai uuesti lüüa 17. september 1862 · Antietam Creeki lahingus sai Lõuna esimese tõsisema kaotuse osaliseks. Thomas J. "Kivimüür" 27. aprill-6. mai 1863 Jackson. · Lee võitis Chancellorsville'i lahingu · Lahingus langes Kivimüür Jackson · Kindral Lee liikus Chancellorsville'ist edasi pealinna Washingtoni poole · Gettysburgi juures ootasid teda Põhja väed, kes olid asunud kaitsepositsioonidele · 1.-3. juulil kestnud Gettysburgi lahingus said kurnatud Lõuna väed kaotuse osaliseks · Kindral Grant võitis Vicksburgi kampaania Mississipil · Chattanooga lahingu (november 1863) järel liikusid T. Shermani väed Georgiasse · 1864. aastal sai Konföderatsioon poolitatud · Kindralid Lee ja James Longstreet suutsid Granti
Juba 28. juunil võtsid Põhja väed Lõuna osa pealinna Suli enda kontrolli alla, kuid saavutamata jäi eesmärk kukutada Syngman Rhee (L.-Korea Vabariigi president) valitsus ning hävitada Lõuna sõjajõud. USAle tuli uudis Lõuna-Korea rünnakust uudisena. Koreas asuvad USA ja tema liitlaste väed olid kuskil 40% nõrgad ning enamus nende varustusest kasutu. Teisest maailmasõjast olid aga alles jäänud suured väed Jaapanis kindral Douglas MacArthuri käsutuses. Kui president Truman oli pealetungist kuulnud, käskis ta MacArthuril saata sõjaväelasi Lõuna-Korea sõjaväkke. Seal pidid nad tegema õhus katet, et saaks ohutult evakueerida Ameerika kodanikud Lõuna-Koreast. Augustiks olid Lõuna-Korea väed koos abivägedega aetud kõige lõunapoolsemasse poolsaare tippu, Pusani linnakese ümber. Tänu Ameerika varustusele, õhuvägedele ja lisa abivägede abile suudeti mööda Nakdongi jõge maha panna piir
· Välksõda mingi territooriumi/riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul · Barbarossa plaan Saksamaa plaan NSVL vallutamiseks · Kolmikpakt 1940. Sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel · Lepituspoliitika lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930.ndate aastate II poolel · Lend-lease USA abi NSVL'le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele 6. Paarid · C. de Gaulle Prantsusmaa kindral, vastupanuliikumise juht · C.G.E.v. Mannerheim Soome armee juht Talvesõjas · W.Keitel Saksamaa kindralstaabi ülem · B.Mussolini Itaalia fasistide juht · G. Zukov Punaarmee väejuht · J.v.Ribbentrop Saksamaa välisminister · D.Eisenhower USA vägede juht Euroopas · V.Quisling Norra natside juht 7.Isikud · Suurbritannia peaminister, Teherani ja Jalta konverents Churchill · Briti kindral, juhtis sõjategevust Põhja-Aafrikas Montgomery
elanikuga. Siiski ei õnnestunud põhjaosariiklastel mäss kiirelt maha suruda. Kodusõja algul olid edukad hoopis lõunaosariiklased. 1863. aastal algas kodusõja käigus murrang. Toimus verine lahing Gettysburgi juures, milles lõunaosariiklaste väed lüüa said ja kaotasid 25 000 meest, seevastu põhja kaotused olid 15 000. 1864. aastal võeti põhjaosariigides vastu uus sõjaplaan, mis nägi ette tungimist vastase territooriumile. Kindral Shermani juhtimisel tungiski Põhja armee Georgia osariiki, kus pandi toime suured laastamised. Ta vallutas pealinna Atlanta ja jätkas 60 000-mehelise armeega tungi mere poole. 21. detsembril teatas ta, et on jõudnud mereni. Kindral Granti juhtimisel võeti ette 700 kilomeetri pikkune rünnak Konföderatsiooni pealinna Richmondi. 9. aprillil 1865 kapituleerus lõuna ülemjuhataja Robert Lee Appomatox külas kindral Grantile. Neli aastat kestnud kodusõda oli lõppenud.
.........................................lk 9 6. Kasutatud materjalid........................................................................lk 10 2 1. Sissejuhatus Antud referaadi eesmärgiks on tutvuda erinevate Eestimaa paikade ning kultuuriväärtustega, mis eelkõige laiendaksid meie silmaringi ning annaksid võimaluse enesetäiendamiseks. Valisin referaadi teemadeks Viimsi Vabaõhumuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ehk kindral Laidoneri muuseumi ning Vihula mõisa. Esiteks sellepärast, et Viimsi Vabaõhumuuseumisse ning Eesti sõjamuuseumisse pole kindlasti paljud sattunud, seega on kasulik neid kohti klassikaaslastele tutvustada ning veidi ka silmaringi avardada. Vihula mõisa valisin seetõttu, kuna see pakkus mulle lihtsalt huvi nii oma asukoha kui ka vanuse poolest. 3 2. Eesti Sõjamuuseum
saabunud Leningradi, et ürituse niiditõmbajatele alustamiseks signaal anda. Eesti Vabariigi juhtkond ei ole ähvardavast mässust siiski täielikus teadmatuses - Tallinna garnisoni ülema kindral Undi kirjutuslaua kohal rippuv linna kaart on konspiratiivkortereid tähistavatest punastest knopkadest kirjuks muutunud, kuid millegipärast mees ei tegutse. Hoolimata pidevalt laekuvatest teadetest miitingute kohta viivitab ta otsustava sammu astumisega. Ainus, kes tahab tegutseda, on legendaarne kindral Põdder, kuid riigivanem Akel ei võta tema hoiatusi kuuldagi ning kindral Unt sõnaselgelt keelab tal olukorda sekkuda. Purjuspäi puistab Põder südant Tanel Rõugule, kes teda ballilt koju konvoeerib, soovitades tal armeest lahkuda ning hoopis enne sõda omandatud arhitektiametis kätt proovida. Tanel, kindrali nõuandest julgustatuna, annabki järele Anna veenmisele ning otsustab koos naisega Eestist üldse lahkuda. Paari ärasõiduhommikul, 1
EESTI VABADUSSÕDA 23. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22
-25. VIII toimus nn. piirilahing, kus 250 km pikkusel rindel kohtusid Saksa armeed Inglise ja Prantsuse armeedega. Saksa väejuhatusel tekkis petlik mulje, et prantslased on jõuetud ning Pariisi vallutamine on lihtne. Kerge võidu lootuses loobuti Saksa kindralstaabi ülema krahv A. von Schlieffeni /sliifen/ plaanist, mööduda Pariisist põhja ja lääne poolt ning suruda Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini. Seal need siis purustada. Prantsuse vägede ülemjuhataja oli kindral J. J. Joffre /zofr/, kes jätkas küll taganemist, kuid kindlustas pidevalt ka pealinna kaitset.Olukord oli väga kriitiline. Sakslastele oli antud korraldus "pealetung iga hinna eest," kuid prantslaste vastupanu oli ka erakordne. 4. IX andis Joffre käsu pealetungi alustada. Nii algas kuulus Marne'i lahing /marn/, kus Saksa väed paisati tagasi. Schlieffeni plaan oli nurjunud. Nüüd kaevusid mõlemad pooled maasse ning algas pikk ja kurnav positsioonisõda (kaevikusõda). IDARINNE
Fifth level Rünnak LõunaKorea vastu tuli üllatusena USA le ja tema liitlastele. Kui Ameerika Ühendriikide presidendile Harry Trumanile teatati mitmeid tunde peale sissetungi algust, siis ta oli veendunud, et kolmas maailmasõda on algamas. Koreas olevate USA ja tema liitlastel tekkis suuri probleeme varustuse saamisega. Ligi 40% sealsetest vägedest olid nõrgad ning enamus olevast varustusest kasutu. Alles olid aga jäänud suured väed Jaapanis kindral Douglas MacArthur'i käsutuses. Truman käskis MacArthur'il saata sõjaväelasi LõunaKorea sõjaväkke, seal nad pidid tegema õhust katet, et saaks ohutult evakueerida Ameerika kodanikud LõunaKoreast. Hiina Rahvuslik Partei küsis luba sõjas osalemiseks, aga Ameeriklased lükkasid nende palve tagasi, kartes, et see julgustab Kommunistliku Hiina sekkumist. Teised läänepoolsed riigid kohe nõustusid USA tegevusega ning pakkusid omapoolset toetust.
Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse. Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J. J. C. Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid sakslased Ypres`i lähedal esimest korda sõjategevuses mürkgaasi. Kloori balloonid paigutati 6 km ulatuses rindele. Tuul kandis Inglasteni, kes ei osanud arvata, et on tegemist surmatoovate pilvedega. Gaasirünnaku ohvriks langes üle 15 000 sõduri,
maad ei läheks orjanduslike istanduste alla. • 5-aastase maaharimise järel saadi maavaldus endale Aastad 1861–1863 • Sõda algas 12. aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. • Esimeses Bull Runi lahingus (21. juulil 1861) suutsid lõunaosariigid Põhja väed sisuliselt purustada, sealjuures mängis Lõuna võidu juures otsustavat osa väejuht Thomas J. Jackson. • Kindral George B. McClellani juhtimisel püüdsid Uniooni väed alistada ka Richmondi, kuid Seitsme Päeva lahingutes (25. juuni–1. juuli) suutis kindral Robert E. Lee Põhja väed tagasi paisata. • Teises Bull Runi lahingus (28.-30. august 1862) võitsid Konföderatsiooni väed Uniooni veelkord. • Antietam Creeki lahingus (17. september 1862) sai Lee esimese tõsisema kaotuse osaliseks. • Chancellorsville'i lahing (27. aprill-6. mai 1863) oli Konföderatsioonile samuti edukas.
purustati) Pärast Serbia purustamist ja Venemaa lööke koondas 1916 Saksamaa oma väed läände Sakslased lugesid sõja idas lõppenuks ja lootsid läänerindel sõja ühe lahinguga lõpetada; sakslastel tuli rünnakuks valida koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma Verduni lahing Prantsusmaal - veebruaris asusid Saksa üksused rünnakule ja murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid, Verduni kindral Pétain suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustes vastu panema Verduni lahing kestis umbes 10 kuud, kuid sakslastel ei õnnestunud pratslasi murda, "hakklihamasinas" hukkus umbes miljon meest Sügisel sattus Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele ja tundus olevat paras aeg Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada, kuid sakslased suutsud haardest läbi murda ja oma baasi
TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning
vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele väeosa ülem - sõduritele · Kuidas tekkisid ? Enamik auastmetest tekkisid Vabadussõja käigus, 1918.-1920. aastatel Uus auaste ,,Brigaadikindral" tekkis 1991 aastal, Vene okupatsiooni käigus · Kuidas auastmed välja näevad ? Maa- ja õhuväe auastmed on ühesugused, ainult ,et maaväe auastme taust on pruuni-hallikat värvi, ning õhuväe hele-sinise taustaga. Kindral on kõrgeim auaste, ning madalaim on reamees. Maa- ja õhuväe auastmed : Kindralid/ admiralid Kindral Kindralleitnant Kindralmajor Brigaadikindral Ohvitserid Kolonel Kolonelleitnant Major Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Allohvitserid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveebel
Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 ...
läks üle huntale. Hispaanlaste vasturünnak nurjus Suipacha lahingus 7. novembril 1810. Sissetungivate rojalistide üle saavutati hiilgavaid võite, eriti 1812 ja 1813. Aastal 1813 jaotati asekuningriigi alt vabanenud piirkonnad 14 provintsiks. Pärast aastatepikkust võitlust saavutati lõplik võit Hispaania vägede üle Manuel Belgrano ja "Lõuna vabastaja" José de San Martíni juhtimisel. Argentiinlased austavad oma riikliku sõltumatuse kangelasena kindral José de San Martíni, kes tegi sõjakäike Argentinas, Tsiilis ja Peruus. Tema ja Simón de Bolívari võidud 18141817 muutsid olukorda. Belgrano ja San Martín esindasid mõõdukaid liberaale, kuid vabadusvõitluse revolutsioonilis-demokraatliku tiiba juhtis Mariano Moreno. Asutav Kogu otsustas 1813 kaotada encomienda, mita ning peamaksu ning otsustas, et neegerorjade lapsed sünnivad vabadena. 9. juulil 1816 kuulutati Tucamáni kongressil ametlikult välja Lõuna-Ameerika
l Reamees No o re mallo hvits e rid Vanemseersant Seersant Nooremseersa nt Vane mallo hvits e rid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveeb el No o re mo hvits e rid Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Vane mo hvits e rid Kolonel Kolonelleitnant Major Kõ rg e mad o hvits e rid Kindral Kindralleitnant Kindralmajor Brigaadikindral Me re väg i Madrus e d Vanemmadrus Vanemmadrus (ajateenija) Madrus No o re mallo hvits e rid Vanemmaat Maat Nooremmaat Vanemmaat (ajateenija) Maat (ajateenija) Nooremmaat (ajateeija) Vane mallo hvits e rid Ülemveebel Staabiveeb el Vanemveeb el Veebel
Riik muutus liiga tugevaks ja teised olid nn mures. Loodud sõjaliste liitude süsteemid Võidurelvastumine Inimesed polnud ammu sõjas olnud ja tahtsid sõda võinagu ma ei tea mis neil viga olid? Tahtsid lihtsalt surma saada. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. ISIKUD Franz Ferdinand - Austria hertsog, Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend. Ferdinand Zeppelin - saksa kindral, leiutas õhulaeva Orvill ja Wilbur Wright - esimene lennuk Guglielmo Marconi - raadio Vladimir Uljanov Lenin - asshole Wilhelm II - mingi saksa väejuht, tänu kellele i maailmasõda viiiist hakkas? Nikolai II - venemaa viimane keiser, poola väejuht Albert Einstein - suht obvious, füüsika Sigmund Freud - Austria neuroloog ja tuli välja erinevate psühholoogiliste jms teooriatega Paul von Hindenburg - saksamaa sõjaväelane ja riigiteadlane, president ka
.................................... 8 2 Sissejuhatus Õigenimega Augusto José Ramón Pinochet Ugarte (sündinud 25. novembril 1915 10. detsember 2006) oli Tsiili riigijuht aastatel 1973-1990. Tuntud kui diktaator, kes sai võimule läbi sõjaväelise riigipöörde. Pinochet lõpetas Santiagos sõjakooli ja 1951 kindralstaabiakadeemia ning oli elukutselt sõjaväelane, auastmelt kindral. Ta oli ka Tsiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud, 1956-1958 Tsiili USA saatkonna sõjaväeatasee. 1971- 1972 Santiagos garnisoni juhataja, 1972-1973 maavägede staabiülem. Ta suri 10. detsembril 2006 südamepuudulikusesse ja kopsutusesse. 3 Elulugu Võimuletulek Erinevatel allikatel aitas Pinocheti võimule tulemisele kaasa see, et USA sekkus Tsiili
Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus kasutati esmakordselt gaasi. Piirilahing augustilõpp 1914a, kus prantsuse ja inglise armeed oli
Sõja alustaja vastu kaubandus- ja rahandusblokaad Sõja korral organiseeritakse RL-i sõjajõud Riikidevaheliste lepingute kohustuslik registreerimine RL'i poolt RL liikmed: Algul 43 liiget *Kõik riigid, kes sõjas Sks ja ta liitlaste vastu *Sõjas erapooletud Oli Euroopa-keskne organisatsioon Isikud: F. Ferdinand A-Ungari troonipärija; temale tehtud atentaat sai sõja ajendiks G. Princip tappis F. Ferdinandi (alaealine, mõisteti eluaegseks) P. von Hindenburg kindral, Sks armee eesotsas E. Luddendorff Sks kindral, staabiülem Hindenburg ja Luddendorff suutsid koos vene väed taanduma sundida. H. Petain Pr kindral; juhtis Verduni kaitset viis võidule A. Brussilov kindral, vene rindejuhataja; juhtis pealetungi A-Ungaris J. Joffre juhtis Marne'i lahingus Antandi vägesid, nurjates Sks sõjaplaani G. R. Nivelle Pr. armee ülemjuh; 1917.a tapatalgud, kus Pr Sks poolt tagasi löödi F. Foch Sks juht Marne'i lahingus G
Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 12. novembril 1918 otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Peaminister Päts võttis 26. novembril enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Larka jäi tema abiks. Sõjaväe organisatsiooniliseks vormiks määrati algul üks diviis, mille ülemaks nimetati kindral Tõnisson. 16. novembril kuulutati välja kutseliste sõjaväelaste kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.29.
Aeg:28.november 1918 kuni 2.veebruar 1920 Põhjus:Venemaa tahtis läänemere kallast endale.Eesti,aga tahtis iseseisvust säilitada.11.november 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele.13.november 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu.16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani.28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri. Kelle vahel:Vabadussõda oli Eesti ja Punaarmee(Venemaa) vahel.Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid.Suurbritannia saatis Tallinnasse oma laevastikueskaadri.USA abistas Eestit eelkõige humanitaarabiga.Soome lähetas suurima vabatahtlike hulga.Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist.Venemaal liitlasi ei olnud. Tähtsamad lahingud:¤Joala lahing-28.november 1918,joala küla põldudel. ¤Rägavere lahing-15.detsember 1918. ¤Paju lahing-31.jaanuar 1919,...
sõja. Läänerinne Aasta Idarinne 2. augustil Algab sõjategevus 17. augustil Kaks Vene 1914.a 1914 armeed alustavad sissetungi Ida- Preisimaale 4.august Alustab Saksamaa 2. kindral Hindenburg ja Luddendorff 1914 sissetungi Belgiasse septembril suutsid vene armee 1914 Tannenbergi lahingus puruks lüüa. 21.-25. Piirilahing Sügis 1914. Pealetung
suutsin. Ma ju tahtsin, et tal oleks hea elu, kuid oma kasina palga eest ei saanud talle kõiki ta soovitud mugavusi pakkuda. Anna soovis minna Pariisi. Ta uskus, et seal on kõik nii hea. Ma ei saanud armeest tema pärast ära tulla ja niiviisi Pariisi sõita, kui meil polnud raha isegi mitte rongipiletite jaoks. Õhtusel ballil tehti pähe rõõmsad näod, kuid inimesed olid murelikud. Palgapäev oli edasi lükatud ja kommunistid ähvardasid. Kaua ma ballil olla ei saanud, sest pidin kindral Põderi koju toimetama. Ta oli too hetk juba päris purjus ning rääkis asjadest, millest ta muidu ei räägiks. Põder soovitas mul saata kõik kus kurat ja võtta uus amet. Riigi eesotsas oli kõik nii, nagu olema poleks pidanud, seal jätkates poleks elul enam kasu olnud. Siis tegingi otsuse, et sõidame Pariisi. Siinsel elul polnud enam mõtet. Kahjuks pidin selleks, et saada raha rongipiletite jaoks müüma maha Anna kasuka. Algselt ta pahandas sellise otsuse pärast, kuid
· poliitilise · rahandusliku ja · eraõigusliku osaga. 27. Weimari vabariik - periood Saksamaal alates 1919 kuni 1933. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. 28. Compiegne`i vaherahu 11.novembril 1918, Compiegne`i metsas kindral Fochi staabivagunis Saksa delegatsiooni alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustust, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne`i vaherahu oli sissejuhatuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
