Kindlustusleping Erik Sehtman MM11 Sooviavaldus + kindlustustingimused+kindlustuspoliis KINDLUSTUSLEPING Osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustussuhte olulised mõjutajad · Kindlustushuvi · Heausksus, vastastikune usaldus · Lepingutingimuste vastastikune aktsepteerimine Kindlustuslepingu osad Kuidas suhted reguleeritakse ja jäädvustatakse Kindlustusleping Sooviavaldus POLIIS Üldised kindlustustingimused Muud materjalid riski
Kindlustusvahendus Kindlustusvahendus hõlmab kindlustus või edasikindlustuslepingu sõlmimise ettevalmistamist, sh riskianalüüsi koostamist; kindlustus või edasikindlustuslepingu sõlmimist; kindlustus või edasikindlustuslepingu täitmise korraldamist või täitmist. Kindlustusvahendajad Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Erinevate kindlustustoodete vahel valimiseks on võimalik kasutada kindlustusvahendajate kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi abi. Kindlustusmaakler Peab kindlasti tegutsema kindlustusvõtja huvides Klient annab kindlustusmaaklerile teada omapoolsest kindlustushuvist Maakler kui sõltumatu nõustaja pakub välja enda meelest kindlustusvõtja huvidele kõige paremini vastava kindlustuse Kindlustusmaakler ei ole kindlustusseltsi töötaja. Kindlustusagent Kindlustusagent seevastu esindab ainult ühte konkreetset kindlustusseltsi. Erandjuhul võib ta esindada ka mitut kindlust...
isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 5 1.4 Kindlustusleping Antud osas keskendutakse erinevatele kindlustustele ja nende õigusnormidele. Käsitletakse kindlustuslepingut, kahjukindlustust, elukindlustust, õnnetusjuhtumikindlustust ja ravikindlustuslepinguid. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja
Lepingute areng ja liigid. Leping on teatav suhe inimeste vahel, mille alusel neil tekivad vastastikused õigused ja kohustused. Üldistatult võib öelda, et leping on kokkulepe. Samas ei ole igasugune kokkulepe veel leping. Õiguslikud tagajärjed, mis lepingutest tulenevad, võivad olla väga mitmesugused: lepingute alusel võivad üle minna asjad, kellelgi võib tekkida kohustus teha teatav töö või hoiduda millegi tegemisest. Enamasti tähendab lepingu sõlmimine mingit muutust inimese varalises sfääris. Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi vahetus: mõlemad lepingu pooled saavad teineteiselt midagi, olgu see siis asi (ese), raha või tööpanus. Piir lepingu ja lihtsalt kokkuleppe vahel pole alati selgelt määratletav. Näiteks kokkulepe minna pärast kooli squash'i mängima ei ole veel leping, aga kui lepitakse kokku, et Kevin õpetab Taivole tund aega squash'i ning pärast õpetab Taivo talle vastutasuks tund aega ujum...
süsteemi erinevate osapoolte (kasutajad / tellijad, arendajad,..) vahel. Äri-, info- jm. süsteemi modelleerimisel tuleks kasutada sellele süsteemile (probleemvaldkonnale, domeenile) iseloomulikke mõisteid. Näiteks kindlustusfirma (info)süsteemi mudel peaks “rääkima” kindlustusäris osalejatele arusaadavas keeles. Pangasüsteemi mudel peaks kasutama panganduse termineid (n. arved, tehingud, saldod,..) jne.. Kindlustusfirma 1 * Kindlustusleping * 1..* Klient Joonis. Fragment kindlustusfirma mudelist. Üks kindlustusfirma omab palju (0 või enam) kindlustuslepinguid. Üks kindlustuse klient omab mitu (0 või enam) kindlustuslepingut. Üks kindlustusleping on seotud ühe kindlustusfirmaga.
kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Swebanki tüüptingimustest lähtudes: Kindlustusandjal on ka teatamiskohustus, mis tähendab, et kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusanda nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori aadress, kus kindlustusleping sõlmiti, või kindlustusjärelevalve aadress, teatav kindlustustusandja sellest kindlustusvõtjale elektrooniliselt või avaldab teate internetis. Samuti kõik teates, mis kindlustusndja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule, soodustatud isikule, või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või elektrooniliselt. Üldisel iseloomuga teated avaldab kindlustusandja internetis või edastab massiteabevahendite kaudu
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
17. Kindlustusvahendus Kindlustusvahendus jaguneb kindlustusmaaklerite ja kindlustusagendite tegevuseks. Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huvisid, agent aga kindlustusseltsi huvisid. Kindlustusmaakler ei ole kindlustusseltsi töötaja, see võib olla juriidiline või eraisik, ka FIE. Kindlustusagentideks võivad olla juriidilised või füüsilised isikud, kindlustusandja töötajad, ja sõltumatud agentid. 18. Edasi- ja kaaskindlustus Edasikindlustus on kindlustusleping, mille kindlustusandja sõlmib edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse, ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab kohustuse maksta kindlustusandjale hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga. Edasikindlustuslepinguid on kahesuguseid: 5 1
Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusleping - kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuse tüüptingimused - kindlustuslepingu tüüptingimusteks võivad olla nii üldtingimused kui ka eritingimused
sõltumata sellest, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Kui näiteks liikleja sõidab otsa ees pidurdanud autole, tekitab vigastusi jalakäijale või kaasreisijale, sõidab katki liiklusmärgi vms, siis hüvitab kahju selle põhjustaja kindlustusselts. Piirikindlustuse lepingu alusel hüvitatakse Eestis tekitatud liikluskahju ja liikmes- või lepinguriikides tekitatud liikluskahju. Liikluskindlustus leping ja poliis Liikluskindlustuse leping Liikluskindlustuse leping on kindlustusleping, mille sõlmimise kohustuslikkus tuleneb liikluskindlustuse seadusest. Kõigil liiklusregistris registreeritud sõidukitel peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Liikluskindlustuse leping sõlmitakse tavaliselt tähtajatuna. Leping sõlmitakse ja kehtib konkreetse sõiduki, mitte registreerimismärgi või kindlustusvõtja suhtes. Liikluskindlustuse poliis (väljast. tähtajaga 1 päev kuni 12 kuud) Liikluskindlustuse poliis on dokument, mis kinnitab, et vastava sõiduki suhtes on
Tehingud kinnisasjadega, firmade asutamine, pärimine, korteri ost-müük peavad olema notariaalsed lepingud. 32. Millised lepingud peavad olema lihtkirjalikud? Laenu-, üüri- ja rendilepingud peavad olema (liht)kirjalikud. 33. Nimeta vähemalt 4 lepingu tagatise vahendit. Käsiraha, viivis, leppetrahv, tagatis(korter, maa), käendus. 34. Nimeta vähemalt viis ärilepingu liiki. Müügileping, vahetusleping, kinkeleping, rendileping, laenuleping, kindlustusleing, kindlustusleping. 35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36. Millal võib sõlmida suulise töölepingu? Töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat. 37. Milla võib sõlmida töölepingu määramata ajaks? Üldreeglina sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida ajutiste tööde tegemiseks või ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks. 38
muuta ilma eksportija nõusolekuta. Eksportija plussid: Importija maksevõime garanteerib pank; Akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta. Eksportija miinused: Vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi või maksmisest keeldumisi; Akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad; Akreditiiv peab olema tagasivõetav. 70. Mõisted: elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus Isiku surma, haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu pakkuda rahalist kaitset lähedastele ja perele. Isikukindlustus Kindlale isikule pakutav kindlustusteenus (nt. reisikindlustus). Kindlustusandja kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise.
kindlustusleping, Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud kindlustusmaakler, sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal kindlustusmakse, isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustusperiood, kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus kindlustusrisk,kindlustusväärtus, Kindlustusleping leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, kindlus tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist tussumma Kindlustusmaakler tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa
ÄRIEETIKA seminaritöö 1. Kuidas Te suhtute ütlusesse: "kõik, mis ei ole keelatud (seadusega), on lubatud"? Ütlus kõlab liiga üldiselt, sest kui sellest rohkem mõtlema hakata, ometigi on palju moraalseid põhimõtteid ning kõigil inimestel on nendest erinev arusaam. Kui lähtuda sellest põhimõttest, et kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud, siis tihti ei ole tulemus kõige parem. On siiski olemas normid ja mõistlikud piirid, millest tuleks lähtuda. Ka piirid ja normid on iga inimese jaoks erineval tasandil. Näiteks juues alkoholi peaksid inimesed teadma enda piire ja sellest kinni pidama, kuigi seadusega ei ole keelatud kodus juua kas või kõige kangemat alkoholi liitrite viisi. Inimesed peaksid ikka käituma moraalsetest põhimõtetest lähtuvalt austus, sallivus peaks olema kõikidel inimestel tähtsal kohal. Kui tekib olukord, kus mittesuitsetajad on avalikus kohas aega veetmas, näiteks pargis, siis suitsetajad peak...
Anastasia Sarkisova, Maria Dolgyi, Getter Annette Oja, Keidi Põder, Valeria Sazonova, Elizaveta Ermolina Incoterms – tarneklauslid Incoterms (tarneklausid)-rahvusvahelised reeglid, mis määravad ostja ja müüja kohustusi ja õigusi. Incoterms seletab ära kõik ülesanded, ohud ja kulud, mis on seotud kaupade saatmisega müüjalt ostjale. Tarneklauslid on kohustuslikud igal kaubaarvel ja vähendavad kulukate valearusaamade võimalust, sest neid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma. Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte kohustusi kauba tarnimisel. Ent oluline on meeles pidada, et paljas Incoterms’i tarneklausli kasutamine ...
soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 73. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 73. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
.........................................................................................10 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping.................................................................................11 2.2.7. Tasuta kasutamise leping.............................................................................................11 2.2.8. Laenu- ja krediidileping...............................................................................................11 2.3. Kindlustusleping.................................................................................................................12 2.4. Toetamislepingud................................................................................................................13 2.4.1. Elurendis......................................................................................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping......................................................................
Esindusõigus Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole. Eraklient Klient võib teha tehinguid esindaja kaudu. Eloni iseteeninduses või lähimas EMT ja Elioni esinduses on võimalik anda esindajale üldvolitus vastavalt Eloni poolt koostatud standardsele formaadile. Üldvolituse kehtivust saab Klient ise mää...
239 inequality ebavõrdsus 240 inflated prices üleskruvitud hinnad 241 inflation raha väärtuse langus 242 informal mitteametnik 243 innovation uuendus, innovatsioon 244 insufficent puudulik 245 insurance kindlustus 246 insurance agency kindlustusselts 247 insurance contract kindlustusleping 248 interest rate intressimäär 249 intermediary vahendaja 250 international debt välisvõlg 251 international monetary fund Rahvusvaheline Valuutafond 252 international trade rahvusvaheline kaubandus 253 investment fund investeerimisfond 254 invoice arve, krediitarve 255 issuer emitent
Eksportijale • Plussid – importija maksevõime garanteerib pank; akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta; makse on garanteeritud panga poolt ka maksetähtajaga akreditiivi puhul. • Miinused – vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi; akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad; tagasivõetav akreditiiv VI osa – Kindlustus 65. Mõisted: elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. • Elukindlustus – elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.
Kordamisküsimused eksamiks 1. Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks? John Maynard Keynes 2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel. Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad....
kokkulepitud summa kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena. Isikukindlustus Kindlustusagent isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandja huvides. Kindlustusandja isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum sündmus, millega seoses peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusleping Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid lepingu tingimusi. Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides.
välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus Kindlustusleping leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist Kindlustusmaakler tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa Kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid
2008. aastal kasvasid tarbijahinnad Eestis üle 10%. Inflatsioon on viimastel kuudel seoses kütuste odavnemisega ja toidu hinnatõusu pidurdumisega kiirelt alanenud. Oktoobris kahanes hinnatõus septembri 2,1 protsendilt 1,5 protsendini, viimati oli inflatsioon nii madal 2010. aasta alguses. 69. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule. Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul.
volituse alusel Kindlustusandja - juriidiline isik, kellel on seadusega kehtestatud korras õigus kindlustustegevuseks. Kindlustusjuhtum - seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping leping mille sõlmimisel kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid lepingu tingimusi.
(TuMS § 20 lg 1) Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised. (TuMS § 20 lg 2) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. (TuMS § 20 lg 3) Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena (TuMS § 28), maksustatakse väljamaksed TuMS § 21 alusel. (TuMS § 20 lg 31) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud
neljandiku ulatuses rahvapensionist kuus. Kui kogu kohustuslikesse pensionifondidesse kogunenud summa on väiksem kui kahekordne rahvapension (praegu 1600 krooni), on õigus see summa korraga välja võtta. Täiendav kogumispension ehk III sammas Täiendav kogumispension ehk III sammas põhineb inimese vabatahtlikul otsusel alustada kogumist kas vabatahtlikku pensionifondi või sõlmida vastavat tegevusluba omava elukindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustusleping. III sammas käivitus 1998. aastal. Täiendav kogumispension erineb kogumispensionist ehk II sambast peamiselt selle poolest, et sissemaksete tegemine on kõigile vabatahtlik ja sissemaksete suurus ei ole riiklikult määratletud. Täiendava kogumispensioni kogumine võib vastavalt inimese eelistusele toimuda kas kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu alusel või pensionifondis osaledes. Seega erinevalt kogumispensionist ehk II sambast saab vabalt valida erinevate
74. Ravikindlustussüsteem toimub haigekassade kudu, sotsmaksu 13% osast moodustub reserv, mille arvelt makstakse toetusi haigus- hooldus- ja sünnituslehtede alusel ning isiku avalduse alusel ning finantseeritakse ravikulud. 75. Isikukindlustuse liigid. Kindlustuse vormid: o Vabatahtlik kindlustus kindlustuslepingu sõlmimine ei tulene seadusest o Kohustuslik kindlustus seadusega sätestatud kohustus sõlmida kindlustusleping o Sundkindlustus seadusega sätestatud kohustus tasuda maksu, makset 76. Väärtpaberite liigid. Väärtpaberite liigid: o Aktsiad Lihtaktsia Eelisaktsia o Võlakirjad Diskontovõlakirjad Kupongvõlakirjad o Tuletisinstrumendid Väärtpaberid jagunevad: o omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.);
Raha ja rahasusteemid (opik lk 11-48) 1. Rahanduse moiste o Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha pohifunktsioonid : o Arvutusühik o Maksevahend o Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine) o Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend 3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) o Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid o Kaupraha-kaup, millel on väärtust ka siis, kui seda ei kasutata rahana o Kaupa esindav raha- odavast metallist metallraha, paberraha o Krediitraha- raha, mis pohineb usaldusel, ökonoomsem kui raha, sest kulla jaoks vaja tehnikat jne 4. Raha omadused o Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne o Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav o Raha peab olema kerge kaasas ...
töövõimetuse hüvitis. Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. 23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? §201 ja § 21 Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.
RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha ra...
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
töövõimetuse hüvitis. Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust.
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
6. Laokirju 7. Obligatsioone 8. Äriühingute osasid/aktsiaid 9. Omandi üleandmise nõudeid jne. Pandi seadmine (AÕS §315) Peab olema pantija ja pandipidaja kokkulepe pandi seadmise kohta Kokkulepe sõlmitakse vähemalt kirjalikuks vormis ÄS järgi osade/aktsiate pantimisel kohustuslik notariaalne tõestamine Nõude pantimise korral peab lisaks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimisele pantija andma üle nõuet tõendavad dokumendid (laenuleping, kindlustusleping jne), samuti teavet võlgniku vastu nõude esitamiseks §316.Panditud õiguse lõpetamine (1) Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Nõusolekut ei saa tagasi võtta. (2) Panditud õiguse muutmiseks on vajalik pandipidaja nõusolek, kui sellega kaasneb panditud õiguse väärtuse vähenemine või kui muutmine vähendab muul viisil pandipidaja tagatist.
· kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma; · kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale; · kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; · millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel; · kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kindlustusleping · kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: · kauba hinna kujundamist; · omandiõiguse üleminekut; · valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; · lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest · pretensioonide esitamise korda; · vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; · rakenduvat õigust jm. 25
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võla...
• kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma; • kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale; • kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; • millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel; • kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kindlustusleping • kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: • kauba hinna kujundamist; • omandiõiguse üleminekut; • valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; • lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest • pretensioonide esitamise korda; • vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; • rakenduvat õigust jm. 25
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine...
2.4 Koduse vara kindlustuse määr Koduse vara kindlustusobjektiks on vallasasjad, näiteks mööbel, rõivad, kodumasinad, elektroonika jms. Tingimus: kuna kliendil on korteris hulgaliselt väärisesemeid, peaks koduse vara kindlustuse määr jääma 25 000 - 30 000 € piiresse. 3.2.5 Kindlustusmakse Kindlustusmakse on kindlustusfirma poolt välja arvutatud kindlustusmakse ühe aasta kodukindlustuse eest. Kindlustusmakse on oluline kriteerium, kuna see on summa, mis tuleb tasuda, et sõlmida kindlustusleping. Kindlustusmakse on üks esimesi faktoreid, mis kliendi otsust mõjutab. Eelistus: mida väiksem on kindlustusmakse (võrdväärsete kindlustus- tingimustega võrreldes teiste kindlustusfirmadega), seda konkurentsivõimelisem on kindlustuse pakkumine. 3.2.6 Lepingu sõlmimise mugavus Kuna tegemist on subjektiivse kriteeriumiga, kasutatakse adekvaatsema hinnangu andmiseks grupiotsust. Selle tegemiseks kasutatakse kolme erineva eksperdi hinnangut. Kõik eksperdid
asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. Lepingu sisu järgi eristatakse: 1. võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping) 2. kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, laenuleping, krediidileping) 3. kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma 4. toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul (elurendis, ülalpidamisleping, seltsinguleping) 5. teenuste osutamise lepingud – ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis
kas inimesel on volitus, kas on käibemaksukohuslane (hoolsuskohustus). Iga isik peab ennast ise sisse kirjutama, kuid puudub sanktsioon. 183 päeva peab eestis elama, et saada residendis. Ühes riigis maksad makse, ise valid. Kui isik on teadmata kadunud, siis tema lähedane isik saab tema vara hooldajaks. Kui kadunud 5. aastat, siis saab kuulutada surnuks. Kui looduskatastroof, lennuõnnetus, siis saab kohe. Ka sõjategevus. Kui olid kadunud kaua ja lõpuks leiti, aga kindlustusleping näiteks lõppes päev enne leidmist, aga kohustusliku lahkamise käigus tõestati, et suri varem, siis saba ikka hüvitist. Kui oled tunnistatud surnuks, aga oled elus, siis kohtu kaudu. Aga selle surnuks olemise ajal tehtud tehingud on kehtivad. Näiteks naine abiellus uuesti, see abielu on siis kehtiv. Kui surnud, saab vara ka pärida, seni kuni kadunud vms, siis saab ainult hooldada jne. Esemed on asjad ja õigused ja muud hüved. Loomad on esemed Eesti seaduste mõistes.
Kindlustusandja juriidiline isik, kellel on seadusega kehtestatud korras õigus kindlustustegevuseks. Kindlustusvõtja füüsiline või juriidiline isik, kes sõlmis kindlustusandjaga lepingu ja kellel lasub kindlustusmaksete (preemiate) tasumise kohustus ning kellele kidlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustussumma või hüvitise, kui lepingus ei ole nähtud teisiti. Kindlustatu kindlustusvõtja ise või kolmas isik, kelle huvides on sõlmitud kindlustusleping. Kindlustuspoliis kindlustust tõetav leping. Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. Ta on ametlik esindaja. Kindlustusmaakler iseseisev vahendaja (nt e-kindlustus). 5.Regulatsioonid Eestis. Krediidiasutuste seadus Krediidiasutuste seadus. Võeti vastu 1999. aastal. Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt
Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, k...
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
kindlustustegevuseks. · Kindlustusvõtja füüsiline või juriidiline isik, kes sõlmis kindlustusandjaga lepingu ja kellel lasub kindlustusmaksete (preemiate) tasumise kohustus ning kellele kindlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustussumma või hüvitise, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. · Kindlustatu kindlustusvõtja ise või kolmas isik, kelle huvides on sõlmitud kindlustusleping. · Kindlustuspoliis kindlustust tõestav leping. · Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. Ta on ametlik esindaja. · Kindlustusmaakler iseseisev vahendaja (nt e-kindlustus). Risk on kindlustatav: · kindlustatav sündmus peab olema juhuslik · riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema ligikaudselt kalkuleeritavad · kahju rahas mõõdetav. Kindlustuse liigid:
ravikindlustuse seaduses sätestatuga. Kindlustustegevuse seadust ei kohaldata. Sõlmitava lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta. Lepingu alusel makstava kindlustusmakse suurus kalendrikuus on lepingu sõlmimisele eelnenud kalendriaastal Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmise kuubrutopalga ja arvu 0.13 korrutis (ümardatud 10 sendi täpsusega). Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping sõlmitakse sundkindlustuses kehtiva kindlustuskaitse ajal, algab kindlustuskaitse sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta. Leping lõpeb üldjuhul sundkindlustuses kindlustuskaitse tekkimisel või lepingu alusel võrdsustatud isiku või ravikindlustuse seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud juhul tema ülalpeetava elama asumisel välisriiki kuid samuti on mõlemal poolel õigus seda lepingut lõpetada omal soovil. 4.3. Ravikindlustuskaitse kestus
eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 4. Lepingute liigid. Lepingu sisu järgi eristatakse: Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping - Veoleping - Ekspedeerimisleping - Pakettreisileping - Hoiuleping 1. Tööleping ja selle sõlmimine.
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
