KIMALASED TUNNUSED Kimalase keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Rindmiku külge kinnituvad 6 liigestatud jalga. Pikad lülilised tundlad, allasuunatud pea kahel küljel läigivad aga suured liitsilmad. Liitsilmade vahel paiknevad mustad täppsilmad. Neli tiiba on seljal kokku pandud ja katavad kitsa läikiva vöödina keskselga ja tagakeha esimesi lülisid. Nii nagu meemesilastel ja herilastel on ka kimalastel mürgiastel, siiski ainult ema ja töökimalastel. Erinevalt meemesilastest kimalased pärast nõelamist ei sure. Emakimalane erineb töökimalastest ainult suuruse poolest. Sagedased on vahevormid, millest tõuseb peres palju pahandust. Kimalastega sarnased on kägukimalased, kes on kimalaste pesaparasiidid. INTERVJUU KARUKIMALANE AEDKIMALANE KIVIKIMALANE TALUKIMALANE SAIN TEADA... et isakimalastel pole astelt. et peale nõelamist kimalased ei sure. et algul ehitab noor em...
Herilased ja kimalased. Ühine herilastel ja kimalastel: * neil on 4 kilejat tiiba. *lülijalgsed *ühiselulised *pere elab ainult ühe suve *talvituvad ainult emas putukad *tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. *Mürgiastel. Ühine herilastel ja kimalastel: * neil on 4 kilejat tiiba. *lülijalgsed *ühiselulised *pere elab ainult ühe suve *talvituvad ainult emas putukad *tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. *Mürgiastel. Herilaste elupaik: *Ehitavad oma pesad urgudesse,pööningutele või põõsastesse. *Valmistavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust. toitumine: Täiskasvanud herilased toituvad nektarist ,valminud puuviljadest ja marjadest ning tulevad tuppa moosi keetmise ajal maiustama. Toidavad oma vastseid...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SELTS KILETIIVALISED : MESILASED, KIMALASED, HERILASED Referaat Tartu 2011 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................3 3 Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on ,,Selts kiletiivalised: mesilased, kimalased, herilased". Referaat jaguneb viieks peatükiks.
Kiletiivalised Kiletiivalised Kodumesilased Kimalased herilased Sipelgad Tunnused Kuuluvad putukate klassi Neli kilejat tiiba Muneti või mürgiastel Peamiselt ühiselulised putukad kodumesilased Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kimalased Eestis elab alla 25 liigi Rahvaseas kutsutakse: kumalane, maamesilane, metsmesilane Herilased Röövtoidulised Toidavad oma vastseid putukatega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kimalane (Bombus) Lololo siin nimi · Kiletiivaliste seltsi kuuluv mesilane. · Kumalane, maamesilane, metsmesilane. · Tuntuimad: mustad, erekollased või punaste triipudega kimalased. Palju on ka vesihalle ja pruune. · Umbes 200 liiki · Kesk-ja Põhja-Euroopa maades elab 25-30 · Eestis alla 25 · Sagedamini võib neist kohata viitteist liiki, alati ja igal pool üheksat. Teised on haruldasemad. Mürgiastel · Ohu korral ründavad raevukalt · Kimalased pärast nõelamist ei sure ja võivad end teinegi kord kaitsta · Astlaga varustatud vaid ema- ja töökimalased · Töölised on emasloomad · Isakimalased on täiesti relvitud ja ohutud · Kirev rüü kaitseb neid võimalike vaenlaste eest Pere elutsükkel · Emakimalane erineb töökimalasest ainult suuruse poolest · Suuremad töökimalased kipuvad võimu haarama, nemadki tahavad muneda. · Emakimalased elavad kõige kauem
Kiletiivalised 2007 Üldiseloomustus Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Kõikidel kiletiivalistel on ülalõuad, millega tahket toitu närida või pesamaterjali koguda. Paljudel kiletiivalistel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke, millega õienektarit imeda. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Pered ehitavad endale pesad. Mesilase ehitus
2 munasarja munajuhad seemnepaun limanäärmed tupp § Töömesilased on väljaarenemata sigimiselunditega emaisendid. Väärema. 4. Käitumine Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb Nektari saavad nad õiest kätte spetsiaalse keelekesega Kimalase vaenlasteks on inimesed ja loomad, kes nende pesa lõhkuda võivad, neid endale toiduks otsivad või kemikaalidega reostavad. Pesa kaitsevad kimalased oma vaenlast nõelates. Mesilasema paarub lesega õhus lennul. Pärast paarumist lesk sureb Iga lennu ajal paarub ema 6-10 lesega Viljastatud munad muneb ema tööliskannu ja neist arenevad emasisendid. Viljastamata munad aga lesekannu ja neist arenevad isasisendid Suve lõpul hukkuvad kõik kimalased peale emakimalaste, kes jäävad kevadet ootama ning seejärel uue pesa rajavad 5. Levik ja kaitse Eestis võib kimalasi kohata igal pool, peamiselt aedades
Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ... KAHJULIKKUS MESILASED Mesilaste tähtsus looduses: tolmeldavad taimi Mesilaste tähtsus inimesele: saab mett, suira, taruvaiku, mesilasema toitepiima, vaha, mesilasmürki, tolmendavad kultuurtaimi KIMALASED JA HERILASED KIMALASED HERILASED Pesa Pere koosseis, ülesanded Toit (täiskasva- nutel, vastsetel) Paljunemine ja areng Talvitumine Kasulikkus SIPELGAD Elupaik (pesa): Pere koosseis: Ema (arv, ülesanded): Töölised (arv, ülesanded): Noored tiivulised emased ja isased (ülesanded): Toit: Suhtlemine: Paljunemine ja areng: Talvitumine: Tähtsus looduses:
Peas on tundlad. Liitsilmsed. Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust. Täiskasvanud toituvad Loomsest toidust, Nektarist, Õietolmust, Sülemist, Meest Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. Paljunemine Kehasisene paljunemine Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploiseid kui diploiseid mune. Tähtsus Mesilased toodavad mett. Mesilased ja kimalased tolmendajad. Sipelgad toituvad parasiitidest. Lisaks Kiletiivalisi 150000 liiki. Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.annaabi.com/kiletiivalisedo.html
Kiletiivalised Laura & Külli 8.KL Kehtna Põhikool Kiletiivalised on üks liigirohkemaid putukate seltse. Umbes 150 000 liiki. Kiletiivaliste ladinakeelne nimetus on Hymenoptera. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased jpm. Pildi lisamiseks tee topeltklõps Kehaehitus Kõigil kiletiivalistel on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tiibadel võib näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste jaotus kehaehituse alusel Pidevkehalised (Symphyta) Munetilised (Parasitica) Astlalised (Aculeata) Eluviis Paljud elavad puidus. Mitmed...
Paju on paljude putukate toitja. Varakevadel märkame neid, kes urbadel end nektariga kosutavad, hiljem tuleb hoopis teist laadi seltskond: pungaõgijad, lehenärijad ja -rullijad, pahkade kasvatajad, okste õõnestajad ja tüves uuristajad. Paju nektaririkkad õied pakuvad esimest kosutust talveunest toibunud ja veel uimastele putukatele. Päeval käivad pajuurbadel kollased lapsuliblikad, kirjud koerliblikad ja teised valmikuna talvitunud päevaliblikad, aga ka kiletiivaliste hulka kuuluvad kimalased, erakmesilased ja teised nektaritoidulised putukad. Öösiti võib pajuõitelt leida hämarikuliblikaid, kes pimeduse saabudes lendavad pajudele toituma. Varakevadistel õhtutel langeb õhutemperatuur pärast päikese loojumist väga kiiresti. Nii ei jõuagi hämarikuliblikad sageli enne jahenemist pajult lahkuda, jäädes kangestununa pajuurva külge. Seda on märganud ka liblikapüüdjad. Nad panevad valge lina puu alla ning raputavad puud. Kangestunud
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
Ühiselulised putukad Hanna ja Helen Kes kuuluvad? Mesilased Herilased Sipelgad Kimalased Mesilane Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putuka...
Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ... KAHJULIKKUS MESILASED (järg) Mesilaste tähtsus looduses: tolmeldavad taimi Mesilaste tähtsus inimesele: 1. saab mett 2. suira 3. taruvaiku 4. mesilasema toitepiima 5. vaha 6. mesilasmürki 7. tolmeldavad kultuurtaimi KIMALASED JA HERILASED KIMALASED HERILASED Pesa Pere koosseis, ülesanded Toit (täiskasva- nutel, vastsetel) Paljunemine ja areng Talvitumine Kasulikkus SIPELGAD Elupaik (pesa): Pere koosseis: Ema (arv, ülesanded): Töölised (arv, ülesanded): Noored tiivulised emased ja isased (ülesanded): Toit: Suhtlemine: Paljunemine ja areng: Talvitumine: Tähtsus looduses:
energiavarude arvel. KILETIIVALIS kaks paari haukamis- või Täismoondega Mõnel tagakeha Mesilased, ED kilejaid libamistüüpi. vastne:vagel tipus muneti,mis herilased, lennutiibu, vahel kimalased, mõnedel tiivad sipelgad, puuduvad. moondunud käguvaablased Enamikul astlaks, eluviis liikidel tiibadel mitmekesine, väike tume paljud elavad
Kahetiivalised on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi, kuid neid on rohkem. Tänapäeval jagatakse selts kaheks alamseltsiks: sääselised kärpselised NT: laulusääsk, harilik pistekärbes Kiletiivalised Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: Mesilased (pildil meemesilane) , kimalased, herilased, sipelgad (pildil vaaraosipelgas) , lehevaablased, käguvaablased. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Selliseid putukaid nimetatakse ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Kiililised on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised ja eristiivalised. Kiililistel on pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte
Nii paistab nagu oleks kogu väli kreemikasvalge vahuga kaetud. Eriti huvitav on aga lõhn, mida need õied eritavad. Seda on peetud sarnaseks nii mandlite kui kaneeli lõhnaga, igal juhul on ta väga meeldiv. Aroominautimisega ei või siiski liialdada, sest sel on ka uimastav toime, mis võib pea valutama panna. Sageli võivad õitsval angervaksaväljal ka kõrvad valutama hakata. Põhjuseks ei ole angervaks ise, vaid tema tolmeldajad, suured mesilased ja kimalased. Neid on koos lugematul arvul, neile meeldib väga see hea meetaim, seetõttu viivad mõnikord mesinikud tarud suvel otse angervaksavälja servale. Ka inimene on õppinud angervaksa õisi kasutama. Palju head on leitud isegi tema juurtest ja varretippudest ehk ürdist. Kõiki neid kasutatakse rahvameditsiinis ravimina. Nimi naesterohigi viitab sellele, et temaga on arstitud naistehaigusi. Temast valmistatud teed on joodud pärast sünnitamist võimaliku tekkiva palaviku vastu
tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi kohta midagi. Tuleb vaadata õie sisse. Isasõitel pole sigimik arenenud ja on palju ilusaid tolmukaid. Emasõitel on aga sigimik suur ja tolmukad kas puuduvad hoopis või on ilma peadeta, öeldakse - kõlutolmukad. Kuid seegi ei ole veel määrav. Õied peavad ju tolmeldatud saama. Seda teevad rabamurakal ainult putukad. Kõige sagedamini on abilisteks ühed kärbeste ja sääskede sugulased, mitte mesilased ja kimalased, kes sohu nii sageli ei satu. Et marju tuleks palju, selleks peavad saama külastatud paljud õied. Just sellised agarad rohkeid õisi külastavad need soo kahetiivalised putukad ongi. Kuid halvasti on lugu siis, kui ilmataat vingerpussi mängib. Nii võib kevadine hiliskülm õisi kahjustada. Kui aga õitsemise ajal sajab, siis ei saa putukad tolmeldama lennata ja jälle pole saaki loota. Üksik õis on avatud vaid paar päeva, seega peab selle aja jooksul leiduma sobilikku ilma, et temast
õitesse, mida ta külastab. Tuultolmlejatel, näiteks kõrrelistel, puudub vajadus tolmeldajaid ligi meelitada, mistõttu nende välimus on tavaliselt tagasihoidlik. Kui putuktolmlejate õied on suurte seemnetega, kleepuvad ja valgurikkad (tolmeldajad võivad olla ka valgu peal väljas), siis tuultolmlejate õied on tavaliselt väikeste seemnetega, väga kerged ja putukate jaoks vähese toiteväärtusega (kuigi neid näljaajal võidakse korjata). Mesilased ja kimalased koguvad tuultolmleva maisi õietolmu, kuigi sellel pole nende jaoks suurt väärtust. Ajavahemikku, mil tolmlemine on võimalik, nimetatakse õitsemisajaks. 4. Kirjelda, mis juhtub kui tolmeldajad väljasurevad? Meemesilased, looduslikud mesilased ja kimalased on kõige tähtsamad tolmeldajad paljudele puu- ja juurviljadele, mida me igapäevaselt sööme. Väiksem arv mesilasi viib puu- ja köögiviljade väiksema kättesaadavuseni ja kõrgemate hindadeni. Vähem mesilasi
O maksa Twist on sündinud parandusmaja aastal 1830 Inglismaal. Tema ema, kelle nimi ei tea keegi, leitakse tänavalt ja sureb vahetult pärast Oliver sündi. Oliver kulutab esimese üheksa aastat oma elust halvasti kulgema koju noorte orbude ja seejärel viiakse üle parandusmaja täiskasvanutele. Pärast teiste poiste riiukukk Oliver arvesse nõuavad rohkem Kübar lõpus jahu, hr kimalased, vald Pedelli, pakub välja viis naela igaüks, kes võtab poisi eemale parandusmaja. Oliver kitsalt põgenemine on õpipoiss loomalik korstnapühkija ja lõpuks õpipoiss kohaliku matusebüroo hr Sowerberry. Kui ettevõtjaks teised õpipoiss, Noa Claypole, teeb halvustavaid kommentaare Oliver ema, Oliver rünnakute teda ja kannab Sowerberrys "viha. Meeleheitel, Oliver põgeneb koidikul ja sõidab poole Londonis.
eritust mitmeid kordi. Neljandaks on mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele sobivad erinevad mullad ja nende liigne lämmastikväetistega väetamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised. Viiendaks on kindlasti maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 16 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakute. Kuuendaks on putukate konkurents. Nektarit kasutavad samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, madikad jt. Viimaseks meesaagikust mõjutavaks teguriks on teatud taimede eelistamine. Viljapuude õitseajal on õunapuudel putukatest 9297% mesilased, liblikaid ja kärbseid on ligi 3% ning kimalasi 3%. Kuid mis taimed täpsemalt meeldivad mesilastele, millised mitte ? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas
Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste lihast ja verest. Sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, et enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taimemahla. Paljud kahetiivalised on taimele ökoloogiliseselt tähtsad tolmeldajad ja nende vastsed orgaaniliste ainete lagundajad. KILETIIVALISED Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad jne. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Neil on peenike piht ja emastel on tagakehal muneti, mis mõndadel on muunudnud mürgiastlaks. Sammuti on neil suised haukamiseks või mahlade imemiseks. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid
ainevahetus Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende Värvus vastavalt keskkonnale:varjevärvus aitab sulanduda keskkonda. alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Hoiatusvärvus annab signaali, et ma olen mürgine. Mimikri-sarnasus teise Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline isendiga, kes on mürgine.nt kimalased ja mesilased. suhe. LiigitekeLiik on süstemaatiline organismide rühm, mis koosneb Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist populatsioonidest ja neisse kuuluvatest isenditest. str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Kui
teised otsivad endale uue pesakoha, murravad tiivad ning asustavad uue pere. · Isased surevad pärast paarumist. · Külmade saabudes liiguvad sipelgad maa-alustesse käikudesse, ei suuda pesa soojendada, ärkavad alles kevadel. · Söövad putukaid ja nende vastseid, taimemahla, lehetäide magusat eritist ja seemneid. · Hävitavad põllu-ja metsakahjureid · Paljud liigid on looduskaitse all. Kimalased · Ehitavad pesa ainult üheks aastaks. · Talvituvad ainult emasputukad · Kimalased e. maamesilased teevad pesa maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse või samblasse ja hakkavad munema; esimesena kooruvad töölised, eks aitavad järglaste eest hoolitseda ja pesa laiendada · Suve teisel poolel arenevad peres uued emas-ja isaskimalased, kes jätavad pesa pärast koorumist maha ja lendavad pulmalennule ega pöördu enam tagasi.
Nende keha katab kitiinkest. · Kõik mardikad aga ei lenda. Mardikate roll looduses: · Putukaid söövad röövputukad, linnud, kalad jne. Jaanimardikad: Nad on ainukesed helendavad mardikad Eestis, emase tagakeha kolme viimase lüli alaosas paikneb helenduselund. Kiletiivalised- · Kiletiivalistel on neli kilejat tiiba ning tagakeha tipus muneti või mürgiastel. · Kiletiivaliste hulgas on palju ühiselulisi liike. Näiteks kodumesilased, herilased, kimalased ja sipelgad. · Ühiselulistel putukatel on peres tööjaotus: emaputukas muneb, töölised on viljatud ja teevad kõik pere eluks vajalikke töid, isaputukad on ainult ema viljastamiseks. · Kodumesilastel ja sipelgatel püsib pere koos palju aastaid. · Kimalastel ja herilastel elab pere ainult ühe suve. Talvituvad ainult emasputukad. · Ühiselulistest putukatest on kodumesilased nektari- ja õietolmulised, sipelgad
Kahetiivalised putukad 8. klass Kahetiivalised ● Kõigil mandritel levinud putukarühm ● Kahetiivaliste hulka kuulub üle 125000 liigi, Eestis elab neist üle 2200, sääselisi on Eestist teada üle 800, kärbselisi üle 1300 liigi. ● Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: sääselised (Nematocera) ja kärbselised (Brachycera) ● Teadusharu, mis tegeleb kahetiivaliste uurimisega, nimetatakse dipteroloogiaks ● ● ● Välisehitus ● Putukatel on ainult kaks kilejat lennutiiba, tagatiivad on taandarenenud ● Kärbseliste tundlad on väga lühikesed, koosnedes vaid kolmest lülist, sääseliste tundlad koosnevad kuuest ja enam lülist ● Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised ● Kahetiivaliste pea on alati väga liikuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud ● Liitsilmad on suhteliselt suured, võivad omada ka tä...
remmelgas Remmelgas Remmelgaid on eestis 4 liiki Hõberemmel Raberemmelgas Raudremmelgas Raagremme gas lgas Raagremmelgas • Leviala hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. • Kõrgus enamasti 10-20m, mõnikord jääb ka põõsaks • Lehed on laiovaalsed • Putuktolmleja – mesilased ja kimalased • Teiste puude varjus hukkub • Iga 40-50a • Varju talub teiste lehtpuudega võrreldes hästi • Ei saa paljundada pistvaiadega • Puit pole kvaliteetne • Kasutatakse parkainete tootmiseks • Koorest saadakse musta värvi Hõberemmelgas • Kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne ja edelaosas. • Eelistab niiskeid ja liigniiskeid pindu • Kõrgus 25-30m • Tüve läbimõõt kuni 3m • Lehed kuni 12cm pikad, peensaagja otsaga, pealt hallikasrohelised, alt
Liigikaitse kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või vä...
5.Putukate tunnused: 1) keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast 2) 3 paari jalgu 3) esineb üks paar tundlaid 4) paljudel putukatel on tiivad 5) 2 suurt liitsilma ja 3 lihtsilma 6.Tuntumad putukate seltsid on: 1) Mardikalised kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu, ujurid) 2) Kiletiivalised 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad
16. Kirjelda putuka välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad). Lüliline keha, kaetud kitiinist kestaga-välistoes, varjevärvus, hoiatusvärvus, keha koosneb kolmest osast- pea(1p liitsilmi, suu, 3p suiseid, 1p tundlaid), rindmik(3 lüli, 3p tiibu, 3p jalgu) ja tagakeha (külgedel hingamisavad, emastel muneti) 17. Nimeta 4 putukarühma, too näiteid (igast 3). 1. Kahetiivalised-kärbsed, sääsed, parmud, kiinid 2. Kiletiivalised- mesilased, herilased, kimalased, sipelgad 3. liblikalased- päevaliblikad, hämarikuliblikad 4. mardikalised- sitikad, jooksikud, üraskid, sikud 18. Võrdle erinevate putukate tiibade ehitust, too näiteid. Kahetiivalised-1p kilejaid tiibu,teine paar muutunud sumistiteks(lisatasakaaluvahend) Kiletiivalised- 2p. läbipaistvaid tiibu, peenike piht Liblikalised- 2p. värviliste soomustega kaetud tiibu
11. mitte kasutada niidul raskeid traktoreid, 12. niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, 13. valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. (3) 4. NIIDU LOOMASTIK Niitudel elab mitmesuguseid loomi. Putukad. Niidul on palju eri liiki taimi, seega on putukatel seal sobivaid elupaiku. Taimtoidulised putukad on toiduks röövputukatele, ämblikele ja lindudele. (1) Putukad sõltuvad taimede õitest, mille nektarist ja õietolmust nad toituvad. Sellised on mesilased, kimalased, liblikad. Taimelehti söövad mardikate vastsed, rohutirtsud. Röövputukatest elavad niitudel sipelgad, kiilid, herilased. Samuti on seal palju ämblikke. Linnud. Niidul pesitseb vähe linde, aga toitumas käib siin palju ka metsalinde. Niidulindude pesad asuvad maapinnal. Niitudel kohtab näiteks toonekurgi, koovitajaid, hiireviusid, rukkirääke, lõokesi. (1) Imetajad. Imetajad käivad niitudel peamiselt toitumas, sest siin pole varjumiseks sobivaid kohti
on toiduks mitmetele teistele kiskjatele. Erinevaid loomariigi esindajaid: Taimtoidulised imetajad: lemmingid, uruhiired, põhjapõdrad (karibuud, porod), polaarjänesed ja oravad. Lihatoidulised imetajad: polaarrebased, hundid, jääkaru. Linnud: pistrikud, kaurid, metstildrid, tutkad, hangelinnud, tiirud, mitut liiki kajakaid ja hanesid. Putukad: sääsed, kärbsed, koid, ritsikad, kimalased. Tundrates elavad inimesed Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et vältida
Teema 22: Kaitsealused taimed I kategooria Eesti elustik ja elukooslused Jane Tõevere, Triin Rannak Tallinna Ülikool, 2012 Haruldaste taimeliikide kaitsmise ajalugu 1920 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset 1935 esimene looduskaitseseadus, 20 haruldast taimeliiki 1979 Eesti NSV punane raamat, 155 taimeliiki 2004 Looduskaitseseadus, 261 taimeliiki Kategooriad I kategooria 35 taimeliiki II kategooria 144 taimeliiki III kategooria 82 taimeliiki I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse määrusega III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri määrusega I kategooria taimede kaitse Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad. KEELATUD: isendite ja kasvukohtade kahjustamine liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada,...
intensiivpõllumajanduse perioodile asendusid puisniidud lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega. Arvestades sellega, et puisniidud on Eestis haruldasemad leidub seal enim taimi ühe ruutmeetri kohta. Lisainfot: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11360 Loomastik Niidu loomastik on liigirikas. Siin elab imetajaid, kõige rohkem elab siin putukaid, kuid linde on siin väga vähe. Kui niidule pikali heita tunned kindlasti kuidas kärbsed, kimalased jpt putukad sinu pea juures sumisevad ja pinisevad. Niidul on rohkem putukaid kui soos ja metsas, sest niidul on kõvasti rohkem taimi, kui teistes paikades. Niidul on vähe linde, sest seal ei ole häid pesapaiku, olgugi et mõned teevad pesa maasse. Siin elavad põhiliselt väikesed imetajad näiteks hiired, jänesed jt. Suurem osa imetajatest käib siin lihtsalt toitu hankimas. Toitu käivad hankimas niitudelt näiteks rebane, põdrad, metskitsed jt. Rukkirääk
puuviljadest, mis troopikas küpsevad kord ühes, kord teises kohas alati suurel hulgal korraga, siis 1)vajavad ahvid suurt ala, kus kusagil alati toitu leidub 2)kari võib olla suur, sest toidukonkurentsi ei teki. Kimalaste toitumiskäitumise adaptiivsuse tõestamine mitte-eksperimentaalsel viisil. Kimalasi ja nende toidutaimi on palju erinevaid liike. Toidutaime tasuvus kimalase jaoks sõltub (a)taime arvukusest (b)õite nektarisisaldusest (c)taime külastavate kimalaste arvust. Erinevad kimalased toituvad erineva nektarisisaldusega õitest ja vahetavad aja jooksul oma eelistusi. Küsimus: kas erinev toitumiskäitumine on põhjendatud või on ühed kimalased efektiivsemad toitujad kui teised? Vaatluste ja võrdluste tulemus: sõltumata toidutaime liigist, koguvad kõik kimalased ajaühikus keskmiselt ühepalju nektarit. Järeldus: kimalaste erinev toitumiskäitumine on põhjendatud. Etoloogia spetsiifilisi probleeme. Tavakeelseil mõistetel mõnikord väga spetsiifiline,
kiiremaks, siis aga nõrgemaks. Surm saabub krampide sagenedes südametegevuse ja hingamise lakkamise tõttu. Raagremmelgas Raagremmelga levila hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. Eestis on raagremmelgas pärismaine. Raagremmelgas kasvab enamasti 10–20 meetri kõrguseks puuks, mõnikord jääb ka põõsakõrguseks. Tema lehed on laiovaalsed, 3–8 paari külgroodudega. Raagremmelgas on putuktolmleja ning põhiliselt tolmeldavad tedamesilased ja kimalased. Puu võra on suur, tüvi peenike ja okslik. Teiste puude varjus raagremmelgas hukkub ja soodsateski oludes ei ela ta üle 40–50 aasta. Ta talub varju teistest lehtpuudest paremini ja on nooruses kiire kasvuga. Erinevalt teistest pajudest ei saa raagremmelgat paljundada pistvaiadega. Palki remmelgast ei saa ja tema puit pole kvaliteetne. . Seda kasutatakse parkainete tootmiseks, samuti saadakse koorest musta värvi.
Eestis 170 liiki MORFOLOOGIA 1-43 mm Tiivad kilejad, kaetud karvadega; lõugkobijad olulised määramisel. ELUVIIS/KOHT Enamik öise aktiivsusega, lendavad valgusele; valmikud enamasti ei toitu; vastsed segatoidulised. Puruvanalased. Järvevanalased 23. O. Lepidoptera – liblikalised Eestis 2365 liiki 3-28 mm Erisoonelised kõrgemad liblikad. Pisisamasoonelised 24. O. Hymenoptera – kiletiivalised Eestis ~1600 (8000) liiki 0,2-110 mm Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba. Need on kärbselised ja sääselised
Mida vaja? · Õistaimi, õitsvaid põlluservi jne TOLMLEJAD · Mardikalised o Evolutsiooniliselt kujunesid enne õistaimede teket seega pole kohastunud nektarid sööma, pole head tolmendajad · Liblikalised o Head, kuna neil on juba pikad suised · Kahetiivalised o Head, neil on kindlad õied, tunnevad hästi värve · Mesilaselaadsed parimad tolmendajad o Kimalased o Erakmesilased o Meemesilased (nö kodustatud) Mesilaste tähtsus · Vastsed toituvad õietolmust (mitte nagu teistel millestki muust), seega peab valmis külastama palju-palju õisi · Suised nii tolmu haukamiseks kui ka vedela tolmu imemiseks + keel, millega ära limpsida o Kimalaste suised: õieputke pikkused on sageli vastavuses suise pikusega (nt põldkimalane, suised altpolt üles kellukate jaoks)
Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). (Nõmmisto, 2009). 2.6. Putukate konkurents Viimaseks tuleks mainida ka putukate konkurentsi. Nektarit kasutavad oma eluks samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, mardikad ja teised. (Nõmmisto, 2009). 7 Minu arvates, kui korralikult arvestada nende teguritega, siis meesaagikus Eesti aladel ei tohiks olla sugugi väike. Neid tegureid uurides, tundub, et Eestis mesindusega tegeleda ei ole sugugi võimatu. Nende teguritega on väga lähedased mesinikud ise, kuid peab tõdema, et siiski lähedasemad on neile mesilased ise, kuid ka neil on paar tõsisemat tegurit
· Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. · Erinevaid loomariigi esindajaid: Taimtoidulised imetajad: lemmingid, uruhiired, põhjapõdrad (karibuud, porod), polaarjänesed ja oravad. Lihatoidulised imetajad: polaarrebased, hundid, jääkaru. Linnud: pistrikud, kaurid, metstildrid, tutkad, hangelinnud, tiirud, mitut liiki kajakaid ja hanesid. Putukad: sääsed, kärbsed, koid, ritsikad, kimalased. · Inimesi elab tundras vähe. · Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et vältida igikeltsa sulamist ning majade vajumist. · Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake.
(uurinud Külvik, M). Lindude toitumiskohad putukad koore all, lehtedel jne, aga ka puude viljad (tamm, pihlakas jne) (Masing, V). Seened, samblad, samblikud kasutavad puitu kui substraati, seetõttu haruldastele liikidele on eriti olulised üksikud vanad puud ja alleed (metsa vääriselupaikade metoodikas pikemalt). Putukad puudel alati suur mitmekesisus (tolmeldajad, leheparasiidid, kooreparasiidid, lagundajad jne), õõnsustes ka mesilased, herilased, kimalased. Nahkhiired puuõõnsustes päevased varjepaigad. Imetajad kasutavad toiduotsingul, varjumiseks, liikumiseks. Rändrahnud, kiviaiad, müürid, kivikuhjatised Samblad, samblikud, harvem soontaimed kasutavad kasvusubstraadina. Putukad ja pisiimetajad kasutavad pragusid elupaigana, varjepaigana, toitumisel. Kahepaiksed ja roomajad kasutavad pragusid varjumiseks ja ka toitumiseks (putukad). Linnud otsivad toitu, harvem pesitsevad.
kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 70. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus?
kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 69. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 70. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 71. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus?
70. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus?
Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt) ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu. Rohttaimed ja põõsad pakuvad loomadele mitmesuguseid võimalusi toitumiseks, varjumiseks ja sigimiseks. Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke. Putukatest toituvad mitmed linnud, näiteks põõsa ja lehelinnud, põldlõoke ning putuktoidulised loomad (karihiir, arusisalik). Sageli lendab üle saagijahil hiireviu või lõopistrik. Põõsaste vahel jooksevad ringi halljänesed ning metskitsed, kellele peavad jahti rebased ja hundid. Hiirtele ja väiksematele lindudele peab jahti rebane
kiivitaja, nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest. Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased. Nektarist toituvad putukad on kasulikud ka taimedele, sest nad tolmeldavad taimi. Samas toovad õisi tolmeldavate liblikate röövikud taimedele kahju, süües nende lehti. Niidul elab ka palju röövtoidulisi putukaid, kes söövad omakorda tsaimtoidulisi putukaid ja nende vastseid. Röövtoidulised on näiteks herilased, kiilid, lepatriinud, jooksikud, ritsikad jt. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi kohta midagi. Tuleb vaadata õie sisse. Isasõitel pole sigimik arenenud ja on palju ilusaid tolmukaid. Emasõitel on aga sigimik suur ja tolmukad kas puuduvad hoopis või on ilma peadeta, öeldakse - kõlutolmukad. Kuid seegi ei ole veel määrav. Õied peavad ju tolmeldatud saama. Seda teevad rabamurakal ainult putukad. Kõige sagedamini on abilisteks ühed kärbeste ja sääskede sugulased, mitte mesilased ja kimalased, kes sohu nii sageli ei satu. Et marju tuleks palju, selleks peavad saama külastatud paljud õied. Just sellised agarad rohkeid õisi külastavad need soo kahetiivalised putukad ongi. Kuid halvasti on lugu siis, kui ilmataat vingerpussi mängib. Nii võib kevadine hiliskülm õisi kahjustada. Kui aga õitsemise ajal sajab, siis ei saa putukad tolmeldama lennata ja jälle pole saaki loota. Üksik õis on avatud vaid paar
On täheldatud isegi õitsema puhkemist lumes (Novosieversia glacialis arktilistel saartel), kui hange pinnal kujuneb koorik, mille all temperatuur tõuseb kõrgemale kui õhus selle kohal. Taimede väikese kõrgusega võrreldes on õied suhteliselt suured. Nende nõgus pind koondab soojust ja meelitab sellega ligi tolmeldajaid. Liblikõielisi - olulisi mulla rikastajaid lämmastikuga - on suhteliselt vähe. ende levikut põhja limiteerivad tolmeldajad - kimalased, kes suudavad lendu tõusta alles siis, kui nende suur tume karvane keha on küllaldaselt soojenenud. Üldse takistab edukat õitsemist tugevasti ilmastik. Seemned igal aastal valmida ei jõua, nad on enamasti väikesed (750/0 liikidel alla 1 mg), ei nõua valmimisel rohkete varuainete koondamist, levivad peamiselt tuulega. Kõige selle tõttu on ülivaldav vegetatiivne paljunemine maa-alustest lühivõsudest. Jämeda risoomiga või sibulaga geofüüte on
püsielupaikade summa. pärandkooslustes pesitseb linde, kes on mujal kadunud või muutunud haruldasteks. I kategooriasse on paigutatud liigid, kelle isendeid ja kimalased, samuti meie rahvuslind suitsupääsuke. saab kokku lugeda vaid kümnete kuni sadadega või Roomajaid elab Eestis 5 liiki. Neist kivisisalik ja vaskuss on meil Kokkuvõttes võib öelda, et kaitse all on kõik meie
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
