I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Moodustuvad orgaanilise aine helbed. Helvestele kleepuvad juurde filtertoiduliste organismide lima ehk mustust. Kogu see soga vajub alla ja seda nimetatakse DETRIIDIKS. Selle pinda koloniseerivad bakterid ( viburid, ripsloomad + kaldatsooni taimede lagunenud rakud). Lainetus hõõrub selle kupatuse peeneks. Surnud zooplanktonit kasutavad belaagilise eluviisiga kalad. Läänemeres on nendeks räim (paljuneb põhjas) ja kilu (paljuneb belagiaalis). Piko - ja femtoplankton - nende osatähtsus on vesikeskkonnas suur, nende kaudu kulgeb produktsioonist 50 %. Fütoplanktoni populatsioonil on suhteliselt madal biomass. Aastaga produtseeritakse 15 - 45 oma biomassi. Taimedel on produktsiooni ja biomassi suhe on 1, suurem osa energiast kasutatakse enda kaitsmiseks. 2)Nekton (ujuv) - avavees aktiivselt ujuvate loomade kogum. Siia kuuluvad kalad, hülged ja vaalad. Netoni eluiga on pikem ja kasv aeglasem kui planktonil
94 95 Poorditraalimine 96 97 98 Poorditraalimine forward aft Ahter aft Vöör forward Parem parras starboard 99 Traallaeva tuled 100 Peamised traalimise ja traalnootade parameetrid, mida on soovitav arvestada perspektiivse traallaeva valikul oleksid: 1)Räime ja kilu traalpüük Pelaagilise traalnooda vertikaal ja horisontaalava mõõted ja traalikere kogupikkus piki topenanti (koos tiivaga, kuid ilma traalipärata), kuni: - avamerel (ICES'i alarajoonid 29. ja 28.2.) - 17 25 (sügavustel >35 m) m; 50 65 m ja 50 60 m - Soome lahe kesk ja idaosas - 10 15 m; 25 40 m ja 35 45 m - Soome lahe lääneosas - 15 20 m; 45 55 m ja 45 55 m
-Kalapüük Looduslikud tingimused kalapüügiks keskajal soodsamad kui hiljem. Kala osatähtsus leivakõrvases arvatavasti suur. Katoliku kiriku pikkadel paastuaegadel pidi kala asendama liha. Pärast vallutust hakkasid maahärrad kalapüüki käsitama oma regaalina. Läänil olevast veekogust oli kalasamisõigus ainult lääniomanikul. Maa uued peremehed hakkasid kalasaagilt kümnist võtma. Kalasaagis esikohal räim. Teised püütavad merekalad olid lest, kilu, tursk, koha, angerjas, haug. -Maakäsitöö Saksa-Taani vallutuse järgselt kujunes Eestis välja profesionaalne linnakäsitöö. Esialgu oli selle mõju maakäsitööle väga tagasihoidlik. Maakäsitöö rajanes endiselt eestlaste käsitööoskustel ja rahuldas maaharija tööriistade ja tarbevara vajadused. Taluperet kui talumajapidamisel rajanevat leibkonda ei tohi pidada samaseks talupidaja perekonnaga, sest peresse kuulus veel muid inimesi: kaugemaid sugulasi, teenijaid
Möödunud aasta oktoobris Luksemburgis kokku lepitu kohaselt suureneb Läänemere avaosas Eesti räimepüük 2014. aastal 25 protsenti, 2533 tonni võrra ehk 12 664 tonnini. Liivi lahes võib tänavu räime püüda 66 tonni rohkem ehk 14 186 tonni. Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida 11 protsenti ehk 25 442 tonnini. Eesti sedavõrd suure vähendamisega ei nõustunud ja kärbe jäi nelja protsendi piiresse. Kilu saab püüda 27 489 tonni. Eesti kalurid saavad järgmisel aastal turska püüda 1641 tonni, mis on 69 tonni rohkem kui aastal 2013. Lõhe püügivõimalus mõnel määral väheneb, et võimaldada varude kiiremat looduslikku taastumist eri lõhepopulatsioonides. Kokku võivad Eesti kalurid Läänemerest püüda 3589 lõhekala, mis on 283 võrra vähem kui mullu. Vastavalt novembris Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppele Peipsi, Lämmi- ja
ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Kalastiku levik sõltuvalt vooluveekogu veerikkusest ja vooluhulgast: *Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: Harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink, kiisk. *Liigid, kes eelistavad keskmisi ja suuremaid jõgesid, kuid esinevad ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ojasilm.
haug jne. Sobivaks töötlemismeetodiks on aurutamine ja keetmine. Praadimise puhul on neid vaja eelnevalt paneerida. 2. Keskmise rasvasisaldusega kalad. Rasva on neis 2-5%. Keskmise rasvasisaldusega kalad on koger, karpkala, nurg, latikas, tint jne Keskmise rasvasisaldusega kalade töötlemiseks sobivad kõik 56 valmistusmeetodid. 3. Rasvased kalad. Rasva on neis 5-15%. Rasvased kalad on kilu, rääbis, latikas, siig jne. 4. Eriti rasvased kalad. Rasva on neis üle 15%. Eriti rasvased kalad on angerjas, lõhe, viidikas, heeringas, makrell jne. Sobivaks töötlemismeetodiks on praadimine, suitsutamine, grillimine. Kalade rasvasisaldus vaheldub vastavalt püügihooajale, aastale, aastajale, kala vanusele, kudemisküpsusele, kala söögimenüüle, soole, vee temperatuurile jne. Kaubandusest on võimalik osta: eluskala, jahutatud kala, külmutatud kala,
11. Kuidas valmistatakse marineeritud kalasuupisteid? Väikesed kalad marineeritakse tervelt või fileedena, suured kalad tükeldatult. Väikeste kalade fileed võib rulli keerata ja nelgiga kinnitada. Kalad laotakse happekindlasse nõusse või purki, iga kihi vahele tõstetakse jahtunud marinaadkaste. Marinaad peab ulatuma paar sentimeetrit üle kalade. Kalu hoitakse marinaadis 1-2 päeva. 12. Millistest suupistetest koostatakse kalavaagen? Kalapalle, räimepihve, heeringat, kilu, konserveeritud meresaadusi, suitsukalu. 13. Millised lisandid sobivad kalavaagnale? Täidetud munad, keedetud munad, värskeid ja konserveeritud kurke, marineeritud sibulaid, värskeid ja konserveeritud tomateid, leht- ja teisi salateid, maitsestatud võisegusid, erinevaid võideid, sidruneid, maitserohelisi. 14. Kuidas valmistatakse keedetud mune? Täidetud munade valmistamiseks keedetakse kõvad munad, need kooritakse ja poolitatakse risti või pikuti
mis kuuluvad erinevatesse sugukondadesse , kuid nende sugukondade esindajatena omavad suuremat tähtsust. Heeringlaste sugukonda kuuluvatel kaladel on piklik keha. Küljejoon puudub, soomused eralduvad kergesti, seljal on üks uim selja keskosas. Liha on rasvarikas (kuni 22%) ja sisaldab vähe luid. Sugukonda kuuluvad heeringas (jaguneb omakorda püügipiirkondade järgi atlandi, vaikse ookeani, valge mere jne. heeringaks), sardiin, sardinella, sardinops, räim ja kilu. Kasutatakse soolatult, suitsutatult ja konservide valmistamiseks. Ansoovislased elutsevad peamiselt troopika ja lähistroopika rannavetes. Väliselt sarnanevad räimega, kuid on väiksemad ja suure suuga. On maailma kalasaagis esikohal, kuid suur osa neist langeb röövkalade saagiks. Tähtsamad esindajad on hamsa (euroopa ansoovis) ning peruu ja jaapani ansoovis. Kasutatakse soolatult ja konservide valmistamiseks. Lõhelaste keha on kaetud tihedalt liibuvate soomustega ning neil on küljejoon
ookeani ja Põhjamere liikide jaoks on soolsus liiga madal, mageveeliikide jaoks aga liiga kõrge. Sellegipoolest võib siit leida kõrvuti elamas mere- ja mageveeliike, kes on riimveetingimustega kohanenud. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp , liiva-uurikkarp. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele.
kõrgendikega. Rannik on lainete kujundatud ja nende mõju all olev kitsas vöönd mere ja maismaa vahel. Merevee omadused Merevesi on soolane (keskmine soolasus on 35) Suurte jõgede suudmealadel on vesi peaaegu mage. Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks. Elutingimused Vee soolsus on erinev. Tugev tuul. Õhk mere läheduses on niiske. Kliima on keskmisel soojem. Loomad läänemeres Kalad: räim, kilu, lest, tursk jne Siirdekalad: angerjas, lõhe, meriforell. Karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp. Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. Linnud: kajakad, tiirud, kühmnokk-luik jne. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev organismidevaheline suhe, kus üks organism (parasiit) kasutab teist organism (peremeesorganismi) oma elutegevuseks,
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Fütoplanktonit kaitsevad väike mõõde, arvukus ja kiire kasvukiirus. Ujum ehk nekton Ujum ehk nekton on avavees elavate loomade kogum. On väga nobe liikuja. Tüüpilisemad esindajad on kalad, samas kuuluvad sinna ka röövtoidulised selgrootud (kalmaarid). Osa teadlasi paigutavad sinna ka meredes ja järvedes sukelduvad linnud. Suurimad on vaalad, hülged. Tippkiskjad. Tavaliselt aeglase kasvuga kuid pikaealised. Kalad elavad umbes 5-10 aastat. Kilu näiteks (kuulmeeluujärgi vaadatakse) kuni 21 aastat. Kalad munevad nobedasti (1 tursapaar võib toota 7 miljonit viljastatud marjatera, ellu jäävad neist vaid 2-3 marja. Osad marjaterad langevad veekogupõhja, kus seened söövad nad ära ja teised jäävad hõljuma, kooruvad ja enamik neist saavad seal söödud). Läänemeres on ka üks sisemise viljastamisega kala, kes poegib - emakala ehk kiviluts. Nad ei pea raiskama palju energiat, et marja toota. Neil on kalapojaga kaasas
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia E...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Pankreas insuliin ja 10 KALAKASVATUSE ERIALA h. süsivesikute lagundamine suhkruteks. Valkude lagundamine aminohapeteks. Kalade toitumistüübid: · Lepiskalad kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete i. tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg;
tööstuslik kalapüük Fütoplankton ja zooplankton · Sinivetikad · Viburvetikad · Rohevetikad · Mändvetikad · Ripsloomad · Vesikirbulised · Aerjalalised · Mantelloomad Läänemere taimestik Rohevetikad ca 1 m sügavusel, üheaastased, olulised veeloomadele. Mändvetikad moodustavad veealuseid aasu, olulised kalade jt. veeloomade elupaigad. Pruunvetikad kuni 30 m sügavusel. Veel sügavamal punavetikad. Läänemere loomastik · Kalad: räim ehk heeringa kääbus-alaliik, kilu, tursk, lest, emakala, merihärg, mudilad, merivarblane, tuulehaug jne. 14 · Siirdekalad: meriforell, lõhi, angerjas · Linnud: merelindudest hahk, kivirullija, alk. Teised linnud võivad mujal pesitseda ka väljaspool rannikuid: merisk, naaskelnokk, merikajakas, randtiir, liivatüll jt. Palju mageveelinde ka rannikuil. · Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. NÕMMED JA LIIVIKUD. VÄIKEELUPAIGAD NÕMMED JA LIIVIKUD
Kirjutada ega lugeda ta ei osanud, seda enam mäletas kõike peast. Tema laule on palju üles kirjutatud ja helilindile jäädvustatud. Temalt on saadud üle 200 laulu. Anne oli väga elurõõmus, sõbralik ja töökas, kõiges äärmiselt korralik. Ta armastas riietuda valgesse ja ehtida end rikkalikult hõbeehetega. Kui puhkepäevadel pärast saunatamist pereliikmed ühisperena lauas istusid, esitas Anne iga kord uue improviseeritud laulu. Mari Kilu (18531947) oli pärit Jõelähtme kihelkonnast Randvere külast Aadu talust. Abielludes kolis ta Seljandiku tallu samas külas. Mari oli juba kümneaastaselt laulma hakanud. Laulmist õppis ta emalt ja teistelt laulikutelt. Kui käed juba kinni hoida jõudsid, ronis Mari kiigele teiste tüdrukutega koos laulma. Peagi oli Mari teiste eestvedaja suvel kiigel ja talvel toas. Koolitarkust sai ta vähe, vaid ühe talve vallakoolis, iga nädal kaks päeva
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
ajal tõmbus osa merefaunast lõunasse, paremad elutingimused tekkisid aga siseveeliikidele. Liigid, kes on suutnud riimveega kohastuda, tunnevad ennast siin hästi ja on üldiselt produktiivsed. Siiski muudab ökosüsteemi selline õrn tasakaal selle muutustele väga vastuvõtlikuks, muutugu siis vee füüsiline ja keemilise koostis või toiduahela struktuur. ((Joonis: Läänemeres elavaid kalu. Lest, lõhe, kilu, forell, räim, tuulehaug.)) Mõisted riimvesi valgla ehk valgala Küsimused 1. Millisteks piirkondadeks jagatakse Läänemeri? 2. Millised on Läänemere suuremad lahed? Iseloomusta neid. 3. Milline on Läänemere veereziimi omapära? 4. Kuidas mõjutab riimveelisus Läänemere ökosüsteemi ja elustikku? Too näiteid. --- 68 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ((Foto: Sääretirp Hiiumaal Kassaris on madalasse merre sirutuv maasäär, mis kasvab
Vähesed õistaimeliigid on teisesed mereasukad. Majanduslikult leiavad kasutamist agarik, merihein ja väetamiseks põisadru. Läänemere loomastik on suhteliselt liigivaene, selle moodustavad eriajajärkudel sisserännanud organismid. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Selgrootuid elab Läänemeres umbes 440 liiki, merelist päritolu kalu on Eesti vetes 30 ja mageveelist 20 liiki, siirdekalu on 10 liiki. Tähtsad püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest, Läänemerest püütakse umbes 1% maailmamere kalasaagist. Läänemere sadamad Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. Peamised sadamad: Peterburi, Tallinn, Riia, Ventspils, Liepāja, Klaipeda, Kaliningrad, Gdańsk, Gdynia, Szczecin, Rostock, Kiel, Kopenhaagen, Malmö, Stockholm, Turu, Helsingi ja Kotka. 133. Nüüdismeri. Rannavöönd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
