3.2.3. Mineraalpinnase eemaldus Käesolevas projektis on mineraalpinnase kihi paksusesks 1 meeter, ning süvendi põhi 1,5 meetrit maapinnast. Ekskavaator Cat 320D kaevab pinnast, tõstes selle kalluri Scania CB8x4EHZ kasti, mis viib selle ladustamis kohta või antud projekti järgi utiliseerimisele. Lisa 2. 3.2.4. Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla Killustiku padja paksus projekti järgi on 300 mm ning ulatub taldmiku plokist 300mm. kahele poole eemale. Killustik tuuakse minilaadur Cat 236 II'ga, killustiku padi ehitatakse tihendatud 1 Müürsepp, O., Sutt, J. Ehitusplatsi korralduse kavandamine. Tallinn 2004. Lk 20. pinnasele, vajalikule kõrgusele, mis samuti tihendatakse pinnasetihendajaga Swepac FB 465. Lisa 4. 3.2.5. Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus Vundamendi taldmikuplokid paigaldatakse teleskooptõstuk Cat TH 417'ga täpselt oma asukohta, ning seotakse omavahel armatuuri ja betooniga. Töödel osalevad teleskooptõstuki juht ja 2
6-7 m (kahesuunaline liiklus) Teepeenra laius 1m (ajutine tee) 2m (alaline tee) Pikikalle < 10 % (ajutine) < 6-7 % (alaline) Kõverusraadius 20-30 m (sõltub kasutatavatest masinatest) Teekate kruus, killustik, pinnaseteed Varuvöönd puudub R/B PLAATIDEST TEED 2% 2% 4% 4% 1,0m 0,9m 1,0m 1:m 1:m 5,5 m ARVESTADA KASUTATAVAT TRANSPORTI ARVESTADA EHITUSTEHNOLOOGIAT 3. MONTAAŽITÖÖD
Talvetingimused segavad vähem ehitamist. Efektiivsemad sarruse liigid(pingesarrus, kimpsarrus) Monteeritava RB puudused: Monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteermisel. Monteeritavte detailide omavaheline ühendamine mõnevõrra tülikas(monoliitimine ja keevitamine) Esineb ühendusosade korrosiooni oht. Terasekulu suurem ühendusosade võrra. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE Raudbetoontooteid valmistatakse tehastes. Tootmisprotsess: • toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, • sarruse valmistamine, • betoonisegu valmistamine, • toodete vormimine, • toodete kivistamine, • toodete vormist vabastamine, • tehniline kontroll ja toodete markeerimine, • valmistoodangu ladustamine. Valmistamise moodused: Agregaat-voolumeetodi puhul tõstetakse valmistatav toode (koos vormiga) ühelt opertsioonikohalt teisele kraana abil. Igas kohas peatub toode nii kaua, kui vastava töö sooritamiseks aega kulub.
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ...............................
12 3 1 ' 3 VlIRUTUSMUSRlD Metall Mittemetall S a v i t e l l i ss, i l i k a a t t e l l i s uiste Liiv, krohv' mt Pinnas Pinnas Betoon Srdbetoon Kruus Killustik ;fil+t"I" R".*#"V|8) ';.vVD|,.d>D vvTY/lllltllllt
Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O). Süsihappegaas(CO2) Üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt ...
konserveerimise puul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kiiga 13. Tardkivimid- eriliigid, kasutuskohad Eriliigid -Purskekivimid (tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel), sõmerad tardkivimid ( tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged) Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Kasutuskohad: • killustik (mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel) • sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena) • äärekivid (väga vastupidavad) • välistrepi-astmed • plaadid põrandateks või seinte vooderduseks • skulptuursed detailid 14. Settekivimid- eriliigid, kasutuskohad Eriliigid: Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale
sisse. Aja möödudes bituumen muutub kõvemaks ja hapramaks. Bitumenite liigid: • Hapendatud bituumen-saadakse naftabituumenite hapendamise teel. • Kummi- ja polümeerbituumen Bitumenlahused: • Vuugiliim- rullmaterjalide ja üksikute lappide kleepimiseks • Bituumenvärv- plekkkatuse katmiskes • Bituumenmastiks- hydroisolatsiooni töödel Asfaltbetoon : bituumen või emulsioon, killustik, looduslik v tehisliiv, mineraaltolm. Asfaltbetooni liigitatakse: kuumad, soojad ja külmad. Asgfaltbetooni omadused: • Segu poorsus 11-22 % • Veeimavus poorsel -8% • Marchalli katse- katsekeha diameetriga 101 ja kõrgusega 63,5mm survestatakse pressipindade vahel kuni purunemiseni. Bituumenpaberid ja papid- paber ja papp immutatkse bituumeniga, kasutatakse tuuletõkkematerjalina. Papiga kaetakse katuseid jne, katusekattematerjale ka . Värvid ja lakid 1
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
KAB- · Sobib tavalise koormusega teedele ja tänavatele liiklussagedusega kuni 1500 a/ööp, õuedel, parklates, jalgratta ja kõnniteedel, ajutistel teedel. Pehmet KAB kasu hooajat valisel auguremondil. · ühekihiliste katete paksus minimaalselt 4 cm. · Alusteks sobivad orgaaniliste või mineraalsete sideainetega töödeldud kivimaterjalidest või pinnastest kihid. Lähteained: · Kivimaterjalid moodustavad skeleti, tagades segule nihkekindluse ja kulumiskindluse · Killustik 4 -64 mm · Sõelmed 2-4 mm 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi.
Betooni töötlemisel materjal kõige pealt sorteeritakse, sorditakse, sõelutakse ja eemaldatakse saasteainetest. Kui vastavad protsessid läbitakse, siis on võimalik toota kvaliteetset killustikku, mida saab kasutada täiteainena. [16] Purustamise ja sõelumise süsteem näeb välja selline: esmalt võetakse haaratsite vahele purubetooni suurusega 76 122 cm. Koorimissüsteem (scalping screen) eemaldab betoonipurust mustuse ja võõrkehad ning siis eemaldatakse jäme killustik materjalist. Toimub veel üks puhastamine, sest tuleb tagada, et ringlussevõetud betoon on puhas savist, puidust, plastist ja orgaanilistest ainetest. Puhastamiseks kasutatakse vesi floatsiooni, käsitsi eraldamist, õhu eraldajaid ja elektromagnetilisi separaatoreid. Purustatud betoon ei tohiks sisaldada asfaltit, kuigi vähesel määral see uue toote omadusi ei halvenda. Joonisel 4 on toodud betooni töötlemise tehase skeem. [16]
Hüpoteesiks on väide, et ehitusmaterjalidena kasutatakse betooni rohkem kui puitu. 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Betoon Betoon on põletamata tehiskivi, mis tekib sideaine, täitematerjali ja vee kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniseguks või värskeks betooniks. Sideainena kasutatakse betoonisegus portlandtsementi, tsemendi eriliike, harvem lubisideainet, kipsi ja põlevkivituhka. Täitematerjaliks on tavaliselt liiv, kruus või killustik. Täitematerjale on betoonis umbes 70% ja nad moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist ja veest sideainekivi. Betoonisegu omaduste reguleerimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisandeid, näiteks plastifikaatoreid, õhku sisse viivaid, tardumist kiirendavaid ja aeglustavaid lisandeid jpm. (Otsman, 1976: 24). Betoonisegu valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile, sealjuures tuleb lähtematerjalid valida nii, et betoonisegus oleks minimaalne kogus tsementi ja
suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. 5 4.2.1 Maavarad Maavarad moodustavad majanduslikust kasust suure osa. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Liiv, kruus ja killustik on Norra maavaradast ühed olulisemad. Igal aastal kasutatakse Norra ehitussfääris neid materjale umbes 53 miljonit tonni, mis teeb 12 tonni iga Norra elaniku kohta. Tähtsamad liiva- ja kruusa maardid on tekkinud viimase jääaja jooksul jääsulamisvetest kokku kantuna. Tehnilised mineraalid, mida Norras kaevandatakse on ilmeniit, oliviin, grafiit, karbonaadid, talk, kvarts, ja nefeliin. 4.3 Kliima Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe.
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
muutusest tekitanud sisemiste jõudude intensiivsus, mis on suunatud struktuuri säilimisele). Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele (tala). Kõvadus: materjali pindmise kihi vastupidavus muljumisele või purunemisele välisjõu mõjul. Võimaldab määrata survetugevust ja valida töötlemimeetodit. Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad, killustik teeehituses jne), hinnatakse peenenenud materjali suhe kogu hulka. Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). Sõmermaterjalide purunevus muljumisel: betooni jämeda täitematerjali tugevuse ligikaudseks hindamiseks kasut. tema purunevuse määramist muljumisel silindris. Iga killustiku või kruusa fraktsiooni katsetatakse eraldi. Võetakse kindel kaalutis ja määratakse purunenud osa osatähtsus.
Geotehnika alused Sissejuhatusases *geotehnika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad , tunnelid , teed , maanteed-projeteerimisek ja ehitamiseks. *geodeesia on teadus, mis k2sitleb maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvärja määramist ning tegeleb maa pinnasosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasamdile Mõõtkava n2ide 1:10000 Pinnase klassifikatsioon Fraktsioon Alafraktsoon Rahvusvaheline Osaleste suurus tähis Väga jäme Suur rahnud LBo /630 pinnas Rahnud Bo /200kuni 630 Veerised Co 63 kuni 200 Jä...
Näited- teemant, grafiit 76. Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Näited- KCl, KBr 77. Röntgenstruktuuranalüüs- määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud pragusid määratakse metallide sulamite elementkoostist. 78. Pulbrid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest. Näited- Kips, Kriit, Jahud 79. Puistematerjalid- kvartsliiv, kiviliiv, killustik. 80. Poorid ja poorsus- Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. 81. Pulbriliste segude lahutamine- Osakeste suuruse järgi; Erikaalu järgi; Õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini; Magnetiliste omaduste järgi VII METALLID, SULAMID 82. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi- Kergsulavad (Tina); Rasksulavad (Titaan); Kesksulavad (Cr) 83. Metallide liigitus- mustad (malm, teras), värviline 84
(segutüüp) kiht AC BASE 16,h=6cm Killustikmastiksasfaltkate 43004 m2 11000 2,47 4,52 1,65 95145,5 (segutüüp) SMA12,h=5cm Peenarde kindlustamine 44501 m2 500 1,96 4,00 2,38 4171,2 (purustatud kruus, killustik jne.) 9.MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 90201 Muru kasvualuse rajamine ja külv m2 4000 3,01 3,98 27964,4 ITP Palgad Projektijuht kuu 4 3400 13600
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Konstruksioonid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3..Puitkonstruksioon..............................................................................................................2-16 4.Betoonkonstruksioon....................................................
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused..........................................................................................................
4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multsikihi paksus varieerub sõltuvalt materjali õhulisusest 10-30 cm-ni. Peenestatud männikoort kasutatakse eelkõige ilutaimepeenarde multsimiseks, kuna kvaliteetne männikooremults on ühtlasi ka dekoratiivne. Haljastuses kasutatakse ka peenefraktsioonilist graniidikillustikku või jämedat kruusa. Puukoor sobib rohkem maa-, killustik linnatingimustesse. Kilemultsi kasutamine on Eestis levinud maasikakasvatuses. Kilemultsil valmib saak varem ja see võimaldab saada kõrgemat hinda. Samas ei ole võimalik kilemultsiga istandust harida ja see tingib alates 3. saagiaastast viljade suuruse vähenemise. Samuti on kilemultsi kasutamisel raske tõrjuda kedriklesta. Seetõttu on viimasel ajal hakatud uurimuste alusel pooldama põhumultsi, mis põletatakse koos maasika niidetud lehtedega kohe pärast saagi koristust
NR. 1 Elektrikaabel jm 800 25.04.2011 ajutise elektri saamiseks platsile 2 Soojakud, WC-d, konteinerid tk 12 27-28.04.2011 Paigaldamine platsile 3 Veetorud jm 45 25.04.2011 Ajutise veevarustuse saamiseks platsile 4 Drenaazitorud, kaevud jm/tk 98/5 25.04.2011 Ehitusplatsi kuivendamine 5 Killustik m3 38 28.04-02.05.2011 Aluspinnase rajamine 6 Kannvundamendid m3 16,1 20-23.05.2011 Vundamendi montaaz 7 Karkassipostid tk 33 24.05.2011 Postide montaaz 8 Lõugtalad tk 56 26.05.2011 Talade montaaz 9 Kergkruus aluspõrandale m3 202 26.05.2011 Aluspõranda ehitus
- terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struktuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuurimuutused
12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester). 2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus on näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. 3) Termoaktiivsed polümeerid kõvastuvad kuumenemisel, kuid ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumut...
· suur survetugevus (120...300 N/mm2), · väike tõmbetugevus (1/40 ... 1/60 survetugevusest), · suur tihedus(2500...2800 kg/m3), · väike veeimavus (0,5...0,8 % mahust), · suur külmakindlus (üle 200 tsükli), · suur soojajuhtivus (soojaerijuhtivus 3,1...3,6 W/m0C), · suur kõvadus (Mohsi skaala järgi 6...7), · suur kulumiskindlus, · hästi poleeritav, · väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); 11 · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 3.1.2 SETTEKIVIMID
müratus soojad veetihedad ja niiskuskindlus 58 37. Pinnasele projekteeritavate põrandate põhielemendid, hüdro-ja soojaisolatsioon. Pinnasele ehitatavad põrandad tuleb kaitsta nii niiskumise kui ka külma eest. Niiskustõkke lahendus sõltub pinnase niiskuse ulatusest - kas on tegemist vaid loomuliku niiskusega või surveveega : Pinnakate 2. Raudbetoonplaat 80 mm 3. Ehituspaber 4. Killustik 200 mm 5. Niiskustõke 6. aluspinnas Sageli tuleb põrandad ehitada soojadena -kui oleme kestvalt kergetes jalanõudes, kus tegutsevad väikesed lapsed, ruumid, kus liigume-oleme paljajalu. 1. Põrandakate1.Põrandakate 2. Niiskustõke2. Raudbetoonplaat 3. Kaldekiht3. Niiskustõke 4. Raudbetoonplaat4. Tasanduskiht 5. Ehituspaber5. Soojustus kergkruus 59 6. Soojustus6. Aluspinnas 7. Aluspinnas 1
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aero...
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
Enamikes elamiskohtades on tehtud vigu intensiivse keskkonna muutmisega, seda aga ei saa muuta vastupidiseks ilma globaalsete püüdlustega. 3. Kuidas on seotud looduslikud ehitusmaterjalid ehitustegevusega? Ükskõik millise ehitisega meil ka tegu pole kasutatakse ikka suurt hulka erinevaid looduslikke materjale. Materjali õige kasutamine ja nende omaduste hea tundmine on hädavajalik ükskõik millise ehituse juures. LUBJAKIVI- pae murdmine ja purustamine paekarjääris; killustik, ehituskivi; nt. lubja tootmine- sideaine; betooni tootmine- täitematerjal; ehituskivina kasutamine- silikaattelliskivi sisaldab kustutamata lupja LIIV JA KRUUS- kaevandamine liiva- ja kruusakarjääris; nt betooni tootmine- liiv peentäitematerjal SAVI- kaevandamine savikarjääris; nt telliste tootmine, katusekivide tootmine PUIDUTOOTED- nt lauad, prussid, uksed, aknad Konstruktsiooni või ehitusmaterjalide valik peab olema nii tehtud, et oleks saavutatud parim
1.Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suu...
Sisukord 1.Keskkonnajuhtimine........................................................................................................2 2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus...................................................................5 3.Õhu puhastamine aerosoolidest........................................................................................6 4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga...........................................................9 6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega.............................................................11 7.Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest..................................................12 8.Reovete koostis ning omadused.....................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid..................................................................................
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suu...
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis laudisele parred ...
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab s...
materjalis; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud pragusid; määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs). Kallis! 73. Pulber on üks tahke aine ja materjali eksisteerimise vorm kus osakeste suurus on 100-500 m näited: kips, kriit, jahud, tärklis peenestatud lubjakivi, portlandtsement. 74. Puistematerjalide osakeste suurus on >500 m. Nt kvartsliiv, kiviliiv, killustik, tolm- savid saviosakesed, kodus tolm- kristalsed(kvarts, kaltsiit, paekivist) ja amorfsed(nahk), tekstiil. 75. Poorid ja poorsus: Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: mikropoor, läbimõõt <1nm; mesopoor, läbimõõt 2-50 nm; makropoor >50 nm; Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad
Fosfor ei leostu. * (NH4)2HPO4 diammofoss, 21:33:0. * KNO3 kaaliumnitraat. Aianduslik väetis, leiab kasutamist hüdropoonikas väetislahuste valmistamiseks. Hüdropoonika mulda ei kasutata, selle asemel mõnda teist substraati. Idee selles, et taimed põhimõtteliselt vajavad ükskõik mis substraati vaid kinnihoidmiseks, toitained antakse kõik kastmisveega. Nt. on Luunja kurgid kasvatatud kivivillal. Substraadiks sobib killustik, liiv, kruus jpmt. b) Kombineeritud väetised - saadud mitmete keemiliste ühendite kokkusulatamisel ühte graanulisse. Võrreldes lihtväetiste ja väetissegudega on eeliseks see, et kõik vajalik on ühes graanulis koos. Eeslis võrreldes liitväetisega erinevate toitainete vahekorda on võimalik varieerida, nomenklatuur on lõputu. c) Väetisesegud (Blend). Saadakse mitmesuguste lihtväetiste segamisel.
1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjali 1)Valdav osa tahkeid aineid on polükritalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallides. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kritsallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2)Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokritallid on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Anisotroopia on nähtus, kus monokritall omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kritall. Omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükritalne meterjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükrital...
· tuleb arvestada mängijate arvulisusega reaalne osavõtjate hulk · tuleb arvestada soolise koosseisuga haprad-jõulised mängud · tuleb arvestada mängimise kohaga sees (ruumis) või õues; mängimisala (territooriumi) mõõtmetega (suur-väike, avar-kitsas); · tuleb arvestada ohuteguritega ruumis juhtmed, mööbel, valgustid, libe põrand, aknad jne; õues ebaühtlane pinnas (augud, mättad), asfaltkate, muru, liiv, killustik jne; mängud vees või veekogu lähedal (kallas, vee sügavus jne.) · tuleb arvestada mängimise ajastatusega hommik, peale lõunat, õhtul; peale söömist, peale uinakut, peale pikaajalist füüsilist või vaimset tegevust · tuleb arvestada aastaajaga ja ilmastikuoludega õhu- ja toatemperatuur, õues tuule tugevusega, vihmast tingitud libedus jne. · tuleb arvestada ürituse olemusega pidulikel (kostüümid, pidulik riietus) ja
Johannes Kukebal Maikel Astur SELETUSKIRI PROJEKTILE Õppeaines: Teede projekteerimine Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: Meelis Toome Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 1. LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................................................................6 4. ASUKOH...
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
ORDOVIITSIUM 488-443 mln a ! Pakerordi lade nn oobulusfosforiidis leidub fosforit (P2O5) sisaldavate peajalgsete kodade fossiile, sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m). Kukruse lade kukersiit e põlevkivi. Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa,Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe). Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu). Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade vähese rauasisaldusega klaasiliiv. Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril. Mustvee-Pärnu joonest lõunas
Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks. Lõpptulemusena tolmuosakesed liiguvad pos. laetud elektroodi poole, kaotavad kokkupõrkel oma laengu ja sadestuvad raskusjõu mõjul
Tekib iseenesest vaja hapnikku ja toitaineid e reovett. Pealmine kiht biokilest on aeroobne (saab hapnikku), selle alla jääb anersoobne kiht mikroorganisme (sinna hapnik väga ei jõua). Biokile kasvab pidevalt ning toitub reoainetest, kasvades see biokile maht suureneb ja tuleb tükkidena täidise lahti. Biofiltrid jagunevad nõrg- ja sukelbiofiltriteks: o Nõrgfiltrites nõrgub reovesi aeglaselt läbi biokile tugimaterjali (tugimaterjal nt killustik, plastiktükid mistahes materjal, peaasi, et palju pinda, kuhu biolkile saab tekkida). Biokilesse seotakse reoained (biokile kasvab reoainete toel)! o Biofilter peab olema õige koormusega, kus biokilet ei tekiks liiga palju ega liiga vähe o Biokile kasv võtab aega mõnest päevast mõne nädalani o Mürgid võivad biokilet kahjustada (biokile intensiivne irdumine) o Sukelfiltrites on biokile vahelduvalt või pidevalt reovee sees.
); Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 6 Konstruktsioonibetoonina on mõeldav kõigi eespool loetletud betooniliikide kasutamine. Käesolevas kursuses käsitletakse peamiselt tiheda struktuuriga tavabetooni (normaal- betooni). 1.2 Betooni struktuurist Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest kar- kassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapil- laare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struk- tuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuu-
Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks. Lõpptulemusena tolmuosakesed liiguvad pos. laetud elektroodi poole, kaotavad kokkupõrkel oma laengu ja sadestuvad raskusjõu mõjul
intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal
tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened. Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 86. Pulbriliste segude lahutamine. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 90. Värvilised metallid. 82. Puistematerjalid, näited. liigitatakse kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. a) tiheduse järgi: Tolm- savid, saviosakesed, väga peened · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
