koguseid. 4) Kaevise laadimine ja vedu karjääris Kaevise laadimiseks kasutatakse ekskavaatorit ja kopp-laadurit, mis laevad kobestatud dolokivi massi kallurveokile, mis toimetab kaevise purustuskompleksi. 5) Killustiku tootmine, sorteerimine, ladustamine ja transport Valmistatavad killustiku fraktsioonid olenevad turu nõudlusest, peamisteks fraktsioonideks on 8 16 mm, 16 32 mm, 32 64 mm. Sorteeritud killustik ladustatakse selleks ettevalmistatud laoplatsidele. Kui purustus-sorteerimissõlm asub astangu peal, moodustatakse laoplatsid katendist vabastatud maavarakihile, hiljem paigutatakse need koos purustus-sorteerimissõlmega karjääri põhjale. Sorteerimisjäägid ja sõelmed kasutatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel. Valmistoodangu laadimiseks kasutatakse kopp-laadurit. Valmistoodangu väljavedu toimub valdavalt tellija transpordiga.
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
100-200 mm. Tihti kaasneb sajuga tugev tuul ja siis möllavad jääväljadel tuisud. Huvitav nähtus on Arktikas virmalised, mis elustavad polaarööd ja on vahel nähtavad ka Eesti põhjataevas. Mitmevärvilised virmalised tekivad kosmilise kiirguse mõjul atmosfääri kõrgemates kihtides. Elustik ja inimtegevus Arktika elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Pinnast katab killustik ja kooriksamblikutega kaetud kivitükid, mullad on primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Taimestik on hõre, peamiselt kasvavad tarnad, mõned kõrrelised, samblikud ja harvem samblad. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka vähesed õistaimed, näiteks polaarmaguun. Loomastik on liigiveane, peamised loomad on: hülged, kotikud, morsad, jääkarud, lemmingud, polarrebased ja polaarhundid. Külmades arktilistes vetes ujub ka maakera suurim imetaja sinivaal. Rikkalikul on kalu
intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
loomasöötades ning täiteainena asfaldis, paberis ja plastides.[11] Ehituskivina kasutatav paekivi peab vastu pidama ilmastikutingimustele, tugevale survele, löökidele ning kuumusele. Keemiline koostis, struktuurilised ja tekstuurilised iseärasused mõjutavad paekivi füüsilisi näitajaid.Eesti ehituslubjakivide survetaluvus on valdavalt 600-800 km/cm2. [1] Pilt 6. Töödeldud paekivi ehk paekivi killustik [4] 5. PAEKIVI TÜÜBID NING KASUTUSALADE TABEL Antud tabelis (Tabel 1) on näha põhilisemad paekivi leiukohad Eesti piires. Peamisel kasutatakse siis kas killustikuna, ehituskivina, tehnoloogilise kivina või tsemendi toorainena. Näiteks sõrmuspaas, savikas lubjakivi ja mergel Ohesaare, Kaugatuma ja Kuressaare lademetest ei leita neile otstarvet. Tabel 1. Paekivi tüübid ning kasutusalad [11] KOKKUVÕTE
Parkla ja juurdepääsu aluskihi rajamine, 250mm 1722 killustikalus koos tihendamisega 174 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 3585 Kõnniteede dreenikihi rajamine, 200mm liiva koos 1723 tihendamisega 61 m3 0,3 0,41 6,3 3,9 648 Kõnniteede aluskihi rajamine, 200mm killustik koos 1724 tihendamisega 61 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1257 173 Teede ja platside katted 1731 Asfaltbetoon TAB-12-II, 40mm 108 m2 0 1,98 3,4 0,59 645 1732 Asfaltbetoon PAB-16, 40mm 1230 m2 0 2,99 7,12 1,19 13899
ja ladestumisel 3. Moondekivimid ehk metamorfsed tekivad kõigi võimalike kivimite ümberkristalliseerumisel kõrgenenud rõhu toimel. Jaotatakse sõltuvalt lähtekivimist: a. Ortokivimid tekivad tardkivimite moondel. (graniit gneiss) b. Parakivimid settekivimi moondel. (liivakivi kvartsiit) · Tunda ära tavalisemad kivimid, nende kasutamine Graniit tähtis ehitusmaterjal, killustik, betoonitäide, skulptuurid Lubjakivi lubja tootmine, tsemenditööstuses, ehitusel, metallurgia, paberitööstuses Liivakivi ehitusmaterjal, tööstuslik toore Põlevkivi fossiilne kütus, keemiatööstuse tooraine. · Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine
Betooni vastupidavus Sissejuhatus Vastupidavust võib defineerida, kui materjali võimekust olla kasutamiskõlbulik kogu temale ettenähtud aja jooksul. Vanasti arvati betoonil olevalt uskumatult suur vastupidavus, aga kogemused viimaste aastakümnete jooksul on tõestanud vastupidist. Betooni omadus sõltub üldjuhul kahest aspektist: füüsilisest ja keemilisest vastupidavusest. Füüsilise all on mõeldud eelõige ilmastikutingimusi (külmumine, kuumus, tuul, vesi) ja keemilise all porsumist (reaktsioonid sooladega, mereveega, hapete ja leelistega). Lisaks tuleb veel arvestada betoonis olevate raudstruktuuridega, mis kipuvad roostetama. Järgnevalt on ära toodud võimalikud variandid nende probleemide lahendamiseks ja soovitused, et ära hoida tulevikus ulatuslikke parandustöid, mis antud juhul on päevakorras ebakvaliteetselt ehitatud hoonete puhul. Betooni poorsus Kivistunud tsement sisaldab endas poore ja pragusid, mis on varieeruvad. Betoon...
tõkistada. (3) Kõik sõidukile laaditud trumlid tuleb keskelt ketiga omavahel kindlalt ühendada. §15. Plaatmaterjali vedu (1) Plaatmaterjal peab enne laadimist olema virnastatud ja virnad seotud. Lehtmetalli on soovitatav siduda metallribadega. (2) Virnad tuleb sõidukile kinnitada. Kui sõiduki kere on varustatud külgseinte ja postidega, ei ole kinnitamine nõutav. §16. Puisteveose vedu Viskoosset või puistematerjali (ehitussegu, killustik, liiv, jäätmed jne) on lubatud vedada ainult sõidukiga, mille kere on tihendatud ja omab piisavalt kõrgeid servi, vältimaks veose sõidukilt pudenemist. 5. peatükk OHUTUSNÕUDED §17. Üldnõuded (1) Veos peab sõidukile olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud selliselt, et ta ei ohustaks inimesi, ei kahjustaks keskkonda, ei takistaks liiklust ega tekitaks muud varalist kahju.
Poollahkne kanalisatsioon osa sademe veest läheb kokku reovee kanalisatsiooniga.Niisugust kanalisatsiooni süsteemi kasutatakse selleks et pesta läbi kanalisatsiooni torustikku. Kanalisatsiooni puhastusseadmed Imbväljak Imbväljaku põhja paigaldatakse drenaaz toru.Nendele paigaldatakse biotekstiil kangas.Biotekstiilkangas paigaldatakse selleks,et väikesed mulla osaksed ei ummistaks ära drenaazi avasid.Kaetakse liivapadjaga.Siis pannakse 70cm killustik peale,siis uuesti liivapadi.Liivapadja peale paigaldame imbtorud.Imbtoru on hallivärvi ja drenaaztoru on musta värvi.Kui imbväljak jääb kõrgemale siis kasutatakse ülepumpamis jaama.Vesi kogutakse reservaari.Imbtorude ümber on paigaldatud ka biotekstiil,ja siis kaetakse pind mullaga või liivaga.Pump lõõb vee imbtorudesse,imbtorudel on all avad.Vesi hakkab avadest välja tilkuma.Läbides liivapadja,killustiku ja uuesti liivapadja,vesi jõuab filtreerituna drenaaz torudesse
intensiivsed ja okoloogilised tehnoloogiad aianduses, nende plussid ja miinused; Maailma olulisemad aiandustootmisega tegelevad riigid. Põllumajandusel on üldises majanduses maailma mastaabis üsna suur osatähtsus. Samuti on suur osakaal aiandusel kogu põllumajanduslikku tootmist arvestades. Taimsete toiduainete aastase kogutoodangu osas on köögiviljad maailmas 4 kohal nisu, riisi ja maisi (teraviljaks) järel. Kui aastate 1979... 1981 keskmisena oli köögivilja kogutoodang maailmas 358 milj. tonni, siis aastaks 1992 oli see tõusnud 26%, ehk 452 milj. tonnini. Üle poole maailma köögiviljatoodangust pärineb Aasiast, millele järgnevad Euroopa ja Ameerika. Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Itaalias on puuviljanduse toodang suurem kui köögiviljanduse. Puu- ja köögivi...
7. Kordamisküsimused. Kivimaterjalide purustus-, sorteerimis- ja rikastusseadmed. 1. Kivimaterjali töötlemise protsessid lähtuvalt lõpptulemusest, purustusaste, arvutused. Kivimaterjali töötlemise lõpptulemusest lähtuvalt eristatakse kahte protsessi: a) purustamine, mille lõpp-produktiks on erinevate terasuurustega killustik b) jahvatamine, mille lõpp-produktiks on erinevate osakeste mõõtmetega mineraalne pulber (teatud ka kui filler). Mõlemad protsessid jaotuvad veel lähtematerjali tera keskmise mõõdu ja produkti tera keskmise mõõdu suhte alusel, mida purustusastmeks kutsutakse ja arvutatakse seosega: C=Dk/dk, kus Dk-lähtematerjali tera keskmine mõõt ja dk-produkti tera keskmine mõõt. Lähtematerjali terade keskmine mõõt määratakse kas
toit välja. Õgimise vaheajal paastutakse või peetakse dieeti, vaevab masendus- ja süütunne. Oksendamist kutsutaks esile näppe kurku ajades või liigeses koguses vett juues. Buliimia kahjustab ainevahetust, limaskestasid, hambaid(maomahla toimel), kõhuvalud ja seedehäired. Tihti lõppeb enesetapuga. 8 Pika On haigus kus inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju. Söödavate objektide alusel eristatakse kolme vormi: Geofaagia: Menüü moodustab savi, muld, killustik, liiv jne. Amülofaagia: Süüakase tärkliserikkaid asju: Toortärklist, tärgeldusained, jahu, tainast, kliistrit. 9 Pagofaagia: Armastavad lund ja jääd. Lisaks eelnevale süüakse ka taimelehti, juukseid, vaha, villa, kohvipaksu, seepi, söögisoodat, tuhka, krohvi, riideid, konisid, kriiti, pliiatseid jne. Põhjused: 1. Füsioloogilised vaegused- mikroelementide vaegus, tihti rasedatel naistel. 2
Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on
20 cm; b) 3. niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm 3. Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul aktiivtsoonis (katte pinnast kuni 1,5 m sügavuseni) peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. 4. Olemasoleva muldkeha materjali väljavahetamise ja dreenkihi lisamise vajalikkuse üle otsustavad koostöös tellija ja projekteerija lähtudes majanduslikust otstarbekusest. Fraktsioneeritud killustik ja optimaalse terastikulise koostisega killustik - mis on vahet franktsioneeritud koosneb kindlatest fraktsioonidest, optimaalse terastikuga on nullist kuni mingi fraktsioonini. Mis on ridakillustik, mis vahe on ridakillustikul ja sidumata segul - Ridakillustik - fraktsioneeritud täitematerjal, mille teramõõdud D8 mm ja d0 ning mille kesksõela läbinud materjali kogus massiprotsentides jääb vahemikku 20 kuni 70%. sidumata segu peaks olema fraktsioneerimata, d=0, ilma sideaineta.
Ehitusplatsi sõidutee laius on tavatöödel minimaalselt kolm meetrit. Ehituse teede planeerimisel peab arvestama masinate minimaalsete pöörderaadiustega ning manööverduseks vajaliku tee laiusega. Tee pöörderaadiused valitakse, arvestades veokite manööverdusvõimet, kuid mitte alla 12 m. Teekõveruse (kurvi) piires tuleb sõidutee laiust suurendada 5 meetrini. 11. Millised on sobilikud materjalid ehitusplasti pinna katteks? Ehitusplatsi ettevalmistamisel on levinud kattematerjal paekivi killustik fraktsiooniga 16...32. Killustik paigaldatakse peale kasvupinnase eemaldamist ehk pinnase koorimist. Killustiku paksus on sõltuvuses ehitusplatsil tekkivatest koormustest. Reeglina on killustiku paksus 100...200 millimeetrit. 12. Nimetage ohutusnouded transporditoodel. Ehitusmasinaid ja seadmeid tuleb kasutadaohutult, järgides nende kasutusjuhendit, tootja nõudeidja ettekirjutusi. ... 13. Tooge naiteid
liivasid. 186. Tehnoloogiliste vahekihtide ülesanded: · Võimaldama ehitus- transpordimasinatel liikumist kihil · Takistama kihtide omavahelist segunemist · Vältima naket tsementbetoonkatete ja mineraalse aluse vahel · Kaitsma aluskihtide ilmastiku ja liikumismõjude eest 187. Kruusast aluste ja killustikaluste võrdlus Kruus Killustik Ehitatkse kahekihilisena b(alumine-jäme, ülemine Võib immutada liivtsementseguga- tsemak peen) Vähim kihi paksus 10 cm Tugevus määratakse kruusa enda tugevusega Aluse laius on laiem katendi alusest Kruusakihile mis, ei ole töödeldadud sideainega, on
5) sideaine järgi: jagatakse betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne betooniks 6) täitematerjali järgi: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiitbetoon 7) struktuuri järgi: tihe, kore ja mullbetoon 29.Betooni koostiskomponentidekvaliteet-nõuded liivale, killustikule/kruusaleja veele Liivadest eelistatakse jõeliiva kuna sisaldab vähem saastet ja seeläbi ei vaja läbipesemist. Tera suurus on vahemikus 0,125- 4,0mm Killustik peaks olema vett täisimanuna 1,5-2 korda tugevam, kui betooni nõutav survetugevus. Kruusa eelised killustikuga võrreldes: ei vaja eelnevat purustamist, väiksem tühiklikkus, paremini töödeldav; miinused: nõrgem nake tsemendimördiga, suurem saastavate lisandite sisaldus. Vesi peab olema joogivesi või siis vesi mis on aluseline. Merevett võib kasutada, kui tema soola protsent ei ületa 2%, raudbetooni puhul ei tohi kindlasti merevett kasutada. 30
rõhu ja temperatuuri tingimustes. · Sõltuvad lähtekivimitest: o Ortokivimid tardkivimite moondel (nt. gneiss < graniit) o Parakivimid settekivimite moondel (nt. marmor <lubjakivi) 6) Tunda ära tavalisemad kivimid (graniit, lubjakivi, liivakivi, põlevkivi), nende kasutamine. Graniit tähtis ehitusmaterjal, killustik, betoonitäide, skulptuurid Lubjakivi lubja tootmine, tsemenditööstuses, ehitusel, metallurgia, paberitööstus Liivakivi ehitusmaterjal, tööstuslik toore Põlevkivi keemiatööstuse tooraine, fossiilne kütus 7) Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilis...
T / T=1; AL = 2,36; AK = 3,82 Segu vahekord massi järgi: 1 : 2,38 : 3,82 Vesitsementtegur W = 0,53 Betooni tihedus ρ0 = 2404 kg/m³ Korrigeeritud tsemendi kogus T = 2404 / (1 + 2,36 + 3,82 + 0,53) = 311,8 kg/m³ 4.3 8 liitri betoonisegu saamiseks vajalikud kogused: V = 165 * 8 / 1000 = 1,32 [kg] T = 311,3 * 8 / 1000 = 2,490 [kg] L = 734,7 * 8 / 1000 = 5,878 [kg] Killustik jagunes peene- ja jämeda fraktsiooniga killustikuks suhtega 1 : 3. Peen fraktsioon oli terasuurusega 4- 8 mm ja jäme 8 – 16 mm. Kpeen = 1189,1 * 0,25 * 8 / 1000 = 2,378 [kg] Kjäme = 1189,1 * 0,75 * 8 / 1000 = 7,135 [kg] Vee koguse arvutamiseks leiti liiva niiskussisaldus 7 päeva kuivanud liiva koguse kuivamisel: mmärg = 185,3 [g] mkuiv = 182,0 [g] w = (mmärg – mkuiv) / mmärg * 100 % w = (185,3 – 182) / 185,3 *100 = 1,78 %
Asfaltkatete tasasusfreesimine ja purustamine. Freespurust katete ehitamine. Mulla ja täitepinnase sõelumine ning müük. Asfaltbetooni tootmine poorne asfaltbetoon tihe asfaltbetoon killustikmastiksasfalt kerge asfaltbetoon must killustik dreenasfaltbetoon külm asfaltbetoon Asfaltkatete ehitus Asfaltbetoonkatete paigaldus teedele ja platsidele. Raudteedivisjon Raudteede projekteerimine. Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse kehtestatud nõuetele. vastavuse kontrollimise aruannete koostamine
Nad on tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Kasutuskohad: ehitusmaterjalid killustik, sillutuskivid, äärekivid, välistrepiastmed, plaadid põrandateks või seinte vooderduseks, skulptuursed detailid jne. 14. Settekivimid eriliigid, kasutuskohad Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt
Graniiti leidub mandrijää liikumisega siia tulnud graniitrahnudes. Graniitaluspõhi asub Eestis sügaval ja sealt seda ei kaevandata. Graniiti kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. 57 Graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: väga tugevad, kulumiskindlad, ilmastikukindlad, vastupidavad. Peamised ehitusmaterjalid, mille tegemisel on kasutataud graniiti: killustik, sillutuskivid, äärekivid, välistrepi-astmed, plaadid põrandateks või seinte vooderduseks, skulptuursed detailid jne. 5.3. Settekivimid Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel. Näiteks: tardkivimid on murenenud ilmastiku toimel. Nii on tekkinud liivad, kruusad, savid; elusorganismide jäänused (skeletid, kestad) on sadestunud veekogude põhja. Need on orgaanilised kivimid. Nii on tekkinud lubjakivi;
omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Tardkivimite kasutuskohad: · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel.
2 5 sisaldavate peajalgsete kodade fossiile sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m) Kukruse lade – kukersiit e põlevkivi Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa, Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe) Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu) Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade – vähese rauasisaldusega klaasiliiv Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus,
OÜ Betoondetail Betoonist rulapargid Eestisse Koostanud Keijo Ruuven August 2014 Sisukord Rulapark, rulapargid Eestis, betoonpark, ajalugu........2 Miks betoon?............................................................................3 Disaini mitmekülgsus....................................................3 Sobivus ümbruskonnaga.............................................3 Töödeldavus......................................................................4 Näiteid maailmast...........................................................5 Ilmastiku-ja kulumiskindel...........................................6 Hooldusvaba.....................................................................7 Puitparkide tüüp-probleemid Eestis................................8 Maksumus, hinnavõrdlus puitparkidega.....................10 Kokkuvõte....................................
1. TÖÖ EESMÄRK Esimesel nädalal määrasime korrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali...
*monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, *monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), *esineb ühendusosade korrosiooni oht, *terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 8.3. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: *toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, *sarruse valmistamine, *betoonisegu valmistamine, *toodete vormimine, *toodete kivistamine, *toodete vormist vabastamine, *tehniline kontroll ja toodete markeerimine, *valmistoodangu ladustamine. Tähtsamad raudbetoontoodete valmistamise moodused on järgmised. Agregaat-voolumeetodi puhul tõstetakse valmistatav toode (koos vormiga) ühelt opertsioonikohalt teisele kraana abil. Igas kohas peatub toode nii kaua, kui vastava töö sooritamiseks aega kulub.
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täi...
Liivakivi Koosneb peamiselt *klaasi tootmine kvartsist, muud *ehitusliivaks mineraalid sees. Eestis on punase värvusega. Pude, liiva setitamine Graniit Aeglasel tardumisel *hauasammaste maakoores tekkinud valmistamine ränirikas kivim. Koosneb *väga hea päevakivist, vilgust ja killustik kvartsist. *ehitus *skulptuurid Basalt Palja silmaga *ehitusmaterjal nähtamatud kristallid. *skulptuurid Ränivaesest magmast, Marmor Tekib lubjakivimi *dekotatiivkivi moondumisel. Ilus *plaadid voolujooneline tekstuur. *skulptuurid
ja põhjavesi. Vundamendi äärde rajatud lillepeenraid kastes kallame ise vett vundamendile. Taimede juured hoiavad pinnase niiske. Niiskust otsides võivad juured tungida vundamendi sisse. Vihmavesi jookseb maapinnal vastavalt kaldele. Tugeva saju korral on vett nii palju, eriti kuival pinnasel või asfalteeritud pindadel. Kapillaarset imendumist saab takistada tihedate kihtide või suureteraliste materjalidega nagu kruus või killustik. Vee ärajuhtimiseks tuleb ehitada drenaaz. Drenaazi ehitamine on suur töö. Enne tuleks kontrollida, kas vundamendi niiskuskoormuse vähendamiseks on teisi võimalusi. Eelkõige peab maapinna kalle olema õige ning vihmaveerennid ja torud olema korras ja suunama vee hoonest eemale. EHITUSNIISKUS Ehitusniiskuse all mõeldakse lisaniiskust, mis satub materjalisse selle valmistamisel või paigaldamisel. Betoon ja mört sisaldavad palju vett, sest see on vajalik kivistumiseks
Peale selle · Tsementmört tagab vilgukivi suurepärase kaitse UV-kiirte eest. Värvis sisalduv linaõli tekitab väga hea 2. Täiteainete järgi: nakkuvuse aluspinnaga. · Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle (2)Antratsiit (ladina 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks keeles anthracites, vanakreeka keelest loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna "süsi; karbunkul") on vanim ja kõrgema see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel moondumise tasemega kivisöemodifikatsioon. kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega Antratsiidile on iseloomulik suur tihedus ______ või peeni ______ liivasid. Liiva, mis (15001700 kg/m³) ja metalliläige.
kokkukleepumise tagajärjel. · Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. · Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : 05.05.2014 · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 16. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes.
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast s...
siiski kergesti purustada ja ümber töödelda, siis tarvitatakse seda laialdaselt ehitusmaterjalina. Temast valmistatakse ka käiasid, luiskusid jm. Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit on kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakivi. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniit ehk raudkivi on väärtuslik ehitusmaterjal. Oma suure kõvaduse ja külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituses, samuti betoonitäitena. Graniidist valmistatud trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid on väga vastupidavad. Eestis maapinnal graniiti ei paljandu. Ehituses ja killustiku tegemiseks on kasutatud rändkive (rändrahne). Joonis 17. Basalt Joonis 16. Graniit Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim, kasutatakse ehitusmaterjalina ja skulptuuride valmistamiseks. 9
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Rooma linnal oli oma tippajal teedesüsteem, kus oli 29 Roomast radiaalselt väljuvat teed. Nende teede ülesandeks oli hoida koos Rooma provintse ja hõlbustada nede valitsemist.Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Ta on tuntud oma ökonoomse killustiku konstruktsiooni poolest. Tema idee oli, kuiv pinnas ei vaju, niiet ta soovitas anda aluspinnale kumera kuju, et vesi saaks paremini ära voolata. Tema ideed on kasutusel teeehitusel ka praegu Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korra...
loetakse enamike tsementide puhul 28 päeva. Sellel vanusel määratakse tsemendi normtugevus-tugevusklass. 16 BETOONID 1. Mis komponentidest segad kokku betooni? Sideaine, vesi ja täitematerjal (nt tesement,vesi,liiv) Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjal ei reageeri vee ega sideainega ja on enamasti odav materjal (liiv, killustik, kruus). 46. Betooni liigitus tiheduse ja tugevuse järgi (mida tähendab tugevuse puhul nt C20/25) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske- üle 2600 kg/m3; Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 Kerge-800...2000 kg/m3. Ei käi gaas-, vaht-(poor-või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
1) põhifraktsioon 1632 mm kiilekillustiku fraktsiooni 812 mm kulu 25 kg/m2; 2) põhifraktsioon 3264 mm kiilekillustiku fraktsiooni 1216 mm kulu 25 kg/m 2 ja fraktsiooni 8 12 mm kulu 15 kg/m2; 3) põhifraktsioon 64120 mm kiilekillustiku fraktsiooni 1632 mm kulu 30 kg/m2 ja fraktsiooni 812 mm kulu 20 kg/m2. 5 4. MATERJALI VAJADUS Arvutan killustik 16-32 vajadust tonnides. V=(asuurem+a väiksem)/2 x h x b, kus V- killustiku maht m3; asuurem killustiku kihi alumine laius m; aväiksem killustiku kihi pealmine laius m; h - killustiku kihi paksus b tee pikkus m. V=(11,8+11)/2 x 0,2 x 3500 = 9120m3 Killustiku vajaduse tonnides saame mahu korrutamisel 1,7ga (mahu koefitsendiga). Killustikku on vaja järelikult kokku 9120 x 1,7=15504 tonni.
tuleb kõrvaldada killustiku liiaga kohad, Väga pehmed bituumeni laigud tuleks üle puistata killustikuga vältimaks kohest higistamist, Topeltkillustikuga tehnoloogiate puhul peab puistamise kogust väga täpselt jälgima, et loodetavat kiilumisefekti saavutada. ·Rullimise eesmärk: pressib killustiku sideainekile sisse pöörates tera õigesse asendisse. Kivi paikapööramiseks piisab maksimaalselt kahest käigust. Lahtine killustik tuleb eemaldada: kui on ohtlik liiklusele, takistab pindamiskihi formeerumist, võib lahti hõõruda ka kinnised terad, kui hakkavad tekkima vallid tee äärtesse ja keskele. ·Objekti algus ja lõpp peavad olema märgitud kattele.Reguleeritakse fooridega, reguleerijatega ja liiklusmärkidega. · Mustsegusid võib segada soojalt või külmalt, tsükkel- või pidevtoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris. Täitematerjali tuleb kuivatada, kui niiskus on üle 3%
Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda kasutatakse peamiselt tehastes. Mahuline doseerimine seevastu on lihtsamate vahenditega teostatav ja sobivam ehitusplatsil. Tsement ja vesi tulevad doseerida 2% täpsusega ja täitematerjalid 3% täpsusega. Doseerimisel tuleb arvestada ka liivas ja killustikus oleva niiskusega ja veehulka tuleb selle võrra vähendada. Materjalide segistisse asetamise järiekord põhimõtteliselt tähtsust ei oma; nt algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ veest ning segatakse, seejärel listatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord aga segatakse algul läbi kuivad materjalid ja siis lisatakse vesi. Vajalik segamise aeg sõlutb segu plastsuset ja segisti suurusest. Suurem segisti ja jäigem segu nõuavad pikemat segamise aega. Minimaalne segamise aeg kõig 1 kuni 3 minuti piires. Segamisel segu tuheneb ja maht väheneb. Betooni transport ja paigaldus
Maastikuarhitektuuris on tähtis jälgida, et ei kõrvutataks erinevate proportsioonidega taimi lihtsalt niisama, vaid et jälgitaks ka nende suuruste omavahelist kokkusobivust. 5 Pinnase välimuse iseloomustamiseks kasutatakse sõna faktuur, ehk lihtsalt öeldes tekstuur. Paljuski sõltub see vormi kujust ning materjali tüübist. Erinevatel materjalidel on erinev tekstuur, näiteks mida suurem killustik, seda robustsem muster, või siis plaatpinna puhul väiksem muster tundub tihedam. Maastikul on ühed huvitavamad mustrid pärit veelt ning taimestikult. Eri ilma ning tuulega on veepind vägagi erinev ning taimelehtede tekstuurid erinevad üksteisest samuti suuresti, tekitades nii kujunduslikult huvitava vaatepildi. Maastikuarhitektuuris defineeritakse sümmeetriat kui mõlema vaatesuuna suhtes mahulist võrdsust mõlemalt poolt vaatesuunda. Sümmeetriat armastati kasutada eriti baroki aja
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivi...
jäljendada Rooma stiili ja tehnoloogit. Enne 18 saj mingit erilist edu polnud. - Teaduslikult hakati lähenema 18 saj, kui Prantslane Pierre Tresaguet kirjutas memorandumi ja metoodika 152-179mm kividest aluskiht, 25nm kattekruus, 25-75mm kividega katend. - Thomas Telford sotlane arendas eelmise mehe metoodikat edasi selliselt et oleks drenaaziv kiht all ja paigutas sinna suuremaid kive. 179x100 kivid aluskiht, <63mm kivid 100mm kiht, 51mm purustatud kive, 38mm killustik - John McAdam sotlane arendas odava katendi pinnasest ja killustikust (macadami), kasutas tõstetud muldeid, mis tagasid vee äravoolu. Täheldas kitsaste vankriratast kahjustusi suurema läbimõõduga kividega katendi puhul. Leiutas ka odava killustiku teekonstruktsiooni MAKADAM- kolm kihti kildu ja kraavid. Esimene kiht purustatud kividest (killustik fra 75mm) 100+100mm, kolmas kiht kild fra 25mm 50mm kiht. Iga kihti rulliti
Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel
a määrusega nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" kehtestatud korras Nimetatud määruse §35 kohaselt peab prügila ladestamise lõppemisel katma järgmiste kihtidega: · gaasi kogumise kiht · vettpidav mineraalkiht · dreenikiht, vähemalt 0,5 m · kattepinnas, vähemalt 1 m Prügilamääruse järgsel sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine: · prügi tasanduskiht (0,2 m); · gaasi kogumise kiht - killustik või kruus (0,25...0,3 m); · vett pidav mineraalkiht - savikas pinnas (0,5 m); · dreenikiht (0,5 m); · kattepinnas (0,7 m); · kasvupinnas (0,3 m). 4. Alternatiiv II - Prügila sulgemine osaliste leevendustega, katmine vettpidava kihiga Prügila suletakse osaliste leevendustega ja kaetakse vett pidava kihiga, kuid gaasi koguva kihita. Sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine:
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
