Tänu riiki läbivale laevateele on riigi majanduslik areng väga kiire. Taani asub Põhja-Euroopas ning on ümbritsetud ida poolt Läänemere lääne poolt Põhjamere ning lõuna poolt Saksamaaga. Kuulub arenenud riikide hulka. Suuremad jõed on Gudenå, Kongeåen, Odense jõgi. Suurimad järved on Arresø, Egå Engsø ja Furesø. Asub parasvöötmelises kliimas. Riigi reljeef on tasane lauskmaa. Tähtsaimad loodusvarad on magaas, petrooleum, kala, sool, kriit, killustik, liiv ja lubjakivi. Taani naaberriigid on Saksamaa, Rootsi ja Norra. Kõigi nende riikidega toimub Taanil import ja eksport. Tähtsaimad transporditeed on laevateed, mis riiki läbivad. Rahvusvahelise tähtsusega lennujaamad on Kopenhaageni lennujaam ja Billundi lennujaam. Tähtsaimad reisisadamad on Helsingør, Rødbyhavn. Tähtsaimad kaubasadamad on Fredericia, Aarhus ja Copenhagen. 3. Kasutatud kirjandus 1. CIA - The world factbook. Loetud: https://www.cia.gov/library/publications/the-
Graniit KT51 Materjaliõpetus Tallinna Tehnikakõrgkool Graniit · Tekkinud laava kristalliseerumisel · Igas regioonis leiduv kivi teistest erinev · Koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest · Väga väärtuslik ehitusmaterjal · Kohati leidub laialdaselt maakoores · Killustik eriti hinnatud teedeehituses · Trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid väga vastupidavad · Eestis maapinnal graniiti ei paljandu · Soome rahvuskivi Graniidi olemus · Kõige sagedamini esinev tardkivim · Graniitseks kutsutakse isegi ühte maakoore kihti · 700° C juures on kiviaines sulas olekus magma · 650° C juures tardub kivimiks · Süvakivim, mis on jahtunud aeglaselt teiste kivimikihtide vahel surve all · Eestis on graniit kõige levinum rändkivi
liivaterade vahelised tühemikud ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse:5...10, 10...20, 20...40, ja 40...70mm või 4...8, 8...16, 16...32, ja 32...64mm. Tihedama killustiku saamiseks segatakse sageli erinevaid fraktsioone kokku. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem
graniidistumise käigus. Graniidiga sama koostisega peeneteralist purskekivimit nimetatakse rüoliidiks. Graniidil on palju erimeid. Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit. Graniit ehk raudkivi on kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast kasutusel ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituse, samuti betoonitäiten. Olgugi, et raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse porsumiseks ehk murenemiseks Üle maailma on kõige enam levinud hallid graniidid ning need on ka kõige odavamad. Ehtsa graniidi tunneb ära ühtlase teralisuse järgi ja vöödilisuse puudumise
o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe ehk tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m 3 betoonisegu kohta. 1.3.2. Betoonisegu valmstamine Eelnevalt niisutatud nõusse lisatakse kõigepealt killustik, liiv ja siis tsement. Killustik, liiv ja tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana ning segatakse mõnda aega. Täiendavalt tuleb segu segada vahepeal ka käsitsi, et anuma põhjas olev segu saaks korralikult läbi segatud. Pärast seda segatakse trelliga uuesti. 1.3.3. Betoonisegu konsistentsi katseline kontroll Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi
püsivaid tsemendi liike. 7. BETOONID 7.1. BETOONIDE OLEMUS JA LIIGITUS *Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske üle 2600 kg/m3 Normaal ehk tavabetoon 2100...2600 kg/m 3 Kerge 800...2100 kg/m3 , ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
Toiduained: head ja halvad Tarbivad toidulisandeid Olulised on toidukogus, kalorsus, söömisaeg ja kestus Tunnused Juhutoitumine välistatud Väljas liikumine piiratud Koguvad toitumisalast kirjandust Suruvad oma vaateid teistele peale Ravi Ainus ravi on psühhiaatriline Pika Pika Inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju Ld.k pica - harakas Mida süüakse? Geofaagia - savi, muld, liiv, killustik, tärklis, Amülofaagia - tärgeldusained, jahu, kliister Pagofaagia - jää, lumi Veel: Majapidamiskemikaalid seep, söögisooda, õhuvärskendaja, pliivärvid, naftaleen Bioobjektid loomade väljaheited, lehed, juuksed, vill, kohvipaks Erinevad asjad tahm, tuletikud, konid, riided, pliiatsid, kriit, nöör Põhjused Erinevad vaegused Etnokultuurilised müüdid Raseduse ajal lõpliku oksendamisrefleksi esilekutsumine Vaimsed häired Ohud
Gaasi p6lemisjddkideeemaldamise 166r MATERJALIDE ENAMLEVINUD LEPPEMARKE LOIGETEL Savitellis, Metall Mittemetall silikaattellis Puiste Liiv, krohv, mort Pinnas Pinnas t-,: Betoon Sardbetoon Kruus Killustik Pehmed isolatsiooni- Plaatjad isolatsiooni- Looduslik kivi 2 materjalid 1 materjalid ( paas, graniit ) HLidroisolatsioon rc ffiffiffi 'i1//iilt '
vaivundament teras muu monoliitne raudbetoon kandekonstruktsioon monteeritav raudbetoon puudub X puit asfaltbetoon muu bituumeniga töödeldud kruus välissein kruus puudub killustik looduslik kivi stabiliseeritud kruus või killustik profileeritud metall kergmetall X puit malm suurpaneel teras suurplokk looduslik kivi tellis, väikeplokk monoliitne raudbetoon muu
Gaasi p6lemisjddkideeemaldamise 166r MATERJALIDE ENAMLEVINUD LEPPEMARKE LOIGETEL Savitellis, Metall Mittemetall silikaattellis Puiste Liiv, krohv, mort Pinnas Pinnas t-,: Betoon Sardbetoon Kruus Killustik Pehmed isolatsiooni- Plaatjad isolatsiooni- Looduslik kivi 2 materjalid 1 materjalid ( paas, graniit ) HLidroisolatsioon rc ffiffiffi 'i1//iilt '
renoveerimisel Ettevalmistus Aluspõranda sisse on lihtne paigaldada tarvilikud kommunikatsioonid. Seejärel märgitakse soovitud põranda kõrgused hoolikalt loodides seinale. Aluspind puhastatakse prahist ja töödeldakse Vetonit või ABS nakkedispersiooniga MD16, siis valmistatakse FIBOMIX (retsept vt. pöördel). NB! Kergkruusa on kerge viia ka kõrgematele korrustele, sest 100 liitrit kergkruusa kaalub 30 - 45 kg (võrdluseks: harilik liiv või killustik 130 - 160 kg). Valminud seguga täidetakse tühimikud ja kanalid, toestatakse trapp jne. FIBOMIX kergbetoon fikseerib ja ümbritseb vaevata torustikud, kaablid ja muud kommunikatsioonid, mis näiteks plaatmaterjale kasutades on väga tülikas töö. FIBOMIX'i on kerge paigaldada, anda sellega kaldeid, siluda jne. Tasandamiseks kasutatakse rihtlatti, laia silurit vms. FIBOMIX`i võib kasutada nii kuivades kui ka niisketes oludes ja see tagab mahupüsiva ja tugeva
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
3)Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti 4)Distributsioon ehk jaotus on vastupidine protsess konsolideerimisele. Distributsioon esindab tõukemudelit, mille käigus paisatakse valmis tooted tootjate poolt turgudele Ladude liigid Kõige üldisemalt jagatakse laod avatud ladudeks ja kinnisteks ladudeks. Avatud ladudes hoitakse laste, mis pole väga ilmastikutundlikud nagu näiteks killustik või puit. Kinnistes ladudes hoitakse siis ilmastikutundlikumaid kaupu. Konkreetsemalt jagatakse laod järgmiselt: Privaatladu on ettevõtte omanduses olev ladu, mida kasutab kauba ja lao omanik või lao rentnik.Privaatlaos tegutseb kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kauba üle. Avalik ladu on Ladu, mis kuulub teenusepakkujale, kes osutab laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud
4. Ettevõtte põhitegevused ja klientuur KNC põhitegevusteks on tsemendi tootmine ja müük lisaks tsemendile toodetakse veel teisigi ehitusmaterjale nagu lubjakillustik ja graniitkillustik. KNC teiseks põhitegevuseks ongi sadam, kus ma veetsin oma praktika. Kunda sadam käitles 2012. aastal kokku 1 815 182 tonni kaupa. Kunda sadama põhiline kaubaartikkel 2012. aastaloli ümarpuit , mis moodustas 44% kogu käideldavast lastist, suuruselt teine kaubaartikkel oli killustik, mida käideldi 266 667 tonni , mille osatähtsus sadama kaubakäitlusest on 14,7 %. Suuruselt kolmas kaubaartikkel oli puiduhake, mida käideldi 157 107 tonni ehk 8,7%. Suuruselt neljandad kaubaartiklid olid erinevad põllumajandussaadused, mida käideldi 154 270 t ehk 8,5 %. Muidu lastitüüpe oli juba vähem ning need on näha järgnevas tabelis: Kunda Sadama näol on tegu regionaalse sadama ehk sadama eesmärk on näha võimalikult palju just eesti ettevõtteid oma klientidena
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL LOODUSMAJANDUS AIAPLAAN Seletuskiri Juhendaja: Liivi Martjak Koostaja: Viktoria Ivanova Olustvere 2010 Sisukord 2 Asukoht Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra 12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1 kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas. Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi. Teed Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaazi ja lehtla juurde. Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde. Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm ...
külmumissügavust. (Nt kergkruus, EPS, stabipinnas, tööstusjäätmed, lahja betoon, perliit jne). See kiht lisatakse siis kui pole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutada teisi meetodeid. Mõlemad kihid peavad 0,5 m laiemad ülalpool asetsevast kihist olema. Hüdroisolatsioonikiht – lõigatakse ära ülaltpoolt tulev vesi. (Geosünteedid, stabi, tihe asfaltbetoon) Kapillaartõusu katkestav kiht – kasutatakse hästi dreenivaid materjale (kruus, killustik, liiv). Soovitatav on eraldada need materjalid teistest ümbritsevatest, nt geotekstiiliga. Paigaldatakse mulde alla ja/või teekatendi alla. Antud kihi ülesandeid võib täita ka geotekstiil. 4) Külmakerge ja kõik sellega seonduv (eelkõige vee liikumine pinnases, muldkeha veerežiim) Muldkeha veerežiim – Muldkehas asuva niiskuse hulk sõltub sademete hulgast, ümbritsevast loodusest, veeaurust, seotud veest, kapillaartõusust, äravoolust, aurustumisest ja vee imbumisest
I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7....
2)sõidutee + teeperv = muldkeha laius 3)sõidutee + teeperv + kraav = tee laius 4)sõidutee + teeperv + kraav + varuvöönd = eraldusriba laius EHITUSPLATSI SISESED TEED (tihti ajutised 5 kategooria teed, kuid tuleks projekteerida päristeede kohale) 1)juurdesõiduteed 2)platsisisesed teed (ühesuunaline tee 3-3,5m, kahesuunaline 6-7m, teepeenar 1m(ajutine)- 2m(alaline), pikikalle <10%(ajutine)-6-7%(alaline), kõverusraadius 20-30m sõltub kasutatavatest masinatest, teekate kruus, killustik, pinnaseteed, varuvöönd puudub) RAUDBETOON PLAATIDEST TEE Plaatidest tee (ääre poolt kaldu - kalle suureneb ääre pole) ARVESTADA KASUTATAVAT TRANSPORTI 1)projekteerida teede kõverusraadiused vastavalt masinate pöörderaadiusele 2)näha ette ümberpööramiskohad ARVESTADA EHITUSEHNOLOOGIAT 1)laoplatside paigutus 2)autotranspordi liikumise skeem ilma liigse manööverduseta 3)ratastelt montaaz - haagiste seisukohad jne 2.TRANSPORDIVAHENDID
6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada? Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Merevett ei tohi, kui on sarrused ja kui soola sisaldus ületab 2%. 4. Betoonis kasutatav jämetäitematerjal- mida võiks eelistada ja miks? Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse: 4…8, 8…16, 16…32 ja 32…64mm. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe
jätkata. Objektide puhul mida pinnatakase mitu päeva on soovitatav lõpetada enam-vähem samas kohas. 48) Gudronaatorile tuleb järgneda kohe, soovitatav vahe 20-40s. - paanide piki ühendus koha tarvis peaks jääma 1. paanile killustikuga katmata sideaine riba. - Pihustiamise algus ja lõpp peavad olema täpsed või väikese ülekattega. Ei tohi olla killustikuga katmata triipe ega lõike. - tuleb kõrvaldada killustiku liiaga kohad( lahtine killustik võib rataste all ka kinnise killustiku lahti hõõruda. - väga pehmed bit lõigud tuleb üle pihustada killustikuga vältimaks kohest higistamist - sideaine tuleb kogu tee ulatuses üle katta. 49) Rullimine pressib killustiku sideaine kihi sisse pöörates tera õigesse asendisse. Piisab kahest käigust. - lahtine killustik tuleb eemaldada võimalikult kiiresti: 1 on ohtlik liiklusele 2 takistab pindamis kihi reformeerumist võib lahti hõõruda kinnised terad.
3 3 172 Teede ja platside alused Betoonist sillutiskivi 39,78 m3 0,9 10,3 12,0 9,0 1245,33 1721 liivapadi, paksus 10 cm 72 9 Asfaltkate liivapadi, liiv, 122,0 m3 0,9 10,3 12,0 9,0 3821,09 1722 paksus 20 cm 796 1 Asfaltkate killustik, 122,0 m3 0,3 14,10 14,0 3,5 3857,71 1723 jämekillustik, paksus 20 796 5 cm Asfaltkate killustik, 97,66 m3 0,3 11,5 2,5 3,0 1660,28 1724 peenkillustik, paksus 16 37 3 cm 173 Teede ja platside katted Betoonist sillutiskivid 397,8 m2 0,7 13,04 9,1 8808,88 1721
eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. JÄMETÄITEMATERJAL: betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik. Olenevalt materjalist tihedusest jaotatakse-kerged või rasked täitematerjalid( kergkruus) Killustiku doseeritakse fraktsioonidena. Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid-võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. Kivinemist kiiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures betooni tugevust kiireminei suurendada. Tardumist aeglustavad lisandid-kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade taha ja kuuma ilmaga
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S aeglaselt, R kiirelt. BETOONID tehiskivi materjal, mis saadakse sideaine vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine, tsement, puhas vesi aktiivsed, reageerivad protsessis. Täiteained on inertsed , ei reageeri ega muutu. Jäävad täiteaineteks. TÄITEAINED: 1. Peentäitematerjalid LIIV 2. Jämetäitematerjalid KRUUS, KILLUSTIK JAGUNEMINE MAHUMASSI ALUSEL: 1. Ülikerged alla 500 kg/m3 2. Kerged 500 1800 kg/m3 3. Rasked 1800 2500 kg/m3 4. Ülirasked üle 2500 kg/m3 Tugevuse järgi jaotatakse markidesse (vt. Tsementi). Mark saadakse 28 päeva möödudes proovikeha purustamisel. Survetugevus kg/cm2. Tugevusklass survetugevus N/mm2 (võetakse minimaalne survetugevus) Külmakindlus margid: F ..
ühendeid. Kõik need nõrgestavad liiva ja tsemendi nakkumist. Liivaterade suurus võib olla 0,125 - 4.0 mm või 0,14 5,0 mm. Tsemendi kulu sõltub liiva mitmekesisusest mida mitmekesisem on liiv, seda vähem kulub tsementi. Esimeses ja teises pudelis on betoonitöödeks sobiv liiv. Test on sooritatud 3%NaOH vesilahusega. 20 3. Jämedateraline täiteaine Jämedateraline täiteaine on killustik või kruus. Analoogselt liivaga: mida krobelisem on killustiku või kruusa terade pind, seda paremini haakub tsement nende külge. Eestis on kasutusel lubjakivi-, graniit- ja dolomiitkillustik. Esimene neist on kõige populaarsem. Killustikku jagatakse jämeduse järgi erinevatesse fraktsioonidesse: 5-10 mm, 10-20 mm, 20-40 mm ja 40-70 mm. Killustiku saab tihedamaks kui segada erinevad rühmad kokku. Killustiku paksus ei tohi olla suurem, kui
m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine,
Saun 5,2 m² Tuulekoda 4,1 m² -3- -4- 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on AEROC kergplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse raudbetoonist lintvundamendile. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone põrand, küttetorustikuga raudbetoonplaat, on altpoolt soojustatud 100 mm EPS-plaatidega, selle all on tihendatud killustik 200mm. Raudbetoonplaat kaetakse klinkerplaatidega. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 10 mm krohv + viimistlusvärv 375mm AEROC EcoTerm 375 kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Kandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Classic kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Mittekandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Element kergplokk
4. Millised nõuded esitatakse asfaltbetoonsegus kasutatavatele kivimaterjalidele? Nõuded täitematerjalidele on kolme liiki: geomeetrilised nõuded (terastikulise koostise üldnõuded ning erinõuded jäme- ja peentäitematerjalile), füüsikalised nõuded (jämetäitematerjali purunemiskindlus, kulumiskindlus,. külmakindlus) ning keemilised nõuded ja keskkonnanõuded (mineraloogiline koostis, nake bituumensideainega, radioaktiivne kiirgus). 5. Mis on killustik? Looduslike kivimite või tehismaterjalide purustusprodukt, mille väikseim teramõõde on 2mm ja millel puudub looduslik pind 8. Mis on sõelmed? Killustike purustamisel tekkiv tehisliiv mille 25-95% teradest läbivad sõela kuni 4 mm. Sõelmed võivad sisaldada kuni 15% peenosised. Sõelmeid iseloomustatakse peensusmooduliga. Kasutatakse asfaltbetoonides ja pinnase stabiliseerimisel. 10. Mis on looduslik kruus?
MUUDE PINDADE SPETSIFIKATSIOON Terrass 38.3 m² 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on väikeplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse r/b madallintvundamendile, mis osaliselt on soojustatud 50mm vahtpolüstüroolplaadiga kahe betoonikihi vahel. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER 565-RKL) 30mm mineraalvill-tuuletõkkeplaat (näit. ISOVER RKL) 25mm tuulutusvahe, püstroovid 25x50mm, s. 600mm 20mm värvitud laudvooder
3 26069.7 33272.2 2155085.3 3428313.2 5467125.0 2155.1 3428.3 5467.1 https://www.riigiteataja.ee/akt/109102012012 . Lubjakivi-> viimistluslubjakivi Lubjakivi-> mada Keskmine aastane kaevandamise 163.8 tuh m³ maht - killustik Kaevandamisõiguse tasu 1.1 10% suurenemine aastas, kuni 2035 Kaevandamisõiguse tasu suurenemine aastas, 2035 kuni 1.05 5% 2052 Kaevandamistasu, Tasuda kokku, tuh
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL
Ehitusmaterialid Lrboratoorne tdti nr, 5
Betooni katsetamine
-/<,7
ne6. 26 24l
1. T6
............................................................................... 7 PÕLEVKIVI EHITUSTEGEVUSES......................................................................................... 8 Tsemenditööstus......................................................................................................................8 Ehituskeemia...........................................................................................................................8 Põlevkivi baasil killustik.........................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................11 SISSEJUHATUS Põlevkivi on üks Eesti tähtsamaid maavarasid. See on tekkinud ordoviitsiumi ajastu
- parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G1= 60,1[g] - parafiiniga kaetud keha mass vedelikus G2 = 31[g] - keha maht koos parafiiniga V1 = 29,1[cm3] - parafiini ruumala Vp = 2,15[cm3] - keha maht V0 = 26,95[cm3] - materjali tihedus 0 = 2155,84[kg/m3] 3. Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1-liitrilist anumat. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 10, 20, 40 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5liitrit. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0L [kg/m3] arvutatakse valemiga 6: 0L = G/ V0 , [Valem 6] kus G liiva mass [g] V0- anuma ruumala, [cm3] Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20kg/m3
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
Vahtpolüstüreen Savikatusekivi 1. BETOON Betoon on sideaine ja täitematerjali segust saadud põletamata tehiskivi. Mineraalse sideaine korral on segu vajalikuks koostisosaks ka seguvesi [1, p. 205]. Betoonisegu võib sisaldada veel lisandeid paigaldatavuse parandamiseks, kivistumise kiirendamiseks, külmumise vältimiseks jne. Betoon on üks tähtsamaid ja enim kasutatavaid ehitusmaterjale. Kõige rohkem kasutatakse tavalist (rasket) betooni, mille sideaineks on liiv ja killustik või kruus. Tavalise temperatuuri juures liiv, kruus ja killustik ei võta osa sideaine kivistumisest, vaid jäävad inertseks, seepärast nimetataksegi neid inertmaterjalideks. [2, pp. 139-140] Sideaine ja vee segu nimetatakse sidetaignaks. Kivistudes muutub sidetaigen sideainekiviks. Sideainetaignat segatult peene täitematerjaliga nimetatakse mördiks. Harilik betoon meenutab struktuurilt konglomeraati või bretsat, kus täitematerjali terad on ümbritsetud sideainetaignaga ja
· Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord ,kui terad pakitakse niisguse tihedusega,et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Liiv(täitematerjal) · Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist , mis võimaldab saada maksimaalne pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. Jämetäitematerjal. Killustik · Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest jaotatakse- kerged või rasked täitematerjalid(rasked on näit. graniit-,paekivikillustik;kerged - näit. keramsiit). · Killustikku doseeritakse fraktsioonidena. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Platifikaatorid- vähendavad betoonisegu veevajadust;
100/150 teebituumeni puhul 130-170 C Maksimaalne temperatuur kehtib asfalditehase igas kohas, minimaalne temperatuur kehtib segu laadimisel veokile asfalditehases. Kui kasutatakse modifitseeritud bituumenit või lisandeid, siis võib rakendada teistsuguseid temperatuure. 7. Milliseid andmeid sisaldab seguleht ? 1)nõuded täitematerjalidele(Gc-kategooria,An-kulumiskindlus,La-purunemiskindlus,FI- plaatjasterad,An-naastrehvide toime meie materjalidele). Fraktsioneeritud killustik nt 16- 32 d-16 D-32 2)sideaine mark nt PMB 65/100-65 65/100-penetratsioon ja 65pehmenemistäpp 3)seguomadused 4)sõelkõver 5)enimkoormatud sõiduraja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autot/ööpäevas 8. Mida näitab AC 12 surf ? See näitab, et tegemist on kandevkihi asfaltbetooniga, mille maksimaalne terasuurus selles kihis on 12. 9. Millistes kihtides kasutatakse peamiselt killustikmastiksasfalt.
lõhkamise või ka saagimisega. > Ehituselement eradatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmete nagu kiilud , vasarad , meslid , peitlik , sead, höövel ja freespingid. Looduskivimaterjalidest tooted. > Looduskivist toorplokid > Vundameniplokid > Sise ja välisseinamaterjalid > Plaadid voodriplaadid põramdaplaadid trepiastmed > Teematerjalid Looduskivimaterjalide töötlemine > Murdmine ( müürikivid ) > Purustamine ( killustik ) > Klompimine ( kivi suuremad nukid lüüakse maha ja kivi servad muudeakse sirgemaks ) > Tahumine Looduskivimaterjalidest tooted Sõmerad looduskivimaterjalid: > Liiv on tekkinud massiivsete kivimie murenemisel > Mäeliivad > Uhtliivad > Lendliivad > Kruusad > Mäekruusad > Uhtkruusad > Moreenkruusad > Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul Tehiskivimaterjalid Keraamilised materjalid
Aja möödudes bituumen muutub kõvemaks ja hapramaks. Bitumenite liigid: • Hapendatud bituumen-saadakse naftabituumenite hapendamise teel. • Kummi- ja polümeerbituumen Bitumenlahused: • Vuugiliim- rullmaterjalide ja üksikute lappide kleepimiseks • Bituumenvärv- plekkkatuse katmiskes • Bituumenmastiks- hydroisolatsiooni töödel Asfaltbetoon : bituumen või emulsioon, killustik, looduslik v tehisliiv, mineraaltolm. Asfaltbetooni liigitatakse: kuumad, soojad ja külmad. Asgfaltbetooni omadused: • Segu poorsus 11-22 % • Veeimavus poorsel -8% • Marchalli katse- katsekeha diameetriga 101 ja kõrgusega 63,5mm survestatakse pressipindade vahel kuni purunemiseni. Bituumenpaberid ja papid- paber ja papp immutatkse bituumeniga, kasutatakse tuuletõkkematerjalina. Papiga kaetakse katuseid jne, katusekattematerjale ka . Värvid ja lakid
Seega liiva on vaja 0,41 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk= (l * X+ k * Y) / X+Y= (2,65 * 0,41+2,55 * 1) / 1,41= 3,6365/1,41= 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 695,46 x 2,58 = 1794,29 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on : (1794,29 * X) / X + Y= (1794,29 * 0,41) / 1,41= 521,74 kg Tulemuse korrutame liiva ülehulga teguriga. 521,74 x 1,15 = 600 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1794,29 600 = 1194,29 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 106,54 kg - vett 198 kg - liiva 600 kg - killustikku 1194,29 kg Kokku 2098,83 kg, mis on ühtlasi betoonisegu tihedus. Saadud materjalide hulgad jagame läbi tsemendi hulgaga ja saame suhtelised materjalide hulgad 1 kg tsemendi kohta.
Rajatava sillutise alt tuleb puujuured ning sobimatu aluspõhjakiht (kindlasti muld) eemaldada. Aluspõhi peab moodustama stabiilse platvormi järgnevatele kihtidele ja peaks olema väikese kallakuga vee äravoolu suunas. Nõrga kandevõimega aluspõhja puhul on sobiv kasutada geotekstiile või lubjaga/tsemendiga segatud pinnasekihte. 2. Aluskihi ehitus Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus. Aluskihi rajamisel tuleb silmas pidada: 1. Aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla. 2. Aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 - 150 mm. 3. Niiskuse liikumist pinnasest aluskihti saab vältida, kasutades bituumeniga kruntimist (kulu u. 0,3l/m2), kõik kahjustatud kruntkattega alad tuleb veelkord kruntida enne liivaluse paigaldamist. 4
Seega liiva on vaja 0,41 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk. = (1X + kY)÷(X+Y) = (2,650,41 + 2,551,00)÷(0,41+1,00) = 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 525 2,58 = 1355 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1355 X÷(X+Y) = 1355 0,41÷(0,41+1,00) = 394 kg Tulemuse korrutan liiva ülehulga teguriga. 3941,15 = 453 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1355 453 = 902 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 297 kg - vett 178 kg - liiva 453 kg - killustikku 902 kg Kokku 1830 kg, mis on ühtlasi betooni segu tihedus. 4
Seega liiva on vaja 0,40 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk. = (1X + kY)÷(X+Y) = (2,60,40 + 2,61,00)÷(0,40+1,00) = 2,6 Kogu täitematerjalide mass on: 635 2,6 = 1651 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1651 X÷(X+Y) = 1651 0,40÷(0,40+1,00) = 472 kg Tulemuse korrutan liiva ülehulga teguriga. 4721,1 = 519,2 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 4 1651 519,2 = 1131,8 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 276 kg - vett 218 kg - liiva 519,2 kg - killustikku 1131,8 kg Kokku 2145 kg, mis on ühtlasi betooni segu tihedus.
2.6. Teed ja platsid Krundile on otsene sissesõit sõiduteelt pikkusega ~4,0 m. Juurdesõidu tee krundi piirini ja krundisisesed teed ja platsid on betoonsillutuskividest kattega. 8 2.6.1. Katendi konstruktsioonid 2.6.1.1 Projekteeritud sillutatud teede/platside kattendi konstruktsioon: Sillutuskivid h=60 / vuugiliiv 0-2 mm Paigaldusliiv, 2cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.2 Taastav kõva kattendita teekatte (uue elektrikaabli kohal): Freesasfalt, 6cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.3 Taastav haljasala: Haljastus Kasvumuld, 15cm Tagasiäide * Segude nr. on antud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a. määrusele nr. 106 "Tee projekteerimise normid" 2.7
3.1.1 Liiv 1 katse Anuma mass- 206 g Anuma mass koos liivaga- 1644 g Liiva- 1438 g = 1438 [kg/m3] 2 katse Anuma mass- 206 g Anuma mass koos liivaga- 1642 Liiva- 1436 g = 1436 [kg/m3] Arvutan liiva keskmise puiste tiheduse: = 1437 [kg/m3] 3.1.2 Killustik 1. katse Anuma mass = 625 g Anuma mass koos liivaga = 7370 g Liiva = 6745 g = 1349 [kg/m3] 2. katse Anuma mass = 625 g Anuma mass koos liivaga = 7475 g Liiva = 6850 g = 1370 [kg/m3] Arvutan killustiku keskmise puiste tiheduse: = 1360 [kg/m3] 3.2 Liiva näiva tiheduse (terade tiheduse) määramine
3. Arvutan piirde soojusjuhtivuse U Valem 7-ga: = 0,24 W/(m2 K) 1.3 PÕRANDA SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE Tabel 3. Põranda spetsifikatsioon 9 Hoone Hoone w (seinte Paksus laius pikkus kogupaksus Ats Pedak (mm) (W/mK) (sisemõõt) (sisemõõt) ) m Pinnase liik Killustik: pinnase 2 W/ Materjal 4,5m 5,5m 0,42m (m2·K) Sisepind Plaatkate 5 0,65 Nakkekiht 80 1,5 Raudbetoonplaat 60 2 Vahtpolüstüreen 100 0,04 Kaldekiht 150 1,5 Raudbetoonplaat 80 2 Kile 0,1 - Välispind Joonis 3
tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Olenevalt tihedusest 15- 3 Mpa
ETT0063 Tee-ehitus - RROJEKT Lähteandmed Variant nr 26 1 Tee klass Katendikonstruktsioon: AC 16 surf 2 AC 32 base BS 32 Killustik 0/31,5 (EVS-EN 13825) Stabiliseerimise projekteerimine Sisaldab vana freesipuru: -Põlevkivibituumeniga, % -Bituumeni, % -Penetratsioon,% 3 -Pehmenemistäpp Uus lisatav bituumen: -Lisatava emulsiooni bituumeni % -Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22
F0 cm MPa MPa MPa MPa MPa 1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 4 2400 1200 3600 2,4 I 2. Kompleks stab. freesipuru 5 1400 800 2200 1,6 TS32 3. Kompleks st. Pinnas 12 600 4. Killustik alus 20 400 5. Keskliiv 20 120 0,006 40 6. Muldepinnas (tolmliiv) 20 66 0.012 35 7. Looduslik pinnas (raske 27 0,008 11 tolmune saviliiv) 11 8.2 Elastsele läbivajumisele
Tihedad, tugevad, raske töödelda 37. 2. PURSKEKIVIMID tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel. Omadused ebaühtlasemad 38. 3. SÕMERAD TARDKIVIMID Tekkinud vulkaanipurske juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralised või poorsed, kerged. 39. 4. TSEMENTEERUNUD TARDKIVIMID aja jooksul on sõmerad lademed kokku kleepunud. 40. Eestis peamisel levinud on GRANIIT. Graniidi kasutuskohad: 1) killustik 2) sillutuskivid 3) äärekivid 4) välitrepiastmed 5) plaadid põrandate v seinte vooderduseks 6) skulptuursed detailid 7) 14. Settekivimid- eriliigid, kasutuskohad 8) Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. 1. SÕMERAD SETTED tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Liivad, kruusad, savid 2. TSEMENTEERUNUD SETTED tekkinud sõmerate setete kokkukleepumisel. Tekkis uus massiivkivim 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
