Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kiletiivalised" - 85 õppematerjali

kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased jpm. Pildi lisamiseks tee topeltklõps Kehaehitus Kõigil kiletiivalistel on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tiibadel võib näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni.
thumbnail
18
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

(Herbivoorid, põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad.) 3. Parasitism ­ püüavad oma saaki (peremeest) mitte tappa ja on elujooksul intiimselt seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Palju väiksem peremehest. 4. Parasitoidsed ­ on omapärane strateegia, millel on ühisnimetajaid kolme eelnevaga. Üldiselt kahetiivalised (sääsed) või kiletiivalised putukad (herilased, mesilased), kes meenutavad parasiite, sest pool elu seotud intiimselt ühe peremehega. (Herilane muneb iga rööviku sisse muna, rööviku nukkudes, ei arene mitte peremeesorganismi vastne, vaid herilane. Sööb oma esimest peremeest esimestel elupäevadel ja teise poole elust veedavad üldjuhul näkitsejatena.) II tarbimise klassifikatsioon: 1. Omnivoor (kõigesööja) ­ inimene, karu 2. Herbivoor (taime- või rohusööja) 3...

Ökoloogia
61 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Paljunemine ja areng

Kahetiivalised ei toitu (kärbes, sääsk), aktiivsesihktiivalised, elutegevuse käigus kalad, aktiivselt, kirbud, hingavad, osa liigutavad liblikad, mardikad, kahepaiksed kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) BIOLOOGILINE TÄHTSUS: väheneb konkurents elupaiga suhtes väheneb konkurents toidu suhtes soodustab organismide levikut teatud staadiumid sobivad talvitumiseks Postembrüonaalse arengu etapid 1. Noorusjärk ehk juveniilne järk - organism kasvab ja areneb, suguküpsust pole. 2. Suguküpsusjärk - organismid on suguküpsed, paljunevad. Tihti viimane elujärk. 3...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Putukad

Putukate liike on üle kolme korra rohkem kui kõiki teisi loomaliike kokku. Putukaid leidub kõikvõimalikes elupaikades, nad elavad vabalt või varjatult maapinnal ja vees, sõnnikus, kõdus ja laipades, taimedel ja taimede surnud ja elusates osades, loomade kehal ja sisemuses. Putukate keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid ning üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Lisaks nendele veel kolm paari suiseid. Suiste ehitus on sõltuvalt putukate toitumistüübist väga erinev. Lähtetüübiks on prussakaliste, mardikaliste, sihktiivaliste haukamissuised, mis on kohastunud tahke toidu vastuvõtmiseks. Toitumisviisi muutumisel kujunesid ümber ka suised. Mesilastel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke õienektari vastuvõtmiseks. Sääskede ja lutikaliste suised on muundunud pisteharjasteks, millega saab verd või taimemahl...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Mulla kordamine

e) samblikud. 2) Algloomad - heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. 3) Selgrootud. a) vihmaussid - parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. b) ümarussid - toituvad lagunemata org.ainest. c) hooghännalised - tähtsad sõnniku lagundajad. d) lestad - peenestavad org.ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad ­ siplegad, kiletiivalised . 5)Selgroogsed-närilised, mullamutt. 25. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Tüsedus - kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. Horisontide ülemineku iseloom - aeglane...järsk. Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. Mulla tihedus - tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3...

Mullateaduse alused
47 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Nimetu

Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen...

11 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Ümarussid-lülistumata ümara kehaga, mis aheneb mõlemast otsast, enamus mikroskoopilised (mullas), lahksuguline, pikk, lihtsustatud ehitusega, elab vabalt sooles, ei kinnitu. Rõngussid- pikk lüliline keha, lülid on enamasti ühetaolised, paljunemisorganid teatud osades, mitmesugulised, viljastavad end ise harva, 1mm kuni 3mm pikkune. Tähtsus looduses ja inimesele -toiduahelas, lagundajatena, parandavad põllumulla omadusi. LÜLIJALGSED (kahetiivalised, kiletiivalised , liblikalised, mardikalised, teised putukad) Jaotatakse-koorikloomad, ämblikulaadsed, putukad. Ehitus-neil on kitiinkest, kestuvad et kasvada. Lüliline keha ja kehajätked, avatud vereringe, neid leidub kõikjal. Koorikloomad-keha katab kitiin- ja lubiainest kest, keha saab jagada kaheks osaks: pearindmik ja tagakeha. Peaosas on 2 liitsilma varrekeste otsas, 2 paari tundlaid-haistmine, kompimine, ümber suu...

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Paljunemine ja areng

Kahetiivalised ei toitu (kärbes, sääsk), aktiivsesihktiivalised, elutegevuse käigus kalad, aktiivselt, kirbud, hingavad, osa liigutavad liblikad, mardikad, kahepaiksed kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) BIOLOOGILINE TÄHTSUS: väheneb konkurents elupaiga suhtes väheneb konkurents toidu suhtes soodustab organismide levikut teatud staadiumid sobivad talvitumiseks Postembrüonaalse arengu etapid 1. Noorusjärk ehk juveniilne järk - organism kasvab ja areneb, suguküpsust pole. 2. Suguküpsusjärk - organismid on suguküpsed, paljunevad. Tihti viimane elujärk. 3...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lülijalgsete omadused, vähid, ämblikud, putukad

Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustav...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Taimekahjustajad ja nende tõrje

( ­ Aja jooksul lisanduvad muud looduslikud liigid ( taimekaitse ülesannet täidavad vähemalt kolme meetri laiused mitmekesise loodusliku taimikuga põlluääred Parasitoidid Toituvad peremeesorganismi kudedest ­ siseparasitoidid kui väliparasitoidid Valmikuna toituvad õietolmust, nektarist, mesinestest ja vahel peremeestaime hemolümfist Kõige olulisemad taimekahjurite parasitoidid on kiletiivalised (kiresvamplased, juuluklased, käguvamplased, pinelased jt) ja kahetiivalised putukad (kiinlased, kägukärblased) Soodsatel tingimuste ja arvuka esinemise korral võivad parasitoidid hävitada kuni 95% peremeesputukaist Liigirikaste õistaimedega äärealade tähtsus putukatele Põlluservades kasvavad õistaimed on oluliseks toiduallikaks tolmeldajatele (nii meemesilastele kui ka looduslikele mesilastele) ajal, mil...

Taimekahjustajad ja nende...
57 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti putukad

O. Trichoptera – ehmestiivalised Eestis 170 liiki MORFOLOOGIA 1-43 mm Tiivad kilejad, kaetud karvadega; lõugkobijad olulised määramisel. ELUVIIS/KOHT Enamik öise aktiivsusega, lendavad valgusele; valmikud enamasti ei toitu; vastsed segatoidulised. Puruvanalased. Järvevanalased 23. O. Lepidoptera – liblikalised Eestis 2365 liiki 3-28 mm Erisoonelised kõrgemad liblikad. Pisisamasoonelised 24. O. Hymenoptera – kiletiivalised Eestis ~1600 (8000) liiki 0,2-110 mm Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Putukate kogu protokoll

06.2010 Raja tn Kask + Heteroptera 4 Kirsi lehetäi Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Kirss + Myzus cerasi Homoptera viljapuuaed 5 Tume Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - o+ pehmekoor Coleoptera Cantharis fusca 6 Ploomivaablane Kiletiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom o Hoplocampa Hymenoptera viljapuuaed flav 7 Ploomipuu Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom + lehetäi Homoptera viljapuuaed Hyalopterus pruni 8 Aiapõrnikas Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - + Phyllopertha Coleoptera horticola 9 Naeri Mardikalised 15.06.2010 Raja tn Raps +...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

Vees ja maismaal 101. Mis on ühist kõigil lülijalgseil ( Arthropoda )? Lülijalgsete (Arthropoda) hõimkonnas on keha väliselt lülistunud, kitiinkattes. Osa eeskeha lülisid on enam või vähem omavahel kokku kasvanud, moodustades pea ja rindmiku. Pealülide jäsemed on moondunud tundlateks ja suisteks. 102. Millises keskkonnas tekkisid putukad ( Insecta ), ja mis seda näitab? Sellest pole kuskil räägitud, ainult mitmed suured seltsid nagu kiletiivalised , liblikalised ja kahetiivalised on välja kujunenud Keskaegkonna lõpupoole koos õistaimedega, tolmeldajatena. 103. Mis on ühist ja mis erinevat putukail ( Insecta ) ning hulkjalgseil ( Myriapoda )? Hulkjalgsed on ussikujulised, lülilise kehaga maismaaloomad. • Keha jätked on üheharulised. • Rindmiku ja tagakeha vahel ei ole selget piiri. • Kere lülid on ühesugused, kuid esineb suurte ja väikeste lülide vaheldumine....

Biosüstemaatika alused
44 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Vapsik

VAPSIK Vespa Crabro Marian Jaarman 8A Süstemaatikad · Klass- putukad · Selts- kiletiivalised · Hõimkond - lülijalgsed http://pixshark.com/hymenopt era-families.htm Tunnused · Euroopa suurim herilaseliik · Kaks paari tiibu asetsevad piki keha, eestiivad katavad tagatiibu http://www.godofinsects.com/index.php/ · Emased 2,5-3,5 cm museum/bees-wasps-and-ants/european- hornet-vespa-crabro/ · Isased 1,8-2,4 cm · Rindkere on pruun, pea kollane, tagakeha...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

Kirjuta 4 vastust. Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta loetelus olevad putukate nimetused tabeli õigesse lahtrisse. Tabelis on 4 veergu ja 2 rida. Loetelu: Päevapaabusilm, toakärbes, kodumesilane, käätsusikk, laanekuklane, veiseparm, admiral, hallasääsk, pääsusaba, herilane, sirelane, pähklikärsakas, pargijooksik. Liblikad Mardikad Kahetiivalised Kiletiivalised 3.2. Kirjuta vähemalt üks tunnus, mille poolest kahetiivalised erinevad kiletiivalistest. --- 17 Ülesanne 4. 4.1. Tõmba joon alla nendele putukatele, kes imevad verd. Toakärbes, põdrakärbes, lihakärbes e porilane, kihulane, hallasääsk, surusääsk, parm. 4.2. Miks vajavad pistesääsed verd? 4.3. Milliseid haigusi kannavad troopilistel aladel inimesele edasi sääsed? 4.4. Uuri internetist, milliseid haigusi võib inimesele edasi kanda toakärbes. Ülesanne 5....

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
4
doc

SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED

läbipaistvaid tiibu, peenike piht Liblikalised- 2p. värviliste soomustega kaetud tiibu Mardikalised- tugevad ja paksud eestiivad on kattetiivad, kilejad tagatiivad-lendamiseks 19. Millest erinevad putukad toituvad, millised suised neil selleks on, too näiteid. Kahetiivalised: Kärbes-imemissuised;sääsk, parm- pistmissuised Kiletiivalised: Mesilane, herilane- imemissuised(õienektar, suis, väljaheited); sipelgad- haukamissuised(mahlad, taimeosad) Liblikalised- imemissuised(õienektar, riie, nahk) Mardikalised- haukamissuised(taimed, kõduaine) 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: Tolmendamine- sirelased, Hävitavad kahjureid- lepatriinu, Levitavad seemneid- sipelgad, Puhastavad metsa igasugustest jääkidest- sitasitikad...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

Kord aastas kasvatatakse peres põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paaritumislennule. Külmade saabudes liiguvad sipelgad maa-alustesse käikudesse ja jäävad sinna tardeseisundis kevadet ootama. 49. Millised putukad arenevad täismoondega? Täismoondega arenguga on need putukad kellel muna-, vastse- ja valmiku kõrval esineb ka nukujärk. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised . 50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb) Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Kõre ehk juttselg-kärnkonn

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Kõre ehk juttselg-kärnkonn Koostas: Egerd Enok Klass: 7.B Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Kõre levik ja arvukus Eestis................................................................................ 3 2. Elupaik................................................................................................................ 6 ............................................................................................................................... 6 2.1 Talvitumine.................................................................................................... 7 3. Tunnused...

Eesti loomad
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun