- Harjutused erinevatele lihasrühmadele jõumasinatel Pallimäng: - Jalgpall liivas - Võrkpall - Akrobaatika Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Vahendid: Jooks: - Jooks erineva pikkusega lõikudel - Jooks rütmimuutustega, erineva sammupikkusega - Jooks abivahendeid kasutades (kumm, speedy, mansetid) - Madalstardid (elektrooniline ajavõtt, video) Hüpped: - Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) - Hüpped kiirusele, paigalt kümnik ajale - Nn ,,jooks ühel jalal" Jõutreening: - Nn ,,harjutused sagedusele" - Topispalli visked üles, kuulivise ette - Harjutused trenazööridel erinevatele lihasrühmadele - Harjutused tõstekangiga ,,kiire jõud" Mäng: - Võrkpall - Akrobaatika Nov-dets nädalate näidisplaanid Esmaspäev - Soojendus - Venitusharjutused - 5x20m pakkudelt - 5x120m 90% max kiirusest - Jõuharjutused, hüpped - Lõdvestus - Venitusharjutused
Vastus : Esimesel rongil kulub 10 ja teisel 12 tundi. Ülesanne 2 (1) Ülesanne 2 Laev sõitis mööda jõge 100 km pärivoolu ja 64 km vastuvoolu 9 tunniga. Teisel korral sõitis ta sama aja jooksul 80 km päri- ja 80 km vastuvoolu. Leida laeva kiirus seisvas vees ja jõe voolukiirus. Lahendus Selle ülesande lahendamisel tuleb arvestada, et absoluutkiiruse leidmiseks tuleb pärivoolu liikumisel laeva kiirusele liita jõe voolukiirus, vastuvoolu liikumisel aga lahutada see. Tähistades laeva kiiruse seisvas vees otsitavaga v1 ja jõe voolukiiruse otsitavaga v2 , saame laeva absoluutkiiruseks pärivoolu liikumisel v1 + v2 , vastuvoolu aga v1 - v2 . Ülesanne 2 (2) Lahendus jätkub ... Esimesel korral pärivoolu sõitmiseks kulunud aja leidmiseks tuleb teepikkus jagada kiirusega (vt. valem (3)): päri 100
Mis on hüdraulika? Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Mis on hüdrogeoloogia? Hüdrogeoloogia uurib maakoores e. litosfääris esinevat vett, ehk on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Mis on filtratsioon? Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste. Vesi võib imbuda näiteks läbi poorse muldtammi. Filtratsiooni kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. Mis on filtratsioonitegur? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei ...
Tarneahela juhtimise kasvavat tähtsustamist on põhjustanud eelkõige sellised makromajanduslikud arengusuunad, nagu seda on üleilmastumine (k.a rahvusvahelistumine), klientide nõudlikkuse kasv, konkurentsi teravnemine, spetsialiseerumise süvenemine, toodete ja teenuste sortimendi laienemine ning elutsüklite lühenemine. Kõik mainitud trendid on sundinud organisatsioone pöörama kasvavat tähelepanu materiaalsete voogude liikumise korraldusele, tellimuste täitmise kiirusele, täpsusele ja paindlikkusele, varude ja hangete optimeerimisele valdkondadele, mis kuuluvad tarneahela juhtimise vastutusalasse. Samuti on tarneahela juhtimise tähtsuse kasv toetanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengud. Tasemel tarneahela juhtimist loetakse tänapäeval suurtes organisatsioonides esmaseks eelduseks konkurentsieelise saavutamisel. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Rannus, R. 2003. Maagiline tarneahela juhtimine [WWW] URL http://www.director
teenuse taastamise protsessis. Seotud protsessid: selgitus, ausus, viisakus, panus, empaatia. Interaktiivne õiglus väljendab inimistevaheliste suhete toimist. Klienditeenindajal on võim muuta kogu klienditeeninduse protsess ja ka kaebuse lahendamine nii meeldivaks kui ka ebameeldivaks. 2. menetsulik õiglus osutatakse firma probleemide lahendamise meetodile, kättesaadavusele, ajastusele, kiirusele, protsessi juhtimisele, paindlikkusele, et kohaneda tarbijate vajadustega. 3. jaotav õiglus ettevõtte püüdlus probleemide lahenduse leidmisel. Tulemuseks on ebameeldivuste kompenseerimine: teenuse/toote väljavahetamine, makstud raha tagastamine, tulevaste ostude allahindlus, vauterite pakkumine. 4. informatiivne õiglus - informatsioon tõepärasusele. Kliendid eeldavad, et nad paluvad professionaalidelt abi
õ kus 2 - materjali erimass tonni/m3; p- 1,2 kg/m3 - õhu erimass normaalse atmosfäärirõhu juures, õ - 1,6 - 2,0 kg/m3 surusüsteemidel; (5) S - materjali suurus piirides m. Õhu liikumistakistuse osatähtsuse vähendamiseks torustikus valitakse õhu liikumise kiirus võ tööolukorras 1,5-3 korda materjali hõljumiskiirusest vh suurem. (5) Risttahuka kujulise sahti ruumala tuleb leida, mis oleks vastav kiirusele ja õhukulule. Kasutades ringi pindala valemit, saab leida ristlõike pindala, millest saab standardite järgi tuletada kandilise sahti mõõdud. Toru diameeter arvutatakse valemiga : 4Võ d= =m v Kus V õ = õhukulu m 3 /s v= õhu kiirus m/s Enamasti on defineeritud kui ringjoone ümbermõõdu suhe tema diameetrisse: Suhe C/d on konstant, hoolimata ringjoone suurusest. Näiteks kui ühe ringjoone diameeter on
IV. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON §18. Induktsioonivoolu suund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri- ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtmekeerus kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. (Joonis 1). Vaatleme katset- teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud kaks alumiiniumrõngast. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti ah...
maksimaalset CFM reitingut ja ignoreerima kõike muud oletades, et kompressor ja turbiin sobivad perfektselt.( "out of the box") . Võin garanteerida, et tehasest tulnud turbomasinatel on see tõenäoliselt tõele lähedal, kuid siirdudes "performance"i ei saa midagi olla tavaline. Kõik on tehtud vastavalt ekstreemsustele, milleks turbot kasutataks. "Performance" turbode eesmärk on saada väljalasketurbiin vajalikule kiirusele nii kiirelt kui võimalik. Samas peab see olema sobitatud kompressori rattaga, mis peab tootma minimaalse aja jooksul maksimaalset rõhku. See on aga täielik vastuolu, sest väljalasketurbiin toodab jõu ning kompressor tarbib seda. Mida suurem kompressor ja mida suuremat rõhku(boost'i) me tahame, seda kiiremini on väljalasketurbiinist läkitatud jõud ammendatud. Kasutades suuremat väljalasketurbiini, võtab mootoril rohkem aega, et toota piisavalt kuuma
)soojusbilansi muutumine põhiliselt auramise vähenemise tõttu, seoses vette halvasti läbilaskva tegevpinna osakaalu suurenemisega (tänavate, majade katuste kõvad katted jne.) Kõik loetletud tegurid toimivad kompleksis, kuigi ei ole päris ühesugused erinevates kliima- ja ilmastikutingimustes.Soojusbilansi muutumine mõjub ka õhutemperatuurile ja -niiskusele, nende ööpäevasele ja aastasele käigule. Linna ,,reljeefi" liigestatus mõjub ka tuule suunale ja kiirusele tänavatel ning linnarajoonide sisemuses lokaalsele tsirkulatsioonile, mõningal määral pilvisusele ja isegi sademetele. 17. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maismaa looduslikele ökosüsteemidele. Võimalik, et kliimamuutuste kiirus on niivõrd suur, et mõningad ökosüsteemid ei jõua uute kliimatingimustega kohaneda, seejuures võivad üksikud ligid kaduda, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; floora ja fauna liikide
paigal ja kõik ülejäänu liigub tema suhtes. See on erirelatiivsusteooria seisukoht `' (Mary ja John Gribbin 1997:88). `' Einsteini teooriast järeldub, et kui üks ese möödub teist, siis näib ta teile veidi kokku tõmbununa. Ja kui kell liigub teie suhtes, siis tema näidatud aeg venib veidi pikemaks `' (Mary ja John Gribbin 1997:88). `' Argielus me seda ei märka, sest need efektid on märgatavad vaid juhul, kui liikumise kiirus on lähedane valguse kiirusele vaakumis 300 000 kilomeetrir sekundis `' (Mary ja John Gribbin 1997:88). `' kõik erirelatiivsusteooria väited on kontrollile vastu pidanud. Teadlased suudavad panna osakesi liikuma valguse kiirusele lähedaste kiirustega hiiglasuures kiirendites, näiteks Genfi lähedal asuvas Euroopa tuumauuringute keskuses CERN `' (Mary ja John Gribbin 7 1997:89.
kasutamise vahel oleks taastumiseks vähemalt 48 tundi, horisontaalsete hüpete puhul 24 tundi. Kiirustreeningu abistavate treeninguvahendite hulka kuuluvad ka mitmesugused erialased harjutused ehk jooksuharjutused ("drillid"), mis on suunatud kiirusharjutuste koordinatsioonilisele küljele. Neid harjutusi sooritades eraldatakse teadlikult üksikuid harjutuse osi tervikust. Tüüpilised "drillid", mida kasutavad sprinterid: · põlvetõstekõnd, · põlvetõstejooks, · sammhüpped kiirusele ja võimsusele, 9 · pöiajooks, · pöiatõukehüplemised, · sääretõstejooks, · "kätejooks". Äärmiselt oluline on nimetatud harjutuste sooritamise kvaliteet ja korrektsus. Kiirustreeningu vahendid võib jaotada maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise vahenditeks. Kõik maksimaalse kiirusega joostavad kuni 80 m pikkused lõigud arendavad maksimaalset kiirust, üle 80 m pikkused lõigud aga kiiruslikku vastupidavust
Kui liigutada juhet magnetväljas kiirusega v, siis indutseeritakse juhtmes elektromotoorjõud E = B l v . Kui juhtme otstega on ühendatud välistakisti R, tekib suletud vooluringis vool I ja sellega kaasneb jõud F=BIl, mille suund määratakse vasaku käe reegliga: Kui magnetjõujooned on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. Selgub, et jõud on kiirusele vastassuunaline, seega pidurdav jõud. Järelikult tuleb juhtme liigutamiseks rakendada välist jõudu, mis on pidurdavale jõule vastassuunaline. Vajalik mehaaniline võimsus A Fs Pmeh = = = F v= B I l v= E I = Pel , t t s.t. jõumasina poolt arendatav mehaaniline võimsus võrdub elektrilise võimsusega suletud vooluringis ning vaadeldaval juhul muutub soojuseks Pel = I 2 R . Järelikult võib magnetväljas asetsevat juhet vaadelda lihtsaima elektrigeneraatorina, milles
Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeeria 9 Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt
13)SELETAB JA RAKENDAB NEWTONI II SEADUST – LIIKUMISOLEKU MUUTUMISE PÕHJUSTAB JÕUD – Newtoni II seadus – Kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. Suurema massiga keha on inertsem, teda on raskem mõjutada. Suurem jõud jaksab liikumist kiiremini muuta. Suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. Näide: Kui pall on raskem, siis on suurem gravitatsioon, kõrgus mõjub kiirusele. Mida kõrgemal asub, seda rohkem kiirus kasvab alla kukkudes. 14)TEAB, MILLES SEISNEB KEHADE INERTSUSE OMADUS; TEAB, ET SEDA OMADUST ISELOOMUSTAB MASS – Mõne keha liikumist on teisega võrreldes raskem muuta. Sel juhul öeldakse, et see on suurema inertsusega. Inertsus on suurus, mis iseloomustab keha võimet oma liikumisolekut säilitada. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inertsus on suurem ja sama suur jõud suudab sellele anda väiksema kiirenduse.
Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele ja teiseks on ta peaaegu täpselt sellel kaugusel, kus orbitaalkiirus vastab spiraalharusid kujundavate kompressioonilainete kiirusele. Nähtavasti on Päikesesüsteem jäänud spiraalharude vahelisse piirkonda suurema osa aja jooksul, mis elu Maal on eksisteerinud. Spiraalharudes plahvatavate supernoovade kiirgus võib teoreetiliselt planeetide pinnad steriliseerida, hoides ära suurte loomade tekke maismaal. Et Päikesesüsteem (ja Maa) on jäänud spiraalharudest väljapoole, võib olla tegemist ainulaadse planeediga, mille pinnal on saanud tekkida suured loomad. Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht
Kuid nukleonide koosseisu kuuluvaid osakesi kvarke ei ole nüüdisaegsete teadmiste kohaselt võimalik nukleonide koosseisust eraldada. Kvargid on hadronites igaveses vangistuses. Uute teadmiste valguses eraldus tuumafüüsikast uus füüsiharu elementaarosakeste füüsika. Avastati nõrk vastastikmõju. Tuumafüüsikas ja elementaarosakeste füüsikas uuritavatel objektidel on nii korpuskulaar- kui laineomadused. Paljud objektid liiguvad valguse kiirusele lähedase kiirusega, seega oligi vaja luua relativistlik kvantmehaanika(kvantmehaanika+relatiivsusteooria). Aatomituumade uurimisel avastati, et nendes on peidus tohutult energiat(kasutatakse aatomielektrijaamades). I. Idealiseeritud objektid Aatomituum. Aatomi koostisosa, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. Koosneb prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajõud. Pauli keeluprintsiibi kohaselt on tuum kihilise ehitusega. Nukleon on tuuma koostisosa
Kui liigutada juhet magnetväljas kiirusega v, siis indutseeritakse juhtmes elektromotoorjõud E = B l v . Kui juhtme otstega on ühendatud välistakisti R, tekib suletud vooluringis vool I ja sellega kaasneb jõud F=BIl, mille suund määratakse vasaku käe reegliga: Kui magnetjõujooned on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. Selgub, et jõud on kiirusele vastassuunaline, seega pidurdav jõud. Järelikult tuleb juhtme liigutamiseks rakendada välist jõudu, mis on pidurdavale jõule vastassuunaline. Vajalik mehaaniline võimsus A Fs Pmeh = = = F v= B I l v= E I = Pel , t t s.t. jõumasina poolt arendatav mehaaniline võimsus võrdub elektrilise võimsusega suletud vooluringis ning vaadeldaval juhul muutub soojuseks Pel = I 2 R . Järelikult võib magnetväljas asetsevat juhet vaadelda lihtsaima elektrigeneraatorina, milles
ta nõu. Palkmajal tõrjub niiskust immutamine Üks mu tuttav alustas palkmaja ehitust 2000. aastal. Katuse sai hoone peale kuus kuud pärast ehituse algust, uksed-aknad ette kaks aastat hiljem. Palgid olid enne ehitust kuivatatud ja Sinestoga immutatud, mis pidi andma piisava ajavaru katusepanekuni. Esimese kuue kuuga said palgid kõvasti vihma ja tõmbasid kohati tumedaks. Märjast immutatud palgist ehitades peakski tema kogemuse põhjal panema rõhku kiirusele, sest pidevas vihmas on toores palk kuuga tumesinine ja hallitab. Kui saab ruttu katuse alla, tõmbab palk ainult väljast halliks. Oluline on saada katus kiiresti vettpidavaksRaul Evert, KPSR Konsult OÜ projektijuht, Eesti Ehitusinseneride Liidu liige Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik ehitaja ning kompetentne ehitusjärelevalve. Projekteerimisel tuleks hoonele ette näha piisavalt laiad räästad, mis kaitseksid otseste sademete eest
võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus
Mustade aukude omadused ei sõltu üldse kollabeeruva aine omadustest, selle ehituse keerukusest, atomistlikust struktuurist, väljade olemasolust aines ega ka sellest, kas aine oli näiteks vesinik või raud. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Musta augu tekkimiseks hinnatakse vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks. Kuna must auk on üldjuhul pöörlev objekt, siis lähtuvalt teooriast on musta augu pöörlemistele poolused võimelised mateeriat emiteerima ja sealt lähtuvad teineteisele
arenguks vajaliku kriitilise massi. Sellepärast on lühendit ISDN hakatud tõlgendama ka kui ingliskeelset lauset I Smell Dollars Now ISDN - täisdigitaalne ja kiire ühendus Tavalise telefonside korral nõutav protseduur, konverteerimaks andmesideedastuse heli digitaalseks signaaliks, seab maksimaalse modemikiiruse piiranguks 33,6 kbps, ükskõik kui kiire see modem ka ei oleks. Uute kiirete 56kbps modemite tootjad loodavad digitaalsete sidevõrkude keskuste kiirusele ja ka internetiteenuste ning teiste infovahendusteenuste pakkujate poolt kasutatavatele kvaliteetsetele digitaalühendustele. Siiskion see vaid ühepoolne protsess (mis ei paku lahendust, kui on vajalik kahesuunaline kiire ühendus) ning kõik sõltub lõppude lõpuks suurest hulgast väljaspool modemiomaniku kontrolli olevatest teguritest. Analoogmodem toimib ainult koos digitaalsüsteemiga Tavaline ISDN-ühendus annab samas kasutajale täisdigitaalse otseühenduse
jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel.
Kontrollida iseseisvalt, et võrranditest (2.18) ajalise tuletise võtmisel saame tõepoolest võrrandid (2.17). Kõrvutades võrrandeid (2.18) ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise võrranditega 2 at s = s0 + v0t + 2 , v = v + at 0 saame analoogiad sirgjoonelist liikumist ja pöördliikumist iseloomustavate suurustega: 1. teepikkusele sirgjoonelisel liikumisel vastab pöördenurk kõverjoonelisel liikumisel, 2. kiirusele vastab nurkkiirus, 3. kiirendusele vastab nurkkiirendus. s v . (2.19) a Valemitest (2.4) ja (2.16) saame nurkkiirenduse jaoks avaldise d v = . dt r Et jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu, siis r = const ja me võime kirjutada 1 dv = , r dt
Et pidurdusjõud võimalikult suureks saada, jagab EBD pidurdusjõudu isegi vasaku ja parema poole vahel. See vähendab oluliselt pidurdusteekonda ja säilitab auto stabiilsuse isegi tugevatel pidurdustel ja kurvides manööverdamisel. Süsteemi rakendumist võib põhjustada ebaõige kiirus, häda- või mõnes muus olukorras ootamatud olukorrad. Elektrooniline stabiilsuse kontroll ESP ESP on praegu käsitlevatest süsteemidest kõige keerulisem. Lisaks auto kiirusele ja rataste pöörlemissagedusele arvestab ESP ka rooliratta pöördenurka, mille järgi arvutab juhtplokk välja soovitud sõidusuuna ja sõidutingimused. Soovitud sõidusuunast erineva liikumise tajuvad ära külgkiirenduse andur (näitab auto liikumist külg ees) ja pöörlemisandur (mis näitab auto pöörlemist ümber oma vertikaaltelje), mis näitavadki auto tegeliku liikumissuuna. Kui need kaks suunda teineteisest erinevad, alustab tööd ESP.
Füüsika referaat Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektr...
DNA molekul kui kaksikheliks, fosfaadi- ja suhkrujääkide ning lämmastikaluste paiknemine kaksikheeliksis, lämmastikaluste paardumise printsiip. DNA funktsioonid. DNA replikatsioon RNA eri liikide suhteline kogus ja asukoht rakus. Valgusünteesi biokeemiline mehhanism. Transkriptsioon. Translatsioon. Geneetilise koodi olemus ja lühiiseloomustus. Geen, genoom. 6. Ensüümid. Ensüümid kui bioloogilised katalüsaatorid, nende valguline ehitus, toime biokeemiliste reaktsioonide kulgemise kiirusele ja suunale. Aktivatsioonienergia alandamine kui ensüümide toimimise pôhiline printsiip. Ensüümi ja substraadi ning ensüümi ja produkti komplekside teke ja lagunemine ensüümide poolt katalüüsitavates reaktsioonides. Aktiivtsentri môiste, siduv ja katalüütiline keskus aktiivtsentris. Koensüüm. Ensüümi kontsentratsioon, substraadi kontsentratsioon, pH, temperatuur kui ensüümi aktiivsust môjutavad tegurid. Inhibiitorid. Aktivaatorid. Allosteerilised ensüümid
õige unehügieeni kehtestamine. Kuna teismelised kannatavad krooniliselt unepuuduse all, toimetavad nad hea osa päevast justkui hämarolekus, võitlevad unisusega, mis on võrreldav narkolepsias isikute omaga. Krooniline unepuudus on selles earühmas tõsine probleem, ka kõrge saavutusvajadusega noorukitel, kes on hõivatud paljude kooliväliste tegevustega. Krooniline unevõlg võib viia tõsiste tagajärgedeni, sh mõjub meeleolule, erksusele ja reaktsiooni kiirusele, tähelepanule, mälule, käitumise kontrollile ja motivatsioonile (Pindmaa, 2011). Kasutatud allikad Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkooli reisikorralduse, hotellimajanduse ja toitlustusteenuste korralduse õppekavade aine "Töötervishoid ja tööohutus" täiendav õppematerjal. Külastatud aadressil: https://www.tlu.ee/opmat/ka/Taastvahendid_II/index.html Hagger, M. S. (2010). Sleep, self-regulation, self-control and health. Stress Health, 26: 181 185. Hansson, J. & Oscarsson, C
4.3 Ideaalse gaasi temperatuur, molekulide ruutkeskmine kiirus NB! Seda osa käsitletakse põhjalikumalt üldfüüsika kursuses, mistõttu on järgnev ainult üldteadmiseks. Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes molekulide nn kaootilisest soojusliikumisest. Molekulid liiguvad üldiselt erineva kiirusega, kusjuures väga väikese ja väga suure kiirusega liikuvaid molekule on vähe. Enamus molekule liigub nn tõenäoseimale kiirusele (mille väärtus sõltub gaasi temperatuurist) lähedaste kiirustega. Kuna molekulide kiirused on erinevad, iseloomustatakse gaasi ühe molekuli keskmise kineetilise energia kaudu, mis võimaldab määrata nii gaasi siseenergia kui ka temperatuuri. Molekuli liikumine on keeruline, sest molekul liigub kulgevalt, kuid võib ka pöörelda, samuti võivad aatomid molekulis oma tasakaaluasendi ümber võnkuda. Osutub, et gaasi temperatuur on
protseduur ning prahikoristus), mis korraldavad erinevate algoritmide tööd. Mälu vabastamine ja reserveerimine toimib üksikute toimingutena. Erinevad mälublokid märgistatakse Ladina tähestiku suurte ja väikeste tähtedega. Salvestamine toimub automaatselt testiseeria käivitamisel, töö käigus tekitatakse jooksvasse kataloogi fail nimega väljund.txt. Korduval testimisel kirjutatakse antud fail üle. Programm on kirjutatud kiirusele, kasutajasõbralikkusele ja selgusele erilist rõhku panemata. 1. katse listing (mälu küsimise meetod 1; mälu vabastamise meetod 1): 9 aa-------------------------------------------------------------- aabbbbb--------------------------------------------------------- aabbbbbcccccccccc----------------------------------------------- aabbbbbccccccccccl----------------------------------------------
Seega toimib tiiviku automaatne kaitse tugeva tuule korral ülekoormuse eest. Vääratusreguleerimise eeliseks on lihtsus, kuid puuduseks reguleerimise väiksem täpsus ning sellest tulenevalt ka tuuleelektrijaama väiksem väljundvõimsus ning kasutegur (tuule kasutustegur). Vääratusreguleerimist kasutatakse tänapäeval enamiku keskmise võimsusega (100...600 kW) tuuleagregaatide juures. Kallutusreguleerimise korral muudetakse tiiviku labade seadenurga suurust vastavalt tuule kiirusele ja koormusele. Kasutatakse nii keskreguleerimissüsteeme (nt. firma "Vestas" agregaadid), kus tiiviku kõigi labade kaldenurka reguleeritakse ühesama mehhanismi abil, kui ka eraldi ajameid iga laba kallutamise jaoks (nt. firma "Enercon" agregaadid). Kombineeritud vääratus-kallutusreguleerimise korral reguleeritakse väiksema tuulekiiruse juures kallutusreguleerimise ning suurema tuulekiiruse juures vääratusreguleerimise põhimõttel
Õhuniiskuse määramine. 1. Õhuniiskuse karakteristikud. Kõikjal õhus leidub alati veeauru. Veeauru moodustavad õhu molekulide vahel kaootiliselt liikuvad vee molekulid. Seega reaalne õhk on õhu koostisse kuuluvate gaaside ja vee molekulide segu. Suurusi, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust nimetatakse õhuniiskuse karakteristikuteks. Alljärgnevalt käsitleme olulisemaid nende hulgast. 1. Veeauru rõhk (tähis e). Gaas avaldab rõhku molekulide liikumise tõttu. Kuna õhus liigub ka vee molekule, siis mõningase osa gaasi rõhus tekitavad vee molekulid. Õhus leiduvate vee molekulide põhjustatud rõhku nimetamegi veeauru rõhuks e, mille mõõtühikuteks on samad ühikud, mida kasutatakse õhurõhu mõõtmisel - hPa või mb. 2. Absoluutne niiskus (tähis a). Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Meteoroloogias on abso...
................................. .................. .................... Arvutid meditsiinis Referaat Juhendaja: õpetaja .......... SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval kasutatakse infotehnoloogiat väga erinevates eluvaldkondades. Paljude seadmete oluliseks osaks on arvuti. Reeglina on infotehnoloogia kasutamine mõjunud positiivselt konkreetse töövõi teenuse kvaliteedile ja kiirusele. Muidugi ilmneb vahel ka teatud negatiivseid näiteid, tavaliselt on need seotud arvutite ajutiste riketega ning ei ole põhimõttelise tähtsusega. Vahel võib olla tegemist ka asjaoluga, et näiteks andmete sisestamine arvutisse võtab rohkem aega, kui nende paberile märkimine, kuid andmete hilisem analüüsimine arvuti abil on muidugi oluliselt efektiivsem. Loomulikult on ebameeldiv, kui sularahaautomaat ei tööta, aga Teil on kiiresti sularaha
Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline vedeliku liikumine on tingitud asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Re 8. Hüdrosüsteemi struktuur Esiteks toimub hüdrosüsteemis mehaanilise energia muundamine hüdrauliliseks. See energia kantakse üle hüdrauliliselt, kasutades selleks tagasisidega või tagasisideta hüdrosüsteeme. Lõpuks muundatakse hüdroenergia tagasi mehaaniliseks energiaks. · Energia muundamine- Mehaanilise energia muundamisel hüdroenergiaks on kasutusel hüdropumbad ja vastupidises suunas hüdrosilindrid ja hüdromootorid
Näeme, et meie kehale mõjub kaks jõudu: üks, 8F1, suunaga allapoole ja teine, F2, ülespoole. Kui nüüd F2>F1, siis kivi tõusebki. Kui tuge ei oleks, ei tõuseks kivi sentimeetritki (Münnhauseni efekt). Küsime, kas on võimalik, et rakett liigub kiiremini, kui temast väljuvad gaasid (~1000 m/s)? On küll! Gaaside väljumise kiirus on kiirus raketi (tema korpuse) suhtes. Iga sellise kiirusega ports v lisab raketi kiirusele V, mis võrdub Nagu tulistaks kuulipilduja raketi sabas. Kuulid väljuvad rauast ühesuguse kiirusega. Iga kuuliga viiakse süsteemist välja väike impulss mv. Et koguimpulss säiliks, peab kuulipilduja samasuguse implusiga vastassuunas liikuma. Neid väikesi portse summeerides võib kuulipilduja/raketi kiirust väga suureks kasvada. Tekkinud kineetiline energia saadakse raketi kütuse siseenergia arvelt. Samal põhimõttel töötavad reaktiivmürsud (katjuushad). Miks on vedurid nii rasked?
42)Mida tähendab elektroni seisulaine? Millisel juhul see saab tekkida? Elektroni seisulaien tähendab seda, et tema orbiidi pikkus peab jagunema täpselt tema lainepikkusega 43)Miks kindla energiaga elektron võib liikuda vaid kindlal lubatud kaugusel aatomi tuumast? Kuna elektron ei saa liikuda ükskõik millisel orbiidil, siis liikudes on elektronil kindel kineetiline energia. Järelikult ka kindel kiirus ja Debrolee valemi alusel vastab sellele kiirusele ka kindel lainepikkus. Ek=me*v2/2=>v2 -> =h/me*v Orbiidipikkus( 2rn / =n) peab täpselt jaguma lainepikkusega . 44)Mis järeldub elektronide laineomadustest nende liikumise kohta aatomis? Elektroni laine omadustest järeldub,et nad saavad liikuda ainult sellistel orbiitidel, millede pikkus jaguned täpselt elektroni lainepikkustega. 45)Sõnasta Bohri I postulaat. Millest see järeldub? Elektron liigub vaid kindla energiaga lubatud orbiidil, kus liikudes elektron ei kiirga ega ei neela energiat
Manuaaljõuülekannet illustreeriv pilt: · https://www.youtube.com/watch?time_continue=8&v= wCu9W9xNwtI Automaatkäigukast · Automaatkäigukastiga sõidukil on mootori ja jõuülekande vahel vedelikuga täidetud hüdrotrafo, mis on kaudne ühendus mootori ja käigukasti vahel. Automaatkäigukastil on käiguasetusteks P-R-N-D, mis on Park-Reverse-Neutral-Drive, eesti k. Park-Tagurpidi- Vabakäik-Sõidukäik, kus sõidukäigus käigukast vahetab käiku ise vastavalt kiirusele ja pööretele. Enamikel automaatkäigukastidel on ka 2-3-4... (vastavalt käikude arvule) asetused, mille kasutamisel on vastav number käigukasti poolt rakendatav kõrgeim käik ning see funktsioon on põhiliselt maastikul sõitmiseks, raske koorma vedamiseks ja/või järsust mäest üles sõitmiseks. Kui automaatkäigukastil käiku vahetatakse, võimaldab hüdrotrafo käigusüsteemi ja mootorivahelisel lülil veidi libiseda, et mootor ei seiskuks, lisaks
Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria 1. Kas on õige väide "Elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur"? tõene 2. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) 4. Kui keha liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass on suurem kui kehaga seotud taustsüsteemis 5. Kui objekt liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objektiga mitteseotud taustsüsteemis objekti pikkus on väiksem kui objektiga seotud taustsüsteemis 6. Kas on õige väide: liikuva objekti kuju sõltub taustsüsteemist? Tõene 7. Kas on õige väide: sündmuste samaaegsus on suhteline? Tõene 8
Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde- lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit
Püüab palli 1-2 pidurdusega ja keerab end rinnaga korvile, hüppelt vise. Harjutus 43. Joonis47. Kolmikus 1 pall. Paar 1 ja 2 liigub vile peale sööduga üle välja, kaitse 3 püüab söötu vahelt saada. Harjutus 44. Joonis48. 1 võtab laua, söödab 2-le. Pall liigub läbi 3-e 4-le. Nüüd läheb 2 lauda ja 1 liigub viske positsioonile. Harjutus 45. Joonis49. Üksik mängija põrgatab ja paar ühe palliga söödab kiirusele. kes jõuab enne teise otsa ? Harjutus 46. Joonis50. Paar 1 ja 2 alustab otsajoonelt sööduga. Neljas sööt läheb keskringi 3-le kes söödab teisele tagasi. 2 jätkab üksi peale keskjoont: söödab äärele 4-le, saab tagasi ja läheb viskele. Teiselt poolt väljakut sama asi peegelpildis. Harjutus 47. Joonis51. 1 läheb põrgatusega keskjooneni . 2 liigub samuti kaitseasendis . 1 söödab 2-le. 2 kasutab erinevaid viskele minekuid. Harjutus 48. Joonis52.
varudele ja tõhustada vastupidavuse tulemuslikkust. Seetõttu on kasulik määrata eksogeense süsivesikute tarne- ja oksüdeerumise suhtes optimaalne meetod. Eksogeensete süsivesikute tarne määratakse kindlaks mitmesuguste tegurite põhjal, sealhulgas mao tühjenemise ja soolde imendumise kiiruse alusel. See tähendab, et treeningu ajal soolest imendumine omab suurimat mõju süsivesikute oksüdatsiooni kiirusele. Hiljuti uuritud kombinatsioon kofeiinist ja süsivesikutest võib-olla potensiaalne abinõu, mille abil toimub kiirem taastumine, sest glükogeeni süntees toimub kiiremini pärast treeningut. Aastal 2004 Battram jt. Näitasid, et järgnev süsivesikute kasutus, eksogeensete süsivesikute ja kofeiini täiendamine, ei pidurdanud väikeste ega ka suurte glükogeeni osakeste tootmist. Sellele oli omane see, et fraktsioonid reageerivad erinevalt treeningu taastumisfaasis, seega
on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu. Erinevus pildimälust on see, et kuvaadapteril võib mälu vaja olla ka muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks
Kasutatud detektor oli palju suurem kui enamus teaduslikke vahendeid mida kasutab NASA praegu. Et teha paremaid mõõtmisi on vaja veelgi suuremat detektorit ja mida suurem on detektor, seda suurem on selle maksumus.[2] 3 Kust need tulevad? Enamus galaktilisi kosmilisi kiiri on arvatavasti kiirendatud supernoovade jäänuste plahvatuslainetes. See ei tähenda, et supernoova plahvatus ise osakesed sellisele kiirusele saab. Plahvatuse jäägid, laienevad gaasipilved ja magnetväli võivad kesta tuhandeid aastaid ja see kiirendabki kosmilisi kiiri. Põrgates edasi ja tagasi jääkide magnetväljas laseb suvaliselt mõnel osakesel koguda energiat ja saada kosmiliseks kiireks. Lõpuks koguvad nad piisavalt kiirust ja jäägid ei suuda neid enam endas hoida ja nad põgenevad Galaktikasse.[2] Kuna kosmilised kiired lõpuks lahkuvad supernoova jääkidest, saavad nad kiirendada ainult
HFT firmade eesmärk on müüa väga suurtes kogustes teinekord vaid väga väikese kasumi eest. HFT firmad konkureerivad eelkõige teiste samalaadsete ettevõtetega, mitte aga traditsiooniliste osta-ja-hoia strateegiat viljelevate pikaajaliste investoritega. Kuna kauplemismaht on väga suurtes kogustes on ka rahasummad tihti väga suured, enamasti ulatuvad need miljonitesse. HFT- d on nimetatud ka aktsiamaailma Vormel 1-ks – tegemist on olukorraga, kus kõik taandub kiirusele ning parimale tehnoloogiale, mida raha eest osta saab. Kõrgsagedusliku kauplemise ajalugu pole selle salastatuse tõttu väga hästi teada, kuid on kindel, et see on eksiteerinud vähemalt alates aastast 1999. Kui sajandivahetusel oli HFT-del väga suur programmi „jooksutamisaeg“ ehk siis arvutusaeg, siis praeguseks on arvutuskiirused seoses paremate algoritmidega ning ka suure arvutusvõimsuse kasvuga
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED HAIGUSTEST SÜDAMEISHEEMIA: südame puudulikust verevarustusest. Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos. Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. Valu püsib paar minutit ning taandub puhates. Vahel või...
eeldused. Õppustel aitavad neid luua mitmekesisis, mängulisus ja võistluslikkus. Mitmekesisuse loomise võimalused nii ühes kui mitmes tunnis on: uue õppimine ja vana kordamine, sõiduviisid ja mäeelemendid, lühimatkad pisut erinevatel radadel või suundades, intensiivsuse ja õppepaikade varieerimine. Mängulisus on eriti oluline nooremate õpilaste korral. Tunni teiseks pooleks sobivad võistlusmängud kvaliteedile ehk tehnika sooritamise puhtusele, kordade arvule, pikemale libisemisele kiirusele jm. Tähelepanu säilitamiseks on oluline, et õppepaiga lähedal ei oleks segavaid olusi (elav liiklus, pealtvaatajad jm.). 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil luuakse vajalikud eeldused, s.t. õpilaste kehalist, liigutuslikku, psühholoogilist ja tehnilist valmisolekut õppeülesandega toimetulekuks. Kehaline valmisolek eeldab õpilaselt sõltuvalt õpitavaste teatavate kehaliste võimete taset.
nimipöörlemiskiiruseni suletakse ka teine lüliti L2, mille tagajärjel reaktor lühistatakse ja staatorimähis lülitatakse otse võrgupingele ehk nimipingele. 6 42. Miks koormusmomendi suurenedes elektrimootori kiirus tavaliselt väheneb? Mootorile langev koormus muutub liialt suureks ning mootor ei suuda seda enam vedada ning kiirus väheneb. Koormuse jõud on kiirusele vastassuunalise vektoriga. Jõud tasakaalustavad teineteist. 43. Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? Alalisvoolumootorid jagunevad sõltuvalt ergutusviisist võõr-, rööp- ja jadaergutusega mootoriteks. Alalisvoolumootorite sujuvaks muutmiseks on mitu võimalust, kusjuures alati tuleb eelistada ökonoomsemat varianti. Need võimalused ilmnevad valemist n = (U-IaRa)/cE, kus muuta ei saa ainult mootori elektrilist konstanti cE. Muuta saab
reaktsiooni tulemisel. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Keemilise reaktsiooni tulemusel ühineb raud hapnikuga ning tama pinnale tekib oksiidikiht paakekiht. a) Gaasikorrosioon. Metallide oksüdeerumine toimub kõrgetel temperatuuridel gaasilises keskkonnas. Nendes tingimustes on vee kohalolek välistatud. Seetõttu oletatakse, et vesi eksisteerib gaasilises olekus. See võib toimuda ka kuivas keskkonnas. Korrosiooni arengu kiirusele mõjuvad temperatuur ja gaasi koostis. Temperatuuri tõustes protsess kiireneb. b) Korrosioon elektrolüüdivälises keskkonnas. Nendes keskkondades kutsub korrosiooni esile keemiline reaktsioon metalli ja korrosiooni soodustava keskkonna vahel. 13. Komposiidi tugevus diskreetsete kiududega armeerimisel. Kui kiud on lühikesed, siis tekivad otste efektid, mis on seotud pingete konsentreerumisega kiudude otstele, avaldades mõju materjali tugevusele
Mida enam kõneleja seob oma kõne rütmilise vormiga, seda painduvam on tema kõneviis. Rütmika eesmärgid: rütmitunde kasvatamine liigutuste kaudu, kollektiivsete liikumisvilumuste arendamine, kuulmise, nägemise, taktiil-vibratoorse tähelepanu kujundamine ja vastasliikumise väljaarendamine kindalte välisärritajatele (heli, värv), mälu arendamine, tahte ja pidurdustegevuse arendamine. ' Kuna rütmika on liikumine, mis lähtub muusikast, siis tuginevad kõik liikumised heli kiirusele ja tugevusele ja mehhaanilisele rütmile. Ninakõla Ninakõla all mõeldakse kahte täiesti erinevat kõneviga. *Hääldamise käik ninaõõnde avatud ka siis, kui ta peab olema suletud &* hääldamisel käin ninaõõnde suletud ka siis, kui ta peab olema avatud. **Avatud ninakõla Põhjused võivad olla orgaanilised ja funktsionaalsed. Orgaanilised põhjused jagunevad kaasasündinuiks ja omandatuiks
vastulöögi saamata?" Nii et kasutada mõistet ,,Vehklemine" rääkides keskajast ei ole korektne. Esimene asi mida peab algaja mõgavõitleja selgeks saama, on kolm vehklemise põhipunkti 1. Distants- Kogenud võitleja arvestab lahingus oma vastase relvastust, massi ja kiirust ning lähtudes sellest valib ka distantsi. 2. Tempo- On olemas kaks põhi võitlustaktika tüüpi. Üks on vähemkaitsud võitlejatele ning panustab kiirusele ja täpsusele ning teine on rohkem kaitstudele ning panustab massile ja rammule. Mõlemate puhul peab mõõkleja valima tempot nii, et ta ei väsiks enneaegselt ja võimalikult kiiremini väsitada oma oponenti. 3. Seisak ja positsioon Seisak sõltub võitleja relvastusest. Kui sõduri päralt on ainult mõõk, siis seisab ta nii et mõõgapoolne käsi oleks vastasele lähemal, et saaks end blokkide abil kergemeni kaitsta.
avaldised (massitoime seaduse järgi) ja reaktsiooni järk? a) N2O4(g) 2 NO2(g), monomolek; I v=kc( N2O4) b) H2(g) + S(t) H2S(g), bimolek; II v=kc( H2) c) 2 CO(g) + O2(g) 2 CO2(g), trimolek; II v=kc(CO)2c( O2) d) MgCO3(t) MgO(t) + CO2(g), monomolek; I v=k e) NH4Cl(l) + H2O(v) NH3H2O(l) + HCl(l). bimolek; II v=kc(NH4Cl)c( H2O) 4. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Kuna piisavalt kõrge energiaga osakeste arv kasvab. 5. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Aktiveerimisenergia on suurem endotermilise raktsiooni suunas, kuna osakstele on vaja rohkem energiat barjääri ületamiseks. 6. Miks kulgevad ioonidevahelised reaktsioonid lahustes praktiliselt silmapilkselt, molekulidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
