1. Kiiruspiirangu märgid „Suurim kiirus“ Tee nr Tee nimetus Soidutee Algus mkaugus 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 17461 Teeegistris valisin aruannete koostamine ja punktandmete aruanne. Teeks valisin TallinnRapla-Türi maan 2. Pidin leidma kiiruspiirangu märgi pildi. Liiklusmärk „Suurim kiirus“ peaks asuma siin, kuid seda pole. 3. Ristmikud Tee number Tee nimetus Soidutee Tee kaugus 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 10914 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 15267 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 15470 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 17415 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 ...
5 0 0 6 12 18 24 30 36 42 t/s 5.1.Millistel ajavahemikel seisab keha paigal? ................................................................................................................................... . 5.2.Arvuta keha kiirus ajavahemikus 18-30 s. Antud _____ _____ Vastus :............................................................................................................................................ . 5.3.Kui kaugel on keha 20 sekundit pärast liikumise algust? ................................................................................................................................... . 5.4.Arvuta keha kiirus ajavahemikus 0-6 s. Antud _____ _____ Vastus:.....................
Füüsika kordamis küsimused Jõud looduses 1. Mis on keha inerts? 2. Kuidas on seotud keha inertsus ja tema mass? 3. Millal muutub keha kiirus? 4. Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt? 5. Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomustada? 6. Mis on gravitatsiooni jõud? 7. Mis on raskusjõud (+valem)? 8. Mis on hõõrdejõud? Kuhu on suunatud? Millest sõltub? 9. Millega mõõdetakse jõudu? Jõu mõõtühik? 10. Mis on deformatsioon? Selle liigid? 11. Mis on elastsus jõud ja kuhu on suunatud? 12
suuõõs) (ülemtoonid 880 hz, 1760 hz jne) VEDELIK JA GAAS ja mis põnev nendega seostub, millest vällik on kõnelenud Voolamine- toimub torudes , jõgedes jne ühtlane voolamine ehk lineaarne voolamine ideaalne voolamine on kokkusurumatu ja mitteviskoosne. Reaalsed vedelikud ON viskoosed turbolentne voolamine (keeris) pascali seadus : rõhk kandus vedeliks ja gaasis igas suunas ühte moodi p=F/S stabiilne rõhk- vedelikus mille liikumise kiirus on ühtlane(mõõdetakse manomeetriga?) dünaamiline rõhk – on rõhk vedelikus, mille liikumis kiirus on bernoulli printsiip : voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.
Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga. Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0, kus mke on raketi kere mass, vke kere kiirus, mkü väljalendava põlenud kütuse (gaasi) mass ja vkü väljalendava gaasi kiirus. Avaldades seosest raketi kere kiiruse, saame: vke = - mküvkü/ mke. Siit on näha, et raketi kere kiirus on seda suurem, mida suurem on gaasi väljalennu kiirus ja gaasi mass. Miinusmärk näitab, et liikumiskiirused on vastupidised. Tegelikult muidugi kogu kütus korraga ära ei põle ja gaas väljub raketist teatava aja jooksul, aga see ei muuda järelduste õigsust.
Mõistete seletused Liikumine meie ümber Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Keha kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib ühe ajaühiku jooksul. Ühtlasel liikumisel ei muutu keha kiirus. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Kehade vastastik mõju Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes.
1. Millised nähtused tõestavad, et valgus koosneb energiaga osakestest. Milline väide on kvantoptika aluseks? - Näiteks: Laine ei jõua elektrooni orbitaalilt välja lüüa. - Valgusel on rõhk, avaldab rõhku pinnale - Aluseks: Valgus koosneb osakestest ehk kvantidest. 2. Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Millised omadused on valguse osakestel? - Valguse osakesed on footonid - Omadused: laine omadused, puudub seisumass, kiirus vaakumis 300 000 km/s. 3. Kuidas on valguskvandi energia seotud valguse sagedusega? Ef= h x f 4. Kus on footoni energia suurem- vaakumis või vees? Miks? Footoni energia on vees sama mis õhus. Sest kvandi energia ei sõltu sellest, kus ta elektron liigub. Kvandi energia on määratud kiirgumisega aatomist. 5. Mille poolest erinevad nähtava valguse kvandid, mis tekitavad silmas erinevaid värvusaistinguid? - Energia ja sageduse poolest 6
· Keskkonna molekulid mõjustavad omakorda naabermolekule. · Laineallikast kaugemates punktides toimub võnkumine ajalise nihkega, sest ka aineosakestel on inertsus. Laineperiood Laineperiood aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis- T T=1/f, kus T-periood(s-sekund), f- sagedus(Hz- herts) Laine sagedus Laine sagedus mitu võnget teeb laine ajaühikus. Tähis f f=1/T Hz= 1/s Laine kiirus Laine kiirus näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Tähis v v=f x = 1/T x = /T Vaakumis valguse levimiskiirus tähistatakse c-ga. Laine faas · Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel Valguse intensiivsus Valguse intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Tähis l Lainepikkus Lainepikkus on kahe laine naaberharja või nõo vaheline kaugus.
Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis s
Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi.
tähendab seda, et ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes ning see on suhteline, kuna keha liigub. 4) Punktmass on keha, mille mõõtmed võib jätta antud kontekstis arvestamata. 5) Taustsüsteem koosneb taustkehast, ristkoordinaatidest, ja kellast. See moodustub tavaliselt kahest kehast, ruumist ja ajast. 6)Ühtlane liikumine on, kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. Keskmine kiirus on keskmine kiirus v on läbitud teepikkuse s ja selle läbimiseks kulunud aja t vaheline suhe. 7) Ühtlase liikumise võrrand: v = s/t (ehk v võrdub s jagatud t-ga) 8)Teepikkus on trajektoor mida keha läbib teatud aja jooksul, nihe on aga lõpppunkti ja algpunkti vahe. Ehk kõige lühem pikkus. 9) Kiirendus näitab ja iseloomustab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Valem on a = V-V0/t (a võrdub v miinus v0 jagatud t-ga). Tähis on: a
Mehaaniline liikumine o Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. o Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Tähis: s Mõõtühik: 1m Valem: s = v * t o Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. Ühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus ei muutu. Ühtlase liikumise kiirus: v = s / t Mitteühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus muutub. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Vkogu = s kogu / t kogu Kehade vastastikmõju o Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton)
Ring- e nurksagedus Võnget/(2 sekundis) võnget/(2 s) Võnkesagedus f; võnget/sekundis; herts 1/s; Hz Võnkeperiood T sekund s Lainepikkus meeter m Laine levimise kiirus v meetrit/sekundis m/s Võnkumine-keha perioodiline edasi-tagasi liikumine tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Vabavõnkumine-toimub süsteem sisejõudude mõjul-tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. sundvõnkumine - perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul toimuv võnkumine, mille sagedus võrdub välisjõu sagedusega Võnkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge (T). Võnkesagedus on
MEHAANILINE LIIKUMINE Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks.Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Mehaanilist liikumist iseloomustavad füüsikalised suurused on: · Teepikkus · Aeg · Trajektoor · Kiirus Trajektooriks nimetatakse punkti, mida mööda keha liigub. Teepikkus on füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mida mööda liigub keha punkti. Teepikkuse ühik on 1m ja tähiseks on s. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. · Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. · Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha
Maksimaalne 8200 standardimass kg Pommid/laskemoonaarv Kuni 1 400 kg pomme u või 12 ilma juhtimiseta raketti Kuulipilduja(d) 2/ 13,2 mm arv/kaliiber/ 1/7,9 mm 2× STWC-3 (Pratt & 2× Daimler-Benz DB Mootor/ võimsus Whitney Twin 605B / kumbki 1 475/ 1 hobujõuduses/ kW Wasp)/kumbki 1,065/795 085 Max kiirus km/h 465 575 Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Reisikiirus km/h 400 Lennukaugus km 2200 Lennulagi m 8000 9500 Meeskond 3 3 Aero L-39 meeskond: 2 pikkus: 12,13 m tiivaulatus: 9,46 m kõrgus: 4,77 m tiivapindala: 18,8 m² tühikaal: 3459 kg maksimaalne kaal: 4700 kg maksimaalne kiirus: 750 km/h mootor (reaktiiv): Progress/Ivtsenko AI-25TL
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C
.....................................................7 5. Nihe............................................................................................................................................7 6. Trajektoor..................................................................................................................................7 7. Teepikkus...................................................................................................................................7 8. Kiirus.........................................................................................................................................7 9. Keskmine kiirus.........................................................................................................................8 10. Kiirendus..................................................................................................................................8 11. Hetkkiirus...........................................................
ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Keemilise kineetika põhimõisted reaktsiooni kiirus aeg, mille jooksul reaktsioon toimub, tähistatakse v tähega. Reaktsiooni kiirus sõltub (enamasti, mõnikord mitte, ntx null-järgu reaktsioon ei sõltu) reageerivate ainete (alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi see teadusharu, mis tegeleb reaktsioonide kiiruse uurimisega. kiiruskonstandid kiiruskonstandid on vidinad, mis seovad reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega, tähistatakse tähega k (vt ka eelmist mõistet).
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus
, et erinevate kehade suhtes võib trajektoori kuju olla erinev. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul, tähiseks on s, ühikuks m. Liikumist jaotatakse trajektoori järgi kas sirgjooneliseks või kõverjooneliseks. Ajavahemik näitab liikumise kestust, tähiseks on t, ühikuks s. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja vahega (V=s/t), tähiseks on V. Keha kiirus on suhteline, st., et antud keha võib ühe keha suhtes liikuda kiiremini, teise suhtes aeglasemalt. Kiiruse järgi jaotatakse liikumine ühtlaseks liikumiseks (kiirus ei muutu) ja mitteühtlaseks liikumiseks (kiirus muutub; iseloomustatakse keskmise kiiruse abil). Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kindla ajavahemiku järel kordub, tasakaaluasendiks sellist kehaasendit,
Looduses ei eksisteeri täielikult liikumatut keha. Kui me räägime edaspidi keha liikumisest, siis mõtlemegi selle all tavaliselt vaid ühe punkti, s.o. punktmassi liikumist. Punktmass on selline keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Keha liikumist teiste kehade suhtes, mida tinglikult loetakse liikumatuiks, nimetatakse suhteliseks liikumiseks. Näiteks, parv liigub vabalt allavoolu. Kalda suhtes ta liigub, kuid vee suhtes mitte, sest jõe vee kiirus ühtib paadi kiirusega. Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadisik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Auto liikumise trajektoor Lennuki pööre trajektoor avarii ajal Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Liikumist võib liigitada traektoori järgi:
Kõverjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudeskõverjoonelisetrajektoori Ringliikuminee.Tiirlemine - trajektooronringjoon. - Liigituskehaerinevatepunktidetrajektooridekujujärgi: Kulgliikumine § Kehakõikpunktidkujundavadühesugusedtrajektoorid Pöörlemine § Kehapunktidliiguvadringjooneliseltümbermõttelisepöörlemistelje AEG- kell t[s] KIIRUS- spedomeeter v[m/sjakm/h] v=s/t Kiirus - näitab,kuisuureteepikkuseläbibühtlaseltliikuvkehaajaühikus (ainultühtlanekiirus) JÕUD- dünamomeeter F[N] Kiirus - näitab,kuisuureteepikkuseläbibühtlaseltliikuvkehaajaühikus (ainultühtlanekiirus) JÕUD- dünamomeeter F[N] F=mg=A/s m-mass[kg] Jõud - fuusikalinesuurus,misnaitabuhekehamojuteiselekehale.Mõjubkindla põhjustadaliikumist,kujumuutumist,liikuvakehaseismajäämist,pöörlemist.M jõud,sedatugevamonvastasRkmõju,sedaulatuslikumonkiirusejakujumuutum
arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarseid suuruseid väljendatakse vaid arvuliselt, nt aeg, mass, teepikkus jne. Vektoriaalsetel suurustel on peale arvuväärtuse tähtis ka nende suund (omavad ruumis suunda). 3)SELETAB FÜÜSIKA VALEMITES ESINEVA MIINUSMÄRGI TÄHENDUST (SUUNA MUUTUMINE ESIALGSELE VASTUPIDISEKS) – Mingi suund ruumis loetakse positiivseks ja selles suunas liikudes on kiirus „+“ ning vastassuunas liikudes on kiirus negatiivne ehk „-„-ga. 4)RAKENDAB SKALAARSETE SUURUSTE ALGEBRALISE LIITMISE/LAHUTAMISE NING VEKTORSUURUSTE VEKTORIAALSE LIITMISE/LAHUTAMISE REEGLEID – Vektoriaalsete suurustega tuleb teha tehteid arvestades matemaatikas õpitavaid vektorarvestusreegleid. Näiteks liites rakendatakse kolmnurga või rööpküliku reeglit. 5)ERISTAB FÜÜSIKAT MATEMAATIKAST (MATEMAATIKA ON KÕIGI KVANTI-
Keemilise reaktsiooni kiiruse uurimine Annette Miller 10A Taustinfo: Keemilise reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Seda arvutatakse järgmise valemi järgi: Kus V on reaktsiooni kiirus (ühik mol/dm3s-1), c alg- ja lõppkontsentratsioonide vahe (c1-c2) (ühik mol/dm3)ning t reaktsiooni aeg (ühik s). Reaktsiooni kiirus sõltub paljudest asjaoludest, näiteks reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Näiteks toimub põlemine puhtas hapnikus kiiremini kui õhus. Gaasiliste ainete vahelist reaktsiooni kiirendab rõhu tõstmine, mis sisuliselt on samaväärne kontsentratsiooni suurendamisega. Kui temperatuur tõuseb 10° C võrra, suureneb reaktsiooni kiirus reeglina 2 korda. Reaktsiooni kiirust võivad suurendada ka katalüsaatorid.
Piirkiirus: 500 Rohelise auto kiirus. Valge auto kiirus. 50 0 100 0 Võite: Roheline: 1 Valge: 0 Valge auto kiirus. 50 100 Muutujate ja objektide Muutujate ja deklareerimine. objektide deklareerimine. Andmete lugemine Autode
suunas ning ekvivalentne lennuki tõmbejõuga. · Takistusjõud Q tekitatakse helikopteri kere takistusega, telikute takistusega, ja tagumise propelleri takistusega Rootori arvestatava ketta pindala Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused Rootori labade viibutusliigutused · Toimuvad labade liikumisel ümber horisontaalse kinnitussõlme õhuvoo liikumisel tõstepropellerile. · Labal , mis liigub õhuvoo kiirusele vastu, suureneb profiili pinnal õhuvoo kiirus ja selle tulemusena suureneb ka tõstejõu muutuja vektor ehk rootori laba profiili tõstejõud. · Rootori laba jäikus ei ole ühesugune kogu tema ulatuses ja ka tõstejõud on erinev laba pikkuse ulatuses. · Rootori laba paindub ülespoole ja selle tulemusena kohtumisnurk väheneb ja väheneb ka tõstejõud. Rootori labade viibutusliigutused Y Y V Laba liikumine kopteri liikumissuunas Rootori labade viibutusliigutused
liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. Füüsika toimitakse tihti niiviisi, et kujutatakse ette mõni ideaalsete omadustega nähtus või keha, mille kohta käivad seadused on võimalikult lihtsad. Seejuures ei arvestata paljusi pisiasju, mis antud olukorras tulemusi oluliselt ei mõjuta. Näiteks pole ju tarvis arvestada maapinna kumerust sõidul Tartust Elva. Taolist idealiseeritud keha või nähtust nimetatakse füüsikaliseks mudeliks. Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub nihke ja nihke sooritamiseks kulunud ajaga Suhe tähendab ühe suuruse jagamist teise suurusega. v=s/t, kus s ( m ) nihe, t ( s ) - aeg , v ( m / s ) - kiirus. Füüsikalist suurust tähistatakse mingi tähega, näiteks t on aja tähis, v kiirus tähis jne. Sulgudes olev täht või tähtede kombinatsioon näitab antud suuruse mõõtühikuid
Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas? VALGUSALLIKAS keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste.
m - mass V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk S - pindala h - kõrgus v - kiirus t - aeg s - teepikkus A - töö N - võimsus - kasutegur Valem Mille arvutamiseks kasutatakse Tähised tihedus raskusjõud rõhk vedeliku samba rõhk üleslükke jõud
A = 385 291,95 = 93,05 Suhteline viga: 31,87 % Järeldused: Nagu veaarvutuski näitab, tuleneb viga aatommassis (tegelikult peaks 63,5 olema, kuna tegu on vasega, meie saime 89,06) meie leitud erisoojusmahtuvusest. Viga tekkis möötmistulemustel, eeldatavasti temperatuuri mõõtmisel. Samuti võis minna liiga kaua aega metalli tõstmiselt keevast veest kalorimeetrisse ning selle ajaga võis metall juba osa soojusest ära anda. Töö nr. 3 - Keemilise reaktsiooni kiirus Katse 1. Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis naatriumtiosulfaadi ja väävelhappe lahused Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Töö eesmärk: Väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiiruse määramine reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe alusel, sõltudes lahuse konsentratsioonist. Reaktiivid: Na2S2O3 - naatriumtiosulfaat H2SO4 - väävelhape Töö käik: Nelja katseklaasi möödetakse ~6 cm3 2%-list väävelhapet
liigub. Trajektoor võib olla sirgjoon või kõverjoon. Näiteks rongi trajektooriks on raudtee. Trajektoori pikkus keha asukohast lõppasukohani on teepikkus. Teepikkust mõõdetakse piki trajektoori keha liikumise asukohast lõppasukohani. Näiteks Tallinnast Tartu poole sõitva rongi algasukohaks on Tallinna jaam, lõppasukohaks Tartu jaam. Aineosakeste liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. Sellise mõiste kasutusele võtmise tingis asjaolu, et aineosakeste liikumise kiirus on seotud keha temperatuuriga. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda soojem on keha. Pikkuse mõõtmine Milleks on vaja mõõta? Esemetel (näiteks raamat) on erinevad omadused õhuke või paks, väike või suur, ilus või huvitav. Kõik need on raamatu omadused. Mõnda neist omadustest saab iseloomustada sõnadega. Matemaatikud ütlevad, et sellised omadused saab seada vastavusse arvudega. Omaduste arvuliseks väljendamiseks kasutatakse mõõtmist.
Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potentsiaalse energia avaldis on Ep = mgh (2), kus m on keha mass (kg), g on raskuskiirendus (m/s²) ja h on keha kõrgus aluspinnast (m). mv2 Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis on Ek = 2 (3), kus m on keha mass (kg) Ja v on keha kiirus (m/s). Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures on ΔEmeh = ΔEp+ ΔEk = 0 (4). 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Kaalume erivärvi miniautod 2. Mõõdame miniautode mõõtelindiga stadrikõrgused horisontaaltasapinnast. 3. Arvutame katsekehade potensiaalenergia. Ep(kol) = 0, 052 kg · 9, 81 m/s² · 0, 215 m = 0, 11 J 4. Mõõdame mõõtelindiga väravate vahemaa horisontaalosal. 5
Mehaanika Remi Volens KP2-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline liikumine ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid: 1. Trajektoor 2. Teepikkus 3. Ajavahemik ehk aeg 4. Kiirus Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga
) Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine Ühtlane liikumine Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlane ringjooneline Mehaaniline võnkumine (...on selline liiku- (...on selline liikumine, mille korral (Ühtlane ringliikumine on keha (...on liikumine, mis kordub kind- mine, mille korral keha teeb kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes liikumine mööda ringjoont kii- late ajavahemike järel mööda võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked) ühtlaselt kiirenev ühtlaselt aeglustuv 1) Periood T (s) 1) Hälve (...on võnkuva keha kau- 1)Kiirus (kiiruseks nim
Ülesalla Pöörlev liikumine- keha erinevad punktid liiguvad mööda erineva raadiusega ringjooni, nt kellaosutid,1 ots paigal, teine liigub (ei saa kehasi käsitleda punktmassiga) Taustkeha- keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse Koordinaadid- keha asukoha kirjeldamiseks kasutatavad arvud Taustsüsteem- taustkeha, koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Nihe- sirglõik algasukohast lõppasukohta. Tähis: s. Mõõtühik: m. Ühtlane sirgjooneline liikumine- trajektoor on sirge, ühtlane kiirus Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine, kus kiirus muutub võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra Kiirendus- näitab kiiruse muutust ajaühikus. Tähis: a. Mõõtühik: m/s2 Hetkkiirus- keha kiirus kindlal ajahetkel Vektorsuurus- suunaga suurus(kiirendus, nihe, jõud, kiirus) Skalaarsuurus- aeg, temperatuur, mass Liikumisvõrrand- matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast. ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha liikumisvõrrand x=x0 + vt
valemit = (0)(0)–(0)(2)=0 = (0)2√ -(6)(0)=0 = (6)(2)-(0)(2√ =12 Vastus2: Nende kahe vektori vektorkorrutis on 12⃗ 2. Sirgliikumine. 9. Mootorrattur möödub linna piiri tähisest ja liigub edasi kiirendusega 4.0 ⁄ Hetkel, milleks loeme t = 0, on ta 5.0 m kaugusel tähisest ja liigub kiirusega 15 ⁄ . a) Leida ratturi asukoht ja kiirus hetkel t = 2.0 s b) Kui kaugel linna piirist on rattur siis, kui ta kiirus on 25 ⁄ ? Lahendus: Joonis. Kirjutame välja andmed: = 4.0 ⁄ (algkiirus)= 15 ⁄ (asukoht)= 5.0 m ajahetkel t = 0 s Et leida m-ratturi asukohta ajahetkel t = 2,0 s , selleks kasutame valemit 5,0 m + 15 ⁄ *2,0 s + 4.0 ⁄ * = = 5 m + 30 m + 8 m = 43 m Kiiruse antud ajahetkel t = 2,0 s leiame kasutades valemit
12.Millal on vektori projektsioon negatiivne? - Vektori projektsioon on negatiivne siis, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas. 13.Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine? - Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab võrdsetes ajavahemikus võrdsed nihked. Keha liigub ühes suunas. 14.Mida näitab keskmine kiirus? - Keskmine kiirus näitab kogu teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhet. Keskmine kiirus = kogu teepikkus / kogu aeg. [1 m/s] 15.Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks? - Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval aja hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori puntkis. 16.Kirjelda liikumisgraafikut. - Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajas. 17.Kirjelda kiirusegraafikut. - Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha
plahvatuse teine etapp, põlemine. Põlemisel tekkiv suur suujushulk paneb põlema järjest laieneva lõhkeaine kihi enda ümber. Suure hulga kuumade gaasiliste saaduste moodustumise tõttu tõuseb reaktsioonis järsult rõhk. Kogunenud energia saab reaktsioonist väljufa ainult rõhulainena (lööklainena), mis levib ülikiiresti ümberringi. Ongi käes plahvatuse kolmas etapp, mida nimetatakse detonatsiooniks. Detonatsiooniks nimetatakse lööklainet, mille kiirus on väga suur 1500...9000m/s, see oleneb lõhkeaine omadustest. Lõhkeaine liigid Lõhkeaineid jagatakse kolme põhilisse rühma. Esimese rühma moodustavad paiskavad ehk ballistilised lõhkeained, mille detonatsioonikiirus on tavaliselt alla 2000 m/s, näiteks püssirohud. Teise rühma moodustavad brisantlõhkeained , mille detonatsiooni kiirus kiirus on suhteliselt erinev 2000...9000 m/s. Kolmadasse rühma kuuluvad initsieerivad lõhkeained, neid nimetatakse ka primaarseteks etonaatoriteks
kompenseeruvad. 2. Newtoni 2. seadus (+valem, valemi selgitus) Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastupanu deformatsioonile. 5. Defineerida gravitatsioonidjõud (+valem, valemi selgitus)
suhtes muutub või tema enda mõõtmest muutuvad. Ülestõstetud keha valem-Ep=mgh tähis-Ep(pot.e). Sel juhul sõltub pot.e põhiliselt kõrgusest(Kivi kukkumine IV või I korruselt) Lisaks sõltub ta massist (kivi või udusulg). Deformeeritud keha. Valem Ep=kx2/2. Näiteks: vibu 6)Energia jäävus. Energia ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise ehk kogu energia on jääv. Valem-E=Ep+Ek.7) viskamise hetkel h=0 ehk E p=0J. kiirus on maksimaalne ehk Ek- max. kogu energia E=Ep. Keha kiirus väheneb ehk Ek väheneb. Kõrgus h suureneb ehk E p suureneb. Kogu energia peab olema sama ehk E=Ek+Ep, millest näeme, et nii palju kui palju kin.e väheneb sama palju pot.e suureneb. -Kõrgeimas punktis ta seisab (v=0 ehk Ek=0) ja kogu energia E=Ep ehk ta on muutunud pot.e -Kiirus suureneb ehk Ek suureneb kõrgus h väheneb ehk E p väheneb. Kogu energia E=Ep+Ek peab olema sama. -kiirus on maks ehk E k on maks.
arvuti vahel on 33 MB/s UDMA66- Ultra Direct Memory Access (tuntud ka, kui Ultra ATA/66) -kõige viimane IDE versioon, mis lubab ülekandekiiruseks 66 MB/sec. The new system requires a new cable with 80 conductors. The 40 new conductors are used for grounding. This way the noise is reduced, and the bandwidth goes up. The new cables use the old 40-pin plugs. Kui kasutada ATA/66 süsteemi koos 40-pin kaabliga, langeb kiirus automaatselt 33 MB/sekundini. Selleks et kasutada ATA/66 tehnoloogiat peab arvutis olema: · Ultra ATA/66 ühilduv emaplaat või vastav adapter · Ultra DMA ühilduv BIOS · DMA-seadme draiver operatsioonisüsteemile (Windows 95 OSR2 või uuem) · Ultra ATA/66-ühilduv IDE seade (kõvaketas või CD-ROM) · 40-pin 80-conductor kaabel
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad
Valguse murdumiseks nim- valguse levimise suuna muutumist üleminekul ühest optilisest keskkonnast teise. Suunamuutus sõltub keskkonna omavahelisest optilisest tihedusest mida rohkem tihedus üksteisest erineb seda rohkem levimissuund muutub Keskkonna tihedus sõltub valguse kiirus antud keskkonnas seda iseloom.. antud keskkonna abs murdumisnäitaja Kui valgus levib optilisest tihedusest .......................ristsirge poole. Kui valgus levib optiliselt hõredamasse k.k siis murdub valgus eemale Murdumisseadus. Langemis ja murd.n siinuste summa on võrdne antud k.k omavaheliste murd.näitajaga V võrdub c jagada n V on valguse kiirus keskkonnas c on valguse kiirus õhus (3*108 m/s n on abs murdumisnäitaja
iseloomustatud hõbedad värviga (ehk Sc soobib ka) või ka mitme metalli sulam. Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga, aga katse viga võiks tuleneda temperatuuri ebatäpsest ülesmärkimisest, protokollis tehtud arvutus vigadest. 2 Töö nr 3: Keemilisi reaktsiooni kiirus Määrati väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiirus reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe tekke alusel: Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 +S Väävel eraldub kogu lahuses ühtlaselt jaotunud häguna ja reaktsiooni kiirust määrame ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. Katse 1a: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis natriumtisulfaadija väävlhappe lahused
...................................................................................................................... 2 Mehaaniline liikumine Sissejuhatus Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2 Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemikku tähistatakse tähega t. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.
tagasi - Mängule tehakse restart, kõik elemendid pannakse algpositsioonile tagasi seisa - Peatab mängus kõik liikumised kiirabi - Kutsub vigastatud Jukule kohale kiirabi, mis ta minema viib Parameetrid ja muutujad: Muutujad: k (kiirus), h (hüppevõime) Kujundid: Juku, Magnet, Maa, Auk, Ogad, Veri, Kiirabi Rakenduse stsenaarium ja kasutamise põhimõtted: Mängu eesmärgiks on mängu peategelasele Jukule valmistada võimalikult vähe piinu. Mängu alguse mängijal valida Juku liikumise kiirus ning tema hüppevõime. Seejärel vajutada nupule "Alusta" ning oo on oma stardipositsioonile jõudnud. Nupuga "Jookse" alustab Juku jooksmist. Jõudes auguni, mille põ on võimalus üritada nupu "Hüppa" abil august üle hüpata. See aga ei pruugi õnnestuda, kui on valitud või hüppevõime, mille tagajärjeks on tõsised kehavigastused ning tuleks viivitamatult kutsuda kiirabi, haiglasse viib. Kuna Juku tasakaal on halb, siis pärast edukat katset august üle hüpata, kukub ta ikka
1. Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. 2. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. 3. ühtlane sirgjooneline liikumine- v=const(kiirus ei muutu), suund ei muutu ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine- kiirus kasvab teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu, kiirendus ei muutu ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine- kiirus väheneb teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu vaba langemine- suund ei muutu 5. kinemaatika käsitleb liikumist sõltumatult seda tekitavatest põhjustest Dünaamika tegeleb liikumist tekitavate põhjuste väljaselgitamisega staatika tegeleb kehade tasakaalutingimuste uurimisega 6. x = 1,5 + 2t 3t2 algkoordinaat(x0) - 1,5m algkiirus(v0) - 2m/s
· Nõrk vastastikmõju ( osakeste lagunemine ja muundumine ) · Tugev vastastikmõju ( tuumaosakeste vahel olev jõud ) 10.Mis on gravitatsioon ja vaba langemine? - Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud. Vaba langemine on kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. 11.Ühtlase sirgjoonelise liikumise mõiste /näited). - Keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. ( Rongisõit sirgel teel ) 12.Mida näitab kiirus, valem, tähised, ühikud ? - Kiirus näitab kui pika tee läbib keha ühe ajaühiku jooksul. V= s / t , v , km/h ; 13.Millised on vektoriaalsed ja skalaarsed suurused (näited)? - Vektoriaalne suurus on vektor, millel on alati suund ( auto kiirus ) Skalaarne suurus on ilma suunata suurus ( mass ) 14.Mida näitab keskmine kiirus ? - Kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
