derivaadid, polüestrid. Amorfsed plastid nagu PPSU, PEI ja PSU: Nende mehaanilised omadused säilivad erakordselt hästi kuni klaasistumistemperatuurini välja, samuti on neil väga head elektrilised omadused. Amorfne ränidioksiid E 551 on paakumisvastane aine. Sula ränidioksiidi tardumisel tekib värvitu amorfne mass kvartsklaas. See on väga väikse soojuspaisumisega ja seega ei purune nad külma vee mõjul. Kvartsklaas laseb läbi UV- kiiri, kasutatakse kvartslambi kesta materjalina, väikestes halogeenlampides. 5 Amorfsete ainete kasutamine Amorfseid aineid kasutatakse torude, tihendite jms. valmistamiseks. Lisaks sellele pakub nende toiduga kokkupuutumise sobilikkus ja vastupidavus kuumale veele või aurule häid võimalusi kasutada neid struktuuriosadena meditsiinis, ravimi- ja piimatööstuses.
Virmaliste ,,kroon" ööl pildistatuna aprillis 2000 aastal Arukülas Tallinna lähedal 9 Virmaliste kuju · Kaar - Pikad, parimal juhul horisondist horisondini ulatuvad rahulikud virmalised, mille alaserv on korrapärane. Nähtav videvikust alates · Vöö Kaart meenutav moodustis, kuid selgelt aktiivsem ja ebakorrapärase alaservaga. Tihti väänlev, täis kiiri ja vööte · Kardin Lai, kiiri täis virmalistevöö, mis paistab külgsuunast · Spiraal Spiraaliks keerdunud virmalsitevöö; põhjapoolkeral keerdub päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva · Pööris Aktiivses vöös paistavad spiraalist väiksemad vingerdavad struktuurid, mis keerduvad põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkera päripäeva · Kroon Laiad aj kiirterohked virmalised, mille kiired näivad suunduvat ühte punkti, moodustades otse vaatleja pea kohale krooni
loodusteadlastelt, nagu Pythagoras, Demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu- teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha ning teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri. 1.1. Isaac Newtoni värviteooria Isaac Newton, kes oli hariduselt füüsik, püüdis oma katsetes tõestada, kui petlik on inimese kujutlus igapäevasest päevavalgusest. Newton väitis, et hommikuvalgus, mida me tavaolukorras tajume läbipaistva ja heledana, koosneb tegelikult värvilistest kiirtest. Tema prismakatsed näitasid, et kui hele päikesekiir lasta läbi klaasist prisma, on võimalik selgelt märgata päikesekiire lahutumist erivärvilisteks kiirteks
murdosa. Seega ei ole kasu kosmiliste kiirte otsimisest maa peal. Kõige targem on teha seda Maa atmosfääri kõrgemates sfäärides, kus Maa mõjutused ei ole nii suured. Selliseid mõõtmisi on tehtud spetsiaalsete satelliitide ja õhupallidega, mis suudavad püsida kindlatel laiuskaraadidel piisavalt kaua. 2008. aasta novembris avaldati kahe kosmiliste kiirte mõõtmise eksperimendi, PAMELA ja ATICu tulemused. PAMELA on spetsiaalne satelliit, mis mõõdab kosmilisi kiiri avakosmoses. Nime ATIC kandis õhupallieksperiment, mis tegi mõõtmisi Antarktika kohal hõljudes. Kokkusattumusena avaldasid mõlemad töörühmad oma eksperimendi tulemused maailma mainekamas teadusajakirjas Nature üksnes mõnenädalase vahega. Uudised ise väärivad väga tõsist tähelepanu. Nimelt näitasid mõlemad eksperimendid, et kui mõõdetud kosmilised kiired on tõesti tekitanud tumeaine, on tumeaine oodatust sootuks erinev. PAMELA ja ATICu andmed näitavad , et leptoneid tekib
paista? Kuidas tunda ära õnnelikku inimest? Tänaval jalutades neil ei ole näol pildile jäädvustatud hambaid paljastav naeratus ega otsa ette kleebitud vastavasisulist silti. Õnnelik inimene ei hüppa kekseldes mööda vanalinna munakivisillutist - vähemalt enamasti. Kuna reaalsus ei ole pilt, ei veni ka inimeste suunurgad kõrvuni, kollased taevakehad silmis. Ei, nad on teistmoodi. Kui mitte öelda harmoonia, siis on õnnelik olemine seisund, mis heidab teistele kiiri enesekindlusest ja jagab head enesetunnet. Inimene on õnnelik siis, kui sisetunne teab kindlalt ette paremuse suunas liikumist, kõige elusse panustatu täislastil ülesmäge liikumist. Õnnelikkus ei ole emotsioon nagu kurbus või rõõm, ega ka hetk, mis mööduks ning mida hiljem ei oleks justkui olnudki. Või ei, just see ta ongi. Õnnelik saab inimene olla just siin ja praegu, sest kunagi ammu aset leidnud õnnelikkus kui seisund ega teadmine, et kunagi
Aktiivseid metalle leidub looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniidide, sulfaatide ja karbonaatidena. Metallide füüsikalisteks omadusteks on: värvus, plastilisus, tihedus, kõvadus, sulamis- keemistemperatuur, soojas- ja elektrijuhtivus. Metallidel on eriline läige. Nende värvus sõltub sellest, kuidas neeldub metalli pinnale langev valgus. Mida väiksem neeldumine,seda eredama läikega on metall. Värvus sõltub sellest, et erinevad metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. Sellepärast ongi metallid erinevat värvi(vask punane, kuld kollane, ülejäänud erivarjundiga hõbevalged). Metallide plastilisuse põhjuseks on metallilise sideme mittesuunalisus, mis võimaldab üksikute iooniaatomite kihtide nihkumist üksteise suhtes. Mida suurem on tasapindade arv, kus toimub ioonikihtide libisemine, seda plastilisem on metall. Metalli kõvadus ehk vastupidavus teistele materjalidele. Kõige kõvem on teemant. Kõige kõvem metall aga kroom
elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789. a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraan. Klaproth suri 1817.a ega saanudki oma eksitusest teada. Metallist uraani sai esmakordselt alles Eugen Peligot aastal 1841. Aastal 1896 avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi tumenemise. Ta nimetas neid uraanikiirteks. Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn ''uraanikiired'' on omased ka mõnedele teistele ainetele (nt tooriumile) ja nad nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks. 1898. aasta keskel avastas abielupaar Curie veel ühe radioaktiivse elemendi poloonoiumi ja viis kuud hiljem raadiumi. Aatomituuma avastas oma katsete käigus E.Rutherfor 1911. aastal
Erinevatel vävidel on erinevad lainepikkused Läbipaistmatu pind peegeldab osa valgusest tagasi ja osa sellest neeldub Selleks, et lahutada valget valgust kasutatakse kõige tihedamini kolmnurkset klaasprismat, sest kui valgus seda läbib, siis ta murdub Spekter – Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis ta murdub ning tekib vikerkaarevärviline valgusvihk. Valge valgus saab ka vihmapiisa sees murduda ning seetõttu tekib vikerkaar. On olemas ka selliseid kiiri, mida me ei näe - näiteks ultraviolettkiired ja infrapunakiired. Need on inimsilma jaoks nähtamatud, kuid need kiirgused käituvad samamoodi nagu nähtav valgus - neelduvad, peegelduvad pindadelt ja murduvad erinevate keskkondade lahutuspiiril. Ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust kiirgab näiteks Päike. Näha saab valgust, mille lainepikkus on 360-760 nanomeetrit. Inimestel on kolmevärvinägemine (trikoromaasia) Värvipimedust nimetatakse ka John Daltoni järgi daltonismiks
annavad violetse, pikemad aga punase värvuse. Punased lained murduvad kõige vähem, violetsed kõige rohkem. Miks on taevas sinine? Õhk koosneb mitmesuguste ainete molekulidest, mille läbimõõt on valguslaine pikkusest väiksem. Õhus on ka tolmu ja veepiisku, mille läbimõõt on suurem kui valguslainel. Need suuemad õhuosakesed hajutavad kõiki valguskiiri nii, et nendele langenud ja hajutatud kiired on samavärvi. Väiksemad õhuosakesed hajutavad kõige vähem punaseid kiiri, violetsed hajuvad 14 korda rohkem. Seega Päikeselt meile saabunud kiired on siniste ja violetsete kiirte poolest vaesemad, kuna need värvused hajuvad kõige paremini, neid kiiri on atmosfääri hajunud kõige rohkem. Need kiired jõuavad maapinnale viimasena, mille mõjul me näeme taevast sinisena. Tähtede vilkumine tähe näiv heleduse muutus on tingitud tähelt tulevate valguskiirte murdumisest Maa õhkkonna suures hulgas pisivooludes. Mida
480-450 nm SININE 450-400 nm VIOLETT Värvidenägemine on keerukas pshühhofüsioloogiline nähtus, millest võtavad osa nägemiselundud ja silmad, kesknärvisüsteem ja peaaju. Värviringis lisavärvina punase ja violeti vahel- PURPUR. Värvi põhikarakteristid. ..mis iseloom. Põhiliselt värvi. Et näha, et ese on punane, on vaja, et esmalt peegelduksid punased kiired. Kehad ise värvi ei oma, kuid kõigil looduslikel pindadel on võime erinevalt neelata ja peegeldada meile langevaid kiiri. Keha värv oleneb langeva valguse värvist. Keha värvust mõjutavad objektiivsd tegurid 1) valguse iseloom (keha värv päevavalguses) 2) vaatlustingimused- valgusallikast valgusvoo suund ja nägemisnurk. 3) piinaomadused. Kumer või kare pind hajutab, nõgus ping koondab, silepind peegeldab, värvitud pindade puhul oleneb värv värvipinna paksusest või läbipaistvusest. Subjektiivsed tegurid: sugu, vanus, hoiakud, hinnangud, silma tundlikkus, kogemused.
John Galsworthy ,,Forsyte'ide saaga I" Tegelased: vana Jolyon; noor Jolyon; Philip Bosinney; Ann Forsyte; June Forsyte; Irene; Soames Forsyte; tädi Juley; tädi Hester; Swithin Forsyte; James Forsyte; George; Nicholas; Timothy; Holly ja Jolly; koer Balthasar Sellisena oled sa sündinud ja selliseks sa jääd oma surmani! Lihvitud klaasist kroonlühter põlevate küünaldega rippus nagu hiiglaslik stalaktiit laua kohal, pildudes kiiri suurtele kuldraamidega peeglitele, kõrvallaudade marmorpealseile ja raskeile tikitud istmetega kuldtoolidele. Nad ei surnud; kuna suremine käis nende põhimõtete vastu, siis tarvitasid nad ettevaatusvahendeid surma vastu: vaistlikke ettevaatusvahendeid nagu kunagi tugeva elujõuga inimesed, kes ei salli, et teised omandavad selle, mis kuulub neile. Nagu kari koera lähenedes, nii seisid nad pea pea kõrval ja õlg õla kõrval, valmis
Läätse suurendust võib määrata ka valemi s=k/a. läätse valem seostab suurusi f, a ja k. need suurused võivad olla nii + kui -. Kui murdunud kiired ise ei lõikuvaid lõikuvad nende pikendused, siis tekkinud kujutus on ebakujutus, ehk näiv kujutis. Fookuskauguse f pöördväärtust nim läätse optiliseks tugevuseks D=1/f mida mõõdetakse dioptrites(dptr). Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiiri ja seda suurem on ta optiline tugevus. Fotoka põhiosadeks on kaamera ja objektiiv, mis koosneb 1 läätsest või läätsede süsteemist. Ese asetatakse tavaliselt kaugemale kui 2 fookuskaugust, mille tulemusel tekib eseme tõeline ümberpööratud ja vähendatud kujutis, kohta kus tekib kujutis, asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Langevat valgushulka doseeritakse katiku abil, mis avaneb niinim säritusajaks. Objektiivi
plisseerituna. Atsetaat ja triatsetaatkiu omadused: - niiskus imamisvõime on atsetaadil 6% ja triatsetaadil 3,5%. Kiud ei pundu, kuivavad kiiresti ja ei vaja triikimist; - kiud ei kortsu, on väga elastsed kuid kuumustundlikud. Vale pesemine (liiga kuum) põhjustab kortsuvuse; - hea soojapidavusega. Võrreldav siidiga, kuid võrreldes villaga hoiab sooja vähem; - kiud on väga peened ja kangas mõjub seetõttu väga kergelt; - laseb läbi UV kiiri. Atsetaat ja triatsetaatkiudude kasutusvaldkonnad: - monokiuna kasutatakse elegantsete kleidikangaste, plüüsi ja sameti valmistamisel. Sageli on segus teiste kiududega. Valmistatakse ka dekoratiivkangaid, voodririiet nahk- ja talvemantlitele; - staapelkiust valmistatakse efektlõngu, kleidikangaid, ülikonnakangaid, mantliriideid. On soojahoidev, kerge hooldada Hooldus: Atsetaat on pesemise suhtes tundlik: atsetaati tuleb pesta õrna pesu programmiga 30 ºC -40
Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km. Galaktikad Meie galaktika on Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98%tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega.
Nagasaki. 2. TUUMAENERGIA AJALUGU 3 · 1789.a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraan. · Metallilist uraani sai esmakordselt alles Eugen Péligot aastal 1841. · Aastal 1896 avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi tumenemise. Ta nimetas selle kiirguse uraanikiirteks. · Aatomituuma avastas oma katsete käigus E.Rutherford 1911. aastal. · Uraanituumast energia saamise alguseks oli aga Otto Hahni ja Fritz Strassmanni avastus aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda
• Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. • Tihedus – *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) • Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Kulla värvus, ehete valmistamisel Sulamistemperatuur,
ilmastikumuutusi saab kõige paremini põhjendada kahte moodi. Kas ainuüksi Päikese aktiivsuse muutusega või ainuüksi kasvuhoonegaaside efektiga. Päikese-usku teadlased põhjendavad meie valgusallika suurt mõju ilmastikule pilvkatte muutuste põhjal troopikas. Maale jõudvad kosmilised kiired soodustavad pilvede teket atmosfääris. Pilved peegeldavad päikesekiirguse tagasi ilmaruumi ja jahutavad seega ilma. Päikeselt saabuvate osakeste voog ehk päikesetuul lükkab aga kosmilisi kiiri eemale. Nii et mida aktiivsem on Päike, seda tugevam on päikesetuul, seda vähem jõuab atmosfääri kosmilisi kiiri ja seda vähem moodustub pilvi. Ilm soojeneb. See seletus on ilus, ent ilmastiku kujunemine Maal tundub olevat keerulisem. Oma osa on siin kahtlemata Päikese aktiivsuse muutustel, oma osa mängib inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside kuhjumine atmosfääris. Ja oma osa etendab mereplankton, mis eristab õhku dimetüülsulfiidi
· Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) Plastilisus metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. Tihedus *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Soojus- ja elektrijuhtivus Parimad elektri- ja soojusjuhid on Ag, Cu, Al. Kulla värvus, ehete
· hermetiseeriva ja korrosioonikindla materjalina aparaaditööstuses. · Tihenditena Hõbe-, tina- ja elavhõbe-vismutpeeglitel on omad puudused. Kõik peeglid ei peegelda ühesuguselt erinevaid spektrivärvusi. Sellepärast ongi näiteks värvilistel riietel ,,peeglis" veidi teistsugune värv kui tegelikult. Roostevaba terase poleeritud plaadist või mõnest teisest metallist peegel ei peegelda samuti täielikult värvilisi kiiri. Metall indium peegeldab aga ühesuguselt hästi kõiki spektri osi, kõiki värvusi. Seepärast on indium asendamatuks materjaliks kõrgekvaliteediliste peeglite valmistamisel, millel on suur tähtsus täpsete astronoomiliste aparaatide konstrueerimisel. Indiumi lisamine hõbedale tugevdab peegliläiget ja hoiab ära selle tuhmumise õhu käes. Seepärast kasutatakse puhast indiumi või selle sulamit hõbedaga reflektorite katmisel. Niisugused reflektorid ei tuhmu aja jooksul ja neil on
seega kesklõigu poolt moodustatud kolmnurga küljed on 3,5dm, 4dm ja 6dm. Ümbermõõt on P= 3,5 + 4 + 6= 13,5 dm 23. 1) 0,325 0,465= -0,14 2) 0,35 : (-0,14)= -35 : 14= -2,5 3) 2,71 2,87= 0,16 4) -0,16 : (-0,8)= 0,2 5) -2,5 + 0,2= -2,3 24. 2x + 3y = 1 | ·(-5) 5x 4y = 14 | · 2 -10x 15y = -5 10x 8y = 28 -23y = 23 y = -1 2x + 3 · (-1) = 1 2x 3 = 1 2x = 4 x = 2 Ladendiks on arvupaar (2; -1) 25. 26. Lõike on 10 ja kiiri on 10 27. 18 kolnurka 28. 1) 1 + 2 + 34 + 56 + 7 = 100 2) 888 + 88 + 8 + 8 + 8 = 1000 29. 19+9+0=19+9·1 1 + 9 9 + 2 = 1 · (9 9) + 3 19+ 89=98+ 9+1 1+997=1· 998 3+5-7+9=2· 4+8-6 30. 1) (20 + 80) · (2 + 6 : 3) = 400 2) 4 · (12 + 18 : 3 + 6) = 96 Kasutatud kirjandus 1. Nuputa I raamat Evi Mitt 2. Nuputa II raamat Evi Mitt 3. Matemaatika põhikooli õpilasele- Aavo Lind 4
Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda tase...
pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää ja lume hulga, jäämägede asukoha meredel, õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna temperatuuri. Teadussatelliidid Satelliitide mõõteriistad suudavad tabada raadiokiiri, infrapunaseid ning ultraviolettkiiri, röntgenkiiri, gamma- ning kosmilisi kiiri. Saadud informatsiooni saadavad nad raadiosignaali kujul Maale uurimiseks. Suur osa satelliite tegeleb info kogumisega. Compton GRO, mis suudab tabada gammakiiri, on leidnud sünnijärgus tähti, mis moodustavad tähtedevahelisest tolmust. 1992. aastal tööd alustanud EUE, mis suudab püüda ultraviolettkiiri, jälgib äärmiselt kuumi tähti, mis võivad supernoovadena plahvatada, ning salapäraseid üliraskeid kvasareid. IRAS registreerib kosmosest tulevat infrapunakiirgust, mis pärineb
Nad elavad piki Indoneesia rannikut kuni Austraaliani, piki Euroopa, Aafrika ja Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikut. Mõned liigid elavad Vaikse ookeani Ameerika ranniku vetes. Meritäht Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. meritähed kuuluvad okasnahksete hõimkonda Meritäht näeb enese ümber toimuvat silmadega, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on meritähel nii palju kui palju on tal kiiri. Silmade ümber on tal lühikesed kombitsad, millega ta oma lähimat ümbrust uurib. Meritäht liigub mööda merepõhja kiirete alapooltel olevate jalakestega Meritähed on bentilised, kes suudavad aeglaselt põhja mööda liikuda. Kulgemiselunditena talitlevad neil hiljuse- ehk ambulakraaljalakesed, viimased aitavad ka toitumisel. Nad on enamasti punast või sinist värvi Enamik meritähti on röövloomad, sest nad söövad näiteks limuseid ja vähke Delfiin Pikkus:1-10m
Third level Fourth level · Metallist uraani sai Fifth level esmakordselt alles Eugen Péligot aastal 1841. Tuumaenergia ajalugu 2 Aastal 1896 avastas Henri Click to edit Master text styles · Bacquerel, et uraan kiirgab Second level nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi Third level tumenemise. Selle kiirguse ta Fourth level nimetas uraanikiirteks. Fifth level ·. Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn "uraankiired" on omased ka mõnedele teistele ainetele ja nad nimetasid need kiired ümber radioaktiivseteks kiirgusteks. Uraanituumast energia avastamine & kasutusalad ·.
Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde? Eero Ringmäe LAP22 010636 1. Valisin teemaks ülaltoodu, kuna olen sõprade-üliõpilastega mõni aeg tagasi pidanud üsna tuliseid arutelusid objektiivsuse eksistentsi või mitte-eksistentsi üle. Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlej...
laterna ning pistisin selle enne uksvahelt ettevaatlikult sisse ning upitasin pea osavalt ukse vahest sisse. Seda kike tegin ma nii aeglaselt, et mul lks pikalt, enne kui ma sain nha vanameest tema voodis pikutamas. Kaheksandal l libises mu npp kogemata plekkriivile ja vanamees kargas istukile, kuid ma ei pgenenud. Vanamees oli hirmul. Nad olid mlemad nimoodi umbes tund aega. Lasin mne kiire laterna alt vanamehele langeda ja need langesid tpselt tema silma. Mul ji di luudes tarretuma. Hoidsin kiiri tema silma peal ja me mlemad kardsime. Jrsku tmbasin ma laternalt katte maha ja sstsin vanamehe voodi poole. Ta karjatas korra. Tmbasin ta voodi pealt maha ja lkksin voodi talle peale. Ma tegin kindlaks, et ta on surnud ja hakkasin laipa vga hoolikalt peitma. Likasin ra pea, ked ja jalad, siis tstsin les 3 pranda lauda ja paigutasin need tkid talade vahele ra ja toppisin jlle kik kinni, nii et isegi vanamehe silm ei oleks seda mrganud. Kell oli neli ja kui kell tistundi li koputati maja uksele
Esimesed teadaolevad kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast ja siis kirjeldati läätsi kui vahendeid, mille abil on võimalik lõket süüdata. Tuld on võimalik teha kumerläätse abil ning järgnevalt tulebki juttu erinevatest läätsedest, nende valmistamisest ja rakendamisest. 1. Kumer- ja nõguslääts Lääts on läbipaistev optiline seade, millel on ideaalne või ligilähedane aksiaalne sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri. Eristatakse kahte erinevat liiki läätsesid, kumeraid ja nõgusaid. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgus, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast ning hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise
SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................2 1.SOLAARIUM........................................................................................................3 1.1.Solaariumi kahjulikkus.......................................................................................3 1.2 Solaariumi kasulikkus..........................................................................................4 2.KOGU TÕDE SOLAARIUMIST 2.1. Hirmutav statistika..............................................................................................5 2.2. Müüdid ja tegelikkus.......................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................7 Kasutatud materjalid................................................................................
Kromaatilised värvitoonid tulevad kõige rohkem esile spektri vaatlusel. Päikesespektris lähevad toonid sujuvalt üksteiseks üle:punane oranziks, oranz kollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja helesinine, tumesinine ja lõpuks violett. Iga spektrilõigu lainepikkusele vastab eri värv, mille toon on otseselt seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter. Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Igale kromaatilisele värvusele on võimalik leida võrdse heledusega akromaatiline värvus. Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb
Inimkeha teiseks sisemise kirgus allikaks on radioaktiivne kaalium, mida manustatakse toiduga. 6 Olulisemate kiirgusdooside allikate jaotus : Esimese kunstlikult saadud ioniseeriva kiirguse sai 1895.a. Wilhelm Röntgen. Ta kasutas seadeldist, kus õhust tühjendatud klaastorus olevat metallplaati pommitati elektronidega. Selle tulemusena tekkinud kiiri nimetas Röntgen X - kiirteks.Ta tegi kindlaks, et need kiired võivad läbida inimese kudesid, jättes fotoplaadile luude reljeefjäljendi. 7 RADIOAKTIIVSUSE MUUTUMINE AJAS . POOLESTUSAEG Radioaktiivne preparaat sisaldab teatud kindla hulga radioaktiivseid tuumi.Need aga ei lagune aga kõik üheaegselt, vaid järk - järgult teatud aja vältel. Lagunemine on juhuslik protsess ning
meritäht liibub karbile jalakeste iminappadega, kangutab karbipoolmed lahti, sopistab välja mao ümbritseb sellega karbi pehme keha ja seedib seedib kehaväliselt 173. Mille poolest erinevad madutähed meritähtedest? · keha kaetud soomusjate plaadikestega · kehas selgesti eristuv tsentraalketas, millest lähtuvad peenikesed, sageli harunenud kiired · ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud: jalakestel puuduvad iminapad ja ampullid, liikumiseks kasutab kiiri · liikumisel tsentraalketas substraadist tunduvalt kõrgemal · madrepoorplaat kõhtmisel küljel · söövad laguainet või surnud loomi, ainult mõned on röövloomad · ruumikas sool, kasutavad kiiri toidu suhu toppimiseks · mao jätked kiirtesse ei ulatu, pärak puudub, seedimata toidujäänused väljutatakse läbi suu 174 . Madutähed elavad kõikides ookeanides 175. Millised okasnahksed meenutavad rohkem lilli kui loomi? Cl. Crinoidea Meriliiliad; 176
luminestsents üle indutseeritud kiirguseks. Seejuures muutub mittekoherentne valgus koherentseks. Sel juhul seatakse peeglid üles optilisele pingile kahel pool rubiinvarrast. Nende vahel kihutavadki võimendatavad kiired, mille teele on nurga all paigutatud läbipaistev tasaparalleelne plaadike. See laseb kiired läbi nende suunda muutmata, nihutades neid vaid veidi-veidi kõrvale. Kuid osa kiiri peegeldub plaadikeselt ja eemaldub varda telje suhtes täisnurga all. Laserikiir peab tulistama ühele poole, sinnapoole, kuhu on üles seatud märklaud. Seepärast tuleb üles panna veel üks peegel. See pöörab tagasi plaadikese teisest servast peegeldunud kiired, suurendades veelgi laseri valgusenergiat. Laserist väljuva kiire võimsus sõltub pumpamislambist. Laseri käivitab optiline pumpamine. Transistorid Transistor koosneb kahest järjestikusest vastupidisest pn-siirdest
Aastal 1882 avastas saksa teadlane Robert Koch mikroskoobi all tuberkuloosi tekitaja-bakteri, mida hakati avastaja järgi kutsuma Kochi kepikeseks. Tehnika ja arstiteaduse ühissaavutuseks oli röntgeniaparaat.Tõuke selle leiutamiseks andis füüsikutele katsed klaastoruga, mis oli mõlemast otsast suletud ja millesse kahe metallvarda abil juhiti elektrivool. Torust õhu välja pumpamisel avastati eriline kiirgus- katoodkiired. Uurides neid kiiri, kattis Wilhem Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus et toru kiirgab veel teistgi valgust Röntgen hakkas katsetama, millest need kiired läbi suudavad tungida.Kiirte ette jäi käsi ning ekraanile ilmus käe kujutis, kuid nii, et luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Röntgeni avastus osutus arstiteaduse jaoks väga tähtsaks. Elekter: 18.saj suurimaid leiutisi oli elekter, mille kasutuselevõtt uue jõuallikana 19. sajandil
Osirise juurde. Horos (ladina keeles Horus) on egiptuse mütoloogias kulli- või pistrikupäine taeva ja päikesejumal. Horos esines mitmel kujul: Horos- vanem oli Gebi ja Nuti poeg ning ta oli kullipäine, Horos- noorem oli aga jumal Horose ja jumalanna Rattauiti poeg, keda kujutati noorukina. Võimalik, et Horost peeti taeva näoks: Horos- vanemana kehastas ta taeva päevast nägu, Horos- nooremana kehastas ta aga tõusva päikese esimesi kiiri. Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus, Osirise (oma venna) tapja. Teda kujutati eesli peaga. Seth kaitses igal ööl päikese kaarikut, võitles jubeda mao Apopisega, kuid teda vaevas kadedus ning ta tappis oma venna Osirise, Egiptuse seadusliku kuninga, et ise tema kohale asuda. Nõnda oli Seth korraga nii hea jumal, tänu kellele võis päike iga hommikul taas tõusta kui ka hirmuäratav jumal, kes tahtis väevõimuga kuningaks saada.
Kui kasutada mõõtmisel valget valgust, siis on erineva lainepikkusega kiirtel dispersiooni tõttu erinev murdumise piirnurk βP. Seetõttu ei ole valge valguse korral pikksilmaga jälgitav üleminekupiir terav, vaid hajus ja värviline. Seejuures: mida suurem dispersioon, seda enam muutub murdumise piirnurk, ning seda laiem on värviline riba pikksilma vaatevälja ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahel. Ained, millel on suurem dispersioon, lahutavad erineva lainepikkuse kiiri tugevamini (annavad pikema spektri). Dispersiooni arvuliseks hindamiseks kasutatakse erinevatele lainepikkustele λ1 ja λ2 vaatavate murdumisnäitajate vahet n λ1 - n λ2. Vesiniku spektri F-joonele (λF = 486,1 nm) ja C-joonele (λC = 656,3 nm) vastavate murdumisnäitajate vahet n F-nC nimetatakse keskmiseks dispersiooniks ja kahele mistahes muule kindlale spektrijoonele vastavate murdumisnäitajate
või PS/2 porti. See on lihtsaim ühendusviis. Rööphiir, siinihiir (Bus mice) ühendatakse arvutiga siiniliides kaardi abil. See on natuke halvem eelmisest variandist, kuna tuleb konfigureerida ja installeerida laienduskaart. Juhtmeta hiired (Cordless mice) ei ole arvutiga füüsiliselt ühendatud. Arvutiga suhtlemiseks kasutavad nad infrapunakiiri või raadiolaineid. Raadiohiirte saadetavaid signaale vastu võttev karbike võib vabalt asetseda arvuti taga, infrapunaseid kiiri kasutavatel hiirtel peab tingimata olema otseside oma vastuvõtva kastiga. Juhtmeta hiired on kallimad kui järjestik- ja rööphiired. Macintosh arvutitel ühendatakse hiir läbi ADB (Apple Desktop bus) pordi. 7. MÕNED SOOVITUSED 7.1. Hiir ja matt Hiirt kasutades oleks mõttekas asetada selle alla hiirematt: hiir liigub krobelisemast materjalist hiirematil paremini kui libedal laual. Töölauad kipuvad määrduma, nii ka hiired
mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: ploomlilla, oliivroheline, mereroheline, veripunane, sitikmust, kristallvalge, kohvi koorega, kakaovärvi, asphalt, roostepruun jne. Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Värvi heledus ja tumedus Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Värvi küllastus
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
nimetus valgekala). [2] 2 Järve kisuts on võrdlemisi suurte soomustega (127 153, keskmiselt 139 küljesoomust), 20 25 (tavaliselt 23) lõpusepiisid. Ta erineb rändavatest väiksemate mõõtmete, lühema koonu, tunduvalt suuremate silmade ja pikema ülemise lõualuu ja kitsama lauba poolest. Peale selle on järve kisutsil vähem kiiri selja ja anaaluimes ja selgroo lülisid. Üldmuljelt eredalt hõbedane. Selja ja pea ülaosa on tumerohekad. Pea ülaosa, selg, keha ülalpool küljejoont ja vahel ka seljauime alaosa ning sabauime ülemine pool on kaetud harvade, ümarapoolsete väheldaste tumedate täppidega. Sabauime kiirtel on saba lähedal läikiv hõbedane helk nagu ränd kisutsilgi. Pulmarüü üldtoon on tume vaarikapunane. Sarannoe järve kisutsi (kohalik
Venemaale, algas linnade eestistamine. 16.Vabadussõda Aeg : 28.11.1918- 02.02.1920 Põhjused : Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine. Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailma revolutsiooni, ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestisse. Eesti iseseisvuse kehtestamine punavägede eest. Tagajärg: Eesti saavutas iseseisvuse ja määrati kindlaks ka kiiri kindlad piirid. Eesti sai kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal. Venemaa ja paljud teised suurriigid tunnustasid. Tartu rahu – olulisus Eesti ajaloos Tartu rahulepingu sõlmimisega 02.02.1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina Eesti Vabariiki. Rahu sõlmimisega lõppes vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva, nõudnud 3600 sõduri elu ning haavata saanuid 1400. 17.1920. aastate ja 1930. aasta sise ja välispoliitika 1920
mis suudab liikuda kas või näiteks 1000 aastat. Lühikese inimea kõrval on 1000 aastat pea sama, mis igavik. Niisuguse igiliikuri on inimmõistus juba leiutanud. Selleks on 1903. aastal Strutti poolt väljamõeldud seade, nn. Raadiumkell Õhutühja klaasballooni on kvartsniidi B ( kvarts ei juhi elektrit ) külge riputatud väike klaastoru A, milles on mõni tuhandik grammi raadiumisoola. Toru otsa on kinnitatud kaks kuldlehekest nagu elektroskoobiski. Teatavasti kiirgab raadium kolme liiki kiiri alfa-, beeta- ja gammakiiri. Antud juhul mängivad peaosa klaasi läbivad beetakiired, mis kujutavad endast negatiivselt laetud osakeste ( elektronide ) voogu. Raadiumi poolt igas suunas väljapaisatavad viivad kaasa negatiivset laengut ja seepärast laadub toru ise vähehaaval positiivselt. See positiivne laeng läheb üle kuldlehekestele C ja sunnib neid tõukuma teineteisest eemale. Laialiläinud lehekesed puutuvad vastu ballooni seinu, kaotavad laengu ( vastavatele)
Kui kasutada mõõtmisel valget valgust, siis on erineva lainepikkusega kiirtel dispersiooni tõttu erinev murdumise piirnurk P. Seetõttu ei ole valge valguse korral pikksilmaga jälgitav üleminekupiir terav, vaid hajus ja värviline. Seejuures: mida suurem dispersioon, seda enam muutub murdumise piirnurk, ning seda laiem on värviline riba pikksilma vaatevälja ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahel. Ained, millel on suurem dispersioon, lahutavad erineva lainepikkuse kiiri tugevamini (annavad pikema spektri). Dispersiooni arvuliseks hindamiseks kasutatakse erinevatele lainepikkustele 1 ja 2 vaatavate murdumisnäitajate vahet n 1 - n 2. Vesiniku spektri F-joonele (F = 486,1 nm) ja C-joonele (C = 656,3 nm) vastavate murdumisnäitajate vahet nF-nC nimetatakse keskmiseks dispersiooniks ja kahele mistahes muule kindlale spektrijoonele vastavate murdumisnäitajate vahet eridispersiooniks (neist
Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraandioksiid, mitte puhas uraan *1841.a sai Eugen Peligot esmakordselt metallist uraani *1896 tegi Henri Becquerel avastuse, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri. Ta nimenat selle kiirguse uraankiirteks *Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn uraanikiired on omased ka mõnedele teistele ainetele ( nt tooriumile) ja nad nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks *1898a. Avastas abielupaar Curie veel ühe radioaktiivse elemendi polooniumi ja raadiumi *1911a. avastas E. Rutherford oma katsete käigus aatomituuma *1939a. avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann er uraani isotoobi 235 tmm lõhustub aeglaste
Meditsiin on ka valdkond, kus kasutatakse ära UV-valgust. Seda kasutatakse diagnostilistel või ravieesmärkidel, mõned nahahaigused tulevad paremini esile selle valguse käes. Lisaks on see veel abiks selliste nahahaiguste vastu nagu psoriaas, ekseem ja pigmendilaigud. Võimalikude ohtude likvideerimiseks peab olema arst, kes UV-valgusega tegeleb, hästi koolitatud ja doosi kogus jälgitud. Teadus kasutab veel UV-lampe, mis kiirgavad UVC lainepikkusega kiiri ja need hävitavad baktereid. Seda peetakse üheks efektiivsemaks bakterihävitamise viisiks. Need on kasutusel haiglates ja mikrobioloogialaborites. Töötajate ohutuse tagamiseks on vajalik lambid paigutada õigesti ja tagatud oleks isikukaitsevahendid. Solaarium on koht, kust inimesed saavad tänu spetisaalselt väljatöödatud masinatele UVA ja UVB kiirguse abil endale kunstliku päevituse. Tavaliselt toodavad need ainult UVA kiirgust
HÕIMKOND: OKASNAHKSED Vastne bilateraalsümmeetriline, täiskasvanu radiaalsümmeetriline. Väheliikuva põhjaeluviisega mereloomad. Puuduvad segmendid, hingamiselundid, erituselundid, NS närvisüsteem ja meeleelundid on nõrgalt arenenud. Sooltoru on umbne. Katetest ulatuvad reeglina välja jäigad ogad või ka plaadid. Liikumiselundiks ambulakraalsüsteem. Ambulaklaarsüsteem, regeneratsioonivõime KLASS MERITÄHED Keha sümmeetrias eristatakse kiiri ehk raadiusi ja kiitevahelisi piirkondi ehk interraadiusi. Nende keha katab pigmentiderikas (punased, sinised, oraanzid, kollased pigmendid) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. Lubiplaadikestelt ulatuvad välja arvukad lühikesed lubiogad. liikumiseks ambulakraalsüsteem. KLASS MADUTÄHED Kehas võib selgesti eristada keskmist osa ehk tsentraalketast ning sellest lähtuvaid peenikesi ning sageli harunenud kiiri
Need on gigantsed sigarikujulised objektid, mille pikkus on 1,5 kilomeetri ringis. On jälgitud, kuidas neist on eraldunud hulk väiksemaid UFOsid 3) UFODE LEND Iseloomulikud jooned: 1.Võime sooritada kiirust vähendamata täisnurkseid pöördeid. 1968.a. oktoobrikuus nägi Rumeenia tankeri "Arges" meeskond Mosambiigi väinas, kuidas taevas kihutas uskumatu kiirusega umbes 17-meetrise läbimõõduga sätendav ja sinakasrohelisi kiiri eraldav ketas. Ootamatult muutis see 90o võrra oma liikumissuunda ja kadus 2.Võime liikumatust positsioonist arendada momentaalselt suuri kiirusi 1954.a. juulikuus jälgiti Alberquerques'is (New Mexico osariik) üheksat rohelist helendavat ümmargust, liikumatult rippuvat UFOt, kes siis arendasid äkitselt kiirust 4000 km/h ja sooritasid 340o pöörde. 3.Võime muuta suure kiirusega liikudes oma lennusuunda momentaalselt vastupidiseks 4) UFODE LENNUTRAJEKTOORID 1
ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). ...
" Juliette tundis ääretut kurbust, kui vaatas meest enda ees. Tollel oli seljataga raske lapsepõlv, kuid ometi säilis naeratus ja hea süda. "Kuidas sa suudad nii tugev olla?" küsis ta lõpuks ja kaua vaoshoitud pisarad veeresid tahtmatult üle ta lumivalge näonaha. Mees naeratas sunnitult, ent peagi ta naer kustus. Ta haaras Juliette oma embusse ja kaisutas teda lohutades. Lõuna unustati, sama juhtus ajaga. Päikeseloojangu viimseid kiiri nautides tuli Juliettele äkki meelde, et Cosquette ootab teda ikka veel. Vastu tahtmisi lausus ta sõnad, mis tegid haiget mõlemale: "Mul on aeg nüüd minna, mind oodatakse..." Mees hakkas vastu, kuna teadis, et kui Juliette nüüd peaks lahkuma, ei kohtu nad enam eal. Seega tegi ta kõik, et neiut enda juures hoida, ent too läks ikka. 5
Kool Referaat LASERID MEDITSIINIS Autorid: Juhendaja: 2011 2 LASERID MEDITSIINIS Sissejuhatus....................................................................................lk 3 1. Laserite kasutus nahal...............................................................lk 4 1.1 Sünnimärkide eemaldamine.................................................lk 4 1.2 Tätoveeringute eemaldamine.................................................lk 4 1.3 Nahahaiguste laserravi........................................................lk 4 1.4 Venitusarmide ehk striiade eemaldamine 2. Laser silmaravi........................................................................lk 5 2.1 Laserskalpell....................................................................lk 5 3. Hambaravilaserid............................................
mis siirdudes põhiolekusse kiirgab sealjuures energiakvandi (- kvandi) 12 Näiteks boori isotoobi 5 B beeta lagunemisel võib tekkida isotoop 12 6 C 12 kuid võib tekkida ka isotoop 6 C* ergastatud olekus (tähistame tärniga) üleminekul põhiolekusse kiirgab tuum - kvandi Neid kiiri nimetatakse - kiirguseks, energiaga E = h , kus h on Plancki konstant ja kiiratava laine sagedus. Väga suure energiaga ja seetõttu suure läbivusega. Kinnipidamiseks vaja 0,5m betoonseina või 10cm paksust pliid. Inimesele väga ohtlik. Poolestusaeg · Radioaktiivsed tuumad ei lagune kõik üheaegselt, vaid järkjärgult ·See on juhuslik protsess, täpselt ennustada, millal konkreetne tuum laguneb, ei ole võimalik · Lagunemise iseloomustamiseks kasutatakse suurust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
