kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt. 2) TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KLASSIFIKATSIOON füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised (füüsilised), psühho-sotsiaalsed. 3) FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Mehaanilised võnked: müra, vibratsioon. Elektromagnetlained: ioniseeriv, mitteioniseeriv kiirgus. Tööruumide sisekliima: õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal rõhk. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused (ebasobiv valgustus), kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. TÄPSEMALT: MÜRA - ebameeldiv heli, mis väsitab, häirib töötegemist, kahjustab organismi nii füüsiliselt kui ka
Päikesekiirgus muundub soojuseks Päike on energiaallikas, mis mõjutab otseselt temperatuuri ning sellest saab alguse kõiki ülejäänud muu-päike paneb liikumaõhu- ja merehoovused, määrab aurumise kiiruse ning pilvede tekkimise jne. Otsekiirgus- kiirgus, mis jõuab maapinnani otse. Seda me suudame tajuda selge ilmaga ning see ei läbi põhimõttleiselt midagi. Hajuskiirgus- kiirgus, mis ei jõua meieni otse. See läbib pilved ja veeauru ning jõuab alles siis kohale (maapinnani). Otsekiirgus+hajuskiirgus=kogukiirgus See, kui palju mingi koht päikest saab sõltub: 1. päikesekiirte langemisnurgast 2. valge aja kestusest Õhusoojus sõltub päikese kõrgusest ja päikesekiirte langemisnurgast. Mida kõrgemal on päike ja mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda kõrgem on õhutemperatuur. Seniit- päikesekiirte langemisnurk 90° s
Valgusõpetus ehk optika. Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavaid kehi. Soojuslikkude valgusallikate põlemisel tekib soojusenergiat- päike, tuli ja hõõglamp. Külmade soojusallikate puhul jäävad kehad põlemisel külmaks- luminestsentslamp, teleriekraan ja virmalised. On olemas UV- kiirgus, IV- kiirgus ja valguskiirgus. Valguse levimine on füüsiakine nähtus. Valguse levimiseks nimetatake valguenergia kandumist ruumi. Valguse levimine. Valgus levib sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkondi, milles valgu levib, mõnikord ka levimise suunda. Valguvihku, mis moodustub teineteistest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks.
kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääris läbides päikesekiirgus nõrgeneb, peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, soojusenergiaks muundub, neelab osoonikiht, veeaur, pilved, aerosool. Maa pinnale jõuab pool kiirgusest, pilvitu ilmaga jõuab rohkem kiirgust kui pilvisega. Maapind soojeneb päikese energia neeldumisel, teine osa peegeldub tagasi, tumedam neeldub paremini. Albeedo- tagasipeegeldamise suhe, kui kiirgus on 0,9 või rohkem, iseloomustab alupinna peegeldumisvõimet, taimakattega albeedo 0,2-0,25, põllul 0,1-0,15, veepinnal 0,05-0,1.
Aatom ja aatomituum 1. Mis on mudel? Mudel on lähend tekelikusele 2. Kirjelda Rutherfordi aatimimudelit aatom koosneb elektrilaengut kandvast tuumast ja selle ümber liikuvatest elektronidest 3. Mille poolest erineb nüüdisaegne aatomimudel eelnevatest? Elektronid ei tiirle nagu planeedid ümber Päikese, vaid moodustavad tuuma ümber teatava kuju ja tihedusega elektronpilve. 4. Sõnasta Bohri postulaadid ● elektronid on aatomis teatava kindla energiaga olekutes ehk kindlatel energiavoodel ● Elektroni üleminekult ühelt energiavoolt teisele aatom kiirgab või neelab elektronmagnetkiirgust, sealhulgas ka valgust 5. Mida nimetatakse elektroni põhiolekuks? Kõige madalama engergiaga olekut 6. mida nimetatakse elektroni ergastatud olekuks? olek kus elektronil on rohkem energiat kui põhiolekus 7. Millal aatom kiirgab va...
· Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneslik muundumine · Tehisradioaktiivsus tuumareaktsioon abil saadud isotoopide radioaktiivsus · Radioaktiivsuse liigid: alfa-, beetalagunemine, gammakiirgus Radioaktiivsuse lagunemine seadus · Poolestustaeg (T periood) Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest Ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse · Kriigus (ioniseeriv) kiirete osakeste voog (ja lühilaineline elektromagnetkiirgus) · Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Selle tulemusena moodustuvad organismile võõrad molekulid, tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakid geenide mutatsioon · Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustab kiirguse neeldumisdoosiga
terassilindrisse, mis on täidetud inertse gaasiga ja on omakorda suletud betoonsilindrisse · maa alla matmine 500-1000 meetri sügavusele puuritakse tunnelid, mille lõppu kaevatakse ruumid, kuhu jäätmed jätta · vee alla matmine kuristiku- või subduktsioonitasandile, mis kannab jäätmed Maa vahevöö alla 5. Kiirguste ohtlikkus, mõju o Alfakiirgus - väline kiirgus pole inimesele ohtlik; radioaktiivse aine allaneelamine põhjustab vähki o Beetakiirgus - võib põhjustada kiirgustõbe, vähki ja surma o Gammakiirgus - põhjustab kiirgustõbe ja surma; äärmiselt ohtlik o Neutronkiirgus - kõige ohtlikum radioaktiivne kiirgus; 10x tugevam kui gammakiirgus o Kosmilised kiired läbivad inimest pidevalt. Kosmilised kiired
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud
seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Ultravolett kiirgus põhjustab inimestel päevituse. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb . Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfäris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Albeedo- ehk tagasipeegeldunud kiirgus. Kõige rohkem peegeldub lume pealt ja kõige vähem vee pinnalt.Mida kõrgem on aluspinna
· Päikeseenergia skeem · Taastuvenergia · Taastuvaenergia pilt · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Päike Päike on Kosmose ruumi täht. Päike on nagu põlev pall ta on väga kuum. Päikese ümber keerlevad planeedid. Päike on Maale lähedamal kui gaashiiglased. Kuigi on Päike planeet Maast kaugel. Päikeseenergia Päikeseenergia on taastuvenergia. Päikeseenergiat saab veel kasutada umbes viis miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu. Taastuvenergia Taastuvenergia on energia mis taastub. Taastuvad energiad on näiteks hüdroenergia, tuuleenergia, biomasienergia. Mitte taastuvadenergiad saavad juba otsa ja need on põlevkivi, turvas, uraan, süsi ja nafta. Päike
Kerges vesinikus pole aga tuuma koostisesse kuuluvaid neutroneid,need peavad tekkima prootonitest,kuid see on raskendatud. Prootoni ja elektroni ühinemine toimub väga väikese tõenäosusega. 14.Mis on termotuumapommis kütuseks ja miks? Termotuumapommis kasutatakse kõigepealt uraanikütust,et toimuks plahvatus,millega saavutatakse kõrge temperatuur,veel kasutatakse LiD-d (liitiumdeuteriid). 15.Millistest osadest koosneb looduslik kiirgustaust? 1) Kosmiline kiirgus tuleb Päikeselt päikesetuulena ja on suure energiaga.Ainult osa kiirgusest jõuab Maale, enamiku juhib Maa magnetväli kõrvale. 2)Maapinna radioaktiivne kiirgus ladestunud miljardite aastatega. 3) Radioaktiivne kaalium inimorganismides ladestunud meie organismides,sööme seda sisse toiduainetega. 4) Radioaktiivne süsinik tekib õhuhapniku sissehingamisel ja ladestub luudes. 16.Kus tekib neutronkiirgus ja miks on see ohtlikum radioaktiivsest kiirgusest?
Tuumaenergia Koostaja: Tuumajaama poolt või vastu? Antiikajal olid erapooletud..............idioodid Põlevkivi · 90% elektrist toodetakse põlevkivist · Igal aastal 10 miljonit tonni põlevkivi · Energeetiline efektiivsus madal - 15% · Suurel hulgal ohtlikke tahkeid jäätmeid · 450 km2 Ida-Virumaa territooriumist kaevandused Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektri...
Niels Bohri postulaadid: 1)statsionaarsete olekute(aatom võib olla ainult erilistes,igaühele vastab kindel E) 2)lubatud orbiitide (aatomi stats olekutele vastab e tiirlemine kindlatel orb) 3)kiirguse (kui aatom läheb üle,olekust, kiirgab/neelab energiakvandi). Rutherford- katse järeldus kulla aatomite kohta(vaba ruum, neg ja pos). A(ülemin,massiarv)=Z(prooton, 1 1 0 1H)+N(neutron, 0n). 1 e Prooton=vesiniku tuum. Tuumaosakesed ehk nukleonid(pr ja ntr). 1896 avastas Becquerel kiirguse(uraani soolad), Marie ja Pier Curil nim radioaktiivsuseks. Alfa-kiirgus-24He, suhteliselt nõrga läbitungimisvõimega, + laenguga, heeliumi aatomituum Beeta-kiirgus- elektron, suure läbitungimisvõimega, - laenguga, ülikiire Gamma- gamma00, ülisuur sagedus, väike lainepikkusega elektromagnetlained. 83-looduslikult radioakt. M M-4 4 I nihkereedel Z X -----Z-2 Y+ 2He 2 ruutu ettepoole ...
Neutron-elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Veidi suurema massiga kui prooton, samapalju kui prootoneid. Elektron-asukoht tuuma ümber elektronkattes. Laeng negatiivne. 2.Tuumajõud on jõud, mis mõjub prootonite,neutronite vahel ühtemoodi tõmbuvalt. Nimetatakse ka tugev vastastikmõju. 3.Stabiilne tuum-püsiva tuuma suurus on piiratud, tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis ehk energiatasemed on täitunud järjest,neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid. 4.Alfakiirgus-pos kiirgus heeliumi aatomituumal,magnetväli mõjutab,väike läbitungimisvõime. Beetakiirgus-neg kiirgus,elektronide voog, Al-leht takistab. Gammakiirgus-elektromagnetlaine,liigub valguse kiirgusega,teda ei mõjuta elek. ega magnetväli,väga suur läbitungimisvõime. 5.Isotoop-mingi keemilise elemendi aatomite tüübid,mis erinevad massiarvu poolest. 7.Poolestusaeg-ajavahemik,mille jooksul aine kaotab poole oma radioaktiivsusest. 8
kaotab talle eelnevalt antud kiiruse. Kuumenenud gaasi enam kasutada ei saa ja see pumbatakse vaakumpumba abil resonaatorist välja. Nii gaasi pealeandmine kui ka selle väljapumpamine on pidev protsess. Väljapumbatav gaas jahutatakse spetsiaalses jahutis ja suunatakse seejärel laserseadmest välja. Antud süsteemi suurimateks puudusteks on suur töötavate abimehhanismide hulk ning pidev gaasikulu laserkiire tekitamiseks. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE · Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule. · Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega . · Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus.
Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra Soojusjuhtivuseks nim siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumine keha siseenergiaks nimetatakse neeldumiseks. Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. Siseenergia levik ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks.
2)aatom kiirgab või neelab energia kvandi, kui ta läheb ühest statsionaalsest olekust teise Milliste järelduste põhjal koostas Rutherford oma aatomi mudeli? 1)Aatomis peab olema väga palju vaba ruumi 2)Aatomi mass on koondunud väga väiksesse ruumi ossa Selgita pauli keeluprintsiip Kahel elektronil ühes ja samas aatomis ei tohi olla ühesugune kvant olek. Mida kujutab endast UV kiirguse seeria? UV kiirguse seeria on seeria kus mida lühemalt ta 1 kiirgab seda tugevam on UV kiirgus Miks planetaarne aatomi mudel ei saa eksisteerida? See ei saa eksisteerida, sest umber tuuma tiirlev electron kaotab pidevalt energiat ja peaks kukkuma tuuma. Mille poolest erinevad Thompsoni ja Ruterhordi aatomi mudel. Mõlemad koosnevad ainest ja Thompson-Rosinasaia mudel, Aine paikneb ühtlaselt ruumis. Elektroonid on jaotunud ühtlaselt nagu rosinad rosinasaias Rutherford-Planetaarne mudel. Aine koondunud väga väikesesse ruumi piirkonda. Keskel tuum umber selle liiguvad elektronid
Sadu miljoneid aastaid tagasi eraldusid koos fotosünteesi tekkega atmosfääri hapnikumolekulid, millest moodustus osoonikiht. Tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid e freoonid. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised ning rõhu all toatemperaaturil kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keema neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ...
Nüüd täidetakse kristallis kõrgeim hõivatud tsoon "pilgeni". Nõnda kujunevad dielektrikud ja pooljuhid. n-tüüpi pooljuht-on pooljuht, mis on negatiivse laenguga (nim elektronjuhtivuseks) p-tüüpi pooljuht on pooljuht, mis on positiivse laenguga augud (nim aukjuhtivuseks) Metastabiilne energianivoo- peakvantarvule vastav energia. Aatom asub põhiolekus suhteliselt kaua, kui energia on vähim Stimuleeritud kiirgus- välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus NT: Laser 1. Kirjeldada järgmiste seadmete ehitust, tööpõhimõtet ja kasutamist: Tunnelmikroskoop- Selles skaneerib objekti pinda üliteravaks (üksikaatomini tipus) söövitatud metallteravik. Seadme põhimõte meenutab mõnevõrra merepõhja reljeefi kaardistamist nöörloodi abil. Teravikule antakse objekti suhtes mõnevoldine negatiivne potentsiaal. Kui teravik viia objektile väga lähedale (0,1 - 1 nm), hakkab ta kiirgama elektrone, tekib külmemissioon e. autoemissioon
32° külmem, kui ta praegu on. Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal. Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, kui hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Nende teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatorid. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid.
Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini poolestusaeg. Ta töötas ka välja selle praktilise rakenduse, kasutades seda kellana, ja seda kasutades määras Maa vanuse. Maa osutus märgatavalt vanemaks, kui enamik tolle aja teadlasi arvas. Aastal 1903 avastas Rutherford, et raadiumi lagunemisel tekib kolmandat sorti kiirgus. Selle kiirguse oli juba 1900 avastanud prantslane Paul Villard, aga ta polnud sellele nime andnud. Seda tüüpi kiirgus oli erliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford andis sellele nimeks "gammakiirgus". Rutherford suri 1937 nabasongaoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett, et lihtrahva seast pärinev kiurg ei tohi teda opereerida, ja aadlikust kirurgi leidmine nõudis nii palju aega, et see maksis talle elu.
muutumises. Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena. Hajuskiirgus- jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu jm. (muudab suunda) Kogukiirgus (Q)- otse- ja hajuskiirgus kokku. Kiirgusbilanss (R)- aluspinnale jõudnud ja sealt lahkunud kiirgusvoolude vahe. Kiirgusbilansi arvutamine: R=Q(1-A)-E R- Kiirgusbilanss Q- Kogukiirgus A- Albeedo E- efektiivne kiirgus Albeedo- aluspinna peegeldumisvõime. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. ÜLESANNE 120(1-(96/120))-40=-16W/ Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub: 1. Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem. 2. Päike saab seniidis olla pöörijoonte vahelistel alal (23.5) 3. Kuna on päike seniidis ekvaatoril. (2 korda aastas kevadisel ja sügisesel pööripäeval, 20.märts, 22-23 .september). 4
Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Oma referaadis annan põgusa ülevaate töökeskkonna ohuteguritest, kuid eelkõige keskendun ülekoormustraumadele ja nende vältimisele. 1.1.Ohutegurid Ohuteguri jagunevad viieks: Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Bioloogilised ohutegurid on: 1) bakterid 2) viirused 3) seened 4) rakukultuurid
rakukoe tekkimist ja soodustab nahakoe ja vere regeneratsiooni mõjutatavas piirkonnas. Haav suurusega 10p, mida mõjutatakse iga kahe tunni järel mõne minuti jooksul valgusdioodi või külmlaseriga sagedusel 660 nm, kasvatab uue, ilma armide ja kärnadeta naha ühe või kahe päevaga.. 660 nm punase valgusega laser sobib ta suurepäraselt armide, haavade, haavandite ja naha ravimiseks; 830-950 nm infrapunased laserid võivad ravida osteo- ja reumatoidartriiti. Roheline kiirgus sobib pigmendilaikude eemaldamiseks, kuna seal olev melaniin neelab intensiivsemalt lühemalainelises rohelise kiirguse piirkonnas. Roheline laserikiirgus hävitab ka tätoveeringu. Roheline kiirgus pääseb normaalsest tervest nahast hästi läbi ja ei kahjusta sealseid rakke. Tätoveeringuga värvitud rakus see kiirgus neeldub ja piisava doosi korral raku temperatuur tõuseb ning rakk hävineb - organism viskab selle endast välja nagu pinnu sõrmest
Osoonikihi kahanemine Maapinnale jõudev UV-kiirgus on otseselt seotud osoonikihi paksusega. Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Teadlased jagavad UV-kiirguse kolmeks: UV-A, UV-B ja UV-C. UV-C ei jõua maapinnani. UV–A jõudmist maapinnale osoonikiht ei takista. UV-B filtreerib osaliselt osoonikiht, samas just UV-B on kiirgus kõige ohtlikum. UV-B kiirgus võib näiteks kahjustada veeökosüsteeme. Fütoplankton on biosfääris peamine hapnikuallikas ning on üheks klimaatilise regulatsiooni võtmeelemendiks. Ka plankton on vastuvõtlik UV-B kiirguse suhtes. Teadlased on välja arvutanud, et 16% osoonikihi kahanemine toob kaasa 5% fütoplanktoni hävinemise, mille tulemusel on maailmameres 7 miljoni tonni kala vähem. Arvestades seda, et vähemalt 30% inimeste poolt tarbitud loomsetest
Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht, mis neelab päikesekiirgust. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti,õhk on hõre. Seal muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Õhkkonna paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks (eksosfääriks). Virmalised helendus kõrg- atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus, mille laenguga osakesed põrkavad kokku lämmastiku ja hapniku aatomitega ja ergastavad neid. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk). Ilmastik mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron., geog. Andmeid
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle.
Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konserviks, külmutamisesk, hapendamiseks, kuivatamiseks 5) eluea kestuse järgi *üheaastased *kaheaastased *mitmeaastased 2. Köögiviljade nõuded kasvutingimuste suhtes 1) kiirgus Summaarne kiirgus 300...2600 nm. Taimele vajalik on 400...720 nm. Kiirgusehulka mõjutab asukoht. Suurima kiirguseaga alad kõrbetes. Kasvuhoones on kiirgus 30...50% väiksem. Varjutamine on vajalik, et vältida liiga kõrget temp. Talvine kiirgus väiksem kuni polaarööni. Kiirgusele reageerimine on iga taime puhul erinev. Paremini kasutab valgust ära taim, kelle lehtedele langeb rohkem valgust. Nõrgema kiirguse korral on taimede lehed õhemad, taime vars venib, üldiselt on koed õrnemad
radioaktiivsuse Selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia 1896. a märkas ta täiesti juhuslikult, et uraaninitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Lisaks uraanile on veel teisigi radioaktiivseid elemente : toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi Radioaktiivsus on tuuma-maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse aatomi pisikesest südamikust Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda sisemisele struktuurile. Kolm eri liiki kiirgus
mullas taimedele toitu. Kasvukeskkond · Mullas, vees, õhus, kõikides elus loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. · Üks gramm mulda kuni miljard bakterit · Loomade seedekulglas võtavad osa seedimisest. · Peremeesorganism tarvitab bakteri elutegevusest tekkinud vitamiine. · Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. · Elutegevust mõjutavad: temperatuur, soolsus, pH, kiirgus. · Mõõdukas temperatuur ning soolsus ja neutraalne pH. · Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. · Ekstremofiilid taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi. · Meeldib elada kinnitatuna tahkele pinnasele sinna absorbeeruvad toitained, mis soodustavad bakterite kasvamist. · Erakordselt vastupidavad. · Võivad elutseda praktiliselt igasugustes keskkondades alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni.
elektroniks.Tuuma laeng on +Ze , kus Z on laenguarv e. järjenumber, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Neutronite arv tuumas on N. Nukleonide arvu A nimetatakse massiarvuks A = Z + N .Tuumi, mille Z on ühesugune, kuid N erinev, nimetatakse isotoopideks. Vabanevat energiat nimetatakse seoseenergiaks. On olemas isotoope, mis iseenesest muutuvad mõneks teiseks isotoobiks. Nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks. Radioaktiivne kiirgus liigid (a, b või y kiirgus). Radioaktiivset lagunemist kirjeldab poolestusaeg: see on aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb 2 korda. Tuumade muutumist teisteks tuumadeks nimetatakse tuumareaktsiooniks. . Kuna lagunemisakt toimub väga kiiresti (10-12 s jooksul), siis toimub ka lõhustumiste arvu plahvatuslik kasv. Seda nähtust kutsutakse ahelreaktsiooniks. Sünteesreaktsiooni
(kuuseriisikas,sõnajalg) Inimese sugu määratakse viljastumisel Geeniteraapia korral asendatakse organismis vigane geen normaalsega. Tehnogeneetika -ehk insenergeneetika on geneetika haru, kus kasutatakse organismide pärilikkuse muutmiseks geenide siirdamist organismil Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sagelikantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) muutlikust saab uurida kaksikutel Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve.(kurtumus,hemofiilia,kõrge kolesteroolitase veres) Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine.downi sündroom 21 kromosoomi
· Suur sagedus tähendab väikest perioodi 6. Elekrtomagnetlainete omadused: · Peegelduvad juhi(metalli) pinnal · Murduvad dielektrikus 7. Elektromagnetlainete skaala : Pannakse ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest sageduse või lainepikkuse järgi · Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool · Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks · Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel · Röntgeni kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdamisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8. Suletud võnkering Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks 9. Pikklaine (LW) Suured antennid; võimelised painduma maakera taha 10
kõrvale. Vaögusega lähedase kiirusega. Keskmine läbitungimisvõime. neutraalselt laetud kiirguse komponent. Omadused: läbitungimisvõime palju suurem kui röntgenkiirtel. Levimiskiirus vaakumis 300000km/s. Suurim läbitungimisvõime. Suurima -ga, suure sagedusega elektromagnetlained Mis on radioaktiivsus? On mõningate ainete aatomi tuumade omadus iseenesest muunduda, millega kaasneb eriline suure läbitungimisvõimega kiirgus. -kiirguse võrrand: A-4 Z X ->2 He + Z -2Y A 4 Nihkereegel: -kiirguse tulemusena tekib uus keemiline element, mis asub Mendelejevi tabelis esialgsest 2 kohta eespool. -kiirguse võrrand: Z X ->-1 He +Z +1Y A 0 A Nihkereegel: -kiirguse tulemusena tekib uus keemiline element, mis asub Mendelejevi tabelis esialgsest 1 koht tagapool . kiirguse võrrandit ei ole, sest: 0 0 X (omab energiat, aga ei muutu)
Orbiidi raadius peaks vähenema. 2)Kõik aatomid kiirgavad joonspektreid ja erinevate keemiliste elektronide aatomid kiirgavad erinevaid spektreid. Joonspekter- koosneb üksikutest lainepikkustest. 2.Bohri postulaadid 1)Aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaalses olekus 2)Statsionaalses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust. 3.Vesiniku aatomi energia taseme põhioleku energia ja kuidas arvutada ülejäänud. Vesiniku aatomi kiirgus ja neeldumisjooned moodustavad seeriaid 4.Balmeri seeria (joonte värvid, vastavad energiamuutused, kiirgus neeldumine spektris. Neli erinevat värvi joont. Punane, roheline, sinine, violetne 5.Kuidas muutub aatomi energia kui kiirgab, neelab kvandi. Aatomi energia suureneb kui ta neelab kvandi ja energia väheneb kui kiirgab kvandi. 6.de Broglie(Dö Broi) lained (Millised, kuidas arvutada lainepikkust, millest sõltub.) Valgusel on olemas kahed erinevad omadused.
iseloomulik ookeanidele ja mereäärsetele rannikualadele, mille kliimat mõjutavad merelised õhumassid 4. Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. 6. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. MÕISTED: atmosfäär, ilm, ilmastik, kliima, meteoroloogia, otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo, Coriolisi jõud, hoovus, seniit, polaaröö, polaarpäev, ekvaator, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu
Erialane riskianalüüs Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja kasutusele võtta täiendavad abinõud. Töökeskkonna ohutegurid: Füüsikalised- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus (röntgenkiirgus), mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht. Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti-, metallitolm, tahm), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-,
Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Kui näiteks külm lusikas asetada kuuma vette, siis kõigepealt soojeneb vees olev osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja me tunneme, kuidas lusika vars muutub tasapisi soojaks. Soojuskiirgus Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus.[3] See on soojusenergia muundumine elektromagnetiliseks energiaks. Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest, näiteks prootonitest ja elektronidest, ning nende ostsilleerimine tekitab elektri- ja magnetvälja. Selle tulemusena kiiratakse footoneid, mis vähendavad keha entroopiat ja energiat. Elektromagnetiline kiirgus ei vaja aine olemasolu ning saab vaakumis liikuda lõpmatult kaugele, kui
neeldumine, hajumine; kiirte peegeldumine pilvedelt jm.). Päikese horisondiline kõrgus Maast on 90° (siis on ta seniidis). Päikeselt saadav ümbrusega. Tõustes maapinnast kõrgemale ilma igasuguse soojusvahetuseta gaasi temperatuur langeb (õhk paisub, see toimub õhu kiirgus tuleb elektromagnetiliste lainetena. Kogus on väga suur ja lainepikkused mis tulevad on 290-3000nm. Kiirgus jõuab Maale:1)otsese siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb (õhk kiirgusena – päikeselt paralleelsete joontega 2)hajusana. Spekter Päikesespekter on värviline riba. Kui lasta päikesekiirtel läbida kolmatahkne paisub, see toimub siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus
teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär ). Ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem (kõik on ringluses), energeetiliselt avatud (Päikeselt kiirgus hajub maailmaruumi). Dünaamiline süsteem. 1. LITOSFÄÄR- väline kivimiline kest * suhteliselt jäik * koosneb vahevöö ülemisest osast + maakoorest * 50-200 km paksune * vanim tekkinud sfäär * muutused toimuvad aeglaselt, igapäevasel käsitletakse seepärast ,,jäigana" * litosfääri pinnal areneb muld, kujuneb taimestik, on toetuspind loomadele, inimestele * litosfäärist mulda ja vette vajalikud mineraalained * selles on talletatud fossiilkütused, maavarad 2
Ühe ja sama elemendi isotoopidel langeb prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumast. 9. SELGITA -, - ja - lagunemine. Kirjuta lagunemisvõrrandid. 1.- -lagunemine. Aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum. Tuumalaeng väheneb 2 võrra ja massiarv väheneb võrra. Element nihkub perioodilisuse süsteemis 2 ruudu võrra ettepoole ( nikkereegel). M-massiarv Z- tuumalaeng (- kiirgus on kõige nõrgem). 2. -lagunemine. Neutron muutub prootoniks ja aatomi tuumast eraldub elektron. Tuumalaeng suureneb 1 võrra, massiarv jääb samaks ja element liigub ühe ruutu võrra tahapoole. l- elektron kui - osake on suure läbitungimisvõimega ( Klaasist, betoonist ei tule läbi.) 3. - lagunemine Prootonid ja neutronid paigutuvad aatomituumas ringi, mille tulemusel vabaneb energia. Elemendi tuumalaeng ja massiarv jäävad samaks. Ümberpaigutus lähtub sellest, et kõik
aatomeist. Vabad elektronid aga vähendavad aine elektritakistust. Lk 97. Footonil pole seisumassi, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footonil on impulss. Lk 105. Valguse olemust käsitletakse dualistlikult, tuginedes laine- ja kvantteooriale. Need lähenemised ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema sagedusega kiirgus aga lainele. On olemas nähtusi, mida saab seletada nii ühest kui ka teisest käsitlusest lähtudes.
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku
elektromagnetväljaenergia muunudmine teisteks energia liikideks, kui ka elektri ja magnetväljaenergiate vastastikune muundumine. 13. Madalsageduslikud lained (f=0...104) nad levivad elektrijuhtides ja neid tekitab peamiselt vahelduvvoolugeneraator. 14. Raadiolained (f=105...1012) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 15. Optiline kiirgus (f=1012...1017) peaosatäitja valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda: 1) ultravalgus. 2) nähtav valgus. 3) infravalgus. Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. Nähtavat või ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. 16. Röntgenkiirgus (f=1016...1019) tekib kas kiirete elektronide järsul 17. Gammakiirgus (f=1019...1023Hz) väljastatakse radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumade poolt.
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese
kiirgusena: neutriinokiirgus korpuskulaarkiirgus (prootonid ja neutronid) elektromagnetkiirgus Neutriinokiirgus läbib Maa. Neutronid ja prootonid võtavad osa protsessidest atmosfääri ülakihtides. Maapinnani jõuavad ultraviolettkiirgus, valgus, soojus, raadiolained, madalsageduslained. Maa atmosfääris päikesekiirgus peegeldub, neeldub, hajub, vallandab keemilisi reaktsioone, lõhub molekule, lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,20-0,25 ehk 20-25%. Kõige suurem albeedo on lumisel pinnal (umbes 90%) , kõige väiksem veepinnal (5%-10%). Neeldumine 21% päikesekiirgusest neeldub atmosfääris. Peamised kiirguse neelajad on osoon
2. prisma; 3. vaatetoru, mille lääts L2 koondab erinevat värvi omavahel paralleelsed kiired erinevatesse ekraani punktidesse, kus valge valguse puhul saame pidevspektri. Me ei märka, et see on lõpmatu arv värvilisi pilukujutisi kõrvuti. Kui aga vaadata spektroskoobiga hõõguvat gaasi, siis näeme mustal taustal värvilisi jooni, millest igaüks on pilukujutis. 1859. aastal esitasid Bunsen ja Kirchhoff spektraalanalüüsi meetodi: aine kiirgus on tingitud elektronide üleminekutest tema aatomites. Iga aine kiirgab talle ainuomast valgust, st prismast läbilaskmisel saame talle ainuomase spektri. Nagu ei ole kahte ühesugust sõrmejälge, ei ole ka kahte ühesugust spektrit. Spektraalanalüüsi täpsus on hämmastav: see avastab juba 10 -11 grammi ainet. Spektromeeter on üldnimetus spektraalriistale, mille detektor(id) võimaldab mõõta kiirguse intensiivsust ühel või mitmel lainepikkusel
· Pilt 3 ja 4. http://mi.ttu.ee/kaevandamine/ (2016). · Pilt 5. http://rus.delfi.ee/daily/abroad/video-i-foto-kak- peredvigalis-radiacionnye-oblaka-posle-avarij-v-chernobyle- v-1986-i-fukusimy-v-2011?id=66037404 (2016). · Pilt 6. http://www.environmental-data- management.com/wp- content/uploads/2015/07/image0023.jpg (2016). · Pilt 7. http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/kiirgus- 3/varajane-hoiatamine/ (2016). Kasutatud allikad · Radioaktiivsus ja kiirgus. (2015). http://xn--pik-nna.xn-- fsika-kvaa.ee/index.php/book/section/1636 (30.03.2016). · Ülemaailmse tuumaliidu lehekülg. (2015). http://www.world-nuclear.orgpx (30.03.2016). · Radioloogiline õnnetus Tammikus. (1998). http://www- pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/Pub1053_web.pdf (30.03.2016). · Keskkonnaameti kodulehekülg. (2016). http://www.envir.ee/et (30.03.2016). · Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur IAEA. (2016). https://www.iaea.org/ (30.03.2016).
ruumis, galaktikas jne). II - Vesinikupilves hakkab gaasi kokkutõmbumine, mille tagajärjel tekivad tihendid, mida nimetatakse gloobuliteks. Gloobulid on tähealged, mis pöörlevad (vesinik käib ringi gravitatsiooni tõttu, gravitatsiooni tõmbumine paneb gloobuli pöörlema). III - Pöörlemise tõttu tõuseb temperatuur gloobuli keskosas sisehõõrde tõttu. Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. IV - Keskosas tekinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht (seesttulev kiirgus jõuab gloobuli pinnale, mis paiskab pilve laiali). Iga tähe sünniga hakkab vesinik hajuma maailmaruumi, mis jääb kettana tiirlema ümber tekinud tähe. Sellest kettast tekivad planeedid. Süttimine toimub umbes 3000K juures. V - Pärast sündimist algab tähe kokkutõmbumine kuni tähe sisemuses on temperatuur
aine puhul vajalikud ohutusnõuded. Aine ohukaart näitab ära aine füüsikalised omadused ja keemilise valemi. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grii ja ekvivalentdoos (valem)? 18. Bekrell on radioaktiivse aine aktiivsuse ühikuks, grei on neeldumisdoosi ühikuks. Ekvivalentdoos saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimese aastane kiirgusdoos D? 19. looduslik kiirgusfoon , meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? 20. Lubatud on 0,5 rad aastas. Mida tähendab kiirguskaitse koefitsent C24 ? 21. C24 jaguneb kaheks 1,4- 2,5 (maal), 2,5- 4,5 (linnas) ning näitab, milline on saadava kiirgusdoosi erinevus võrreldes sellega, kui viibitakse pidevalt ruumis sees (mitu korda rohkem kiirgust saadakse)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
