Jõud on alati vektorsuurus. Tähis F, ühik N Newtoni 3 seadust Newtoni I seadus Iga keha liikumisolek on muutumatu (kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null. Nim ka Inertsiseaduseks. n i-1 F t=0 Newtoni II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Nt Mees hüppab paadilt maha ja paat kandub eemale. Pallid põrkuvad eemale. Kehtib ainult juhul kui kiirus on väiksem kui valguse kiirus. f a= m Newtoni III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega f 12 =-f 21 . Mees on kärul ja tõmbab rakse esemega käru enda poole. Mehega käru liigub kiiremini. Jõud on sama aga mõjub erinevale poole
vu ' vu 1 + 2x 1 - 2x c c Füüsika II kt Töö Oletame, et mingil traj liikuvale kehale mõjub jõud F ning see keha läbib teepikkuse s. F kas muudab keha kiirust, tekitades kiirenduse või kompenseerib mõne teise liikumist takistava jõu mõju. Jõu F mõju teel pikkusega s nim. tööks. Töö on skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumisesuunalise projektsiooniga- A = Fs s . Kui keha liigub mööda sirget ning suuruse poolest F=const mood. selle sirgega nurga alfa. Kuna Fs=Fcos(alfa), siis saab eelnevale töö valemile anda järgmise kx 2
www.logiproff.com/popFile.php?id=67 2. Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul? Läbivooluriiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnalliikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise. http://www.estonian-warehouse.com/eraamat/Lao_tehnoloogiad/Ruumi_saastev/Labivooluriiulid/ 3. Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul? Vastus : Juhul, kui ühesuguseid tooteid hoiustatakse suures koguses ja need ei pea liikuma FIFO põhimõtte järgi, on otstarbekas kasutada sügavriiulite tehnoloogiat. Sügavriiulite korral
Info jaotus tonotoopiline, neutronite sagedusspetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus. Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast. Nägemises hulk infotöötlust silmas, kuulmises sama tase töötlust tänu lülitusele aju koorealuses süsteemis. Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa vaid heli sisse- ja väljalülitumisele. Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gavitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasukaalutaju organid-esik ja labürint-paiknevad sisekõrvas. Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: pea liikumine nurkkiirendusega- endolümfi(vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis- ampulli( laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus-vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine
spetsiaalsetel, rullikutega varustatud riiulikonstruktsioonidel. Kaubaalused on paigutatud rullikute ja kaldpinnaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaubaalused asetatakse rullikutele ühes riiuli otsas ja võetakse riiulilt maha teises otsas. Kaubad liiguvad riiuli teise otsa gravitatsioonijõul 3,5-4% kallaku puhul või jäävad pidama ladustatud kaubaaluste taha. Rullikud on varustatud piduritega, mis takistavad kaldpinnal kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustumise. Tegu on ruumisäästliku lahendusega, mida kasutavad peamiselt tööstusettevõtted. http://wiki.eek.ee/index.php/L%C3%A4bivooluriiul 3. Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul? Sügavriiul - Riiul, kus hoiustatakse kaupa analoogiliselt virnastamisega. Kui virnastamisel toetuvad ülemised kaubaalused alumistele, siis sügavriiulis toetuvad kaubaalused spetsiaalsetele riiulikonstruktsiooni siinidele. Tõstuk sõidab kaubaaluse
Hõõrdejõud esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. Üleslükkejõud mõjub vedelikus või gaasis olevale kehale. Fü = g V Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. p = m v Newtoni I seadus keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II seadus kehale mõjuv resultant jõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Gravitatsiooniseadus kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m1 m2 F =G r2 Impulsi jäävuse seadus kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või mõju tasakaalustatakse,
On 2 taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes. Kui keha on ühe süsteemi suhtes paigal , siis teise suhtes liigub ta kiirenevalt. Järelikult ei saa Newtoni I seadus kehtida üheaegselt mõlemas süsteemis. Newtoni I seadus: on olemas taustsüsteemid, kus kui kehale mõjuvad jõud on omavahel tasakaalus või puuduvad, siis keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni II seadus: kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F ⃗=ma ⃗, kus F on resultantjõud, a on keha kogukiirendus ja m on keha muutumatu mass. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. (F_12 ) ⃗=-(F_21 ) ⃗. Kui jõud mõjuvad erinevatele kehadele, ei saa neid kokku liita. 6, Galilei teisendused. Invariantsed galilei teisendused. Seotud newtoni seadustega. Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi
Kui direktsioonijõud on võrdeline hälbega, tekib lihtsaim võnkumistest - siinusvõnked. Vaatleme näiteks vedru otsa riputatud raskust. Oletame, et raskusele massiga mõjub raskusjõud , mille tasakaalustab vedru elastsusjõud . Kui vedru viiakse tasakaaluasendist välja, venitades teda pikkuse võrra, suureneb elastsusjõud väärtuse võrra. Et enne venitamist olid jõud tasakaalus, väljendab see juurdekasv raskusele mõjuvat jõudu, kutsudes esile kiirenduse . Arvestades, et , saame liikumisvõrrandiks Lihtsa proovimisega saab näidata, et seda võrrandit rahuldavad funktsioonid ning juhul, kui . Peale selle "lihtsa" lahendi kõlbavad kõik funktsioonid See ongi harmooniliste võngete võrrand. Võnkuva keha energia (tuletusega) Võnkuva keha energia on võrdeline · keha massiga; · amplituudi ruuduga; · sageduse ruuduga. Võnkumiste energia
Kui direktsioonijõud on võrdeline hälbega, tekib lihtsaim võnkumistest - siinusvõnked. Vaatleme näiteks vedru otsa riputatud raskust. Oletame, et raskusele massiga mõjub raskusjõud , mille tasakaalustab vedru elastsusjõud . Kui vedru viiakse tasakaaluasendist välja, venitades teda pikkuse võrra, suureneb elastsusjõud väärtuse võrra. Et enne venitamist olid jõud tasakaalus, väljendab see juurdekasv raskusele mõjuvat jõudu, kutsudes esile kiirenduse . Arvestades, et , saame liikumisvõrrandiks Lihtsa proovimisega saab näidata, et seda võrrandit rahuldavad funktsioonid ning juhul, kui . Peale selle "lihtsa" lahendi kõlbavad kõik funktsioonid See ongi harmooniliste võngete võrrand. Võnkuva keha energia (tuletusega) Võnkuva keha energia on võrdeline · keha massiga; · amplituudi ruuduga; · sageduse ruuduga. Võnkumiste energia
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS 2013/2014 sügis Ütlen ette, et konspekt on suuresti kokku pandud Reet Krusteni „Eesti lastekirjanduse“ põhjal. Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...
46. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist? Mikrotsentrifuuge kasutatakse väikeste koguste bioloogiliste molekulide või rakkude (prokarüootsete või eukarüootsete) eraldamiseks. Ultratsentrifuugimine on protsess, kus tsentrifugaaljõudu kasutatakse bioloogiliste osakeste koostise uurimiseks. Ultratsentrifuugimise käigus kasutatakse nurkkiirusi, mis võivad ületada 100 tuhat pööret sekundis ning tekitada miljoni g suuruse kiirenduse. Selle abil saab eraldada näiteks ribosoome, proteiine ja viirusi, samuti uurida rakumembraani kihte. Niisugune jõud võib mitte üksnes rakukesta ja selle organellid lõhkuda, vaid lagundada ka üksikuid molekule. Ultratsentrifuugimisel tuleb kiirust suurendada järk-järgult, et aine või kudede lagundamisel saada kõigepealt terved rakud, siis pärast nende lagundamist mitokondrid, lüsosoomid ja teised organellid ning lõpuks ribosoomid ja teised makromolekulid.
ühesuurune. 1.5 Vedeliku tasakaalu diferentsiaalvõrrandid Vaatleme tasakaalus olevat vedelikku. Vedelikule mõjuvad välisjõud dx, dy, dz; P=f(x,y,z). D'Alembert'i printsiibi kohaselt peab sellele ristahukale mõjuvate, mis tahes suunaliste jõudude summa võrduma nulliga. Rõhku tasakaalus olevas võrrandis kirjeldab avaldis: Selle võrrandi integreerimiseks on vaja teada süsteemis mõjuva kiirenduse a komponente. 1.6 Samarõhupinna võrrand. Hüdrostaatika põhivõrrand Tasakaalus vedelikus olevaid pindu, mille kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk, nimetatakse samarõhupindadeks. Sama rõhupinna võrrandi saab tuletada võrrandist, kui p=const siis dp=0. Järelikult Kõige sagedamini on tegemist absoluutse tasakaaluga, mil vedelikule mõjub ainult raskuskiirendus: ax=ay=0; az=-g
Kuulmisnärv Alanevad ja ülenevad juhteteed 60 Mida me kuuleme? * Mida me ei kuule – “asju” – sõnu, autosid ...! * Me kuuleme heli karakteristikuid, nagu: + kõrgus + valjus + koht + sisse- ja väljalülitumine + ... Kuuldav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 61 IV.3. Keha asend ruumis, tasakaal Tasakaaluaisting on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. 62 Tasakaaluaistingu organid – labürint (nurkkiirendus) ja esik (pea asend ruumis, lineaar- kiirendus) – paiknevad
Kergejõustik 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 6. Asend "kohtadele!" - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga
(5) Sprinteri kui kõige tüüpilisema kiirusala esindaja seisukohast oleks nähtavasti kõige mitmekülgsemateks ja mõjuvamateks vahenditeks õigesti sooritatud kiirendusjooksud. Kiirendusjooksudel tuleb arvestada: 1) sujuvat kiiruse tõstmist aeglasest kuni maksimaalseni, 2) kiiruse tunnetamiseks tuleb rõhutada eelkõige maksimaalse sammusagedusega osa kiirendusjooksus, 3) maksimaalse kiiruse ja sammusagedusega kiirenduse osa pikendamist järk- järgult seoses treenituse tõusuga, 4) sujuvat kiiruse langust pärast maksimaalse kiirusega osa, 5) head lõdvestatust, 6) küllaldast puhkus jooksude vahel. Sõltuvalt ettevalmistuse perioodist, aitavad kiirendusjooksud kaasa nii kiiruse arendamisele kui ka säilitamisele. Erinevad sprindidistantsid nõuavad sprinteritelt erinevaid kiiruslikke võimeid. Järgnevas
Mass sõl-tub ka kiirusest (A. Einstein) m = m o/1-v2/c2 (c = 3*108 m/s valguse kiirus). JÕUD on ühe keha mõju teisele, mille tulemus. muutuvad kehade liikumisolekud või/ja nad deformeeruvad. ni=1 Fi = 0 v Jõud on võrdeline ajaühikus toimuva liikumishulga muutusega. §13. N. II seadus, vaba keha diagramm. Def: punktmassi impulsi muutumise kiirus (tuletis aja järgi) on suuruselt ja suunalt võrdne punktmassile mõjuva jõuga. Jääva massi korral võrdub massi ja kiirenduse korrutis jõuga. a = Fi/m või F = m*a . Vaba keha diagramm on meetod kehale mõjuvate jõudude väljaselgitamiseks. Kehade süsteemist väljaarvatud kehale mõjuvate jõudude arvesta-mine on vaba keha diagramm. §14.N. III seadus. Jõud millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ja on rakendatud erike-hadele. F1= -F2 F1 F2 1)Jõud esinevad alati paarikaupa 2)Pole oluline , mis tüüpi jõududega on tegemist. §15. Impulss, jõuimpulss. N
jaotust kusagil maailmaruumis muuta, on samal hetkel kõikjal Universumis tunda gravitatsioonivälja muutust. Sel juhul pidanuks saama saata signaale valgusest kiiremini. Veelgi enam: et mõista silmapilksuse tähendust, oleks vaja olnud universaalset aega, mille relatiivsusteooria oli a d kolikambrisse saatnud, asendades selle personaalajaga. Einstein taipas, et kiirenduse ja gravitatsioonivälja vahel on tihe side. Kinnisesse kambrisse, näiteks lifti, vangitsetu ei suudaks eristada, kas kamber on paigal Maa raskusväljas, mis surub seisjat põranda poole või kiirendab seda rakett ilmaruumis (joon. 1.4). Joon. 1. 4 Kui Maa oleks tasapinnaline, võiks väita nii seda, et õun Kinnises kambris olev vaatleja ei suuda vahet teha,
(Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0).) Puhastusmeetodeid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel: viibimisaeg osakest mõjutava jõu väljas peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest
Kiirendus rööptöötlusel: Sp=Ts(töötlusaeg jadatöötlusel/Tp(töötlusaeg rööptöötlusel). Rööptöötluse efektiivsus: Ep=kiirendus/protessorite arv. 17. Amdahli seadus ja selle olemus. Amdahli seadus kirjeldab seda, kuidas muutub kogu arvuti (süsteemi) jõudlus (informatsiooni töötlusaeg) pärast seda, kui arvuti (süsteemi) mingis osas viiakse sisse parendusi, mis tõstavad selle osa jõudlust, st vähendavad infotöötluseks kuluvat aega. Amdhali seadust esitatakse sageli kiirenduse (S) kaudu. 18. Jõudlustestid, nende hierarhia. Jõudlustestid on teatavad standardsed programmikogumid, mida käitatakse hinnatavail arvuteil, enamasti eesmärgiga saada nende riistvara jõudluslikke näitajaid, kuid jõudlusteste rakendatakse samuti ka tarkvara efektiivsuse (talitluskiiruse) hindamisel. Jõudlustestimisel saadud tulemuste interpreteerimisel tuleb olla kriitiline, täpselt on vaja teada mida mõõdeti ja kuidas mõõdeti. Vääralt
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse ...
(Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (Σ0).) Puhastusmeetodeid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel: viibimisaeg osakest mõjutava jõu väljas peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest
liuguri kaugus tema äärmisest asendist ning Rx potentsiomeetri ühe pikkusühiku takistus. Pöördpotentsiomeetrite korral kus r on potentsiomeetri liuguri raadius, α pöördenurk ja Rα takistuse muutus ühe pöördenurga ühiku kohta. Takistuse muutus muudetakse pinge muuduks Tensotajurid kuuluvad takistustajurite hulka. Selle takistus muutub tajuri deformatsioonil. Kasutatakse jõudude, momentide, rõhkude ning dünaamilistes süsteemides kiirenduse mõõtmiseks. Tensotajurid jagunevad pealekleebitavateks traat- ja linttajuriteks ning integraallülitustena toodetavateks pooljuhttensotajuriteks. Termotakistustajurid – nende töö põhineb metallide ja pooljuhtide elektrilise takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist. Metallid: plaatina, vask, nikkel ja raud Induktiivtajurid - sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist
See seadus ütleb, et kui aine b jaotust kusagil maailmaruumis muuta, on samal hetkel kõikjal Universumis tunda gravitatsioonivälja muutust. Sel juhul pidanuks saama saata signaale valgusest kiiremini. Veelgi enam: et mõista silmapilksuse tähendust, oleks vaja olnud universaalset aega, mille relatiivsusteooria oli kolikambrisse saatnud, asendades selle personaalajaga. a d Einstein taipas, et kiirenduse ja gravitatsioonivälja vahel on tihe side. Kinnisesse kambrisse, näiteks lifti, vangitsetu ei suudaks eristada, kas kamber on paigal Maa raskusväljas, mis surub seisjat põranda poole või kiirendab seda rakett ilmaruumis (joon. 1.4). Joon. 1. 4 Kui Maa oleks tasapinnaline, võiks väita nii seda, et õun
Nt. kui viskad liikuvas autos palli üles, ei pea sa seda samuti viskama ettepoole, et see sulle uuesti kätte kukuks, sest pallil on juba auto liikumise tõttu omandatud inerts, mis liigutab seda edasi. Mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks. Mass väljendab inertsust, kaal aga gravitatsiooni tõttu põhjustatud jõudu. Mass - kilogrammides ja kaal Newtonites. Jõuks (N) kutsutakse sellist ühe keha mõju teisele, mis kutsub esile kiirenduse. Jõul on nii arvväärtus kui suund, seega on tegu vektoriga. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastasmõju tugevust. 11 1. Newtoni seadus keha liigub senikaua kuni teine keha teda ei sega/mõjuta. 2. Newtoni seadus alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõu F (nool peal)ja temale mõjuva massi m jagatisena. a1/a2 = m1/m2 3. Newtoni seadus vastastikku mõjuvad jõud on võrdsed.
Fx = 0 ; Fy = -P = -mg J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 28 Seetõttu põhisüsteem näeb välja kujul m x = 0 m y = -mg x = 0 ehk y = -g (4.35) Kuna mõjuv jõud ja seega ka kiirenduse projektsioonid on siin konstantsed, siis siin on tegemist esimesse gruppi kuuluva ülesandega, mis lahendub otsese integree- rimise teel. Integreerime süsteemi (4.35) esimest korda, saame x = C1 (4.36A) y = - gt + C 2 (4.36B) ja nüüd ka teist korda x = C1t + C3 (4.37A)
kvartsi, Seignette soola kristallide) vastastahkudel, kui kristalle mehaaniliselt deformeeritakse (surutakse kokku, venitatakse välja), tekib vastasmärgiline elektrilaeng. (vastupidiselt toimub ka nende kristallide deformeerumine välise magnetvälja toimel). Kuna genereeritava elektrilaengu suurus on proportsionaalne rakendatud deformeerivale jõule, annab see võimaluse anduri kasutamiseks rõhu, koormuse ja kiirenduse mõõtmiseks. Piesoelektrilised materjalid on head isolaatorid ja seetõttu võib neid vaadelda kui paralleelsete plaatidega kondensaatoreid (joonis 0.2.19.). Iga mõõteriist, mis on lülitatud läbi kondensaator C nagu joonisel näha, laadib selle tühjaks, seega anduri püsiseisund on halb. See asjaolu nõuab väga suure näivtakistusega võimendit nn. laenguvõimendit, mis teeb piesoelektrilised andurid väga kalliks. Halli andur.
peegeldumiseseaduse, mille tundmaõppimisega algab tänapäeval iga koolifüüsika kursus. Thaleselt 6. sajandist e. m. a. pärinevad magneti kirjeldus ja õpetus kehade elektriseerimisest hõõrumise teel; tulevasele elektromagnetimsiõpetusele need siiski märgatavat mõju ei avaldanud. Galilei pani klassikalise mehaanika vundamenti niisugused aluskivid, nagu on klassikalise mehaanika telatiivsusprintsiip, kiirenduse ja vaba langemise mõiste, kiiruste liitmise seadus, pendliseadus, võnkumise amplituudi ja sageduse mõiste, tugevusõpetuse alged jm. Galilei formuleeritud vaba langemise seadused said hiljem aluseks väga olulisele ekvivalentsusprintsiibile, mis väidab raske ja inertse massi võrdsust ning millele tugineb üldrelatiivsusteooria. 17. sajand oli klassikalise mehaanika põhimõistete ja õphiseaduste formeerumise aeg. Anti liikumishulga ja kineetlise energia mõiste
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel, kehtib impulsi jäävuse seadus. Viimase üldine sõnastus on järgmine. Impulsi jäävuse seadus: suletud (isoleeritud) süsteemi koguimpulss on jääv suurus, st mistahes ajahetkel on süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa konstantne r r r p1 + p 2 + L + p n = const. Kehade liikumisel ja omavahelistel vastastikmõjudel kehade impulsid muutuvad, muutuda võib ka kehade arv süsteemis. Nii n...
summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0).) Puhastusmeetodeid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel: viibimisaeg osakest mõjutava jõu väljas peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside märgpuhastus Kui gaasi jahtumine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud, võib gaasis
Transistoride kõrval kasutatakse välja lülitatavaid või enda muutuvkaod suuremad püsivkadudest. Sellepärast selline mootor töötab madalama kasuteguriga lühiajalises kustutusega türistore. Inverterite ja sagedusmuundurite juhtimiseks kasutatakse digitaal- ja vektorjuhtimist. talitluses, võrreldes kestva talitlusega. Lühiajalises talitluses on seepärast otstarbekas kasutada 32. Elektriajami dünaamika põhivõrrand. Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad erimootoreid, mitte aga kestva talitluse mootoreid. Lühiajalise töö tegelik kestus ei lange alati kokku elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad standardse töötamiskestusega. Sel juhul arvutatakse tegelikud kaod ümber kataloogis antud mootori staatilistest väärtustest
TAHAKALLUTUS, SIRUTUS JA PÖÖRE; LATI ÜLETAMINE JA MAANDUMINE. 2. Teiba hoie - Käed on õlgadelaiuselt. Parem käsi on teibal vasakust ülalpool. Mõlemad käed on kõverdatud, parem käsi reie lähedal. Teiba ots on sportlase peast kõrgemal. Vasaku käe küünarnukk on kõrvale pööratud. Ülakeha on sirutunud. 3. Hoojooks; teiba aukuasetamine - Hoojooksu ja teiba aukuasetamise faasis kogub hüppaja kiirenduse abil maksimaalse kontrollitava kiiruse ja paneb teiba pehmelt auku. Hoojooksu kolmel viimasel sammul langetatakse järkjärgult teivast. Teiba langetamine algab vasaku jala eelviimasel kontaktil teiba etteviimisega. Parem käsi tõuseb kiiresti üles randme ja õlavarre pööramisega. Ülakeha on sirutunud, õlad on kastiga paralleelselt. 4. Äratõuge ja ripe - Äratõuke ja rippe faasis antakse hoojooksul kogutud energia üle teibasse.
vk = t nimetatakse punktmassi liikumise keskmiseks kiiruseks. On ilmne, et keskmine kiirus kirjeldab liikumist seda täpsemalt, mida väiksem on t, seetõttu piirväärtust s lim = s (t ) t 0 t nimetatakse punktmassi liikumise kiiruseks ajahetkel t. Analoogselt defineerime kiirenduse a(t)ajahetkel t ja saame a (t ) = s (t ). Üldiselt, mõistes liikumist kui mistahes nähtuse muutumist looduses, tehnikas, ühis- konnasjne, võime öelda, et funktsiooni f tuletis on seaduse y = f (x) alusel toimuva nähttuse kulgemise kiirus (intensiivsus). §4 DIFERENTSIAALARVUTUSE KESK- VÄÄRTUSTEOREEMID JA NENDE RAKEN- DUSI 1. Diferentsiaalarvutuse keskväärtusteoreemid
millega toimetatakse see edaqsi komplekteerija juurde. 200. Milline näeb välja kaubaaluste läbivoolu riiulid? Läbivooluriiuli orral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuid kaldpinna kalle on enamasti 4%. Kaubaaulsed veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustuse. Eelised: · Võimalik kasutada suure ringlemissageduse puhul · Alati toimib FIFO põhimõte · Kaubaalused on hästi kaitstud ja vigastamiste risk on viidud miinimumini · Läbivooluriiulite kasutamine muudab lao ruumikasutuse efektiivseks · Komplekteerimis kiirus on suur · Kaubaoguste täiendamine hoiukohtadel ei häiri komplekteerimist. 201. Milline näeb välja sügavriiulid?
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läb...
seeria traktoritel. paremal käel paiknev reversimehhanism) igas vahemikus; Elektrooniline haldussüsteem tagab sujuva, kiire ja võimsa kiirenduse või aeglustamise, sõltuvalt koormusest või sõidukiirusest. 8R seeria traktorid | 19 Madalad töökulud. Kõrge tootlikkus. John Deere automaatne PowerShift käigukast (16 esipidi ja 5 tagurpidi kiirusega).
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja ...
kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu poole:G=-grad p/p dyn/g, kus p-õhu tihedus g/cm3;grad p dyn/cm3.Gradiendid üle 20hPa/100 km põhjustavad juba orkaane.Coriolisi jõud:Maakera pöörlemise mõju tuule suunale(s.a.õhuosakese liikumise suunale maapinna suhtes)seletatakse liikuvale osakesele mõjuva erilise kõrvalekalde jõuga,mida nim Coriolisi jõuks
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ...
Reageerib üksnes siis, intensiivsussensorid kui naha mehhaanilise Reageerivad ainult naha ärritaja liikumise kiirus SA-sensorid lähetavad või karva liikumisele, muutub, seega kiirenduse impulsse kogu paigal püsivale ärritile korral - mehhaanilise ärritamise nad ei reageeri kiirendusesensor kestel, seega informeerivad nad survega ärritamise kestusest + Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, rohu- ja puutetundlikud.
nisiteooria, liikide pakkimine ressursigradiendil sõltuvalt nisi laiusest ja nisside kattumise määrast? Mida rohkem liike saabunud, seda enam saab neid välja surra. Eeldades, et väljasuremisrisk on konstantne, hakkab täiesti neutraalsetel põhjustel nende liikide arv tõusma, URR Kui need kaks kiirust saavad võrdseks, kujuneb välja nn dünaamiline tasand liike tuleb pidevalt juurde ja pidevalt sureb ka välja. Ekstintsioon saab kiirenduse, kui liike on palju. Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemad on nende populatsioonid. Mida väiksem populatsioon, seda suurem väljasuremis(ekstintsiooni)risk ehk konkurentsi ressursside pärast hakkab kiirenema väljasuremine. Koosluse kujunemine on nisiruumi täitumine liikidega. Siin on väga oluline Gause reegel (2 kattuva nisiga liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida, vaid üks süüakse konkurentsist välja) 49
hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud. Läbivooluriiulite tehnoloogia Laotehnoloogia, mille puhul on kaubaalused paigutatud rullikute ja kaldpinaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaldpindade kalle on enamasti 4%, kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise Lõplik laovaru (All-time stock) Laovaru, mille suurus on määratud lõppnõudluse poolt. Lõpptellimus (All-time order) Toote elutsükli viimases faasis tehtav tellimus, mis tehakse arvestusega, et tulevikus toodet enam tellida ei saa, kuna selle tootmine lõpetatakse. Lõpptellimus peab olema piisava suurusega, et rahuldada prognoositav nõudlus lähitulevikus. Lükandmastiga tõstuk (Reach truck)
. . . . . . . . . . . . 71 7.5 Tehetega seotud integreerimisreeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 7.6 Muutuja vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 7.7 Ositi integreerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 7.8 Ratsionaalfunktsioonide integreerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 Kontrolltöö teemad 1. Määramata integraali seos kiirenduse, kiiruse ja teepikkusega. 2. Põhiliste elementaarfunktsioonide algfunktsioonid (kuni trigonomeetriliste funktsioonideni). 3. Muutuja vahetuse võte määramata integraali leidmisel. 4. Ositi integreerimise reegel ja selle kasutamine. 5. Ratsionaalsete funktsioonide integreerimine lihtsamal juhul. Eksamiteemad 1. Algfunktsiooni mõiste. 2. Määramata integraali mõiste. 3
vahepeal esineb nende töös seisakuid (nt koorma laadimisel). Samuti puurimisseadmed, mis koormatakse vaid puurimise ajaks, pausi ajal on mootor välja lülitatud. See tähendab, et mootori võimsus võib erinevate talitlusviiside korral olla erinev, mistõttu tuleb talitlusviis täpselt ära määrata ajami projekteerimisel. Võimsates rakendustes, nagu tõsteseadmed ja tööstusrobotid, muutuvad moment ja kiirus talitluskestuse jooksul märgatavalt. Samui vajatakse kiirenduse ajal suuremat kävitusmomenti ning pidurdamise ajal pidurdusmomenti. Tabel 4.1. Elektrimootorite erinevad talitlusviisid EN 60034 järgi [6]. Tüüp Nimetus Kirjeldus Kestevtalitlus Talitlusviis, kus masin töötab pidevalt nimikoormusel, S1 mille kestus on küllaldane, et masina kõigi osade
võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on võrdne 1dm3 destilleeritud vee massiga temperatuuril 4.2°C. 4 Jõud: 1kp jõukilogrammi nimetus SFV-s, Austrias, Rootsis jm. 1N SI süsteemi jõuühik, mis on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg oma mõjumise suunas kiirenduse l m/s2. 1kp=1kg×9,81 m/s2=9,81 N. Temperatuur: temperatuuride vahe 1°C=1 K, nullpunkt 0°C =273 K. Rõhk: 1at Tehniline atmosfäär, 1 at=lkp/cm2=0,981 bar. Pa Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at. Atm normaalrõhk,
raskuse jagunemine nii traktori kui haagise ratastele. Oluline ei ole ka rehvide hetkeseis ja pinnase iseloom, kus pidurdamine hetkel toimub. Pidurite töö efektiivsust hinnatakse pidurdusteekonna pikkusega, mis saadakse liikumisel kindlates tingimustes. Need tingimused on: kindel liikumiskiirus, teekatte seisund, ilma koormata või koormaga. Pidurdusteekonna pikkuse mõõtmine võib asendada ka negatiivse kiirenduse mõõtmisega, mis näitab sõidukiiruse vähenemist sekundis. Sealjuures mõõdetakse ära ka pedaalidele rakendatav jõud N-tes. Siia on näitena toodud vastavad näitajad: kontrollkiirus, negatiivne kiirendus, pedaalidele rakendatav jõud. Ametlikult kehtivad näitajad on üles loetud riikide või riikidevahelistes standardites. Traktoriagregaadi peatamisel on oluline: juhi reaktsiooniaeg; aeg, mis kulub pidurite töölerakendamiseks pedaalile vajutamise hetkest.
Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on võrdne 1dm3 destilleeritud vee massiga temperatuuril 4.2°C. 4 Jõud: 1kp ⇒ jõukilogrammi nimetus SFV-s, Austrias, Rootsis jm. 1N ⇒ SI süsteemi jõuühik, mis on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg oma mõjumise suunas kiirenduse l m/s2. 1kp=1kg×9,81 m/s2=9,81 N. Temperatuur: temperatuuride vahe ⇒ 1°C=1 K, nullpunkt ⇒ 0°C =273 K. Rõhk: 1at ⇒ Tehniline atmosfäär, 1 at=lkp/cm2=0,981 bar. Pa ⇒ Pascal 1 Pa=10N/m2=105bar, 1 bar=105N/m2=105Pa=1,02 at. Atm ⇒ normaalrõhk,
jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2). Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval liikumisel on kiirendus konstantne. Ühtlaselt kiireneval liikumisel a > 0, ühtlaselt aeglustuval liikumisel a < 0. Kiirus muutub sel juhul ajas seaduse v = v0 + a t järgi. Läbitud teepikkus on leitav seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Kui aeg ei ole teada, võib algkiiruse v0 , lõppkiiruse v või liikumisel läbitud teepikkuse s leida seosest v 2 - v0 2 = 2 a s .
jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2). Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval liikumisel on kiirendus konstantne. Ühtlaselt kiireneval liikumisel a > 0, ühtlaselt aeglustuval liikumisel a < 0. Kiirus muutub sel juhul ajas seaduse v = v0 + a t järgi. Läbitud teepikkus on leitav seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Kui aeg ei ole teada, võib algkiiruse v0 , lõppkiiruse v või teepikkuse s leida seosest v 2- v0 2 = 2 a s .
jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2). Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval liikumisel on kiirendus konstantne. Ühtlaselt kiireneval liikumisel a > 0, ühtlaselt aeglustuval liikumisel a < 0. Kiirus muutub sel juhul ajas seaduse v = v0 + a t järgi. Läbitud teepikkus on leitav seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Kui aeg ei ole teada, võib algkiiruse v0 , lõppkiiruse v või teepikkuse s leida seosest v 2- v0 2 = 2 a s .
-südame löögisagedus tõuseb. 17 Psüühilise pinge seisundisga kaasub sümpaatikuse erutuvuse tõus, neerupealise säsi hormoonide produktsiooni suurenemine, mis kutsub esile südame töö kiirenemise, vererõhu tõusu jm reaktsioonid, mis valmistavad organismi ette füüsiliseks pingutuseks. Inimesel ei pruugi psüühilise pinge seisundiga kaasneda füüsilist pingutust, kiirenduse saab vaid südametegevust reguleeriv süsteem, mis võib viia südameverevarustuse tõsiste häireteni(1). 3. SÜDAMETEGEVUSE REGULATSIOON. NORMAALSE VERERÕHU SÄILITAMINE Veresoonkonna talitus: Keharinges on mitu paraleelringet, millest olulisemad on südame, aju, skeletilihaste, seede- ning erituselundite, luude ja naha vereringed. Nende vahel jaguneb südamest väljavoolav veri vastavalt Väike vereringe-100% kopsud, suur vereringe: 5 %- südamelihas ja pärgarterid; 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
