On olemas taustsüsteem, mida nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis keha liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt ühe inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks. F=ma, kus Fjõud (N), mkeha mass (kg), akiirendus (m/s2) 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. , siit järeldub: NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 6)Impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga (kg*m/s)
osakesi süsteemis. 2 NEWTONI SEADUSED Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. (F=m*a) Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 3 AINE MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest. Molekulaarkineetilise teooria aluseks on kolm põhiväidet: Aine koosneb osakestest;
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
Sirget, mis läbib neid 2-te punkti nim pöörlemisteljeks. Punktid, mis ei asu teljel, moodustavad ringjoone liikumisel ümber telje. 5. Pöörleva jäiga keha punktide kiirused ja kiirendused. 6. Absoluutne ja suhteline liikumine. ------------------------ 1. Dünaamika pôhiseadused. Newtoni seadused. 1)Inertsiseadus: masspunkt, millele ei mõju jõude, püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2) Masspunktidele mõjuv jõud annab talle jõuga samasuunalise kiirenduse, mis on suuruselt võrdeline jõuga. 3) Mõju/vastumõju s.: kaks masspunktii mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. Jõud ei tasakaalusta teineteist. 2. Massi môiste dünaamikas 3. Jôudude môju sôltumatuse seadus. Mitme jõu samaaegsel mõjumisel on masspunkti kiirendus võrdne iga jõu poolt üksikult tekitatud kiirenduste geom summaga. 4. Konstantse jôu töö sirgjoonelisel teel
purunemisnähul, mille põhjus on kontaktidevaheline sädelahendus. Meetod on rakendatav vaid elektrit juhtivate materjalide töötlemisel. Üks elektroodidest on tööriist, teine töödeldav ese.Nende vahel on dielektriline vedelik. Vooluimpulsside toimel elektroodide materjal sulab ja aurustub. 57. Ultrahelitöötlemine Ultrahelitöötlemine põhineb töödeldava materjali eemaldamisel abrasiivterade poolt, millele ultrahelisagedusega võnkuv tööriist annab kiirenduse Tööriist tempel pannakse võnkuma ultrahelimuunduri abil. Tööriista võnkeamplituudi suurendamiseks kinnitatakse ultrahelimuundurile akustiline kontsentraator. Ultrahelitöötlusega töödeldakse eelkõige kõvu ja hapraid elektrit mittejuhtivaid materjale. 60. Silestantsimise põhimõte ja skeem Lehtstantsimisel e. lehtvormimisel kasutatakse toorikuna plekki, samuti lihtmetalli pleki kitsa ribana. Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lehttooriku
vahel on piirpind. 8.Miks materjali välispind kujutab endast energia liiga? Kuna pinna aatomite osa sidemeid on vabad, sest nende aatomite naabrite arv pole vastav sellele, mida nõuab püsiva sideme moodustamine. Seega kujutab materjali pind endast kõrgema energiaga olekut võrreldes sisemusega . 9.Millised on laengukandjad elektroonses elektrijuhis? Elektroonses elektrijuhtivuses on laengukandjateks elektronid.Pos.laetud osakesed saavad väljassuunalise kiirenduse, neg laetud aga vastupidise suuna kiirenduse. 10.Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonilises keraamikas Skogu=Selektroonne + Siooniline 11.Defineerige Gibbsi faaside reegel:näitab, et tasakaalulise süsteemi vabadusastmete arv on seda suurem, mida rohkem on temas komponente, faaside arvu kasv põhjustab aga vabadusastmete languse ! (faaside reegel: lähtub termodünaamilisest tasakaalutingimusest deltaG=0. Tasakaalulises
põhjapoolkera jõed uhuvad rohken paremat, lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Ekvaatoril efekt puudub. Seda põhjustab Coriolise jõud. o Vektorkorrutis kahe vektori a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit c, mille pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpküliku pindalaga. Suund on määratud parema käe reegliga. o Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral liikumist kiiruse suunast paremale, Coriolise kiirenduse suurus vektorkorrutise valemi järgi on V 2 sin = V f . V- keha kiirus, f- Coriolise parameeter (konspekt III, lk 42 tabel). o Maa pöörlemise nurkkiirus (täheööpäeva järgi): = 7,29 (). o Foucault´pendel on võnkuv pendel, mis säilitab oma võnketasandi ka siis, kui tema kinnituskoht pöördub. Maapind pöördub pendli alt ära. o Passaat aastaringselt ca 25° laiuskraadilt ekvaatori poole puhuv püsiva suuna
14. Newtoni seadused Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (keha võime iseeneses säilitada oma liikumisseisundit kui ei teda ei mõjuta kõrvalised jõud) Newtoni teine seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma [m][a] = [1kg] [1m/s2] = [1N] jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Newtoni kolmas seadus ehk impulsi jäävuse seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15. Keha impulss ja impulsi muut p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss
kiirendusega, mille tähiseks on a • Kiirendus- kiiruse muutumise kiirus ehk näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus • Ühik? 2 m/s • Millest sõltub kiirendus ehk see kui palju keha kiirus muutub? • Jõud • mass • Newtoni II seadus - keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga, a = F/m. Massi mõõtuhik 1 kg ja jõu mõõtühik 1 N. • 1 N on jõud mis annab 1 kg kehale kiirenduse Ühikute võrdlus 2 • Maa gravitatsiooniväljas liikumine? 1m / s • Näeme, et mida suurem on keha mass seda m/s väiksem on kiirendus 2 N /kiiruse ehk kg muutus • Kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk kehadel on inertsus. • Seega inertsuse mõõduks on mass
detsi- (d) 10-1 tera- (T) 1012 Oskused Ühikute teisendamine, näiteks 0,1 mg = 0,1 10 -3 g = 0,1 10 -6 kg =10 -7 kg või kg m kg m 2 1J = 1N m = 1 2 m = 1 s s2 A= F s = mas Tuletatud ühikute defineerimine. Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile m U 1 kg annab kiirenduse 1 2 või 1 A I = on voolutugevus, mille tekitab pinge 1 V 1-oomises s R [1] takistis. Ühiku eesliite ja vastava kümneastme vastastikune väljendamine, näiteks kilovatt (kW) on 103 W või 0,03 N = 3·10-2 N = 3 cN. 1. kursus MEHAANIKA Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgliikumine (s = v·t) keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont.
detsi- (d) 10-1 tera- (T) 1012 Oskused Ühikute teisendamine, näiteks 0,1 mg = 0,1 10 -3 g = 0,1 10 -6 kg =10 -7 kg või kg m kg m 2 1J = 1N m = 1 2 m = 1 s s2 A= F s = mas Tuletatud ühikute defineerimine. Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile m U 1 kg annab kiirenduse 1 2 või 1 A I = on voolutugevus, mille tekitab pinge 1 V 1-oomises s R [1] takistis. Ühiku eesliite ja vastava kümneastme vastastikune väljendamine, näiteks kilovatt (kW) on 103 W või 0,03 N = 3·10-2 N = 3 cN. 1. kursus MEHAANIKA Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgliikumine (s = v·t) keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont.
16. Punkt liigub mööda x-telge (positiivses suunas) muutumatu kiirendusega. Punkti algkiirus oli 10 m/s. Kui suur peab olema selle punkti kiirendus, et ta 2 sekundiga nihkuks positiivses suunas 10 m? Antud: m v 0 = 10 s t=2s s = 10 m Leida: a=? Lahendus: Kehtib järgmine liikumisvõrrand nihke jaoks ühtlaselt muutuval liikumisel at 2 s = v0t + 2 Avaldame võrrandist kiirenduse 2 (s - v0 t) a= t2 Asendades arvandmed võrrandisse saame m a = -5 2 s m -5 2 Vastus: Punkti peab liikuma kiirendusega s , seega aeglustuvalt. Koostas Kristiina Paunel (Kasutatud kirjandus: B. Kogan. Ülesandeid füüsikast. Tln, 1976.) Tööd asuvad keskkonnas www.kool.ee Mehaanika. Sirgjoonelise liikumise kinemaatika
· mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Impulss liikumishulk, . Selle muutumiskiirus on võrdne kehale mõjuvate jõudude summag,, mis korral on esitatav kujul . 7. Newtoni II ja III seadus. Newtoni II seadus ehk klassikalise mehaanika põhivõrrand: , mis väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus: , st. jõud, millega kehad mõjutavad vastastikku teineteist, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 8. Galilei teisendused ja relatiivsusprintsiip. Taustsüsteeme, kus kehtib Newtoni I seadus, nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Kõik taustsüsteemid, mis liiguvad antud inertsiaalse taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on samuti inertsiaalsed.
negatiivne. Lineaarne kiirendus saadakse Ep = (m × g) × h jagades kiiruse muutus v ajaga t. v Kineetiline energia Ek a= t Kui liikuv keha põrkub seisva kehaga Kiirenduse mõõtühikuks SI-süsteemis on teeb ta seejuures tööd. Keha energia meetrit sekundis sekundi kohta. peitub siin keha liikumises (on mehaanilise liikumise mõõt). 12 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2.2 Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud (DIN 1301 1.osa ja DIN 1304 1.osa) Parameeter Tähis SI-ühik ühik Teisendused Seosed
Iseseisev töö laotehnoloogiad 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. 2. Milline näeb välja , ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul ? Läbivoolu riiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevadrullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Riiulid on varustatudspetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise. 3. Milline...
uurida translatoorselt liikuvat keha võib uurida ühtainsat selle punkti. See aga tähendabki seda, et keha mõõtmetel ei ole siin mingit tähtsust. Peale selle võib iga jäiga keha oma mõttes tükeldada väga väikesteks osakesteks ja vaadelda igat sellist osakest punktmassina. J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 3 2. Lühimärkmeid ajaloost. Dünaamika rajajaks loetakse G. Galileid (1564-1642). Tema võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise puhul ning formuleeris dünaamika I seaduse -- inertsiseaduse. Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vaba langemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton (1643-1727), kes oma kuulsas teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm
· Kui kiirus muutub, siis on tegemist kiirendusega, mille tähiseks on a · Kiirendus- kiiruse muutumise kiirus ehk näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus · Ühik? 2 m/s · Millest sõltub kiirendus ehk see kui palju keha kiirus muutub? · Jõud · mass · Newtoni II seadus - keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga, a = F/m. Massi mõõtuhik 1 kg ja jõu mõõtühik 1 N. · 1 N on jõud mis annab 1 kg kehale kiirenduse Ühikute võrdlus 2 · Maa gravitatsiooniväljas liikumine? 1m / s · Näeme, et mida suurem on keha mass seda m/s väiksem on kiirendus 2 N /kiiruse ehk kg muutus · Kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk kehadel on inertsus. · Seega inertsuse mõõduks on mass
Laialdast kasutust leiavad nii lineaarsete kui ka nurgamõõtude, nihete, objektide asukoha ja olemasolu kindlaksmääramisel mahtuvuslikud muundurid. Nende töö põhineb kondensaatori mahtuvuse sõltuvusel plaatidevahelisest kaugusest, seda vahemikku täitva materjali dielektrilisest läbitavusest ja plaatide pindalast. 34. Lineaarsed diferentsiaaltrafod 35. Lasertriangulatsiooni meetod vahekauguste määramiseks 36. Kiiruse ja kiirenduse mõõtmine Kiiruse ja kiirenduse mõõtmine 37. Mõõtmiste arvu planeerimine 38. Mõõtetulemuste töötlemise graafilised vahendid 39. Mõõtetulemuste arvkarakteristikud 40. Staatilised ja dünaamilised mudelid 41. Tensomuundurite kasutamine jõuanduritena 21.05.07 30
oleks piisav, ning et mälu oleks kas kiire, kahepordiline või mõlemat korraga: parimad on WRAM ja MDRAM. Videokaardi soetamisel tuleb arvestada ka seda et kaart, mis hea ja kiire Windowsis ja teistes graafilist liidest kasutavates süsteemides (GUI- Graphical User Interface), ei pruugi seda sugugi olla näiteks DOS-i põhistes rakendustes (nt. vanemad mängud), sama kehtib ka vastupidi. Lisaks tuleks tänapäeval müüdavatel videokaartidel jälgida, kas neil on olemas ka 3D kiirenduse toetus. Loomulikult ei saa aga ühest nõuannet hea kaardi soovitamiseks olla, kõik sõltub siiski valdkonnast, kus seda kasutama hakatakse. 9 Hinnad: 256MB Club 3D 7200GS TC512 PCE 465,00 kr Club 3D nVidia GeForce 7200GS 256MB (TURBO CACHE 512MB) GDDR2 64BIT 450/500 TV+DVI+CRT PCI-Exp (CGNX-GS726) 512MB Club3D HD4670 PCI-Exp 1 270,00 kr Club 3D ATI RADEON HD 4670 (RV730 XT) 512MB 128BIT GDDR3
1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra,
Elektriauto eelised: · auto ise ei saasta keskkonda · müra on väiksem · auto kiirendus on parem · ei vajata käigukasti · energiakulu ja energia maksumus on väiksemad · elektrimootor on väga lihtne ja töökindel · mootori kasutegur ulatub 90 protsendini · mootor käivitub mis tahes välistemperatuuri juures · mootori kiirus ja moment on kergesti juhitavad · elektrimootori maksimaalne moment on kaks-kolm korda suurem nimimomendist, st vajaduse korral saame suure kiirenduse · enamiku auto kineetilisest energiast saab pidurdamisel tagastada akusse · liiklusummikus elektriauto ei vaja energiat ega saasta keskkonda · on loota uut tüüpi akude kasutusele võtmist (näiteks tsink-õhk- akud on kolm korda kergemad võrreldes liitiumioonakudega sama mahtuvuse juures) · elektrienergiat võib saada loodussõbralikest allikatest (päike, tuul, hüdro-, termaal- ja tuumaenergia) Akudega elektriauto puudused: · akupatarei ühe laadimisega läbitakse 150400 km
Tavatranspordis diiselelektriautosid ei kasutatud. Need veoautod veavad lahtistes karjääridest maaki, kütust, kruusa või kivimit ümbertöötlemistehastesse. Hübriidmootoriga veoautod on aga jõudnud teedele. Allpool on Volvo auto hübriidmootoriga jõuülekanne. Elektrimootorit selle auto juures kasutatakse rööbiti sisepõlemismootoriga ja ainult kiirenduste ajal. Sellise süsteemi juures sisepõlemismootor valitakse väiksema võimsusega. Väiksem võimsus ja väiksem kütusekulu. Kiirenduse ajal ja tõusudel lisaenergia tuleb elektrimootorist. Elektrimootor saab energia akudest. Ühtlase liikumiskiirus ajal töötab sisepõlemismootor. Elektrimootor lülitatakse ümber generaatori reziimile ja toimub akude laadimine D sisepõlemismootor, E/G elektrimootor/generaator, I käigukast, B liitiumioonakud, PMU juhtplokk. Elektriauto, millel pideva põlemisprotsessiga (gaasiturbiin) mootor on arendamisel. Volvo selle mudeli mootoriks on gaasiturbiin
Ülelaadimisõhu - vända raadius r (väntvõlli väntlaagri kaela raadius), (sin +1/2 sin 2 ) kohta sõltuvalt vända pöördenurgast ja suhtest silindrisse liikumise kiiruse vähenemisel tõusevad läbipuheakende - kepsu pikkus L, =r/L piirkonnas temperatuurid, mis omakorda suurendavad koksi tekkimist - kolvikäik S= 2r Kolvi kiirenduse saame kolvi kiiruse võrrandi diferentseerimisel: ja intensiivset läbipuheakende ummistumist. Akende avad Graafiliselt kujutab mõlemat kiirenduse valemi liiget siinuskõver. vähenevad , halveneb gaasivahetusprotsess ja muutub mootori õhu Diiselmootori põhiliseks konstruktiivseks näitajaks loetakse vända Summaarne kiirenduse kõver saadakse siinuskõverate liitmisel.
Coriolisi jõud loob globaalse keskmiste valitsevate tuulte ja hoovuste süsteemi. Samuti põhjustab see Maa poolustele lähematel aladel jõgede kallaste erinevat erosiooni, eriti meridiaanidega paralleelsetel või nende suhtes väikese nurga all voolavatel jõgedel. - 48 - Mis on coriolise teoreem ? Coriolisi teoreem on teoreem teoreetilisest mehaanikast, mille kohaselt punkti liitliikumisel absoluutne kiirendus võrdub kaasaliikumise kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolise kiirenduse geomeetrilise summaga. Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Coriolisi_efekt & http://et.wikipedia.org/wiki/Coriolisi_teoreem - 49 - ÕHU SAASTAMINE Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks
Vektorkorrutis c = a x b (vektorimärk kõigil peal) 1) Pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpkülikupindalaga . Tähistades moodulid a ja b ja c-ga , siis avaldub resultantvektori pikkus valemiga c=ab sin 2) Suund on määratud parema käe reegliga , vektorid abc peavad moodustama nn parema käe kolmiku. Corolise kiirendus ja jõud kallutab põhjapoolekral liikumist paremale. Tegijapoiss 2010 Tegijapoiss 2010 Coriolise kiirenduse arvutusvalem c=vf Coriolise jõu poolt põhjustatud kõrvalekalle x=ct2/2 Parameeter aka sagedus f=2 sin viimane valem eelmisel lehel. Coriolise parameter f kirjeldab kõrvalekallet , selle jaoks on oma tabel. Korrektne sõnastus mingi asja puhul on : põhjapoolkeral merehoovused kalduvad paremale liikumise suunast. Coriolise jõud on jõud mis mõjub liikuvale kehale pöörlevas taustsüsteemis. Passaattuuled
suhet nimetatakse kiirenduseks a = v/t Kui liikumahakkava auto kiirus kasvab igas sekundis 2m/s, siis on tema kiirendus a = 2m/s : 1s = 2 m/s×s = 2 m/s 2 31.10.2011 4 Jõud Kui keha on paigal saab ta liikuma hakata ainult jõu mõjul, kui keha liigub, siis saab ainult jõud tema kiirust suurendada või vähendada. Jõud annab kehale kiirenduse. Iga keha säilitab oma hetkelise liikumisoleku, kui jõud ei põhjusta selle oleku muutumist. 31.10.2011 5 Jõu mõõtmine Kuna jõud avaldub ainult oma mõjude kaudu, siis mõõtmisel kasutatakse neid mõjusid. Jõuühikuks on njuuton (N). 1 N on jõud, mis ühekilogrammise massiga kehale mõjudes suurendab selle kiirust 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra, ehk annab
ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. • Tegelikult looduses me ideaalset ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist ei kohtagi. Sellist liikumist saab vaid ette kujutada ja matemaatika meetoditega kirjeldada. Tegemist on teatud liikumise füüsikalise mudeliga. Muutuva liikumise kiirendus • Füüsikud on kokku leppinud, et seda kiiruse muutumise kiirust väljendavat suurust nimetatakse kiirenduseks. • Kiirenduse valemi kirjapanekuks peame kokku leppima sobivad tähistused. Tähistame alghetke (hetke, mil kiiruse muutumine algab) sümboliga t0=0. Ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse sõltuvus ajast • Kui on teada algkiirus ja kiirendus, on ühtlaselt muutuva liikumise korral lihtne leida keha kiirust mis tahes ajahetkel. Kiiruse graafik • Kui liikumisgraafik näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast, siis kiiruse graafik kiiruse sõltuvust ajast. Kiiruse graafiku
VII 1) Newtoni I seadus ? Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni , kuni teiste kehade mõju ei muuda sellist liikumisolekut. Inertsisks nim kõigi kehade püüdu säilitada paigalseisu või ühtlast sirgjoonelise likumise olekut. Füüsikaline suurus millega mõõdetakse kehade inertsust nim mass 2) Tangensiaalse kiirenduse ja nurkkiirenduse seos ? Tangensiaalne kiirendus on siis nurkkiirenduse ja raaduise korrutis d Nurkkiiruse tuletis aja järgi nim nurkkiirendus = dt Tangensiaalne kiirendus on kiiresti kiirus muutub suuruse poolest a = * R 3) Kas vektorvälja võib asendada mitme välja summana ?
A t -A Arvutades siit esimese ja teise tuletise aja järgi, saaksime esmalt hälbe muutumise kiiruse v (t ) = x (t ) = - A0 sin ( 0 t + 0 ) = - A0 cos0 t + 0 - (7.22) 2 ning kiirenduse k a(t ) = x(t ) = - A02 cos( 0 t + 0 ) = -02 x (t ) = - x (t ) . m (7.23) Seega tõepoolest hälve sõltub ajast koosinuse seaduse (7.21) järgi. Ka siin rõhutame, et hälbe kirjeldamiseks ajas sobiks samuti siinusfunktsioon. Analüüsime lähemalt valemeid (7.21)-(7.23). Esmalt näeme, et ka kiirus ja kiirendus
piisav, ning et mälu oleks kas kiire, kahepordiline või mõlemat korraga: parimad on WRAM ja MDRAM. Videokaardi soetamisel tuleb arvestada ka seda et kaart, mis hea ja kiire Windowsis ja teistes graafilist liidest kasutavates süsteemides, ei pruugi seda sugugi olla näiteks DOS-i põhistes rakendustes, sama kehtib ka vastupidi. Lisaks tuleks tänapäeval müüdavatel videokaartidel jälgida, kas neil on olemas ka 3D kiirenduse toetus. Loomulikult ei saa aga ühest nõuannet hea kaardi soovitamiseks olla, kõik sõltub siiski valdkonnast, kus seda kasutama hakatakse. Nöutav pikslisagedus megahertsides eri eraldusvõimete ja värskendussageduste puhul. Värskendussagedus (Hz) Eraldusvöime 60 72 85 100 320x200 4 5 5 6 640x480 18 22 26 31
liikuval eskalaatoril? 17. Sõiduauto liigub kiirusega 20 m/s veoauto järel, mille kiirus on 16.5 m/s. Möödasõidu alustamise hetkel märkas sõiduautojuht vastu liikuvat bussi, mille kiirus on 25 m/s. Milline on vähim kaugus bussini, et võiks alustada möödasõitu, kui alguses oli sõiduauto 15 m kaugusel veoautost, möödasõidu lõppedes aga peab olema 20 m sellest ees? LIIKUMINE RUUMIS 18. Keha visatakse horisontaalsuunas algkiirusega v0. Avaldada kiirenduse normaal- ja tangentsiaalkomponendid olenevalt ajast. 19. Lennuki kompass näitab, et lennuk lendab põhja. Kiirusmõõtja näitab, et kiirus õhu suhtes on 240 km/h. Tuul puhub läänest kiirusega 100 km/h. Kui suur on lennuki kiirus maa suhtes? 20. Lennuk peab lendama põhja. Tuul puhub läänest 100 km/h. Lennuki kiirus õhu suhtes on 240 km/h. Kuhu peab piloot lennuki suunama? RINGLIIKUMINE 21
Teoreem: kui tasapinnalise kujundi nurkkiirus ei võrdu nulliga, siis on kiiruste 83. hetkeline tsenter olemas. 84. Liitliikumine · indeks e punkti kaasaliikumine. Kirs ütleb, et ,,lööme punkti keha külge(liikuv taustsüsteem) kinni ja vaatame siis selle punkti liikumist · Indeks r-relatiivne liikumine, vaadeldakse punkti liikumist taustsüsteemi suhtes. · ac = 2e vr Indeks c-Coriolise kiirendus. Iseloomustab kaasaliikumise kiirenduse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumist. · Taustsüsteemi enda liikumone on vaatluse alt väljas. 85. Jäiga keha translatoorne liikumine 86. Jäiga keha translatoorseks liikumiseks ehk rööpliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel paralleelseks oma algsihiga
pea sama palju kui venelasi Siberisse) või hooajatööliste ränne Venemaalt (eriti Poola ja Leedu alalt) Saksamaale, jäi see transkontinentaalse rände varju. Kui 1800-1840 lahkus Euroopast üle ookeani ca 1,5 miljonit inimest, siis 1840- 1914 siirdus uude ilma üle 50 miljoni eurooplase. Kui 1800. aastal elas väljaspool Euroopat ja Siberit ca 4% euroopaliku päritoluga inimest, siis 1914. aastaks oli selliseid juba 21%. Emigreerumine suurenes järsult 1840. aastate teisest poolest, saades kiirenduse kolmest peamisest tõuke-tõmbejõust: 1) Iiri nälg 1845. aasta järel ja samaaegne agraarkriis Kesk-Euroopas; 2) 1848./49. aasta revolutsioon, mis pani liikuma suure hulga poliitiliselt motiveeritud väljarändajaid, eriti Saksamaalt; 3) kullaleiud Kalifornias ja Austraalias 1850. aastate algul. Kuni 1880. aastate keskpaigani valitses nn. “vana” väljaränne Loode- ja Kesk-Euroopast nn. germaani maadest ja keltiliselt Iirimaalt. Siis tõusid esirinda itaallased, kes edestasid
9. Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vajateada järgmisi suurusi: ajavahemik, teepikkus 10. Kui keha liigub konstantse kiirendusega, siis keha kiirus: muutub iga sekundiga samapalju. 11. Vahetult enne kukkuva lennuki põrkumist maapinnaga, ~2 m kõrguselt maapinnast, hüppab piloot lennukist välja. Piloot: saab tõenäoliselt viga või hukkub. 12. Kivile, mille mass on 1 kg, mõjutatakse jõuga ning kivi saabkiirenduse. Selleks, et kivi massiga 10 kg saaks sama suure kiirenduse peab selllele kivile mõjuv jõg kokku sõiud olema: 10x suurem. 13. Raudteeülesõidul põrkub rong kokku sõiduautoga. kokkupõrke hetkel mõjub sõiduauto rongile: sama suure jõuga, kui rong sõiduautole. 14. Vibulaskur laseb noole lendu. Vastavalt Newtoni 2. seadusele peab noolele mõjuva kaasnema teine jõud. See jõud on: noole poolt vibunöörille avaldav jõud. 15. Tühjas ruumis liikuvale osakesele mõjub jõud 10N. Järsku hakkabosakesele mõjuma teine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USA-s. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID..............................................................4 1.1.Lämmastikühendid (NOx).............................................................................. 4 1.2.Heitgaasi kahjulikud komponendid süsivesinikud (CH)..................................4 2.AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS...................................................................5 3.VÄLISÕHU KAITSE................................
Mis mõjutab seda? 1.Ahju õige konstruktsioon. See on kõige olulisem. 2.Ahju mass Ukse pidavus, siibrite pidavus, tahmaluukide pidavus. Hoone enda soojapidavus. P1.3 Kamina suitsutõkke ehitus ja otstarve. Suitsutõke on kaminal, mille peal on korsten. See on selleks, et suits ei tuleks tuulega korstnast tagasi. See tõkestab tuule löögi. See tõke võiks olla kumer, et suunata suits tagasi. Kõri tekitab kolde laes suitsu liikumise ja käivitab korstna. See tekitab suitsule kiirenduse ja surub suitsu korstnasse. Kui korsten on kuum ,siis ei tule tuule löök läbi. P2.1 Õhkkütte kamina ehitus ja tööpõhimõte. See on tootja poolt valmistatud kaminasüdamik, mis on tavaliselt tehtud malmist. Selle kolde laes on leegipüüdja. Kindel alus ja hüdroisolatsioon. Selle võib ümbritseda kiviga, fiboblokiga või teiste mitte põlevate materjalidega. Kivid võiks olla 5-10 cm kahele poole. Ettepoole 1 cm. Südamik ei tohi kivide vastu minna, kuna õhk peab liikuma.
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Ühtlase liikumise graafiline kujutamine (st- ja vt-teljestikud). Liikumisvõrrand. Teepikkuse graafiline tõlgendus. Kulgliikumise keerukam mudel mitteühtlane sirgjooneline liikumine. Keskmine kiirus. Hetkkiirus. Mitteühtlase sirgjoonelise liikumise graafiline kirjeldamine (st- ja vt-teljestikud). Mitteühtlase sirgjoonelise liikumise erijuht ühtlaselt muutuva kiirusega sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Alg- ja lõppkiirus. Nihe ühtlaselt muutuval liikumisel. Kiirenduse, hetkkiiruse, nihke ja aja leidmine. Liikumisvõrrandi üldkuju. Kõverjooneline liikumine. Tiirlemine ja pöörlemine. Nihe ja teepikkus kõverjoonelisel liikumisel. Ühtlane ringliikumine. Ringjoonelist liikumist iseloomustavad suurused: pöördenurk, periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus. Ühtlase ringjoonelise liikumise kiirendus kesktõmbekiirendus. Newtoni seadused. Inerts. Inertsiaalne taustsüsteem. Newtoni I seadus. Inertsus ja mass. Jõud ja kiirendus. Resultantjõud
Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga: Fa = mg = Vg, kus on vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala ja g vaba langemise kiirendus. Archimedese jõud on raskusjõule vastassuunaline. Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m/s2. Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. Kui kiiruse muutumine on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase kiirendusega. Üldjuhul on tegu mitteühtlase kiirendusega. Kiirendust mõõdetakse aktseleromeetri ehk kiirendusmõõturiga. Mehaanika kuldreegel väidab, et ühegi lihtmehhanismiga ei ole võimalik võita töös
kiirenduse 1 m/s2 . Jõuühikut nimetatakse klassikalise mehaanika rajaja I. Newtoni auks njuutoniks (N). Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi. 1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. Kiirendus Kui kehale mõjub jõud, siis saab keha kiirenduse ja kiirus muutub. Näiteks mootori jõul hakkab laev üha kiiremini liikuma. Mida tugevam on jõud, seda suurem on kiirendus. GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsiooniseaduse valem: Kus:
* Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa vaid heli sisse- või väljalülitumisele Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla pidurdades info vastuvõttu ühest või teisest kõrvast.) Sissejuhatus psühholoogiasse 25 Keha asend ruumis, tasakaalutaju Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasakaalutaju organid esik ja labürint paiknevad sisekõrvas. Sissejuhatus psühholoogiasse 26 Poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas
oleks piisav, ning et mälu oleks kas kiire, kahepordiline või mõlemat korraga: parimad on WRAM ja MDRAM. Videokaardi soetamisel tuleb arvestada ka seda et kaart, mis hea ja kiire Windowsis ja teistes graafilist liidest kasutavates süsteemides (GUI Graphical User Interface), ei pruugi seda sugugi olla näiteks DOSi põhistes rakendustes (nt. vanemad mängud), sama kehtib ka vastupidi. Lisaks tuleks tänapäeval müüdavatel videokaartidel jälgida, kas neil on olemas ka 3D kiirenduse toetus. Loomulikult ei saa aga ühest nõuannet hea kaardi soovitamiseks olla, kõik sõltub siiski valdkonnast, kus seda kasutama hakatakse. Nöutav pikslisagedus megahertsides eri eraldusvõimete ja värskendussageduste puhul. Värskendussagedus (Hz) Eraldusvöime 60 72 85 100 320x200 4 5 5 6
See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega tasakaaluasendist . Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine harmooniline. Matemaatilise pendli ringsageduse ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga . Võnkeperiood on avaldatav valemiga: . Pendli võnkeperioodi sõltuvust vaba langemise kiirendusest kasutatakse vaba langemise kiirenduse täpseks mõõtmiseks erinevates kohtades Maa pinnal. Mõõtmistulemuste põhjal võib avastada ka rauamaagi, nafta, gaasi jt. maavarade leiukohti. 13. Füüsikaline pendel Füüsikaline pendel on jäik keha, mis raskusjõu mõjul võngub ümber horisontaalse telje, mis ei läbi massikeset. Selle võnkeperiood on kus I on keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes ja l pöörlemistelje kaugus massikeskmest. T = 2 I mga 14. Võnkumise sumbumine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool ELEKTRIAUTODE EHITUS, TEHNILISED NÄITAJAD JA ARENGUPERSPEKTIIVID. ELEKTRIAUTODE LAADIMINE. AKUTÜÜBID. ELEKTRI- JA SISEPÕLEMISMOOTORIGA AUTO KULUDE VÕRDLUS. KAS ELEKTRIAUTO VÕIDAB TAVAAUTO? Referaat Koostaja: Tallinn 201 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.ELEKTRIAUTODE EHITUS........................................................................................... 4 1.1.Elektrim...
võivad liikuda. F=mga Kehtivad ainult inertsiaalsüsteemides. Näide: bussis ei kehti inertsiseadus, sest kui me ei toetu istepingle, siis me ei seisa paigal ega liigu ühtlaselt sirgjooneliselt. Liigume kiirendusega, vastupidises suunas bussi kiirendusega. Newtoni I seadus: keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle ei mõju mingeid jõude. F=ma Newtoni II seadus: kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. ⃗ ⃗ Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. ⃗⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗⃗⃗⃗⃗⃗⃗ 6. Impulss ja impulsi jäävuse seadus. Avaldis kui ka see, et ta on jääv, tuletamine peaks olema tehtud vihikusse, dp/dt=F(vektorid) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi
Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis Mida me kuuleme? *Me kuuleme heli karakteristikuid, nagu: *kõrgus *valjus *koht *sisse- ja väljalülitumine Keha asend ruumis, tasakaal Tasakaaluaisting on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasakaaluaistingu organid:paiknevad sisekõrvas: *labürint(nurkkiirendus) *esik(pea asend ruumis, lineaarkiirendus) Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend
Kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega on kasutatav ajamites, kus ei nõuta kiiruse sujuvat reguleerimist. Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega. Sel juhul muutuvad vääratuslibistus ja -moment. Mootori lubatud moment muutub sageduse muutumisel, lubatud võimsus on konstantne. Võrgupinge sageduse suurenemisel väheneb lubatud moment vähem kui vääratusmoment, seega väheneb ka mootori ülekoormatavus. 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad staatilistest väärtustest. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Valgusvoog, mida tähistatakse tähega Φ ja mõõdetakse luumenites (lm) Valgusvoo ja tarbitava võimsuse suhet η = Φ/P nimetatakse valgusviljakuseks ja selle ühik on luumen vati kohta (lm/W).
Kiirus ei muutu suuruse poolest, suund aga muutub. Seetõttu �� ≠ 0 . Punkti asukohta ringjoonel võib määrata ka nurgaga � . Kui koordinaatide alguspunkt O on ringi tsentris, siis kohavektor muutub ainult suuna poolest. Olgu see aja ∆� jooksul pöördunud nurga ∆� võrra. Ajaühikus sooritatud pöördenurk on siis ∆� ∆� . Seda nimetatakse keskmiseks nurkkiiruseks ajavahemikul ∆� või kaarel A1A D)Pöörlemist kirjeldavate suuruste vektoriseloom Kiiruse � , kiirenduse � , tangentsiaal- � � ja normaalkiirenduse � � vektoriaalsus selgus juba eelnevalt. Osutub, et ka nurk � pi , nurkkiirus � omega ja nurkkiirendus � on vektorid. See tuleneb asjaolust, et pöördenurga arvväärtus üksinda ei anna meile täit ettekujutust pöördest. Keha võib pöörduda ümber mitmesuguse telje. Seepärast on vaja näidata ka telje asendit ruumis, mille ümber toimub pöörlemine. Telje üks suundadest omistataksegi nurgavektorile �
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas)
Kui keha on ühe süsteemi suhtes paigal , siis teise suhtes liigub ta kiirenevalt. Järelikult ei saa Newtoni I seadus kehtida üheaegselt mõlemas süsteemis. Newtoni I seadus: keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle ei mõju mingeid jõude. F=ma Newtoni II seadus: kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja ⃗ F =m ⃗a kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on ⃗ F12=−⃗ F 21 suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. ⃗ 6. Impulss ja impulsi jäävuse seadus. d ⃗p /dt= F
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
