Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust, iseloomustab kiirust ajaühikus. dv v=ds/dt a = = v dt 97. Mis vahe on avaldistel v ja v ? Esimene on kiirusvektori tuletis aja järgi. Teine on skalaari tuletis aja järgi. 98. Kas punkti normaalkiirendus võib olla null juhul, kui punkti kiirus on nullist erinev? Jah, võib küll keha sirgjoonelisel liikumisel. 99. Millega on võrdsed punkti kiiruse ja kiirenduse projektsioonid Descartes'i koordinaattelgedel? Kiiruse projektsioonid koordinaattelgedel on võrdsed punkti vastavate koordinaatide esimeste tuletistega aja järgi. Kiirenduse projektsioonid koordinaattelgedel on võrdsed kiiruse projektsioonide esimeste tuletisega aja järgi ehk vastavate koordinaatide teise tuletisega aja järgi. 100. Kirjutada valemid punkti kiiruse suuna ja kiiruse mooduli määramiseks. Vx=Akcos(kt+epsilon) 101
Kiiruseg. nim sellist g., mis näitab keha Pöörlemissageduseks nim. f.s., mis näitab kiiruse sõltuvust ajast. Kiiruseg. järgi võib teada saada ka keha poolt pöörete arvu ajaühikus. ϑ=¿ N/t[1Hz] sooritatud nihet. Pöörlemisperioodiks nim. f.s., mis võrdub 1 kaks teineteisest 1m kaugusel asuvat ja 1 kg täisringi läbimiseks kulunud ajaga.T=t/N massiga keha. ÜRL kiirenduse suund on igas trajektoori Hõõrdejõu põhjused: kokkupuutuvate pindade punktis risti kiirusvekori krobelisus, -..-aatomite suunaga ning suunatud seega mööda raadiust vaheline vastastik mõju. keskp. poole. Hõõrde jõuks nim. jõudu, mis takistab keha V=const vektor a=const liikumist NI-Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste või liikuma hakkamist.
Kehade inertsus. Newtoni I seadus. Vastastikmõju puudumise liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni I seadus: keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist. Inerts- kehade kalduvus oma liikumisolekut säilitada. Liikumisoleku muutmine. Kiirendus. Liikumisoleku muutumise kiirust nim. kiirenduseks. Kiirenduse on kiiruse muutumise kiirus. Kiirenduse võrdelisus jõuga. Newtoni II seadus. Mass iseloomustab keha võimet om liikusmisolekut säilitada. Suurus, mille abil saab muuta aine kogust. Newtoni II seadus: Jõud= mass x kiirendus, ehk F= m x a, millest tuleb kiirendus = Jõud : mass ehk a= F : m Keha mass näitab, kui suurt jõudu on vaja, et kehale anda kiirendust. Ühikud. F= Njuuton / N m= kg a= m/s2 Protsessid ja olekud
1. Defineerige suurus 1N 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. 2. Kui suur on muutuvkoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,5 3. Defineerige mõiste dünaamiline koormus Koormus, annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse. 4. Defineerige mõiste staatiline koormus Koormus, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi. 5. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G?
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Töö käik 2 at 1. s = kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et mag...
---KEHADE VASTASTIKMJU vastastikmju- nhtus, kus he kehaga juhtub midagi teise keha mjul. omadused: kiiruse muutumine, kuju muutumine, liikumise suuna muutumine, vastastikmjus osaleb vhemalt kaks erinevat keha. vastastikmju liigid looduses: *)gravitatsiooniline- lemaailmne kehade vastastikmju, mis avaldub kehade tmbumises. *)vabalangemine- kehade kukkumine, kus hutakistus puudub. *)elektromagnetiline- hrdejud, elastsusjud. *)tugev vastasmju- hoiab koos aatomituuma. *)nrk vastasmju- elementaarosakesed muunduvad uuteks osakesteks. ---KINEMAATIKA kinemaatika- mehaanika osa, mis kirjeldab kehade liikumise omadusi. mehaaniline liikumine jaguneb: a)htlane sirgjooneline liikumine. b)mittehtlane sirgjooneline liikumine. htlane sirgjooneline liikumine- vrdsetes ajavahemikes sooritab keha vrdsed nihked. kiirus- fsikaline suurus, mis nitab ajahikus sooritatud nihke suurust. kiirus on vektorsuurus. this : V[m/s] valem: v=s/t liikumisvrra...
NEWTONI SEADUSED Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. VASTASTIKJÕUD ❏ Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni seadused. Vastastikmõju tõttu muutub kehade kiirus. ❏ Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus ja kehadele antav kiirendus sõltub keha massist. ❏ Inertsust iseloomustab keha mass.
DÜNAAMIKA on mehaanika osa mis kirjeldab keha liikumist ja selle liikumise põhjuseid. 1) Milles seisneb kehade vastastikmõju? – Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha. Selle tagajärjel muutub kehade liikumine ja suund. Ei sõltu sellest, mis keha mida mõjutab, võrdne ehk samasugune. 2) Mis võib kehade vastastikmõju puhul juhtuda, too näiteid? – Muutub keha kiirus. 3) Mida näitab jõud, millised on jõu tunnused? – Kehade vastastik mõju iseloomustab jõud. Jõud, mille tähis on F. Jõud näitab vastastikmõju tugevust. Jõu tunnused on suurus ehk arvväärtus, jõusuund. Jõu mõju sõltub jõu rakendus punkti asukohast. 4) Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. 5) Mida ja kuidas teha, kui kehale mõjub üheaegselt mitu jõudu – mis on resultantjõud? – Sama suunaliste jõudude korral liidetakse need jõud arikmeetriliselt. Vastassuunaliste jõudude liitmist lahutame suuremast jõust väiksema ja ett...
1) Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. (müü). 2) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 3) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. , impulsi muut tekib kahe erineva impulsi liitumisel. 4) Nihe ehk nihkevektor ehk siire ehk nihutus on keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor. V=V0+at (lõppkiirus)
Valemid Mehaanika 1. Kiirus ühtlasel liikumisel 2. Teepikkus ühtlasel liikumisel 3. Aja valem ühtlasel liikumisel 4. Liikumise võrrand 5. Keskmise kiiruse valem 6. Kiirenduse valem 7. Ühtlaselt muutuva liikuva kiiruse valem 8. Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu 9. Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu 10. Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval liikumisel 11. Vabalt langeva keha kiirus g = vabalt langemise kiirendus 12. Vabalt langeva keha kiirus kõrguse kaudu h = kõrgus (m) 13. Kõrguse valem kiiruste kaudu 14
Ühed kõige tähtsamad seatused on füüsikas newtoni seadused. Sir Isaac Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Newtonil on 3 seadust: inertsuse seadus, kiirenduse ja vastastikmõju seadus. Füüsikalise looduskäsitluse alustes püütakse vaid selgitada, miks on hea loodusteadusi tunda ning millist kasu saab ühiskond mõnede on liikmete füüsika- ja tehnikateadmistest.
7. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist. Hõõrdejõu liigid: seisuhõõrumine, liugehõõrdumine ja veerehõõrdumine. 8. Keha kaaluks nimetatakse seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. Kui alus liigub vertikaalsuunalise kiirendusega, siis kaal enam raskusjõuga võrdne ei ole. Kui alus liigub kiirendusega üles, peab see kehale kiirenduse andmiseks rakendama lisajõudu ja kiirendusega alla liikumisel on vastupidi.
liikumine mille korral kiirusvektor muutub. Liikumine on mitteühtlane parajasti siis kui esineb nullist erinev kiirendus. Kiirusvektor. Kiirusvektori projektsioonid. Kiirusvektor ühendab kaks osainformatsiooni: objekti kiirust ja suunda milles ta liigub. Kiirusvektor muutub kui muutub kas kiirus või suund. Kiirusvektori projektsioonid: vx=vx (rõngas x kohal), vy=y(rõngas), vz=z(rõngas) Normaal ja tangetsinaalkiirendus. Normaalkiirendus on kiirenduse komponent mis on liikumisssuunaga risti (suunatud piki trajektoori normaali) Tangentsiaalkiirendus on kiiresnduse komponent mis on suuantud piki trajektoori puutujat. Tangent puutuja Jäiga keha pöörlemine ümber kinnistelje. Keha pöörlemise võrrand Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nim keha sellist liikumist mille juures keha kaks mingisugust punkti on kogu liikumise aja liikumatud. Sirget mis läbib nimetatud kaht liikumatut punkti nim. pöörlemisteljeks
liikumine mille korral kiirusvektor muutub. Liikumine on mitteühtlane parajasti siis kui esineb nullist erinev kiirendus. Kiirusvektor. Kiirusvektori projektsioonid. Kiirusvektor ühendab kaks osainformatsiooni: objekti kiirust ja suunda milles ta liigub. Kiirusvektor muutub kui muutub kas kiirus või suund. Kiirusvektori projektsioonid: vx=vx (rõngas x kohal), vy=y(rõngas), vz=z(rõngas) Normaal ja tangetsinaalkiirendus. Normaalkiirendus on kiirenduse komponent mis on liikumisssuunaga risti (suunatud piki trajektoori normaali) Tangentsiaalkiirendus on kiiresnduse komponent mis on suuantud piki trajektoori puutujat. Tangent puutuja Jäiga keha pöörlemine ümber kinnistelje. Keha pöörlemise võrrand Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nim keha sellist liikumist mille juures keha kaks mingisugust punkti on kogu liikumise aja liikumatud. Sirget mis läbib nimetatud kaht liikumatut punkti nim. pöörlemisteljeks
keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. F ja 1 N 9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem, suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame? Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. 10. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja definitsioonvalem (tähiste seletused). F=G*m1m2/r² Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga 11. Kuidas seda seadust veel nimetatakse? Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus 12. Kui suur on gravitatsioonikonstant? Mida see näitab?
Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. a=1m/s2 10. Kirjutada sageduse ühik põhiühikute kaudu. 1 Hz = 1 / 1s 11. Kirjutada liikumishulga ühik põhiühikute kaudu. kg m s 12. Kirjutada tiheduse ühik põhiühikute kaudu. kg/m3 13. Kirjutada liikumishulga momendi ühik põhiühikute kaudu. kg m 2 s 14. Mis on jõu ühik SI-süsteemis? m kg njuuton (tähis N), avaldub valemis F = ma
- töötamise kontrolli tulemused (ratta pöörlemine, anduri olukord, magnet klapi staatus) Programmi kõige olulisemad muutujad Ratta kiirendamine ja pidurdamine. Kasutades ratta hetkelist kiirust (ratta kiiruse andurist), ratta kiirendamist või pidurdamist saab arvutada arvesse võetes pikaajalisemat muutust. Pikisuunaline haarduvus rehvi ja teepinna vahel: aju arvutab täpselt välja momentaarse hõõrdumise ratta käitumise järgi. Erinevat tüüpi hõõrdumine tekitab teistest erineva, kiirenduse ja pidurduse väärtuse. Kokku võttes aju võtab arvesse kahete erinevat haardumise äärmust: madal(jää-lumi) ja kõrge( märg- kuiv tee). Need vastavad erinevatele kontroll väärtustele. Identifitseerima sõidu iseärasused (äkilised pidurdused ja kiirendused) · Kurvis. Kurvid tuvastatakse tagarataste kiiruste erinevuse jälgimisel (sisekurvis asuv ratas pöörleb aeglasemalt kui väliskurvis asuv ratas).
newtoni seadused:I seadus: kui vastastikmõju ei ole, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. inerts keha säilitab oma oleku. newtoni seadused kehtivad vaid inetrsiaalsetes taustsüsteemides: paigal, liiguvad ühtlaselt ja sirgelt). ei kehti mitteinertsiaalsetes taustsüsteemides (liiguvad kiirendusega). II seadus: kui on vastastikmõju, saab keha kiirenduse. kiirendus sõltub massist ja jõust. jõud iseloomustab vastastikmõju suurust. 1kg*1m/s =1 N. a=F/m, III seadus:kehad mõjutavad üksteist vastastikku ühesuguste jõududega. jõud looduses: 1. gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist
Kinemaatika- teadus, mis tegeleb kehade punktmasside liikukumisega, ning liikumise geomeetrilisi seaduspärasid. Trajektoor- punktmassi liikumise tee kindlas taustsüsteemis. Liikumisseadus- Vektoriaalne määramisviis r=r(t) Koordinaatviisiline määramisviis (telef), Loomulik liikumisseadus s=f(t) Punktmass- materiaalne keha, mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata. Punkti kiirendus- tema kohavektor esimese tuletise järgi. Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef) Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi. Kiirendus- isel. Kiiruse muutust (telef) Rööpliikumine- kui keha liigub ühest punktist teise ja sellel olevad sirged on paralleelsed. (telef) Jäiga keha selline liikumine, mille puhul iga kohaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. Ühe punkti liikumine t...
1. Gravitatsioonijõud Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Kehade langemist, kus puudub õhutakistus, nimetatakse vabaks langemiseks. Kaks teiseteisest kaugusel r asetsevat punktmassi m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F = Gm1m2 / r2 2. Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrdub keha massi m (kg) ja vaba langemise kiirenduse g (m/s2) korrutisega: F = mg Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse kaaluks. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb ehk tekib ülekoormus. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt alla, siis tema kaal väheneb ehk tekib alakoormus. 3. Hõõrdejõud Dünamomeeter. Keha kaal
Jõud: Newtoni I seadus Mxa=F 1N a= F=ma Jõud on vektoriaalne suurus 1. Kindel suund 2. Kindel arvväärtus mida iseloomustab vektori pikkus 3. Jõu rakenduspunkt,(kuhu jõud mõjub, millisele kehale) Resultantjõud-kõigi jõudude vekoriaalne summa Fr-resultantjõud 4-2=2N Takistusjõud on alati negatiivne Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0. Newtoni II seadus Kiirenduse põhjuseks on alati vastastikmõju ehk jõud Kiirendus on jõud mis annab massil jõu liikuda 1m÷s2 Veojõud on-liikumapanv jõud Fv Takistusjõud- liikumist takistav jõud, õhus ja vees(-,negatiivne) Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon N=F=mg N=-mg Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh
Skalaarne suurus – füüsikaline suurus, mida väljendatakse ainult arvuliselt. 6. Newtoni 1 seadus. Esimene seadus ehk inertsiseadus – keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõududeresultant võrdub nulliga. 7. Too kaks näidet Newtoni 1 seaduse kasutamise kohta. Vee piisk kukub vette Langevarju hüpe 8. Newtoni 2 seadus. Teine seadus – kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega : F= m x a ( f jagatud m võrdub a) 9. Arvuta keha kiirendus, kui kehale mõjuv jõud on 6N ja keha mass 4kg. 6N/4kg=1,5 meeter sekund ruudus. 10. Newtoni 3 seadus. Kolmas seadus – kaks keha mõjutavad üksteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. 11. Kaks poissi sikutavad nööri, kumbki jõuga 60N. Kas nöör katkeb, kui ta talub jõudu 100N? Ei katke, sest absoluutväärtused on võrdsed. 12. Mida näitab kiirus?
Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (inertia – loidus, laiskus). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline F massiga. a , kus a on kiirendus, F mõjuv jõud ja m keha mass. Kiirenduse suund m ühtib jõu suunaga. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s 2 . Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete , ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. F1 F2 , kus F1 on esimesele kehale mõjuv jõud ja F2 teisele kehale mõjuv jõud.
veel jäiga keha pöörlemise nurkkiiruse ja nurkkiirenduse — Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. Joonkiirus sõltub nurkkiirusest ja trajektoori raadiusest. v r — Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Kaal – Kaal on jõud, millega keha mõjub toele. Jõud – Jõud on vektoriaalne suurus mis annab kehale kiirenduse, muudab keha kiirust Mass – Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust, mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Impulss – Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. — Newtoni I, II ja III seadus.
Vastastikmõju- Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus . Tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. Osaleb vähemalt 2 keha. Jõud on vektor. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Newtoni I seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks
Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleb leida kogu teepikkuse kógu liikumisaja suhe Hetkkiiruseks nim kiirust antud ajahetkel või trajektoorist antud punktis Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nim ühtlaselt muutuvaks liikumiseks Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus Kiirendust arvutatakse valemiga v v0 a t v v0 a v v0 a * t t v v0 at kiirenduse uheks liigiks on raskuskiirendus tähistatakse tähega g Maakera ühes ja samas punktis on kõikide kehade raskuskiirendus ühesugune 2 Keskmiseks raskuskuurenduseks loetakse g=9,8 m / s Vabal langemisel kehtivad samad kuid kiirenduse asemel on valemis raskuskiirendus g v v0 g t v0 v vk 2 at v k v0 2 at 2 s v0 t 2 Ülessanne 1
14. Newtoni 3. seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastas suunalised. 15. Ühe keha mõju teisele kehale, iseloomustatakse jõu abil. Jõudu mõõdame dünamomeetri abiga. Jõud on vektoriaalne suurus, s.t tal on olemas suund ja arvväärtus. 16. Ühe njuutoni definitsioon üks nuujton on jõud mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s² 17. Kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 18. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. 19. Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. 20. Hõõrdejõud mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahtul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. 21. Elastsusjõuks nim
kang tasakaalu? = 90° F1=F2 m1=4000g=4kg m1l1sin=m2l2sin(-) l1=30cm=0,3m m2l2cos(90-) m2=1600g=1,6kg l2=80cm=0,8m =? =46°50'52'' =90°- =43°09'8'' V: Kang on tasakaalus kui õlg raskusega 4kg horisontaalist 43°09'8'' nurga all. 3.Kiirusega 30 m/s liikunud mootorattur pidurdas, tekitades sel teel liikumisele vastassuunalise konstantse kiirenduse. 30 sekundit pärast pidurdamise algusr oli mootorratta kiirus vähenenud 10 meetrini sekundis. Kui pika tee mootorrattur pidurdamise ajal läbis ? v0=30m/s s= a= a= t=30 s= v=10m/s s=? V: Pidurdamise ajal läbi mootorrattur 599,7m 4. Arvutage keha liikumisel ajavahemikult t=2 kuni t=7 tehtud töö, kui tema kiirus on ja talle mõjuv jõud avaldub valemiga . t1=2 t2=7 A=? A= A= V:Tööd tehtid -270J 5
• DSG-käigukasti hooldus oleneb konkreetselt käigukasti tüübist. • Volkswagen kasutab kahte sama tööpõhimõtte, kuid natuke erineva ehitusega DSG-käigukasti (lisandumas on veel uusi). • Kuuekäigulisel DSG-versioonil tuleb vahetada iga 60 000 km järel õli- õlifiltrit. Seitsmekäiguline DSG hooldust ei vaja. DSG KÄIGUKAST • Et käiguvahetused on väga kiired, tagab DSG-käigukast parema kiirenduse ja väiksema kütusekulu kui manuaalkast (see oleneb küll konkreetsest autost- mootorist), käiguvahetused on aga mugavamad kui automaatkastil. • Volkswageni puhul on olemas reegel 50- 50st. Autot ei tohi pukseerida kaugemale kui 50 km ja mitte kiiremini kui 50 km/h. • Tootjad kes on kasutanud/kasutavad DSG-käigukaste: BMW, Audi, Volkswageni 7-käiguline DSG käigukast Volkswagen, Kia, Lamborghini, Ford, Honda, Hyundai, Mitsubishi
Hõõrdumist saame vähendada määrimise teel. 12. Newtoni III seadus Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 13. Mis on impulss, tähis, ühik, valem Keha impulsiks nim. vektorsuurust, mis avaldub massi ja kiiruse korrutamisega. Tähis on p. P= m*v ühik= 1 kg* m / s 14. Sõnasta impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemis on süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma nende mistahes vastasmõjul jääv. 15. Kiirenduse tähis ja ühik Tähis on a. Ühik m/s² km/h² 16. Ül gravitatsiooni peale. F=G * m1* m2 / r² G= 6,67×10¹¹ N·m² / kg² 17. Ül N II seaduse peale F=m*a 18. Ül elastsusjõu peale F= k* l 19. Ül hõrdejõu peale Fh= *N
Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tõus ja mõõn tekivad ka maa sisemuses. Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu poole: mida väiksem on veeosakese kaugus Kuust, seda tugevamini tõmbub see Kuu poole - tekib tõus. Kuna Maa tsenter tõmbub Kuu poole tugevamini kui veeosakesed teisel pool maakera, siis on teisel pool maakera samuti tõus. Maa poolustel muutub sel ajal veekiht õhemaks - seal on mõõn. Päikese põhjustatud looded Kuu poolt põhjustatuist tunduvalt väiksemad, kuid nad avaldavad mõju loodete üldisele kõrgusele. Kõige tugevamad looded esinevad Kuu loomise või
Pilet 4 1. Newtoni seadused Newtoni I seadus Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II seadus Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: F=m·a Newtoni III seadus Kehade mõju pole kunagi ühepoolne - see on vastastikune. Kohta, kus mingile kehale üldse jõud ei mõjuks, universumis ei leidu. Newtoni kolmandas seaduses seisab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. 2. Bernoulli võrrand Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas
pikkusega. Ühtlaselt muutuv liikumine Sirgliikumisel on kiirusvektor suunatud alati ühte ja sama sirget trajektoori mööda, mis tõttu vektori a suund kas ühtib vektori v suunaga või on sellega vastupidine. Kui vektorite a ja v suunad ühtivad, siis kiiruse suurus kasvab ning liikumine on kiirenev. Kui vektor a on vastassuunaline kiirusvektoriga v, siis kiiruse suurus kahaneb ning liikumine on aeglustuv. Muutumatu kiirenduse korral nimetatakse sirgliikumist ühtlaselt muutuvaks. 3. Kiirendus. Tangentsiaal- ja normaalkiirendus. - punkti kiirendus/hetkkiirendus. Keskmine kiirendus Kiirendus iseloomustab punkti liikumise kiiruse v muutumist ajas t. Tangentsiaalkiirendus iseloomustab kiiruse arvväärtuse muutumist ajas: . Normaalkiirendus Kiirendus, mis on suunatud mööda trajektoori normaali. Iseloomustab kiiruse suuna muutumist ajas : . Kogukiirendus - 4. Pöörlemise kinemaatika
(Näiteks töötamisel pneumo- või elektrikäsitööriistadega nagu puur, mootorsaag, trellpuur jne). Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2. Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. Inimene tunnetab vibratsiooni vaid vahetul kokkupuutel võnkuva kehaga. Vibratsiooni toimet iseloomustatakse sageduse, amplituudi, kiiruse, kiirenduse ja kiiruse nivooga. Vibratsiooni kiirus v [1 mm/s] (vibrokiirus) avaldub valemiga: v 2 A f , (1) kus A vibratsiooni amplituud [1 mm], f vibratsiooni sagedus [1 Hz]. Vibratsiooni kiirendus a [1 mm/s2] (vibrokiirendus) avaldub valemiga: a 4 2 A f 2 (2)
sirget vm. joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Liikumisvõrrandi esimest tuletist aja järgi nimetatakse kiiruseks (hetkkiirus). See näitab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel. Kiiruse tähis: v (võib olla ka vektor). Ühikuks on teepikkus/aeg e. 1 m/s (meetrit/sekundis). kiirendus - Kiirendus (tähis a) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on 1 meeter sekundi ruudu kohta ( 1 m/s2). Kiirendus (hetkkiirendus) on kiiruse tuletis aja järgi ehk nihke teine tuletis aja järgi. Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks.Kui kiiruse muut on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase kiirendusega. Üldjuhul on tegu mitteühtlase kiirendusega. Kiirendusvektor
1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm.
teise. Lainete interferents- Nähtus, mis tekib mitme ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel Coulombi seadus- ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Mõisted Jõud Ühe keha jõu mõju teisele kehale. On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass On keha inertsuse mõõduks. Füüsikaline suurus. Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa.
MEHAANIKA füüsika osa, mis uurib mehaanilist liikumist. MEHAANILINE LIIKUMINE keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes, aja jooksul. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel STAATIKA füüsika osa, mis uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. KULGLIIKUMINE selline liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. (keha punktide ühendused on sirged) PUNKTMASS keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Läbitud teepikkus on suurem kui keha mõõde. TRAJEKTOOR kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring) NIHE suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektorsuurus, sellel on 1)suund. 2) arvväärtus Tähis: s Arvväärtus ehk moodul: s= ... m TAUSTKEHA keha, mille suhtes määratakse keha asukoht. On vabalt valitav. TAUSTSÜSTEEM taustkeha + sellega seotud koordinaadistik + kell aja määramisek...
Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nt: maantee, mida mööda sõidab auto. 10. Mida näitab keskmine kiirus? Keskmine kiirus näitab kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulunud kogu aja suhet. Nt: l1=30km, t1=20min, l2=20km, t2=25min. Vkeskmine=lkogu jagatud tkoguga 11. Selgita liikumise suhtelisust näitega. 12. Kiiruse valem, tähtede tähendused, ühik? V=s(l)/t v- kiirus, s(l)- läbitud teepikkus(nihe), t-aeg (nihkeks kulunud aeg), ühik: m/s, km/h, km/s. 13. Kiirenduse valem, tähtede tähendused, ühik? a=v-vo/t, a- kiirendus, v-kiirus, vo- algkiirus, t- aeg, ühik: m/s2, km/h2. 14. Lõppkiiruse valem ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. v=vo +at 15. Teepikkuse valem ü.m.l-i jaoks? s=vo*t-+gt2/2 16. Vabalangemise kiirendus, tähis? g=9,8m/s2 17. Ülesanne ühtlase liikumise peale. 18. Ülesanne ühtlaselt muutuva liikumise peale. 19. Ülesanne graafiku peale. Ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse graafikuks on sirge
Dünaamika Keha on paigal, kui teiste kehade mõjud on kompenseeritud. Kui teiste kehade mõjud antud kehale on kompenseeritud, siis keha võib ka ühtlaselt sirgjooneliselt liikuda. Seda nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. ESIMENE SEADUS NÄEB VÄLJA NII: Kui teiste kehade mõjud antud kehale on komperseeritud, siis keha on paigal või liigub ühtalselt sirgjoonelislt. SEDA SEADUST NIMETATAKSE INERTSISEADUSEKS! St. Et keha püüab säilitada oma liikumiskiirust. Näiteks inimesed bussis soovivad paigale jääda, mitte ei hakka kohe bussiga kaasa liikuma Kaugusthüppes võtad hoogu ja lendad edasi. Jalgrattaga sõites pedaalidele ei enam ei vajuta, siis sa seisma ei jää Newtoni esimene seadus kehtib inertsiaalses taustsüsteemis. Inertsiaalsüsteemiks loetakse süsteemi mis on maasuhtes paigal või siis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. NEWTONI TEINE SEADUS. Selgita, milles seiseb kehade innertsus(näide). Selles, et k...
Kiirendus näitab kiiruse muutumise kiirust antud ajahetkel. Newtoni seadused 1.Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides.Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: F=ma Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: a= F/m Kiirendusvektori suund ühtib alati jõuvektori suunaga.Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on jõuühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s 3. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. 1
vastavat omadust inertsuseks. Kehade liikumisoleku muutumine • Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei muutu. • Kui kehale mõjuvad jõud pole tasakaalus, hakkab liikumisolek muutuma. • Liikumise muutumist saab iseloomustada muutumise kiirusega, vastavat füüsikalist suurust nimetatakse kiirenduseks. Ehk siis kiirendus on kiiruse muutumise kiirus ühes ajaühikus. a=(v- v0)/t. • Ühik on 1 m/s2. • Suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. Mõne keha liikumisolekut on raskem muuta, st. see keha on suurema inertsusega. Kehade liikumisoleku muutumine • Kehade inertsust mõõdab mass. • Mass m iseloomustab keha võimet oma liikumisolekut säilitada. • Suurema massiga keha inertsus on suurem ja sama suur jõud suudab sellele anda väiksema kiirenduse. • Newtoni II seadus: a=F/m • Jõud ja kiirendus on vektoritena alati sama suunaga: jõud põhjustab iseendaga samasuunalise kiirenduse.
Kilogramm on inersuse mõõtühik, st. mida suurem on keha inertsus, seda suurem on keha mass. JÕUD Jõud on vastastikmõju iseloomustav füüsikaline suurus. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Tähis on F, Ühik on 1N. Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse. Jõud, millega kaks keha üksteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud mõjub alati teatud kindlas suunas. 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . Mehaanikas puutume kokku: · Gravitatsioonijõuga - erijuht raskusjud · Hõõrdejõuga · Elastsusjõuga - erijuht kaal JÕU ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1 njuuton. See ühik on tuletatud Newtoni II seadusest F = ma F jõud 1J m keha mass 1kg a kiirendus 1m/s2 1N = 1kg * 1m/s2
Kiirendus a on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kiiruse muutu ajaühikus ehk m kiiruse muutumise kiirust. Ühik SI-süsteemis 2 . Kiirendust arvutatakse valemiga s v v v a 2 1 t 2 t1 t Kui punkti kiiruse ja kiirenduse märgid on samad, siis kiirus kasvab, kui vastupidised, siis kiirus väheneb. Kiiruse graafikul on kiirendus võrdne graafiku tõusuga. Kui kiirus vähene, on kiiruse graafiku tõus negatiivne, samuti kiirendus. Nihke arvutamiseks ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise korral on kaks võimalust. Kui on teada algkiirus ja liikumise aeg, kasutatakse valemit at 2 s v0 t .
8 Vabalangemine ja viskekeha liikumine (miks, kuidas mis toimub, mis eripärad on?) Vaba langemine selline kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub (nt. vaakumis), või on väike. Toimub Maa külgetõmbe mõjul. Kõik kehad tõmbuvad maa poole ja omavad selletõttu raskust. Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata keha raskusest või kujust. Kõik kehad saavad ühesuguse kiirenduse. Seda nn vaba langemise kiirendust on mõõdetud Maa eri paigus ja erinevatel meetoditel ning tulemuseks on saadud alati ligikaudu Vaba langemise kiirendus on suunatud alati alla, Maa keskpunkti poole. Vabalangemise kiirendus on g= 9,8 m/s². ÜLESVISATUD KEHA LIIKUMINE Lähtudest kiiruse ajast sõltuvuse valemist ja liikumisvõrrandist : 4
Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdseis ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Trajektoor on sirge, kuid kiirus muutub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune ehk kiirendus on muutumatu. Niha võrdub teepikkusega. Ühtlaselt kiireneval liikumisel on kiirendus positiivne (a>0) ühtlaselt aeglustuval liikumisel aga negatiivne (a<0). Ilma algkiiruseta liikumisel on v = at. Algkiirusega v0 liikudes on v =v0 ± at. Kuidas leida läbitud teepikkust, kui kiirus muutub pidevalt. Tuleks leida keskmine kiirus. Kui mingi suurus muutub ühtlaselt, siis keskväärtuse leidmiseks leitakse lõpp- ja algväärtuste summa ning jagatakse kahega. v k = (v 0 + v ) / 2 = (v Kui on teada liikumise keskmine kiirus ja kestus, siis võib igasugusel muutuval liikumisel läbitud teepikkuse leida valemist S=v k t. Ühtlasel muutuval liikumisel võrdub keskmin...
1.Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise ,õju tagajärjel muutub. 2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöö...
06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Statiiv, lauake, dünamomeeter, mõõtejoonlaud, veetav keha koos koormisega Jrk. Nr. P(N) h(mm) l(mm) F(N) 1. 2. 3. 4. 5. Vigade arvutus: Lõppvastus: Laboratoorse töö protokoll Vaba langemise kiirenduse määramine pendli abil Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Statiiv, stopper, mõõtejoonlaud, pendel Katse nr. t(s) N l(m) g ( m/s2) 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
mõjuta välisjõud. Näiteks seisev pall jääb niikaua liikumatuks, kuni sellele ei avalda mõju väline jõud. Newtoni teine seadus väidab, et eseme liikumine ehk asukoha muutus oleneb esemele mõjuvast jõust ja eseme massist. See on kindlasti nii, sest kui me lööme palli, liigub pall talle rakendatava jõu suunas. Veel kinnitab seda fakti ka see, et bussi on raskem lükata, kui sõiduautot, sest ese mille mass on suurem on ka inertsem- see tähendab, et on vaja rohkem jõudu kiirenduse saavutamiseks. Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse vastassuunalise jõuga. See tähendab seda, et kui üks keha mõjutab teist siis teine mõjutab teda sama palju vastu, näiteks püssi tagasilöögijõud on võrdvastupidine püssirauast väljuvale kuulile mõjuva jõuga. Ühe katse tulemusena lahutas Newton päikesevalguse vikerkaarevärvide spektriks. Selles katses suunas ta valguskiire läbi prisma(klaasist kolmnurga), mille ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
