Loomad saavad toidust keemilist energiat (rakuhingamine) Taimed salvestavad ATP-sse energia, mille saavad fotosünteesi käigus päikesevalgusest. ATP tootmine inimorganismis-Fosfageeni süsteem - ADP ATP-ks muundamine sama kiiresti, kui lihased ATP-d pingutuse ajal kulutavad. Kasutatakse nt 100m sprindis,, jätkub 10 sekundiks Glükogeeni-piimhappe süsteem - Lisahapnikku pole vaja, seega toimub ATP tootmine kiiremini. Lihasrakkudes olev varuaine glükogeen lagundatakse anaeroobselt. Kiirel ATP tootmisel muutub keskkond lihasrakkudes happeliseks, mis põhjustab lihasvalu. Kasutatakse 400m jooksus, kestab 1.5 min Aeroobne hingamine- kasutatakse 2 min ja rohkema pingutuse jaoks. Energiat toodetakse aeroobse hingamise abil. ATP-d saadakse lagundades süsivesikud, rasvad ja valgud. ATP tootmine on aeglane Fotosüntees-assimilatsiooniprotsess. sõltub: valguse tugevusest, H2O ja mineraalide varustatusest, taime seisundist, temperatuurist, lehe vanusest, taimeliigist
lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit D. 787 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju? Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas
8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit D. 787 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel Student Response B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpili Student Response
olulisust. Sealhulgas mängib suurt rolli ka aeg, mis samuti kuulub takistajate hulka. Ajapuudusest tekibki kiire elutempo. Kui kellelgi tekib idee või tahtmine midagi korraldada, siis üks esimesi loobumise põhjendusi on: ,,Mul pole aega". Paljudel inimestel pole võimet teha endale aega juurde ning loobuda nende jaoks ebavajalikest asjadest. Ühele inimesele on väikesed detailid nii olulised, et sellele võib tunde kulutada, samal ajal teine inimene on sellest detaailist kiirel üle lipsanud ja tegeleb juba ammu järgmiste asjadega. Minul on olnud juba pikka aega mõte, et igal inimesel võiks olla temale vajalik tundide arv ööpäevas. Vargamäe Andrese suureks sooviks, kui ta Vargamäele tuli, oli õnnelik elu. Ta kujutas ette, kuidas ta saab selle maaga rikkaks, kasvatab palju lapsi ning elab koos Krõõdaga õndsat elu kuni surmani. Kõik ei länud sugugi nii, vahest koguni vastupidiselt.
1. 41,1 403,2 2,6 1047,8 5,62 186,44W 2. 5,33 196,58W 3. 5,74 182,54W 4. 6,24 167,91W 5. 5,98 175,21W Keskmine: 181,73W 5. Kui palju aega t võtab trepisttõus kiirel liikumisel. nr m(kg) F=mg (N) h(m) A = Fh (J) t (s) Nmax= A/t (W) 1. 41,1 403,2 2,6 1047,8 1,01 1037,4W 2. 1,12 935,5W 3. 1,48 707,9W 4. 1,69 620W 5. 1,71 612,7W
Triin-Merilyn Õispuu KIIR O.Lutsu teoses ,,Kevade" on üheks tegelaseks Heinrich Georg Aadniel Kiir, keda koolis tuntakse, kui suurimat kaebajat. Ta oli punakate juuste ja tedretähnidega poiss, ta kehaehitus oli kõhnavõitu. Kiir oli pärit rätsepa perest, ta isa oli rätsepmeister, seega sai ta endale lubada palju uusi ja uhkemaid asju, kui teised kihelkonna poisid. ,,Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üldist tähelepanu enesele tõmbavat"(2.pt.lk.12) Kiir oli aga väga uhke ja uhkustaja tüüpi poiss ,, ,,Näita'nd, Kiir, näita!" Aga Kiir oli uhke poiss, ja ainult mõni üksik sai selle au osaliseks, et talle sulepead näidati"(2.pt.lk.13) Kuna kiir oli suur kaebaja ja pidevalt kaebas Tootsi vembud köstrile, siis tegi Toots ka pa...
Kasutamine: o Hinfamisr o Ägeda askused süstoolse o Bronhosp südamepuud asm ulikkusega o Hingamis seotud seiskus hemodünaa o Krambid mika häired. (füsostig o Müokardiinfa miini kiirel rkt manusta o Trauma misel). o Septiline o Lihastõm šokk bus o Kardiogeenn Kasutamine: e šokk o Antikoline rgiliste ainete vastumür
Sulab 28 40 oC Hangub 15 25 oC 23. Kas mitteküllaldasel (nõrgal) koore füüsikalisel valmimisel moodustub võitera aeglaselt või kiiresti? Võitera moodustub kiiresti, kuid on suure veesisaldusega ja või saadakse liiga pehme. 24. Kas mitteküllaldasel (nõrgal) koore füüsikalisel valmimisel saadakse suure või madala veesisaldusega võitera? Saadakse suure veesisaldusega ja või saadakse liiga pehme 25. Kummal juhul saadakse rasvakristallide suurem kogupind: kas koore kiirel või aeglasel jahutamisel (sama temperatuurini)? Kiirel jahtumisel tekib rohkem väikseid kristalle, millede kogupindala on aga suurem. 26. Missuguste füüsikaliste näitajate abil saab reguleerida koore füüsikalist valmimist? Jahutamise temperatuur Jahutamise kiirus Valmimise aeg 27. Kas koore aeglasel jahutamisel tekivad väikesed või suured rasvakristallid? Suured rasvakristallid 28. Kummal juhul saadakse ühesuguse hangumisastmega koorerasvast kõvem või: kas
Minevikus on Rainieril olnud suured lumelaviinid ning vulkaanilised mudavoolud, mis ulatusid kuni tänapäeva Tacoma ja Seattle'i lõunaosani. Mount Rainier on kihtvulkaan, mille kõrguseks on 4392m. Rainier, nagu enamus kihtvulkaane on tekkinud tihke ja paksu magma kiirel tardumisel. Rainieri tardunud magma on muutunud andesiidiks, millest ka Mount Rainer enamasti koosneb. Mount Rainer asub Juan de Fuca laama ja Põhja-Ameerika laama äärealal, kus Juan de Fuca laam sukeldub Põhja-Ameerika laama alla. See sukeldumine on tekitanud kõik Kaskaatide aheliku vulkaanid. Mount Rainer asub Seattle-Tacoma-Bellevue metropoli ligidal, kus elab üle kolme millioni elaniku
kiiremini kuivamine toimub. · savikeha ümbritseva õhu vahetumise kiirus mida kiiremini vahetub niiskusega küllastunud õhk uue ja kuivema vastu, seda kiiremini toimub kuivamine. · savi koostis mida lahjem on mass, seda kiiremini savi kuivab. Mida peeneteralisem on mass, seda kauem võtab kuivamine aega. Ohud savi kuivamisel Savist valmistatud esemed võivad kuivamisel praguneda, kui neid kuivatatakse liiga kiiresti või ebaühtlaselt. Liiga kiirel kuivamisel kuivab kiiremini savikeha välispind ja nõnda võib juhtuda, et niiskus, mis püüab välja pääseda savikeha seesmistest kihtidest, ei pääse enam kuivanud välispinnast läbi. Tekkivad pinged löövad aga esemesse praod. Samade tagajärgede vältimiseks on soovitav hoida ka esemeid kuivamise ajal eemal otsesest päikesevalgusest või ühesuunalisest õhuvoost, kuna need võivad põhjustada ebaühtlast kuivamist ja sellest tingituna ka sisepingeid savikehas.
– abitult ja hirmunult. Priit pigistab käed tugevalt rusikasse, aina lähenev pimestav masin taevas tahaks maanduda justkui otse talle otsa ja see kõrvulukustav halin viib Priidu endast välja. Masinast lastakse midagi rippu ja keegi härjapõlvlase mõõtu, rohelise kumaga, kahe kummalise kõrvumeenutava sarve, gigantsete silmade ja lestakujuliste jalgadega olevus asub sealt alla ronima. Kui ta viimaks maad puudutab, jookseb too olevus kiirel sammul Priiduni ning kummardab end tema ette... Priit avab kõrvulukustava „Taking back my love’i“ peale silmad ja otsib taskust paaniliselt vibreerivat käratekitajat. Ta ajab end kiirelt istukile ja nähes endast meetri kaugusel askeldvat Madlit ja teisi möödujaid, mõistab ta, et oli korraks murule pikali visates tukkuma jäänud. Teisel pool telefonitoru oli veidi kurjustav ema, kes Priidu väikeõega tuppa sööma kutsus. Ta
Erinevates tingimustes tekkinud savi omadused võivad tugevasti erineda: mida suurem on savimineraali kaoliniidi sisaldus, seda hinnatavam on savi maavarana. Kvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri tüübina kasutusel Arumetsa savi Häädemeeste lähedal Pärnumaal. See ühtlaseilmeline pruunikas savi (fotod), mis esineb omapärase vagumustäitena Aruküla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel põletamisel erakordsete punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest koosnevat toodet - kergkruusa ehk keramsiiti, mis segus betooni ja tsemendiga võimaldab valmistada mitmesuguseid ehitustele vajaminevaid tooteid. Moreensavi on piiratud levikuga ja sisaldab enamasti palju kahjulikke lisandeid ja on seetõttu kasutamiseks vähesobiv. Üleriigilise tähtsusega savimaardlad on Arumetsa, Aseri, Joosu, Kallavere, Kunda ja Küllatova
Peale korralikku söögikorda peaks olema vähemalt 2 tundi pausi enne trenni tegemist. Süüa enne trenni võiks jällegi palju süsivesikuid. Peale trenni tuleks eelkõige 46 tunni jooksul süüa peamiselt süsivesikuid, see taastab kiiresti kulutatud energiavarud lihastes ja maksas. Kõige kiiremini imenduv süsivesik on leivas, riisis, kartulis, banaanis, rosinas, küpsises seega on need kõige efektiivsemad kiirel taastumisel. Enne võistlusi tuleks 23 päeva trennist hoiduda ja süüa 80% ulatuses süsivesikuterikast toitu, et keha energiavarud üle laadida, et võistlusel need maksimaalsed oleks. Viimane söögikord enne võistlusi võiks olla pasta, kaerahelbepuder, kartulikrõpsud, õunad sest süsivesik nendes imendub aeglasemalt, seega võimalikult võistluse jooksul. 3. Rasvad: Rasvadega on keeruline lugu. Üle tunnipooleteisesel treeningul saab keha suure osa energiast
Laojuhataja on planeerinud oma töötajate töö hästi, kui tööpäeva algul on kõigil selge, millega keegi hakkab tegelema. Tempo paljudes ladudes on väga kiire ja hea tööjuhataja suudab ka sellejuures tööd korraldada nii, et tegeletakse kõige vajalikumate asjadega kuid seejuures ei jäeta midagi pooleli. Väga tähtis on koguaeg teada, millega iga töötaja tegeleb ja teada kui vajalik see töö kiirel perioodil on. Tuleb jälgida ka erinevate töötajate töökoormust ja püüda seda maksimaalselt ühtlustada. Töökoormuse õige ja ühtlane jaotamine alluvate vahel on laojuhataja kõige tähtsam kohustus. Kui tema seda ei jälgiks, ei teeks seda ka keegi teine. Tema juhendamine tähendab tööliste igapäevase töö jälgimist ja vajadusel töötajate täiendavat instrueerimist ja väljaõpetamist. Tulemused on head, kui laojuhataja on ka
järel tekib struktuuri perliit Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response Feedback A. Tekib valandi modifitseerimisel Student Response Feedback (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel B. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel C. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel D. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste kuju? Student Response Feedback A. Kantjas B. Pesajas
Loendurisse tunginud e tekitab põrgetel argooni aatomitega positiivseid ioone ja vabu elektrone, mis liiguvad vastavalt katoodile ja anoodile laviinina, loendurit läbiv vool suureneb järsult. Voolu suurenemine registreeritakse registreerimisseadme poolt. Laviin kustatutatakse anoodi ja katoodi vahelist pinget vähendades ja loendur võib uut osakest lugeda 2. Wilsoni kamber Hermeetiliselt suletav anum on täidetud küllastusolekule lähedase veeauruga, kolvi kiirel allaliikumisel aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone, mis on kondensatsiooni tuumadeks, millele kondenseeruvad veepiisad. Selliselt muutub osakese tee kambris nähtavaks udujutina. Osakese jälge fotografeeritakse ja selle järgi arvutatakse laengut ja massi. 3. Mullikamber Kambris on ülekuumendatud vedelik, milles kiiresti liikuva osakese poolt tekitatud ioonidel moodustavad aurumullid tähistavad osakese teed
Näiteks tasasel alusel seisev pigist kuul vajub ajapikku lamedamaks. Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest. 3 Klaasigraanulid Järvakandi klaasitehases. KLAASID - on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Näiteks vanade kirikute aknaklassid on sajanditega alt paksemaks ja ülevalt õhemaks muutunud. Klaasi puhul on asi siiski mõneti keerulisem, sest neis esineb lähikorrapära, mis sarnaneb mõneti kristallstruktuuridele. Looduses leiduvad klaasid on basalt ja merevaik. Amorfsust käsitletakse vahel ka eraldi aine olekuna, vahel aga tahkena, vahel jällegi kui vedelana, aga viskoossus on väga suur
termotöötlus ja viimase etapina tsementiiditakse Score: 0 / 15 Küsimus 10 (10 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. Valgemalmi võib saada kiirel jahutamisel ka lisandite olemasolul 50.0% b. Valgemalm tekib aeglasel jahtumisel lisandite puudumisel -50.0% c. Valgemalm on survega töödeldav -50.0% d. Valgemalm tekib Si
mõõdukat tegevust viis korda nädalas. Ühe korrana läheb kirja vähemalt 30-minutiline füüsiline pingutus, mille tulemusel hakkab inimene kergelt higistama ja nahk läheb soojaks. Liikumist on vaja igas vanuses. Lapsed ja noored tahavad liikuda. See on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Lapse- ja noorukipõlves arendatud kehaline tervis hoiab meid tervemana pika elu jooksul. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Vanuse kasvades muutub ainevahetus aeglasemaks ja lihased hakkavad kõhetuma. Selle vastu aitab liikumine. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Kehalise võimekuse tagamiseks tuleks aktiivselt ja regulaarselt liikuda vähemalt 4–5 korda nädalas umbes üks tund pulsiga 60–80% maksimaalsest eakohasest pulsisagedusest.
Sõrmed asuvad alusklahvidel, pöidlad tühikuklahvi kohal. Löögi sooritamine: lüüa tuleb pehme ja lühikese vajutusena, kusjuures jõukulu on minimaalne. Rütm: kirjutada ühesuguses rütmis, mis kiireneb kirjutamisoskuste omandamise käigus. Erinevad klaviatuurid Algsetel kirjutusmasinatel olid tähed paigutatud tähestikulises järjekorras. Esimese laialt levinud kirjutusmasinate tulekuga tekkis probleem, et kiirel trükkimisel klahvid kiilusid kinni. Selle probleemi lahendamiseks otsustas Shoels paigutada sagedamini kasutatavad tähed üksteisest võimalikult kaugele. Tema klaviatuur sai tuntuks kui QWERTY klaviatuur. Lisaks QWERTY klaviatuurile on olemas ka DVORAK klaviatuuri paigutus. See on loodud August Dvoraki poolt 1930ndatel. Tema paigutas 9 enim kasutatavat tähte klaviatuuri keskele. See võimaldab trükkida üle 3000 sõna ilma sõrmi kaugemale sirutamata. QWERTY klaviatuur
Pärast jõule tuli kooli uus õpilane Jaan Imelik, kes oskas kannelt mängida. Toots kasutas teda kohe ära selleks, et Teelega tantsida, tüdruk polnud nõus, mistõttu Toots tantsis temaga sunniviisiliselt. Kiir otsis lapsele head nime ning küsis Tootsilt nõu, vastutasuks pakkus ta õunu. Tootsi selline pakkumine eriti ei ahvatlenud ning Kiir lubas ta enda juurde peole kutsuda. Toots oli pakkumisega nõus ja andis Kiirele 2 nime: Kolumbus ja Krisostomus Järgmisel päeval oli Kiirel sellest peost, mis tema juures toimus pohmakas, sest Toots leidis seal alkoholi ning nad hakkasid jooma. Järgmisel päeval Toots, koolis Kiire pärast sauna, ta viskas ahju ämbritäie vett ning seejärel jooksis koos Kiire riietega minema. Arnole jäi mulje, et Imelik meeldib Teelele ning Tõnissoni soovitusel hakkas ta Teelet vältima. Hiljem sai Arno teada, et Imelik oli hoopis Teele sugulane ja nad leppisid uuesti ära.
2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Seismiline laine Seismiline laine on koldest igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel. Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid, murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Seismilised lained levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Loodusliku tekkega lained pärinevad maavärinate epitsentrist ja levivad sellest suure kiirusega eemale. Tehislikud lained on põhjustatud plahvatuse tagajärjel vabanevast
5. Üleeutektne valgemalm 6. Ferriitne tempermalm 7. Alaeutektne valgemalm 39 Lihv 9. Millise malmiga on tegemist? : 1. Perliitne hallmalm 2. Üleeutektne valgemalm 3. Perliitne keragrafiitmalm 4. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 5. Alaeutektne valgemalm 6. Perliitne tempermalm 7. Ferriitne tempermalm 40 Millistel tingimustel tekib malmis pesajas grafiit ehk millal tekib tempermalm? : 1. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 2. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 4. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel 41 Millistel tingimustel tekib valgemalm? : 1. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 2. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 3
eutektse muutuse tulemusel E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response Value Correct Answer A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks 100% magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju?
Kivimid Liigid ja ringe Kivimitel on kolm liiki: Tardkivimid: Tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (Magma on vulkaani sees, laavaks muutub ta siis, kui ta jõuab maapinnale). Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest näiteks graniit ja basalt. Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee
on avastatud inimese kehal. Enamik neist on organismidele kahjutud. Nad elavad loomade ja inimese nahal ning limaskestades, kuid neid leidub ka mullas. Leidub ka selliseid Stafülokokke, mis võivad põhjustada haigusi ning tavaliselt nad põhjustavad toidumürgitusi või mädaseid põletikke. Staphylococcus aureus on üks tuntuim esindaja ning ta põhjustab mitmesuguseid nahahaigusi. Stafülokokkide kobar. Stafülokoki kiirel paljunemisel võib häiruda tema tasakaal organismis ning suurel määral võib sellele kaasa aidata organismi nõrkus. Inimese puhul võib selleks lugeda stressi, külmetust, immuunsüsteemi nõrgenemine, vitamiinipuudus ja ka söömishäired. Stafülokokid pääsevad meie organismi mitmeti: õhuga, läbi naha ja limaskestade, pesemata kätega, läbi lahtiste haavade ning meditsiiniliste instrumentide kaudu.
aastad tagasi, kui see probleem üldse kõigile kuuldavaks sai. Tollal räägi just kasvuhoonegaaside tekkimisest ning see kõik pidi mõjutama meie kohal olevat osoonikihti ning see oma korda meid, kuna tänu selle puudumisele pääseb just tugev UV kiirgus meile lähedale ning see on kõigile ohtlik. Nagu ütleb Eesti vanasõna- kes endal auku kaevab, see ise sinna kukub. Ajad muutuvad ning meie muutume koos nendega. Üha enam leiab aset nähtus, nagu teadus ja selle areng. Ka selle kiirel arengul on negatiivseid külgi. Need on hõlpsasti lahendatavad, kuid tihtipeale jäävad nad üldse tahaplaanile. Üks, mis kindel on see, et ainsad väljavaated ja prioriteedid on meie noortel inseneridel ning teadlastel. Teadus on tänapäeval veel küllaltki noor, seega raske on öelda, mida tulevik toob. Eks seda näitab aeg. Tõnis Liiber
MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid kivimeid, mida mööda nad kiiremini levida suudavad. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? See arvutatakse tänu S-kiirtele mis ei levi läbi
Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole neil ehk enam tahtmistki grammatiliselt korrektsesse kirjakeelde süveneda ega seda koolis õppida. Ehk on oma osa ka noorte kiirel elutempol. Standardkeeles kirjutades ei jõua vestlus edasi kuigi kiiresti ja võib muutuda tülikaks ning aeganõudvaks, pealegi veel ebavajalikuks, kui suheldakse lähedase inimesega. Teades ja tundes eestlasi, eriti veel noori, võin ma kindel olla, et pooled ei tea või pole kursis suhtlusportaalide reeglitega. Ka mina olin üks neist, kes ei oleks arvanudki, et igal portaalil on olemas omad reeglid, kuidas käituda. Jah, loomulikult sellised asjad nagu ebasobilike piltide,
erijuhtudel aga takistavad ergutatud olekute omadused elektronidel valgust kiirata ilma, et footonid poleks valla päästetud teise valgusfootoni poolt. Sellist protsessi nimetatakse stimuleeritud emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserid elektroonikas Üks suurimaid valdkondi, kus tänapäeval lasereid kasutatakse on elektroonika. Elektroonikas kasutatakse lasereid enamasti info edastamiseks või jäädvustamiseks. Tänu valguse kõrgele võnkesagedusele, mis miljoneid kordi ületab raadiosagedusi, saab koherensetele valguslainetele salvestada ülisuuri teabehulki. Lasereid
VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune, suureneb spiraalkambri ristlõige vee liikumise suunas. Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku- difuusorisse. Difuusoris muudetakse vee liikumise kiiruse energia vee
mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia.
jäänud tegelane oma kreedo: kui näed inimest näoli kraavis, pööra ta teistpidi. Aitad hädas inimest, kuna ta on samasugune. Meedia aga ajab suud vahule ning otsa ega äärt ei paista tulevat. Meediameri ei lase meid tagasi mandrile. Kui varem jahtisid meid tankid, siis praegu ajavad meid taga roosad Vanishid ja rohelised Arielid. Tempo on igatahes kiire, midagi quickstepi ja sprindi vahepealset. Samas peaks ju kiirel tempol olema ometi eesmärk, sihtpunkt, kuid kõik see jääb selgusetuks. Aina jookse ja jookse sihitult meediapõllul. Internet, televisioon, kõrgustesse ulatuvad reklaampalakatid kõik see on lihtsureliku võrku meelitamiseks. Meedia on nagu sotsiaalne kameeleon midagi igale inimesele. Igasugune sündmus, olgu pealegi, et kauge, toob meie argisesse ellu süzeelisust. Me vaatame ja võtame teadmiseks kuni uue kuuma suutäieni, mida õhu asemel endale sisse ahmime
(ühekihilisi) või mitmekihilisi vinüülkatteid. Mitmekihilised kontorikatted on tihendatud aluskihiga ning pealiskihi paksus on alates 0,5 mm-st. PVC katete dimensionaalset stabiilsust tagab tavaliselt kihtide vahel olev klaaskiudriide kiht. Mõned ühiskondlikud katted ei vaja klaaskiudriiet - mõõtmete muutumatuse tagab tihe aluskiht, kus PVC on segatud kvartsliivaga. Erinevalt teistest on sellise alusega katted "niiskus-kindlamad". See omadus väldib materjali liiga kiirel paigaldusel (tihti ei lasta liimil enne katte paigaldamist küllaldaselt kuivada) tema ülespundumise. Hooldamise poolest on ühiskondlikud katted kodukatetest vähemnõudlikumad (mõned ühiskondlikud katted on hooldevabad). Hooldamise ja vahatamise sagedus on kõige enam sõltuv siiski ruumi kasutusalast ja käidavuse intensiivsusest. Ühiskondlikud katted peaksid vastu pidama vähemalt 10 aastat. PVC parimad omadused: Ilmastikukindel Korrosioonikindel Väga vastupidav
Põhiomadused: Tihedus 2500-2700 veeimavus 0,5< , mõnel survetugevus tugevam teisel nõrgem jne, kõvadus 6 -7 B) Purskekivimid ehk EFUSIIVSED KIVIMID Tekkinud magma väljavoolamisel maapinna lõhedest Väiksema surve all. Jahtunud kiiremini. Poorsemad ja peeneteralisemad. Nt: Basalt Basaltkivim ja tema põhilised koostisosad-mineraalid , plagioklass, pürokseen, oliviin, amfibool PURDSED TARDKIVIMID Õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid Jagunevad : sõmerd ja(pimsskivid, vulkaanilised liivad) tsementeerunud (vulkaanilised tufid , trassid ) 2.4.2 Settekivimid Mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete jooksul moodustunud poorsus. Iseloomustab kihiline struktuur ja poorsus , A)keemilised setted kivimid, mis välja sadestunud veekogus lahustunud mineraalidest.
1896a avastas BECQUEREL radioaktiivse kiirguse. Ta märkas, et uraanisool kiirgab tundmatut kiirgust. ((valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati uraanisoola)) 18. Kuidas uuris Rutherford radioaktiivset kiirgust ja mis tulemused ta sai? Ta lasi radioaktiivse kiire positiivse ja negatiivse languga kehade vahelt, ja märkas et vastavalt laengule muutus kiire suund. (Kui kiir läks positiivse laenguga keha suunas, siis sai järeldada, et mass oli sellel kiirel väiksem) Ta nimetas kiirt mis läks positiivse keha poole beta-kiireks, keskele jäävat kiirt gamma kiireks ja negatiivse poole liikuvat kiirt alfaks. Ta sai teada, et on kolme liiki kiirgust. 19. Kuidas esitada α-lagunemist? Alfa lagunemisel lagunevad radioaktiivsed elemendid, kiirates heeliumi tuuma. 20. Kuidas esitada β-lagunemist? Neutron muutub prootoniks või vastupidi kiirates beta osakest. 21. Mida nimetatakse poolestusajaks? Ajavahemmik, mille jooksul tuumad lagunevad.
Juuksed Aeglane kasv, peened, hõredad vajalikud vitamiinid B9, C, D, F, tsink B9vitamiin : õietolm, astelpaju, idandatud nisu, spinat, uba, brokoli Vitamiin laguneb organismis päikesekiirte mõjul. Vajalik rakkude kiirel arenemisel, naha ja juukserakkude loomisel. Pidurdab efektiivselt vananemisprotsesse. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, stress, kontraseptiivid, mõned ravimid. Cvitamiin: vereurmarohi, aaloe, kibuvits, astelpaju, kõrvits, soopihl, laminaaria, linnurohi, takjas Vajalik naha sünteesiks, pikendab rakkude eluiga, aeglustab vananemisprotsesse, osaleb kahjustunud kudede taastamises. Hulka organismis vähendavad antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, kontraseptiivid,
omadustelt pole ta kaugeltki kõige eelistatum. Seetõttu kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementsiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea veelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusisalduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam-teras. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas
Seetõttu kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku, kuid malmis on seda tunduvalt rohkem, üle 2%, tavaliselt kolm kuni neli protsenti. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea vedelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks Peale valumalmi ja valge malmi toodetakse kõrgahjudes veel erimalme ehk ferrosulameid
Märjamaa 2009 TAMMSAARE JA MEFISTO Seotust Vargamäe Andrese ja Fausti vahel on näinud nii paljudki. Sellest on kirjutanud Jean Gionot "Tõe ja õiguse" prantsuskeelse väljaande eessõnas, Ain Kaalep essees "Tammsaarega Samarkandis" ja isegi Tammsaare ise on seda maininud. Nii Faust kui Andres mainivad kraavi enne oma surma. Kui leemurid juba Faustile hauda kaevavad, ütleb ta: "Päev-päevalt teateid too, too kiirel traavil, kuis sigib pikkust alustatud kraavil" ning minut peale nende sõnade ütlemist heidab Faust hinge. "Tõe ja õiguse" viiendas köites ütleb Indrek Andresele: "Isa, ma olen nii rõõmus, et sa oma silmaga võisid näha, kuidas inimesed juba jõe kallal tööl..." Ja Andres vastab: "Tahaks ühes jumalamehega öelda: Issand, nüüd lased sa oma sulase rahus minna, sest mu silmad on su õnnistust näind." Hetk hiljem sureb ta.
olekute omadused elektronidel valgust kiirata ilma, et footonid poleks valla päästetud teise valgusfootoni poolt. Sellist protsessi nimetatakse stimuleeritud emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserkiirtele on iseloomulikeks tunnusteks monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus. Kõik laserid sisaldavad ainet, mida saab ergutatud olekusse panna, kuid mis ei kiirga valgust spontaanselt ja neil on valguse või elektrienergia allikas aine pumpamiseks erutatud olekusse. Lasereid liigitatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse
lahuse jaoks ette nähtud, mõned tilgad vastavat katiooni sisaldavat lahust (aniooniks nitraatioon) ning lisada mõned tilgad tõestusreaktiivi. 1.1 Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Moodustub valge sade, mis lahustub soojas vees. b) I -ioonidega Pb2+ 2I- PbI2 Tekib kollane PbI2 sade. Sade lahustatakse vesivannil etaanhappega hapestatud vees, jahutada kraanivee all. Aeglasel jahtumisel eraldub PbI 2 sade uuesti kuldsete sädelevate lehekestena. Kiirel jahtumisel aga eraldub sade kuldselt helkiva peenekristalse sademena. Jahutamisel tekkisid kuldsed sädemekristallid. c) CrO42- - ioonidega Pb2+ + CrO42- PbCrO4 Moodustub kollane pliikromaadi sade, mis NaOH lahuses, moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42- 1.2 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Ag+ + Cl AgCl Moodustub hägune valge hõbekloriidi sade.
mida otsast kaitseb kabi. Miotseenis hakkasid Põhja-Ameerikas metsad asenduma avarate rohu- maadega. Uue keskkonnaga kohanemise tulemusena muutusid hobuse eellased pikajalgsemateks, nad suutsid karjamaade otsinguil palju ringi liikuda ja kiiresti kiskjate eest põgeneda. Esimene tõeline rohusööja oli merükhippus-üleminekuvorm metsaelult avamaastikule. Tema keskmised varbad pikenesid nii, et kiirel jooksul ei puutunud teised varbad vastu maad. Pliohippus oli esi- mene, kel oli jalgadel vaid üks varvas. Plesiohippus (ilmus u. 2 miljonit aastat tagasi), siirdus Põhja-Ameerikast Euroopasse, kus tõrjus välja hipparioni, samal ajal hääbusid Põhja-Ameerikas hobuse nn. kõrvalliinid, plesiohippusest aga kujunes tänapäeva hobune. Igal maal on oma hobusetõug Indias on polo poni, Lõuna-Aafrika Vabariigis basuuto poni ja Inglismaal sairi hobune
kaitsmata ja üle ääre loksuv vesi võis põhjustada rikkiminemist. Ferguses Beatty Vendade firma oli esimene ettevõte, kes tegi agitaatoriga pesumasina. Alguses olid Beatty masinad soonilised vask tünnid, milles olid nikli ja kroomiga plaadid. Maytag oli esimene firma, kes võttis omaks USA's agitaatortehnoloogia. 1920.aastate alguses võeti kasutusele kuivatiga masinad, kus pesu sai kuivatada kiiremini, tänu sellele, et masina trumlis olid trumliavad, mille kaudu paiskas vesi kiirel pöörlemisel välja. 1937.aastal leiutati eestlaetav pesumasin, mis sarnaneb tänapäevaga. Järgmine etapp pesumasina arengu suunas oli kella või erineva pesutsükli määramine. 1950.aastate alguses varustasid paljud Ameerika tootjad pesumasinat trummelkuivatiga, et vahetada välja vanemal masinal olevad kuivatusrullid, sest need põhjustasid vigastusi nii kätele kui juustele. Selles kuivatatakse pesu aeglaselt pöörlevas rõhttrumlis, millest puhutakse läbi kuuma õhku
See ei ole enam eesmärk, vaid vajadus. Ilma oma kaaslastetta, pole võimalik sõda võita. Koos suudetakse palju enamat, kui üksinda. Edasi jätkamise ja mitte allaandmise motivatsioon tuleb kui vaatan oma sõpru ja mõtlen nendele. Nemad on tulnud koos minuga lahingusse, koos me tulime ja kokku me ka jääme. M pean teadma ja usaldama oma tiimikaaslasi. Kui jään tule alla ja on vaja taganeda, siis ma ei saa minna üksinda. Ma pean rääkima kaaslastega kiiresti ja selgelt, koos vaatame kiirel momendil kõige sobivama suuna ja siis alustame liikumist. Samuti on kommunikatsioonil tähtis roll ka ergutamisel ja motiveerimisel. Kui minu kammraad on maas ja vajab kiiremas korras abi, aga abi ei saa anda, kuna oleme pideva tule all, siis pean tegema ükskõik mida, et suudaks teda üleval hoida ning motiveerida nii palju, et võtaks relva kätte ja tulistaks vastu. Pean olema valmis ootamatuks, sest ma iial ei või teada, millal inimese vaimne meel võib muutuda paanika olukorraks.
*1914 sügisel sakslased ja Austria-Ungari vägede pealetung Varssavile (algul edukas, hiljem Vene vasturünnaks lõi nad tagasi) *02.05.1915 Venemaa vs Saksamaa, Saksa armee operatsioon Gorlice (Saksamaa nõrgestas Venemaad, kuid ei lülitanud teda sõjast välja) *juuni 1916 Venemaa vs Austri-Ungari. murti A-U kaitseliin läbi, aga vägede reservi puuduse tõttu rünnak pidurdus. *august 1916 Rumeenia astus Antandi poolt sõtta, ta purustati kiirel ning Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada. 3.Marne'i lahing 5.- 6.09 1914 Saksa vs Prantsuse-Inglise väed Saksa oli sunnitud tagasi tõmbuma Tannenbergi lahing 17.08.1914- 30.08.1914 Venemaa vs Saksamaa üks Vene armee hävitati, teine peatati Ida-Preisimaal Verduni lahing 21.02.1916- 18.12.1916 Prantsusmaa vs Saksamaa sakslastel ebaõnnestus Prantsusmaad murda Somme'i lahing 01.07.1916- 18.11
Pärast jõule tuli kooli uus õpilane Jaan Imelik, kes oskas kannelt mängida. Toots kasutas teda kohe ära selleks, et Teelega tantsida, tüdruk polnud nõus, mistõttu Toots tantsis temaga sunniviisiliselt. Kiir otsis lapsele head nime ning küsis Tootsilt nõu, vastutasuks pakkus ta õunu. Tootsi selline pakkumine eriti ei ahvatlenud ning Kiir lubas ta enda juurde peole kutsuda. Toots oli pakkumisega nõus ja andis Kiirele 2 nime: Kolumbus ja Krisostomus Järgmisel päeval oli Kiirel sellest peost, mis tema juures toimus pohmakas, sest Toots leidis seal alkoholi ning nad hakkasid jooma. Järgmisel päeval Toots, koolis Kiire pärast sauna, ta viskas ahju ämbritäie vett ning seejärel jooksis koos Kiire riietega minema. Arnole jäi mulje, et Imelik meeldib Teelele ning Tõnissoni soovitusel hakkas ta Teelet vältima. Hiljem sai Arno teada, et Imelik oli hoopis Teele sugulane ja nad leppisid uuesti ära
romantiliselt, meenutas mulle suve ja lilli täis aasasid. Vahepeal olid palas ka mõned madalamd noodid, seetõttu hakkas mulle tunduma, et pala nagu jutustab kellegi lugu. Lugu oleks nagu rääkinud inimesest, kelle elu on väga rõõmus, kuid vahepeal tulevad teele raskused ning need ületades läheb elu jälle rõõmsalt edasi. Pala tempo oli väga vahelduv. Vahepeal tundus nagu pala lõppeks, kuid tegelikult oli peale paari traagilist nooti väike paus ning siis läks pala kiirel tempol jällegi edasi. Alati kui pala läks kurvemaks, tekkis ka endal tunne, et tahaks seda inimest aidata. Peale kiiret osa tekkis jällegi paus, kuid peale seda läks pala üsna kurva kõlaga ja aeglases tempos edasi. Pala muutus taas rõõmsamaks ja kiirenes, tundus nagu pala hakkaks jällegi lõppema, sest kõla läks palju kurvemaks. Tuli taas väike paus ning pala algas uuesti kiiretel nootidel, kuid viimased kaks traagilise kõlaga lõpunooti muutsid pala
venitusrefleks ehk müotaatiline refleks, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate propriotseptorite ärritamisel. Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline meelde jätta, et venitusrefleksi latensiaeg on 6-10 tuhandik sekundit. Eelnimetatud kaasasündinud mehhanimisi alusel liiguvad kiirel jooksul käed ja jalad ristsünkroonses koordinatsioonis. Kui parem jalg äratõukel sirutub, siis vasak jalg kõverdub ja liigub hoovõtu liigutusena ette uue äratõukeliigutuse lähteasendisse. Üheaegselt sirutuva tõukejalaga liigub sirutuses alla-taha ka selle vastaskäsi. Teise jala- hoojala- etterebimise, põlvetõstega sünkroniseerub aga omakorda selle tugevasti kõverduva vastaskäe etteülesliikumine. Seda jäsemete vastandliikumist mõjutab lennufaasis ka biomehaanikast tuntud
Üheski meie looduslikus taimes ei leia me nii palju vitamiin C-d kui nurmenuku lehtedes. Ainult mõne kibuvitsaliigi viljad suudavad temaga võistelda. Inimese päevase vitamiin C vajaduse rahuldab üksainus värske nurmenukuleht. Oskuslikul kiirel kuivatamisel säilib neis 80 % vitamiinidest. Lisaks C vitamiinile sisaldavad nurmenuku erinevad osad veel, karotiini, glükosiide, eeterlikku õli ja mangaanisooli. Niisiis on nurmenukulehed ja ka õied üheks heaks kosutusvahendiks kogu kehale. Täpsema ülevaate nurmenuku kasutamisest, tema ehitusest, kasvukohast ja muudest asjadest saate järgmises tabelis. Eestikeelne nimi harilik nurmenukk Ladinakeelne nimi Primula veris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
