KIIRABI 1. Kirjuta novelli tegevusest lühikokkuvõte 5-6 lausega Kalmeri kullapoes toimus rööv. Röövliteks olid üks vanahärra ja libaarstist naine. Nad tegid kokkumängu, et kui vanahärra hakkab raha otsima põuetaskust, siis tabab teda terviserike. Poes olev nooruke abiline kutsus kiirabi, kelleks oli libaarst. Arst sisenes poodi relvaga ningi siis tõusis ka maas lamav mees püsti ja Kalmerile ning Niinale anti käsk pikali heita.Samal ajal tühjendati seif ja vitriinkapid ning Niina külge kinnitati pomm, mis peale röövlite lahkumist lõhkes. 2. Mis on selle novelli keskne teema? Novelli keskne teema on röövimine ja selle läbiviimine ning kuidas rööv toimub. 3. Too välja novelli keskne probleem, selle põhjus ja tagajärg.
1954 a demonstreeris J Elam esmakordselt, et elustamisvõtted on efektiivsed. Elustamisvõtted olid tuntud ka varasemalt, kuid ei olnud tõestatud, et need aitavad hoida käigus vereringet. Peatselt järgneb teine läbimurre. 1956 a publitseeritakse artikkel, kus P Zoll tõestab, et inimkehale mõjuva elektrienergiaga on võimalik muuta südamerütmi. Sünnib defibrillatsioon kui meetod. Elustamisoskused saavad 1980 aastateks kiirabi põhioskuseks. Kiirabi organiseerimises omandatakse suuri kogemusi Korea ja Vietnami sõjas. Alguse saab süsteemne traumahaige käsitlemine haiglaeelses- ja haiglaravietapis. Rutiinseks muutub haigete transport helikopteritega. Viimaseks suuremaks edusammuks erakorralises meditsiinis on terapeutilise hüpotermia teostamine. Alates 2001 avaldatud teedrajavatest uuringutest on elustamisjärgsest jahutamisest kujunenud standardmeetod. Elustamisjärgne organismi
Ma ei tunne neid, kuid ma tean, et inimesel oli kindlasti keegi, kes teda nüüd leinama jääb. Arvan, et suur hulk eestlasi ei ole suutelised esmaabi andma kannatanule. Neil puudub selleks lihtsalt koolitus, kuigi neid ei morgendaks südametunnistus ja nad ei karda ka verd. Õnnetuspaigal nad seisavad lihtsalt käed taskus või halvemal juhul tahavad aidata, kuid ei oska seda õigesti ja seetõttu võib juhtuda, et hukkub mõni süütu inimene, kes oleks muidu võinud kiirabi saabudes abi saada. Elementaarsemaid asju võiks siiski absoluutselt iga inimene teada. Neid võiks näiteks inimestele sisendada kasvõi telereklaamide näol. Kuidas käituda põletuse korral? Mida teha inimesega, kes on olnud külmas pikalt, kuid on siiski veel elavate kirjas? Ja palju muud sellist. Ka selliste teadmistega suudaks päästa inimelusid! Seniks, kuni Eestis aga selliseid asju pole rakendatud, tuleb jääda lootma vabatahtlikele esmaabiõppijatele ja eelkõige kiirabile
Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi
seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun kiirabi, tagan talle värske õhu(avan aknad näiteks), rahustan teda, küsin infot kasutavate ravimite kohta, kui tarvitab nitroglütseriini, siis aitan tal seda manustada.
**Alati kontrolli vigastusi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin teadvust Kontrollin pulssi Vaatan, ega tal ei ole silmnähtavaid vigastusi, verejookse vms Kutsun kiirabi. Alustan südame massaasiga- kuni kiirabi kohale jõudmiseni Kui kiirabi on jõudnud räägin neile mis juhtunud on ja annan patsiendi neile üle 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan esmaabisse, kontrolliksingi pulsi, kui ei ole, siis hakkan elustama ja vaatan kas hingamisteed on avatud, üritaks saada aru, mis juhtub. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti, siis panen poolistuvasse asendisse ja kutsun kiirabi 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Väike haav: väike kriimustus Suur haav: astud naela peale, suur kukkumine ja nahk on väga katki või kui on vaja õmmelda ning on suur verejooks, kui on sügav 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on
Juku pääsemine Allar Plaksi EALB-41 Juhendaja: Ermo Täk upääsemine u pääsemine Plaksi LB-41 : Ermo Täks Protseduuride loetelu ja otstarve: alusta - Alustab mängu, tuues peategelase Juku stardipositsioonile jookse - Juku alustab jooksmist hüppa - Nupule vajutades Juku hüppab tagasi - Mängule tehakse restart, kõik elemendid pannakse algpositsioonile tagasi seisa - Peatab mängus kõik liikumised kiirabi - Kutsub vigastatud Jukule kohale kiirabi, mis ta minema viib Parameetrid ja muutujad: Muutujad: k (kiirus), h (hüppevõime) Kujundid: Juku, Magnet, Maa, Auk, Ogad, Veri, Kiirabi Rakenduse stsenaarium ja kasutamise põhimõtted: Mängu eesmärgiks on mängu peategelasele Jukule valmistada võimalikult vähe piinu. Mängu alguse mängijal valida Juku liikumise kiirus ning tema hüppevõime. Seejärel vajutada nupule "Alusta" ning oo on oma stardipositsioonile jõudnud. Nupuga "Jookse" alustab Juku jooksmist. Jõudes auguni, mille põ
Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi Tagan väsrske õhu ning samas rahustan isikut Küsin kasutatavate ravimite kohta Juhul kui antud meesterahvas kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, elustan ma teda
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin, et hingamisteed oleksid vabad, kontrollin pulssi, helistan kiirabisse ja alustan südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks iseeneslikult
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3
Võtan imiku kõhuli käe või põlvede peale pea allapoole ja koputan kulpis käega 5x abaluude vahele. Võtan lapse sülle näoga enda poole ja vajutan 5x sõrmedega diafragma peale. Kordan sama algusest peale. 7. Kuidas abistada minestanud inimest? Panen kannatanu pikali, jalad üles. Vabastan mõned riideesemed, näiteks lips. Avan aknad. Kui teadvus ei taastu 2 3 minutiga, kontrollin hingamistegevust ja asetan kannatanu külili asendisse. Kutsun kiirabi. 8. Milline on tegutsemisjärjekord traumahaige abistamisel ( trauma algoritm)? Olukorra hindamine, verejooksu hindamine/peatamine, teadvuse hindamine, hingamise hindamine, kiirabi kutsumine, elustamine. 9. Kuidas avada hingamisteed lamaval võimaliku kaelavigastusega kannatanul? Kannatanu keeramine palgivõttena küljele. 10. Kuidas peatada suurt verejooksu haavast? Teha haavale rõhkside (kui luuotsi väljas ei
1 2. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Järgnevalt tutvustame kuidas käituda kiirabi saabumiseni. PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT ! HÄDAABI TELEFONID: KIIRABI 112 POLITSEI 112 - 112 TULETÕRJE 112 Kui palud telefoni teel abi, räägi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi. ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT: 1) MIS JUHTUS 2) KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus)
Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele.
*Lasku põlvili kannatanu kõrvale. Painuta ta lähemalasuvat jalga põlveliigesest. *Aseta lähemalasuv väljasirutatud käsivars keha alla. *Painuta kannatanu teine käsivars üle rindkere, haara tema õlast ja puusast ning keera ta küliliasendisse. *Painuta kannatanu pea tahapoole, aseta pealmine käsi põse alla alalõua toetamiseks! Kontrolli hingamise ja pulsi olemasolu pidevalt, kutsu kiirabi. Kui patsient ei hinga ja pulssi ei ole tunda, siis alusta elustamisega. Kui puuduvad hingamine ja pulss tuleb kannatanut elustada. Kui inimene pole kolm-neli minutit hinganud, siis on pool tema ajust juba surnud, veel paar hapnikuvaba minutit ja ajust pole enam pea midagi võimalik päästa. Esmalt avastades, et kannatanu ei hinga, painutage ta pea kuklasse ja tõstke teise käega lõug üles. Eemaldage suust võõrkehad ja katke suu marli või mingi riidetükiga.
• Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. • Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. • Jälgi haava paranemist. VENOOSNE VEREJOOKS • Tekib veeni vigastuse korral • Veri on hapnikuvaene; tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus);voolab ühtlase joana
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3
kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks. Hinda olukorda Kutsu juuresolijad appi Hinda kohapeal võimalikud ohud Kaitse ennast ja teisi Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1. Andma abivajajale esmaabi ja kutsuma vajadusel kiirabi (lühinumbril 112). 2. teatama juhtunust politseisse (lühinumbril 110) ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele; 3. Kannatanu tohib toimetada omal käel haiglasse ainult erandjuhtudel ja seisundis, kus transportimine pole kannatanule ohtlik. Kuidas aidata liiklusõnnetuse korral? Inimene, kes satub pealt nägema liiklusõnnetust, on tahtmatult saanud enda peale suure vastutuse. Kõigil inimestel on kohustus abistada kannatanuid, kuid kõigil on selleks erinev valmisolek
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond Hok 11 Alla Ramazanova Esmaabi RÄSTIKUHAMMUSTUS Juhendaja: Eduard Gusarov Tallinn 2013 Vigastuse pхhjused: Transport: Jalutades metsas, 1. Kutsu kiirabi 112 koduхuel, kьlavaheteel vхi soos juhuslikult astus 2. Vii haiglasse oma rдstiku peale autoga Vahendid: RДSTIKUHAMMUSTUS Puhas side Vхimalusel kьlm
Kodusünnitus – poolt või vastu? Mina isiklikult olen kodusünnituse vastu. Kuigi on ka üksikuid erandeid, kus ei ole lihtsalt muud võimalust, kuna haiglasse ei jõua, ega ka kiirabi ei jõua õigeks ajaks, kuna elatakse linnast liiga kaugel. Aga ka sel juhul tuleks kiirabi välja kutsuda, et kui kodus laps vastu võetakse, siis kiirabi, kes jõuab hiljem, vaatab nii lapse kui ema üle, kas nendega on kõik korras. Kodusünnituse vastu olen ma sellepärast, et see on väga isekas tegu lapse suhtes. Esiteks on aeg niivõrd palju edasi läinud, et ei ole vaja enam kodus sünnitusi vastu võtta, vaid on olemas haiglad, kus on oma ala spetsialistid, kes sünnituse vastu võtavad. Suurem võimalus nii lapsel kui ka emal vigastusi vältida ja ellu jääda. Lisaks sellele, tänapäeval ei
Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda
Alkoholimürgitus ohustab eelkõige alkoholiga harjumatuid (eriti lapsi ja vanureid). Enamikule inimestest on surmav juba 0,7 liitrit (3 klaasitäit) 40%list viina poole tunni jooksul. Surma põhjustab hingamiskeskuse halvatus hingamine lakkab; tihti ka alajahtumine kopsupõletik; lämbumine oksemassidesse; õnnetusjuhtumid. Esmaabi: anda palju vett, teha maoloputus, hoida soojas ja lasta välja magada; lastele (mürgistuse kartuse korral ka teistele) kutsuda kiirabi. Peärnberg on väga mures noorte pärast, kelle seas on alkoholimürgitused liigagi sagedased. Noored ei tea, kui palju nad kannavad, teadvuse kaotuseni purju jäämine võib üsna kergelt tulla. Nii võib teadvuseta lebama jääda ka täiesti korralik noor inimene, kes on esimest korda elus alkoholi pruukinud, aimamata, mida see temaga teeb. Niisugune selili lebaja võib enda oksessegi lämbuda, sest alkoholiga mitte harjunud organism reageerib liigsele mürgile oksendamisega.
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi temaga rääkida
arvestama lülisamba kaelaosa vigastustega ning rohkete muude traumadega, sest auto liikumise ajal liigub inimene autos sees väga ettearvamatult ja trauma tekitajad on väga erinevad. MOOTORRATTUR Reeglina on mootorrattaga avarii teinud inimese vigastused raskemad, võrreldes autoavariisse sattunutega. Puudub ja mootorratturil kaitsev autokere, mis väga suure osa energiast kokkupõrkel neelab. PÄÄSTMINE LIIKLUSAVARIIL ON MITMETE TEENISTUSTE KOOSTÖÖ · HÄIREKESKUS · POLITSEI · KIIRABI · PÄÄSTETEENISTUS PÄÄSTETEENISTUS · KORRALDAB JA JUHIB TULEKUSTUTUS- JA PÄÄSTETÖID · KIIRABI JA POLITSEI ALLUVAD PÄÄSTETÖÖDEJUHILE · VAJADUSEL KUTSUB LISAJÕUDE · UUTE ÕNNETUSTE ÄRAHOIDMINE JA LIIKLUSÕNNETUSTE TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE · ESMAABI ANDMINE KOOSTÖÖS KIIRABIGA · ÕNNETUSE PÕHJUSTE VÄLJASELGITAMINE KOOSTÖÖS POLITSEIGA KIIRABI · ALLUB PÄÄSTETÖÖDEJUHILE · JUHUL, KUI SAABUB ESIMESENA SÜNDMUSKOHALE - JUHIB PÄÄSTETÖID KUNI
· Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Ohud esmaabi protseduuridest TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks · Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. · Esmaabist keeldumisel ole kannatanu juures seni, kuni abi on saabunud · Kui kannatanu elu ei ole ohus ja puuduvad teadmised kuidas toimida,ole kannatanu juures ning saada abi järgi · Ole ettevaatlik abi osutamisel vältimaks vigastuste süvendamist · Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras · Abista kannatanu evakueerimisel kiirabiga · Abista meditsiinilist abi mitte vajavaid
· kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Seisundi diagnoosimine Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. ABI KUTSUMINE VALI NUMBER 1-1-2 VASTAB HÄIREKESKUS JA TEATA: Kannatanu aitamine Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: 1. Elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda st pisut kõrgemale kohast, kus roided
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi
arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel annan esmaabi ja ootan kuni kiirabi tuleb 4. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist? 1) Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt Vasak aju poolkera 2) Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt Parem ajupoolkera 3) Patsient ei suuda muutuda agressiivseks olukordades, kui teda rünnatakse Parem ajupoolkera 4) Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata Vasak ajupoolkera
Õppejõud: Eduard Gusarov Tallinn 2014 TUNNUSED. Tavaliselt inimene kes on narkootikumitega mürgistanud, lamab või asub istuvas seisundis ja ei anna elumärke. Ohvri nägu muutub siniseks hapnikupuuduse tõttu. -teadvuse kaotus -oksendamine ja kopsudesse okse hingamine -hingamise lõpetamine -pulssi kaotamine. ESMAABI. -palpeerin pulssi -kutsun kiirabi - proovin elustada teda rääkimisega või karjumisega, põsede peksemisega. - kontrollin hingamisteed: - keeran inimest selili, pöörates pea küljele - vaatan ringi kannataja suu ja eemaldan sealt võõrkehi või oksendamise jääk.Võib tekkida tüsistus – inimene ei ava oma suud selle pärast et tema lõuad on kinni. Sel juhul vajutan punkti, kus ülemine ja alumine lõualuud lähtestavad ja pigistan alalõua allapoole.
· Mitte kasutada esmaabiks neutraliseerivat ainet, kuna tekib oht põletushaava süvenemisele! Kiirguspõletus · Kiirguspõletus on põhjustatud päikese, solaariumi või kvartslampide pideval tarbimisel Esmaabi kiirguspõletuse puhul · Esmaabi ei ole vaja anda, kui viibid päikese, solaariumi ja kvartslampide juures mõõdukalt · Kui aga peaks juhtuma, et on vaja esmaabi, siis tuleb kasutada jahutavaid kreeme või vedelike ning olukorra halvenedes kutsuda kiirabi Elektriline põletus · Elektriline põletus tekib elektrivoolu läbimisel organismist · Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk Esmaabi elektrilise põletuse puhul · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil · Väldi enda sattumist vooluahelasse! · Eemalda kannatanu ohuallikast ja pane lamama · Jälgi kannatanu seisundit, olukorra halvenemisel kutsu kiirabi
raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne turvalisus mida tagab politsei ja kiirabi, tasuta ühistransport jne. Maksumaksja raha eest maksab veel riik pensioni, lastetoetusi, teeb teederemonti ja peab üleval erinevaid asutusi (nt haiglad) Selleks et, maksude maksmist vältida maksavad tööandjad sageli ümbrikupalka. Ümbrikupalk tähendab seda, et tööandja tahab Sulle kas kogu palga või osa sellest välja maksta sularahas, et vältida maksude maksmist. Sulle on see kahjulik, sest paljude hüvitiste
§ ära suitseta, § hoia vererõhk kontrolli all, § kontrolli veresuhkru taset, § kontrolli vere kolesteroolitaset, § toitu tervislikult vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli, soola, rohkem kiudaineid, § ole füüsiliselt aktiivne, § väldi liigse kehakaalu tekkimist, § käi regulaarselt arsti juures. Esmaabi § Anna inimesele poolistuv või istuli asend, mitte lasta kõndida. § Kutsu kiirabi 112 § Taga värske õhk § Rahusta inimest § Küsi kasutatavate ravimite kohta (nitroglütseriin või aspiriin) § teadvuse, hingamise või pulsikadumisel, tuleb teda vajadusel kiirabi tulekuni elustada. Kasutatud kirjadus § http://www.toitumine.ee/infarkt2/ § http://www.inimene.ee/? disease=s&sisu=disease&did=777&idr=in2xe5p1AHEmvo38NH § Pildid Google'i pildiotsingust § http:// www.kliinikum.ee/attachments/104_sydamelihase_infarkt.htm
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eelnevas) NB
(väga tugeva verejooksu puhul võib ka lihtsalt käega haavale suruda, kuid seda ainult juhul kui kiiresti ei ole steriilset lappi võtta). Kannatanu peab panema lamama. Jalad põlvedest kõverdatult või tõstetult kõrgemale. Vigastatud jäse tõsta samuti kõrgemale. Kui haava on sattunud võõrkehad, siis neid ei tohi iseseisvalt eemaldada. vaid tuleb sidemega fikseerida. Võimalusel võib panna külma. Edasi tuleb oodata kiirabi saabumist. Põrutuste ja nikastuste puhul kehtib 3K reegel. 3K reegel ehk külm, kõrgemale, kompressioon - kannatanud koht siduda kinni, peale panna külma ning hoida jäset kõrgemal. Nihestuse korral tuleb kannatanu panna istuma või lamama. Nihestunud liigesega jäse lahastatakse asendis (sundasendis), millesse see on jäänud. Liigesele asetatud side tehakse märjaks külma veega või pannakse sellele jääkott. Ise ei tohi hakata liigest paigaldama - tuleb kutsuda kiirabi.
ESMAABI KORRALDUS ETTEVÕTTES Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Igapäevases töös võib tekkida ootamatuid olukordi, kus töökaaslasega või tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu. Järgnevalt olen võtnud vaatluse alla nõuded töökohale, -vahendite, -tingimustele ja nõuetele vastavatele esmaabivahenditele nii tööruumides kui sõidukis. Lisaks toon lisaks välja ka koduse apteegi sisu, et ikka kõik esmavajalik oleks olemas. Lõpetuseks pööran tähelepanu nõuetele ja tegevuskavale siis, kui juba ettevõttes on juhtunud õnnetus kuidas käituda, mida silmas pidada!
1. Räägi kannatanuga, küsi, kas ta kuuleb sind. 2. Raputa kannatanut kergelt. 3. Näpista teda või rulli ta kõrvu. Kui kannatanu vastab, on ta järelikult teadvusel, kui ta ei reageeri tegevusele, on ta teadvuseta. Minestus on lühiajaline teadvuse kaotus vereringehäire tõttu. Kui inimene pole ise juba kukkunud, panna ta lamama, tõsta tema jalad kõrgemale, avada aken. Kui minestanu ei tule kahe-kolme minutiga teadvusele, kutsuda kiirabi. Tavalise minestuse korral ei ole kiirabi vaja. Pärast teadvusele tulekut ei tohi kiiresti tõusta, esialgu oleks mõistlik natuke lamada, siis tasakesi istuma sättida. Võiks juua magusat sooja teed või limonaadi. (2) Minestuse, shokki ja teadvusetuse puhul tuleb inimesel kontrollida hingamist. Kõrvaga kuuleme hingamist, põsega tunneme õhu liikumist ja silmaga näeme, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis. (1) Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota,
· Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse. KUUMARABANDUS Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi. TEGUTSEMINE KUUMARABANDUSE KORRAL: Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. · Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. · Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega. · Jälgi kannatanu seisundit. · Kutsu kiirabi. 2. Valgustatus 3. Müra 4
Kiirabibrigaadi liikmed osalevad hommikustel konverentsidel, kus kiirabibrigaadi juht annab ülevaate toimunud visiitidest, ilmnenud meditsiinilistest ja tehnilistest probleemidest ning annavad vahetuse üle järgmisele kiirabibrigaadile. Meditsiinieetika üldtunnustatud printsiipide järgimine ning kiirabitöö ja patsientidega seotud informatsiooni konfidentsiaalsuse nõuetest kinnipidamine on ühiseks kohustuseks kõigile kiirabi töötajatele. Kiirabiteenistusel on ka mitmeid täiendavaid ülesandeid: vajadusel erakorralise meditsiinilise konsultatsiooni ja abi andmine kiirabibaasis ,spordi- ja massiürituste julgestamine, VIP persoonide turvamine riiklikel visiitidel. Kiirabitöötajate professionaalse taseme tõstmise eesmärgil viiakse regionaalsetes kiirabiasutustes järjepidevalt läbi tervishoiutöötajate/kiirabitöötajate diplomieelset ja järgset koolitust
· Päästmine otsesest ohust, sündmuskoha vedelikku märgistamine · Kliiniline surm · Kannatanu seisundi hindamine · Elupäästev esmaabi 6. Nimeta südamelihaseinfarkti tunnused · 112 abikutse · Valud südame piirkonnas · Jätkuv esmaabi · Hingeldus · Kiirabi · Väsimus · Haigla · Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga · Valu võib kiirguda vasakusse õlga või kätte, 2. Nimeta elupäästva esmaabi võtted kõhtu, abaluude vahele · Elustamine · Valu ei ole seotud hingamisega
terve jäseme ning levida üle kogu keha; Esimese 20-40 min jooksul on kannatanu šokiseisundis: kahvatu, iiveldus, peapööritus, sage ja nõrk pulss, võib esineda oksendamist, arteriaalse vererõhu langus, teadvusekaotus. Esmaabi: 1. Asetage kannatanu pikali ja kindlustage talle rahu, sest iga liigutus kiirendab vereringet ning seega ka mürgi tungimist organismi; 2. Kutsuda kiirabi. (´´Kuidas toimida ekstreemses olukorras´´ Gerda Kroom, lk 52) TOIDUMÜRGITUS Tekib ebakvaliteetsete toiduainete tarvitamise tagajärjel. Kahjutab kesknärvisüsteemi. Tunnused: Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, nõrkus, peavalu; Mõne aja pärast ka nägemishäired, topeltkujutised, pupillide laienemine; Hiljem on raskused neelamisel, hääl muutub kähevaks, tekib lämbumistunne, kõhulahtisus.
Ükski riik ei saa olla läbinisti halb ja sallimatu. Negatiivne torkab lihtsalt paremini silma. Veel paremini näeb negatiivseid külgi enda ümber, sest need mõjutavad otseselt meid. Võib uskuda, et sealt tulebki pilt heaoluriigist kui Eesti jaoks püüdmatust unelmast. Heaoluriik tähendab kindlasti seda, et on kõigile kättesaadav arstiabi. Eestis see peaks nii olema aga tegelikkuses on see nii vaid suuremates linnades, sest väikelinnade elanikud kannatavad aeglase ja saamatu kiirabi ning arstiabi käes.minu endagagi on juhtunud nii, et kui on vaja kutsuda kiirabi, siis nad peavad saama vähemalt 3 telefoni kõnet ja lõpuks juba kurja kõne enne kui tulevad välja ja viivad rangluu murruga inimese tartu kiirabisse. Kas see on kiire abi? Kas see kuulub heaoluühiskonna juurde? Ei kindalsti mitte! Kuid samas suurte linnade inimestele tundub see jutt võimatu, sest neile minnakse kohe järele ja viiaekse haiglasse kui on midagi tõsisemat.
Möödudes ühest majast kuuleb ta äkki karjatust, naine ehmub ning jääb maja ette seisma. Peagi kuuleb ta uut karjatust. Ukse ees hirmunult seistes otsustab ta asja uurima minna ,igaksjuhuks otsib naine enda käekotist telefoni, et vajadusel politseisse helistada. Ust avades tabas teda aga kohutav vaatepilt. Diivanil lamas üleni verine mees ja tema kõrval maas lebas verine nuga. Kiiresti helistas ta politseisse, et teatada mõrvast. Kõne lõppedes sammus naine uksest välja kiirabi ja politseid ootama. Mõne hetke pärast kuulis naine vaidlemist maja teiselt korruselt. Kuuldes samme alla tulemas, jooksis ta maja taha peitu. Peagi nägi ta kahte meest ja ühte naist uksest väljumas ning tema poole kõndimas. Ta sattus paanikkasse ja lootis, et peagi jõuavad kiirabi ja politsei kohale. ,,Me leidsime ta !" hüüdis üks meestest teistele ning peagi seisid kõik kolm tema ees. Järsku kuulsid kõik neli siireene ning mõrvarid jooksid metsa peitu. Natuke ennast kogunud,
Residentuuri rahastab täielikult riik, residentuuritellimus lähtub ülikooli ettepanekutest ja riigieelarvest. 11. Esmatasandi roll tervishoiusüsteemis ja reformid, Eesti kogemused 12. Perearstide töö korraldus (perearsti pädevus, ülesanded, töö sisu, nimistud, nimistute haldamine, nimistusse kuulumine, perearstiabi õiguslikud vormid) 13. Haiglate roll tervishoiusüsteemis 14. Haiglaravi korraldus Eestis (haiglate liigid, Haiglavõrgu arengukava) 15. Kiirabi korraldus Eestis Kiirabi tööd rahastatakse riigieelarvest ning selle tööd koordineerib Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv Tervishoiuamet, kehtestades rahastatavate brigaadide arvu, tööjuhendi, nõuded brigaadile, varustusele, autodele, seadmetele. Tervishoiueamet sõlmib kiirabiga lepingu (kuni 5 aastaks), kinnitab teeninduspiirko ndade arvu ja paiknemise. Rahastamine toimub läbirääkimiste teel, iga aasta kehtestatakse eelarve.
järgida dišpetsri juhiseid meditisiinipersonali saabumiseni Kui võimalik ja aeg lubab Küsige kannatanult või pealtnägijatelt (pereliige, tuttav) on varem esinenud tervisehäireid ja milliseid ravimeid ta võtab Ärge jätke abivajajat tähelepanuta Tundes, et te ei saa oma ülesandega hakkama, kutsuge kedagi appi Vajadusel alusta elustamisega Juba abi alustanud abistamist, ära lõpeta enne kiirabi saabumist Hoidke tee kiirabiauto ja kannatanu vahel vaba Olge käepärast, et vastata küsimustele o Osutatud abi ülevaade o Abista, kui seda palutakse Ärge õpetage meedikuid Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood.
REEGLID! 1) Saanud kutsetöötluse käigus D-kutse, selgitage välja, kas teadvushäire korral oli tegemist trauma, mürgituse või haigusliku põhjusega. 2) Kuni 10 päeva tagasi tekkinud haigusnähud või trauma on hiljuti, üle selle enam mitte 3) Mitu teadvusekaotust 6 tunni jooksul on D kutse; täpsustage alati mitu korda on teadvusekadu esinenud 4) Saades 4-ndale küsimusele vastuseks 2 või enam positiivset vastust, saada kiirabi D prioriteediga väljakutsele. Ühe positiivse vastuse korral liigu edasi järgmise küsimuse juurde. PÕHIKAEBUSED! 1) Kukkus kokku 2) Minestas 3) Teadvuseta 4) Pole äratatav 5) Ei kontakteeru 9. Hingamishäire tüüpjuhtumi põhikaebused ja reeglid. PÕHIKAEBUSED! 1) Raske hingata 2) Õhupuudus 3) Õhku ei jätku 4) Läkastav köha 5) Lämbumine 6) Lõrisemine REEGLID!
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud
Elina ja Liis võeti kinni ja nad viidi tagasi maja juurde. Kõik klassikaaslased võeti pantvangi. Liisil jäi telefon ainukesena kätte ja ta helistas Sethile, et ta neile appi tuleks. Seth suutis mõnele poisile peksa anda, kui äkki teda keegi tulistas, ta tulistas ka teisi vastu. Sten hakkas kartma ja ei tahtnud Sethile kiirabi kutsuda, sest ta teadis, et tal ei lähe kergelt. Lõpuks võttis Timo Stenil telefoni käest ära ja kutsus kiirabi. Seth viidi haiglasse ja selgus, et ta oli kaotanud palju verd. Järgmine päev, kui Liis Sethi juurde haiglasse läks nägi ta seal Sethi isa. Nad rääkisid isaga pikalt. Hiljem, kui Seth üles tõusis nad rääkisid ja Seth kutsus teda Ameerikasse elama ning Liis oli sellega päri.
Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. Kutsu kiirabi. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL: Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
Lõigates muutub ta hooletuks ja ketassaag saeb tema kõhtu. Poiss kahjuks ellu ei jää. 12. Neiu lintsae juures teeb äkilisi liigutusi saagides oma detaili. Lintsae lint läheb puruks ja tüdruk saab sellega vastu näppe. Näpust jookseb verd. 13. Õpetaja üleval õpetajate toas vaatab aknast kuidas õpilased tööd teevad. Ta toetub natukene liiga tugevasti klaasi vastu ja klaas läheb katki. Õpetaja sai vigastada ja tuleb kiirabi kutsuda. 14. Kahes poisil hakkab töökojas igav ja nad hakkavad klotsidega palli mängima. Viskavad seal klotse ja löövad neid jalaga. Üks poiss kogemata oli unustanud sae tööle ja nüüd see klots lendas sae peale ja sealt edasi poisile vastu pead. Poisi peas oli suur auk suurest lennust tingitud ja kutsuti kiirabi. Poiss sai õpetuse koguks eluks. 15. Poiss vaatab, et elektriprobleem on ja tahab seda ise ära parandada. Ronib mööda
35 päeva. Põletuse korral võib tõusta palavik, esineda vappekülm, värinad, iiveldus, peapööritus. Tagajärjed Kuumarabandus See on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism piisaval määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle tagajärjel võib inimene surra. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi. Kannatanu seisund sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. Tegutsemine kuumarabanduse korral Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega. Jälgi kannatanu seisundit. Kutsu kiirabi. Kaitse külma eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
