· Mumifitseeriti: eemaldati sisikond, täideti lõhnainetega, soola iseseisvaks. Ninive hävitatii. Kuningas Nebukatnetsar II lasi ehitada seisma, mähiti linastesse riideribadesse suuri hooneid ning muutis suureks linnaks. Teadus Sumeri linnriigid · Arstiteadus osavad silmaoperatsioonides, tähtis on diagnoos ja · Lõid kiilkirja ravi · Panid aluse linna elule · Päikesekalender avastati tänu Niiluse korrapärastele · Nende usk üleujutustele · Linnad vaenutsesid omavahel, mistõttu olid müüriga ümbritsetud · Geomeetria oskasid arvutada ehitustöödeks vajaminevaid
Mesopotaamia Kerstin Ots MHG 2012 Mesopotaamia looduslik asend Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksul. Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks olid sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Sumerid · Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata · U 4000 a eKr hakkasid nad Mesopotaamia lõunaosas põldu harima · Leiutasid kiilkirja- selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kolmnurkse otsaga kirjutuspulga abil tooresse savisse( u aastal 3000 eKr) · Leiutasid veel ratta, vankri, pronksi, paadid, võlvi, niisutuskanalid, põletatud ning glasuuritud tellised ja palju muud Araabia kõrb · Kuiv, viljatu ala · A...
kõike. Vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub. Egiptuses olid kasutusel hieroglüüfid, selles oli umbes 1000 märki. Hieroglüüfid meenutavad välimuselt piltkirja, nendega kirjutati poliitilisi ja religioosse sisuga raidkirju. Kiri jagunes kaheks: hieraatiline kiri ja demootne kiri. Hieraatiline kiri ehk papüüruse kiri maaliti püntsliga, sellega kirjutati üles maksud ja vilja saagid. Demootne kiri ehk lihtsustatud hieroglüüfkiri oli rahvakiri. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis sisaldas umbes 1500 märki. Märgid vajutati pulgaga (millel oli kiilikujuline ots) pehmele savitahvlile. Kiilkiri arenes välja piltkirjast. Üks märk tähendas nii sõna kui ka silpi, märkide osa aja jooksul suurenes. Hariduse andmisega tegelesid Egiptuses preestrid ja templid. Kirjaoskus oli seal privileeg. Enamus õpilasi pärines rikastest ja suursugustest peredest, kuid oli ka lihtrahva lapsi. Mesopotaamia haridus toimub preesterkonna hoole all. Koolid rajati templite juurde
lossid. · Kõike iseloomulikumaks ehitisteks olid astmelised torntemplid e. tsikuraadid. Tänaseni kõige paremini saäilinud tsikuraat Uri. Asus sumerite linnas Uris (3600-2370 a. e.Kr.) Suurim tsikuraat, Marduki temple (Paabeli torn). Asus Babülonis. Sumerite leiutised: · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja. Kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga. · Leiutasid esimese tehnilis e leiutise- ratta. Arhitektuur: · Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav- jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73m) · Kujutatud oli kahte liiki pühasid loomi: jumal Rammani sõnne ja peajumala Marduki sirruseid (babüloonia lohesid). · Värviline glasuur saadi taimetuha ja mineraalvärvide segust, mis sulati teise p
Kõigepealt ühendas ta kogu Iraani oma võimu alla ja seejärel asus ründama naabermaid. 539. a. eKr alistati Mesopotaamia. Tungiti ka Kreekasse, kuid saadi neilt lüüa. Kuna alistatud rahvastest oldi kultuuriliselt madalamad, võeti neilt palju üle. Avaldati austust kohalikele tavadele ja ei surutud peale oma kombeid.Sellega tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus ja riigi püsimine. Oluline oli korrapärane maksude maksmine. Mesopotaamiast võtsid üle kiilkirja ja jätkasid sealseid ehitus- ja kujutatava kunsti traditsioone. Templeid nad ei ehitanud, sest olid tulekummardajad, kuid lossid olid uhked. Pärsia suuruse tõttu oli sellel neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Suurkuningas reisis pidevalt nende vahel. Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks. Asehalduspiirkonnad järgisid üldiselt alistatud rahvaste elupiirkondi. Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel
Marduk- Babüloni jumal 4) Kiri nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Egiptus: Kõige vanemad kirjamärgid on hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja ja on tõenäoliselt sellest ka välja arenenud. Neid oli ligi 1000 märki. Piltkirjas arenes välja hieroglüüf tähestik, mis koosnest 24 tähestik märgist. Kirjutus materjal oli papüürus. 8 sajandil ekr. kujunes välja veelgi lihtsustatum rahva kiri. Mesopotaamia: Kasutatakse kiilkirja. Sai nimetuse sellest et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes samuti välja piltkirjast kuid on teinud läbi palju suurema arengu. Esmalt tähistasid pildid mõisteid hiljem hakkasid ka silpe tähistama. Kiilkiri on kohanenud erinevate samiidide keeltega. 5) Teaduse saavutused? Egiptus: Arstiteadus- osavad kirurgid, tähtis oli õige diagnoos ja kohene ravi mitte palved ja maagia. Raviti muumia pulbriga Astronoomia- panid aluse 12 kuud
mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Kirjanduses loodi lühivorme, mitte mahukaid meistriteoseid, neid peetakse novellizanri loojaiks. Kuulsaim kirjandusteos on Sinuhe jutustus. Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid. Mesopotaamia- Kasutasid kiilkirja (pehmele savitahvlile vajutati märke pulgaga, millel oli kiilukujuline ots). Haridust jagas preesterkond jällegi enamjaolt ainult ühiskonna kõrgemale kihile. Suurt tähtsust omas kirjaoskus. Peale kirjaoskuse õpiti ka matemaatikat, tähetarkust ning valdavalt religioosse sisuga traditsioonilise kirjanduse tundmist. Tähtsaimaks kirjandusteos on Gilgame. Samuti kujunes välja kuukalender, tunti planeetide trajektoori ning ennustati kuu- ja päikesevarjutusi.
nomoste valitseja. Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed. Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud. Perekond- perekonnamudel oli paarperekond, pea oli küll mees kuid naisel olid õigused. Naine säilitas abielludes oma vara MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid- tsivilisatsiooni rajajad, lõid kiilkirja ja panid aluse linnaelule, nende usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad. Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat (kaitsejumala astmiktempel). Templeid ja neid majandav preesterkond olid suurmaavaldajad, koht ühiskonnas oli kõrge. Hiljem valitses linnriiki kuningas, kes osales ka usuriitustel. Kodanikkond- jõukamad mehed. Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad. Mesopotaamia suurriigid
(Kromlehh nn.) b) Menhirid. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures, võivad olla kilomeetritepikkused. Prantsusmaal Carnacis. c) Dolmen. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat- kivikalmed. Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias. 5. Kus asus Mesopotaamia , kes olid esimesed asukad, mida nad leiutasid(2)? Süüria ja Iraagi aladel. Esimesed asukad olid sumerid. Võtsid kasutusele kiilkirja ja ratta. 6. Mõisted: tsikuraat, Istari värav, Marduki tempel. a) Tsikuraat-kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutega ülespoole. Ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temepl jumalakujuga. Igal astangul oli trepp torni erineval küljel. (Uris) b) Istari värav- see oli peavärav, millest lähtus lai sirge tänav ja kus peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilised glasuuriga tellistest
Praegu kuuluvad need alad järgmiste riikide koosseisu: Süüria, Iraak, Türgi ....................................................................................................................................................... Vasta küsimustele. Arvestuslik töö nr.2 II osa 1. Tõesta 5-e näidetega, et Mesopotaamias olid 3000.aastaks eKr välja kujunenud tsivilisatsiooni tunnused. 1 Nad kasutasid kiilkirja 2Nad harisid põlde 3 Neil oli valitseja ja seadused 4 Arendasid kultuuri (matemaatika, astrloogia, kirjandus) 5ühiskond oli varanduslikult kihistunud (kodanikud, sõltlased,orjad) 2. Miks hääbusid sumeri linnriigid? .Sumeri rahvas sulandus semiitidega ühte ja kadus ajaloost. Sõltumatud linnriigid hääbusid koos Sumeritega ja asemele tekkisid suurriigid. 3. Selgita Hammurapi tegevuse ajaloolist tähtsust. Kuningas Hammurapi oli maailma esimese teadaoleva seadustekogu kehtestaja. 4
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammu...
· Püloon templi värav · Skulptuur o Kujud tehti puust o Puitu värviti · Tutanhameon-ehnatoli järeltuliad Vanimad kõrg kultuurid Vana mesopotaamia kust · Muistne mesopotaamia asus präeguse Iraagi aladel · Tõlkes tähendab mesopotaamia kahejõemnaad , sest sealsetel kuivanud lagendikel andsid elu kaks jõge- Tigris ja Eufart · Mesopotaamias tekkisid esimesed riigid · Kasutasid orjasid · Kasutasid kiilkirja Ehituskunst · Ehituskuntst oli imwtlusväärne · Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavavõrguga ja isegi kanalisatsoon oli · Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikkning seal ligendas 800 torni · Masopotaamias oli tavaks et valitseja ehitab enale templi · Õppisid tegema kaarti, samuti võlve- kumaraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks
Gilgamesi võitlus taevase härjaga · Sumerid lõid ka maailma vanima eepose "Gilgames" · Härg on kujutatud üsna võimatus poosis, kuid liikuva ja pisut koomilisenagi Enkidu metsmees, kelle Jumalad voolisid, et ta isemeelset Gilgamesi ohjeldaks Humbaba seedri- metsade valvur Savitahvel kirjaga · Sumerid võtsid piltkirja asemel kasutusele kiilkirja · Kirjutati pehmele savitahvlile Kuningate hauakambri sissepääs Uris Leiud kuningate Hauakambrist Uris http://golondon.about.com/od/londonmuseums/ig/British-Museum-Highlights/Tomb-of-Ur-Helmet.htm http://www.historywiz.com/galleries/sumerianlion.html SEMIIDI RAHVAD Araablaste ja juutide kauged esivanemad Umbes 2350 a. eKr. vallutasid põhja poolt tulnud naabrid kuningas Sargoni I juhtimisel Sumeri riigid ja rajasid Akkadi
· Sumeri linnriigid, Akadi suurriik, Vana-Babüloonia, Assüüria impeerium, Uus-Babüloonia. Mesopotaamia ühiskond Kuningas ülempreester, sõjaväe ülemjuhataja, seaduste väljaandja Asevalitsejad algselt alistatud maade endised valitsejad, hoidsid piirkonna kontrolli all, kogusid makse ülikud suurmaavaldajad, teenisid armees vabad talupojad, linnakodanikud tegelesid käsitöö, põllumajandusega rentnikud ja sõltlased templite valduses Sumerid Lõid kiilkirja, panid aluse linnaelule, usk kujundas Mesopotaamia religiooni, poliitliselt killustunud, oluline roll preesterkonnal, võtsid kasutusele ratta. Haridus, ennustamine, gilgames Haridus: koolid templite juures, enamus ülemkihist, kirjaoskuse levik laiem kui Egiptuses, mata, tähetarkus, traditsiooniline kirjandus; kuuekümnendsüsteem Ennustamine: loomamaks, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, Gilgames: tähtsaim eepos, soov saada surematuks
Preestrid jälgisid hoolega öist tähistaevast, et lugeda taevakehade trajektooridest ja nende lõikumistest välja jumalate tahet ning vastastikkuseid mõjusid 19. Võrdle Foiniikia ja Mesopotaamia kirja. Foiniikia Mesopotaamia Maailma esimese tähestiku leiutamine II Kiilkiri aastatuhandel E.K.r Märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise Tundsin nii kiilkirja kui ka hieroglüüfe ja otsaga pulga abil. tänu sellele suutsid arendada lihtsama kirja Mõistekiri, märgid sümboliseerisid Sai alguse piltkirjast, kuid märgid hakkasid mitmesuguseid mõisteid tähendama häälikuid Kiilkiri oli mõiste ja silpkirja kombinatsioon Palju kaashäälikuid, Kiilkiri tegi aja jooksul läbi tuntava arengu
nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat), kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Astmed võisid olla haljastatud
at lõpus, 3. at eKr Mesopotaamia lõunaosas. · Muumia asetati sarkofaagi ja suleti hauakambrisse Jalgratas, põlluharimine, kiilkiri, vasest tööriistad, linnriigid, · Muumiale pannakse ka surnumask, siseelundid purkidega veovanker. ka hauakambrisse Semiidid- sumeri kultuuri pärijad. Mesopotaamia põhjaosas. Võtsid üle kiilkirja ja osa kultuurist. Semiidi keel tõrjus sumeri keele 14. Egiptuse kirjatüübid käibelt. Sulasid sumeritega ühte, sumerid kadusid ajaloost. Käibel oli 3 kirjatüüpi: 1. Hieroglüüfkiri (esinduslikud tekstid) 17. Mesopotaamias asunud suurriigid 2. Hierootiline kiri (preestritel) Arkadi riik, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia 3
Siin vaevlesid juudid Paabeli vangipõlves ja Assüüria kuningate ikke all; siin segas Issand ära inimeste keeled, kui nad tahtsid püstitada torni, mille tipp ulatuks taevasse; siin saatis ta inimsoole kaela kohutava veeuputuse, mille elas üle ainult esiisa Noa koos oma perekonnaga ja mis kõige tähtsam: siin lõi jumal Aadama ja tema küljeluust Eeva, siin asus piibli paradiis! Samuti on Judaismi looja Abraham ka pärit Mesopotaamiast. Sumerid kasutasid kiilkirja, see kiri on praeguseks desifreeritud. Osade tähemärkide üle veel vaieldakse kuid enamus tähemärke on enamvähem arusaadavad. Probleem on selles, et osadel tähtedel on mitu täiesti erinevat tähendust. Sumerite kiri oli alguses keeruline kuid viimaste kuningate aegadel muutus see lihtsamaks. Erinevate kuningate aegadel ja eri linnades erinesid kirjad ning nende lugemine üksteisest üpris palju, või vähemalt niipalju, et neid ei saanud samadel alustel tõlkida
Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus. Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline). Kuivõrd kultuur või
Leiutati hulgaliselt tööriistu ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna
Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. Kiilkiri savitahvlil. Vähem kui poole aastatuhandega läbisid sumerid tee, mis algas piltkirjaga ja lõppes selle muutumisega nn kiilkirjaks. Kiilkirja uurijaid jahmatas kõige rohkem selle keerulisus. Kuigi kasutati kõigest viit kiilu - horisontaalset, vertikaalset, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja 4 nn nurkkiilu, moodustati nendest peaaegu loendamatul hulgal erinevaid kombinatsioone. Ent Mesopotaamia kohmakas kirjaviis ja suured kirjutusvahendid muutsid kirjutamise võrdlemisi tülikaks. Savist raamatuil ja vihikuil oli suur puudus,
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisi...
-megaliidid jagunevad kolmeks : menhirid, dolmenid ja kromlenhid - palju menhereid ja dolmeneid on säilinud Prantsusmaal - kuulsaim kromlehh on Stonehenge Inglismaal Willendorf'i Veenus - arvatav vanus üle 25 000a Ürgaja kunst eestis -Jõelähtme kivikalmed Mesopotaamia kunst. · Euroopaliku kultuuri häll tänapäeval. · Iraagi territooriumil · Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe vahel. · Mesopotaamia tähendas tõlkes Kahejõemaa · Kasutasid kiilkirja · Juba 5000a tagasi elas seal Sumeri rahvas · Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia, teadmised matemaatikas ja astrononoomias. · Ehitasid suuri asmelisi torne-tsikuraate ehk astmikpüramiide · Tsikuraate kasutati templitena st kultuspaikadena · Mesopotaamiat valitsesid tema ajaloo vältel sumerid, babüloonlased ja süürlased ( babüloon) · Kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj e.m.a
KUNSTI AJALOO ARVESTUS 1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asus? Lähis-Idas kujunenud riigid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel alal hakati kutsuma nii nimetatud Mesopotaamiaks. Asub tänapäeval Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Mida olulist on sumerid (Mesopotaamia kunstis) meile pärandanud? Nad on kõrgkultuuri loojad. Leiutasid kiilkirja. Leiutasid võlvi, ratta (vankri). Võtsid kasutusele pronksi. Leiutasid potikedra. Leiutasid õlu. Arvutasid välja aastaringi. 3)Kuidas jaotati Egiptuse ajajärgud? Vana-Riik (valitsesid 3.-6.dünastiad oli umbes 2778.-2263. eKr). Keskmine riik (valitsesid 11.-13.dünastiad oli umbes 2040.-1730. eKr). Uus riik (valitsesid 18.-20.dünastiad oli umbes 1562.-1085. eKr). 4)Nimeta 3 kuulsamat püramiidi, mis ehitati 4
mille ümber kujunes linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks tsikuraadiga. Uruki perioodi nimetatakse ka Sumeri arhailiseks ajastuks, see hõlmab ajavahemikku u 40003000 eKr. Sellel ajastul oli Mesopotaamia tähtsaim keskus suureks arenenud Uruki linn, mis domineeris piirkonna kõikide teiste asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. See oli pronksiaja algus Lähis-Idas. Tsivilisatsiooni areng Lõuna-Mesopotaamias mõjutas kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi. Ühiskond muutus üha rohkem organiseerituks ja tekkisid erinevad ühiskonnaklassid, mis jaotusid vastavalt ametitele ning üha enam ka sotsiaalsele, nii päritavale kui ka varanduslikule staatusele. Uruki ajastu lõpupoolelt pärinev kiilkirjatekst "Ametite nimekiri"
rullikmosaiik. Esimesed avalikud hooned inimkonna ehituskunstis. Valgest marmorist naise pea- Naise pea Varkast(araabi keeles), varane inimnäo kujutis, välja on voolitud harmoonilised näojooned. Kokku kasvanud kulmud- võimalik tõene tunnus sumeri inimestel. Oli värvitud. Alabastervaas relieefidega ohvriandide jaoks. Jumal Anu kultus. Gilgamesh- esimene Uruki valitseja Varased sumeri dünastiad 2900-2400 e.Kr. Sumerite matemaatika, metallurgia, astronoomia, ratasvanker, kiilkirja lõplik välja arenemine. Potikeder. Pandi kirja Gilgamesh Larsa, Umma, Ubaid, Eridu, Lagaš, Mari Ninursagi(sõjajumalanna) templi friisid Ubaidis. (lubjakivi, kiltkivi, bituumen) Templis toimusid pidustused, seal töötasid preestrid ning õpetati inimestele kirja jne. Härg- pühaloom polükroomiline. Templi sammas Ubaidist- värvilised kivid, tokarbid jne läbiv mosaiik. Kivid on kleebitud vaskplaatidele, mis olid kinnitatud puu sisule. Anzu-lind hirvedega Ubaidist
Kõik karistused, mis jumal neile määrab saavad nad kätte juba enne surma. Surmajärgsest elust on teada nii palju, et peale surma minnakse süngesse allmaailma. Jumalatelt küsiti ka aeg-ajalt nõu ennustuste kaudu. Enamjaolt ennustati ohverdatud loomade organite või tähistaeva kaudu (paika oli pandud 12 sodiaagi tähtkuju), kuid igat pisemat juhtumit võidi lugeda kui jumala märguannet. 5. Kultuur Mesopotaamias kasutati sumerite poolt kasutusele võetud kiilkirja. Nagu ka hieroglüüfkiri on kiilkiri arenenud välja piltkirjast. Egiptusele sarnaselt said endale kooli haridust lubada ainult ühiskonna ülemkihist lapsed ja harvemal juhul sai seda ka mõni madalamast päritolust poiss. Mesopotaamias oskasid kirja suurem hulk rahvast kui Egiptuses. Peale kirja õpiti koolis veel matemaatikat, tähetarkust, bioloogiat jne. Nagu ka Egiptuses oli teadus pigem teisejärguline ja seda kasutati vaid nii palju, kui igapäeva elus vaja läks.
lihtsamalt õpitavat ja hõlpsamalt kasutatavat kirjaviisi Selle tulemusel oli hiljemalt aastaks 1000 eKr kujunenud välja 22 märgist koosnev foiniikia tähestik kirjamärgid tähistasid kaashäälikuid lihtsuse ja hõlpsuse tõttu levis kirjaoskus ühiskonnas laiemalt kui Egiptuses ja Mesopotaamias, see võimaldas hariduse ilmalikustamist, kirjaoskus polnud vaid kitsalt preesterkonna eesõigus levis kiiresti ja hakkas kiilkirja välja tõrjuma peagi lõid kreeklased selle eeskujul oma alfabeedi arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust HEEBREALASED JA IISRAELI RIIK II aastatuhandel eKr elasid semiidi soost heebrealased Kaanani lõunaosas ja seda piiravatel poolkõrbe- ja kõrbealadel, rändkarjakasvatajad 19.-18. saj eKr – heebrelaste asumine Palestiinasse (u. 2000 a eKr rändas esiisa Aabraham
transiitkaubandusega, ja rajasid Vahemere äärde kolooniaid (Kartaago). Nad jõudsid oma merereisidel kuni Briti saarteni ning sooritasid u. 525 eKr. meresõitja Hanno juhtimisel suure laevastikuga uurimisretke Aafrika läänerannikule kuni ekvaatorini välja. Kreeka ajaloolase Herodotose andmetel olevat foiniiklased Egiptuse vaarao käsul teinud ka merereisi ümber Aafrika (u. 600 eKr.), milleks kulunud kokku kolm aastat. Foiniiklased tundsid oma naaberrahvaste hieroglüüf- ja kiilkirja, ent oma keerukuse tõttu see neile ei sobinud, seetõttu olid esimesed, kes leiutasid tähestiku (2000 eKr.). Koosnes 22 häälikust. Oli eeskujuks kreeklastele. Iisraeli riik Semiidi rahva iisraellaste (heebrealaste) ajalugu, religiooni ja seadusi käsitlevaks peamiseks ajalooallikaks on Tanah (heebrea keeles Tanakh). Kuna kristlik religioon on väljakujunenud iisraellaste usundist (judaismist), siis võtsid kristalased Tanah'i kasutusele Vana Testamendina, mis on Piibli esimene osas
2000 eKr. Osaliselt asuti Itaaliasse, kreekasse, Väike-, Kesk-Aasiasse, Indiasse. Rahulikult, sissetungiga. Sõjavankrid, mida vedasid hobused- sõjaline üleolek. Indoeuroopa (Euroopast kuni Indiani). Hetiidi riik 1700 eKr ühendas Väike-Aasiasse tunginud hõimudest oma võimuga. Kuningas juhtis sõjaväge, korraldas riigiasju, aga pidi arvestama ülikute nõukogu arvamusega. Ebameeldivamad tööd jäeti orjade hooleks. Hetiidid võtsid üle naabruses oleva Mesopotaamia kultuuri. Kasutasid kiilkirja, babülloonlaste kombel võeti kasutusele seadused. Esimesed, kes õppisid töötlema rauda, tööriistu. 1200 eKr- ründas vaenlane. Euroopast tulnud hõimud hävitasid riigi, hõimud sulandusid vallutajatega ühte. Pärsia riik sai suurriigiks 550 eKr pärast Mesopotaamia, Egiptuse ja India alade vallutamist. Kyros II. Pealinnad Persepolis ja Susa. Allutatud maades olid asevalitsejad e satraabid, kes võisid ameteid poegadele pärandada. Pärslased austasid alistatud rahvaste kombeid ja ei
Leitud kirjutistel on mainitud veel kahte Sipparit, millest üks on Eedeni Sippar, mis pidi olema linna lisakvartal. On võimalik, et teist võib hoopiski identifitseerida läbi Akadi, esimese Babüloonia impeeriumi pealinna. Shamashi ja Anuniti Sipparit nimetatakse Vanas Testamendis ühiselt Sefarvaimiks. Akadi ajajärgu kunsti on säilinud väga vähe. Olulisi uuendusi tehti Akadi ajal pitserite lõikamise vallas. Shamashi templi varemetest on leitud arvukalt kiilkirja tahvleid ja teisi mälestisi. Sumerid nimetasid templit E-babaraks, semiidid aga Bit-uniks. Leidude põhjal on arvatud, et tempel võis olla seotud ka kooli ja raamatukoguga. Babüloonia preestri Berossuse järgi oli Noa matnud teavikud veeuputuseelse maailma kohta kahtlemata Sipparisse, kuna linna nimi olevat seotud mingi kirjutisega. Pärast uputust olevat ellujäänud Sipparisse läinud ning ajaloo taastanud2.
Selle võtmeks oli kreeka keel. Sai tõlida edaspidi papüürusel olnud. Mesopotaamia Pärsia kuningate raidkiri. Vana- Pärsia kiilkiri(hilisemal ajal).Aega mööda lihtsustus, (pooltähestik).18-19 saj vahetusel suudeti Pärsia kuningate nimed välja lugeda,sai mõned häälikud ja tähed kätte. Herododoselt teati kuningate järjestusi(üldse kreeka autoritelt).Murrang toimus 30-50 date aastateni. 2 paraleelset arengut: esmalt õpiti Akkadi keelset (klassikalist) kiilkirja (räägiti Asüüria,Babüloonia keelt) murranguliseks sai mitmekeelne tekst Behistun'i tekst. Raidkiri Pärsiast Dareios I 520 a eKr., sai võimu,võitis kodusõja,ülistas oma võitu,oli kaljuseinalekirjutatud 3 keeles: Akkadi keel,Eelami keel, Vana-pärsia keeles,kõik kiilkirjas aga erinevate kiilkirjade süsteemis.Oluline H.Raulinson,ajas Inglismaa koloniaalasju seal, tundis huvi muinsuste vastu.Kopeeris ka ise.Suutis täiel määral kopeerida.50-dateks aastataks osati õppida lugema nii
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
Hammurapi seadustes on kirjas: ,,Kui poeg on löönud oma isa, tuleb tal käed ära lõigata" või kui kasupoeg ütleb oma isale või emale, kes on ta üles kasvatanud ,, Sa ei ole mu ema või sa ei ole mu isa," siis tuleb tal keel suust lõigata". Haridus Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures. Hariduse omandamine kestis kümneid aastaid ning koolid koondusid raamatukogude ümber. Sumeri kool tekkis kirja ilmumise tulemusena-tollesama kiilkirja, mille leiutamine ja täiustamine oli Sumeri kõige olulisem panus tsivilisatsiooni ajalukku. (Sumeri linna Uruki väljakaevamistel leitud ja desifreeritud piktograafiliste kirjadega savitahvlikesed tõestasid kogu maailmale, et juba viis tuhat aastat tagasi olid Sumeris olemas koolid, õpetajad ja õpilased). Kirjad tõestasid ka õppimise ja õpetamise tohutut tähtsust Sumeri ühiskonnas, õpetaja kõrget prestiizi, õpetatud mehe oluliselt tugevamat
1760 e.Kr., kõrgus 225cm, basalt). Näitab seaduste jumalikku päritolu. Steeli alaosas on kiilkirjas kuninga seadustekogu tekst, mis käsitleb paljusid avaliku ja isikliku elu aspekte. Kuningapaleesid kaunistati reljeefidega, kus sageli kujutati kuningat lõvijahil. Assüüria valitseja Assurbanipal lõvi tapmas (reljeefid Ninivest). Tüüpilised Mesopotaamia kunstileiud on pitsatsilindrid ja pitsatkivid, nendega vajutati reljeefe pehmesse savisse. Kiilkirja võtsid kasutusele sumerid, kirjutati savitahvlitele teritatud pillirooga, mis jättis savisse kiilukujulisi märke. EGIPTUSE KUNST 3000-300 a eKr Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30: · Vana riik: 3.-6. dünastia · Keskmine riik: 11.-13. dünastia · Uus riik: 18.-20. dünastia · Hiline riik: 21.-30. dünastia Egiptuse kunsti kõrgaeg 2700-1000 a. e.Kr. Kunsti, s.h
Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menhiritest" ja ,,Dolmenitest" Üles ehitatud tähtede järgi Mesopotaamia Kunst Iraani, Iraagi ja Süüria terriotooriumi vahel Kiilkiri Suured savi massid, mis on kiilkirja täis Seda ei osata tõlkida veel Sumerid rajasid Mesopotaamia kultuuri Elu oli ettevalmistus paradiisi jaoks Palju jumalate kujutisi Tsikuraat- Jumala kujude asukoht/Tempel Looduslikud tingimused mõjutasid nende arhitektuuri Majad tehti savist valmistatud tellistest, kuna puid ei kasvanud ja kivimid ei olnud kättesaadavad Need tellised väga kaua ei säilinud Tähtsamad ehitised rajati kõrgetele savist platformidele Marduki tempel Paabuloni linnas Paabeli torn ehitati taeva poole
Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Mesopotaamia kunst. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee
Need olid seda rangemad, mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid 8.Peatukk .Usk 1.Milline seos võib olla Mesopotaamia ühiskonna üldiseloomul ja kirjaoskuse suhteliselt laial levikul(Egiptusega võrreldes)? Mesopotaamias kasutati kiilkirja märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid mitte kõik, pärinesid jõukamatest perekondadest. Ühiskonna kõrgemates ja ka keskmistes
Need olid seda rangemad, mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid 8.Peatukk .Usk 1.Milline seos võib olla Mesopotaamia ühiskonna üldiseloomul ja kirjaoskuse suhteliselt laial levikul(Egiptusega võrreldes)? Mesopotaamias kasutati kiilkirja – märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid mitte kõik, pärinesid jõukamatest perekondadest. Ühiskonna kõrgemates ja ka keskmistes
a. tuh eKr Mesopotaamia kunst Asus Eufrati ja Tigrise vahel Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur Väikesed riigid ja linnad poliitiline killustatus Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha
KULD AJALOOS Kuld ja inimese loomine Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Aastatel 3500 1900 e.Kr elasid neil aladel sumerid. Sumerid olid teadaolevalt esimeseks kultuuriks, kes ehitasid ehtsaid linnasid teede, väljakute, kanalisatsioonidega. Sumerid leiutasid ka teadaolevalt esimese kirjutamissüsteemi, kasutades kiilkirja savitahvlitel. 19.sajandil leidsid aerholoogid Mesopotaamia aladelt väljakaevamiste käigus 23 tuhat sellist kirjatahvlit. Tahvlid tõlgiti ning neilt avastati palju lugusid, mis sarnanevad väga tänapäeva kristliku Piibliga. Eelkõige lood inimese loomisest, Aadamast ja Evast, uputusest ja Noa laevast. Zecharia Sitchin oli kirjanik, kes avaldas raamatusarjana oma enda tõlgenduse savitahvlitelt. Sitchini tõlgete kohaselt kirjeldatakse savitahvlitel tulnuk-rassi nimega Anunnaki, kes tuli
Näiteid neist võib leida Inglismaalt Stonehenge'is (kromlehh), Prantsusmaalt Carnacis (menhirid) ja Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias (dolmeenid). 1.2. Vana-Mesopotaamia kultuur Vana-Mesopotaamia ajastu algust seostatakse IV aastatuhande lõpuks e.kr. toimunud põllumajanduse arenguga ning sellega seoses ka käsitöö ning ilmusid esimesed elukutselised kunstnikud. Nimetatud kõrgkultuuri loojateks loetakse sumereid, kes rajasid linnriike ja võtsid kasutusele kiilkirja. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, lossid ja linnakindlused ja pärandiks kaared ja võlvid. Ka tuleb ära märkida tsikuraadid, mis olid ülespoole ahenevate astangutega, kus peale religioossete tegevuste tegeldi ka ühiskondlike tööde ja arvepidamistega. Kujutavas kunstis tuleb esile tuua reljeefe ning kujusid, millega austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude. Keraamikas asendusid maagilist mõju omavad ornamendid jutustava sisuga figuurideks. 1.3
Olid usulised ehitised Stonehenge (Inglismaal) 1.Millal tekkis kunst? 2.Millistel põhjustel ja eesmärkidel kunst tekkis?Maagia,religioon,sümboolne mõtlemine,inimesel vajadus väljendada ennast 3.Mis iseloomustab neoliitilist kunsti?arenes keraamika 4.nimeta olulisemad megaliitilise ehitisi!Milleks neid ehitati?Stongehenge 5.Nimeta tuntumaid vanimaid kunstitoeseid ürgajal. Mesopotaamia ja Vana-Egiptuse kunst Mesopotaamia-tsivilatsiooni häll Tegemist oli linnakultuuriga Sumerid-leiutasid kiilkirja,ratta Assüürlased-kasutasid kaari ja võlve Babüloonlased rajasid korrapärase tänavavõrguga linnu, kus oli isegi kanalisatsioon.Linnu ümbritsesid tornidega müürid. Assüürlased rajasid teedevõrgu.Assüüria ehitusmeistrid oskasid juba laduda kaari ja võlve. Vana-Egiptuse kunst Inimtegevus peamiselt Niiluse orus ja peamiselt põllumjanduslik kultuur. Ühtne riik tekkis umbes 3000a. e.Kr. Kolm olulisemat ajajärku:Vana riik,keskmine riik,Uus riik
palsameerimisega) Mesopotaamia matemaatika, astronoomia(taevakehade liikumise järgi sooviti tulevikku teada), astroloogia (tähtede järgi taheti tulevikku teada) Hammurapi seadused - Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana- Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis. Üldine karistuspõhimõte "silm silma, hammas hamba vastu", rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. sumerid võtsid kasutusele ratta, kasutasid kiilkirja ja piltkirja, kasutasid vaske Paralleelid vanaaja ja tänapäeva tsivilisatsioonide vahel: kiri / teadus / haridus 2.Vana-Kreeka Ajaloo etapid: 1) Egeuse kultuur: 2000-1100 eKr / ka Kreeta-Mükene kultuur / labürinditaolised lossid / rahumeelne kultuur / loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks / hävines u. 12.saj eKr Trooja sõja tõttu 2) Tume ajajärk: 1100-800 eKr / Egeuse tsivilisatsioon oli hävinenud / raua kasutuselevõtt /
enamasti kalmehitis. Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli alleedena Kromlehh suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. Need kõik pärinevad pronksiajast ja kuulsaimaks näiteks on Stonehenge(kromlehh) Inglismaal 4. Mesopotaamia kultuuri rajajateks peetakse sumereid, kes rajasid templeid, losse ja kindlusi, leitasid kiilkirja ning ümmarguse ratta. 5. Mesopotaamia tähtsaimaks hooneks on tsikuraat, mis astangutega ülsepoole ahenes. Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitised. Torni ülemisel korrusel paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Tuntuim neist on Paabeli torn. Tsikuraadi peal usuti olema jumala puhke ase. 6. Egiptlaste kolm haudehitise tüüpi: 1) mastabad maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, maapealne osa on piklik kamber.
Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia idast. kõrb VÄLISMAAILMALE AVATUD Loodusolud Korrapärased üleujutused; Vihma sajab vaid...
16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele hieroglüüfid, mis kanti papüürusele. Vaaraode hauakambrid asetsesid püramiidides. Giza püramiidid Niiluse jõgi Hieroglüüfid India Asukoht: Lõuna-Aasia, Induse ja Gangese ümber
Tüdrukud olid emadega kodus. Vähem pidulikke tekste kirjutati papüürusele, mis on papüürusetaimedest valmistatud paberilaadne materjal. Täiskirjutatud papüürusetükid kirjutati üksteise järel pikaks ribaks ja keerati rulli. Säilinud on neid palju tänu soodsalt kuivale kliimale. Paaristöö : Võrdle koos paarilisega kiilkirja ja hieroglüüfkirja lugemaõppimise lugu. Mida sarnast leiad? Mis aitas teadlasi neid kirju lugema õppima ? Lisategevused tundideks : 1) Õpilased võtavad paaridesse ja püüavad koos leida mõistele õige paarilise. Iga paar saab oma kaardid. VAARAO EGIPTUSE VAILTSEJA, JUMALKUNINGAS HIEROGLÜÜF KIRJAMÄRK, MIS TÄHISTAB ENAMASTI ÜHTE SÕNA
Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kujutama skematiseeritud kujusid Kaljukoopad Addlaura ja Valltorta Uus-kiviaeg(600-2000eKr) Tekkis põlluharimine ja karjakasvatus Esimeseks loomaks oli koer Inimene hakkas jääma paikseks Mesopotaamia ala kunst Eufrati ja Tidrise jõe vaheline ala, vanim tsivilisatsiooni tekkimise koht. Neil oli korraldatud ühiskond, Maailmale on nad andnud rattakasutuse ja kiilkirja, maailma vanim eepos Tsirkuraat- 3 või 7 asmeline tempel, mille tippu viis trepp Babüloonia Vana-Babüloonia- maailma vanim seaduste kogu Uus-Babüloonia- Selle lõi Nabopolassar I EGIPTUS Hakkasid aega arvestama iga uue vaarao valitsemisest alates • Tsivilisatisoon tekkis Niiluse jõe orus • Jagunes Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptuseks • Mõlemat poolt Niilust 8-15km alal oli tsivilisatisoon (asutus) • Asustus oli viljakal alal väga suur
Uruk läbib teatud languse ning on vaid üks paljudest linnriikidest. Seda aega nim varadünastiliseks perioodiks. Kujuneb välja klassikaline kiilkiri sumeri keeles. Protokiilkirja järgi öeldakse, et alates selle tekkimisest 34-33 saj eKr on Lõuna-Mesopotaamias elanud sumerid (sest klassikaline kiilkiri on üheselt välja kasvanud protokiilkirjast). Sumerid on Lõuna-Mesopotaamias üsna isoleeritud rahvas. Põhja-Mesopotaamias on semiidid, kes võtsid kiilkirja üle 3. aastatuhande keskel eKr, põhjapool oli ka Eelam, mis võttis kiilkirja üle (kuid nende keel ei ole suguluses sumeri ega semiidikeeltega). Sumeri linnade toponüümid ja ka mitmed sõnad on pärit mingisugusest teisest keelest (ei semiidi ega eelami), selle järgi võib eeldada, et sumerid ei ole 7. aastatuhandel eKr sisse rännanud esmaasukad. Samas ei tuvasta arheoloogiline leiumaterjali mingisugust kultuurikatkestust. Sumeri mütoloogias ei ole ka ühtegi märki, mis viitaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
