Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alali...
Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine . 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. 10. Maaharitlaskonna olemasolu e. õpetajad. MIKS LÄKSID ÄRKAMISAJA TEGELASED OMAVAHEL TÜLLI? · Erinevad vaated. · Erionevad teemad: poliitika ja kirikuelu. VENESTAMINE TEGURID, MIS MÕJUT. VENESTAMISE ALGUST: · Slalofiilide liikumine -> Eesmärgiks oli Balti erikorra kaotamine....
Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine ,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kujunes ühiskondlik tööjaotus, rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel. Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias...
SKP väga kõrge SKP hästi madal Väga hästi arenenud meditsiin Meditsiin vähe arenenud või üldse puudub Majadndustase stabiilne Majandustase kohati puudub Madal tööpuudus Kõrge tööpuudus Globaliseerumine muudab põhja-riigid Globaliseerumise käigus jäävad veel rikkamaks vaesemaks, kihistumine veel suurem 4. Mis on globaliseerumine, põhjused, positiivsed ja negatiivsed pooled ühiskonnale? · Globaliseerumine- kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena · Globaliseerumise põhjused; side- ja transpordi vahendite kiire areng, internet, lennuühendus, kadusid ära kolooniad, vaba kaubandus...
Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. · Muudes asjades juhtis riiki üle 60-aastatest meestest koosnev nõukogu geruusia. Nende seast valiti viis meest, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Nende mõju oli väga suur aga lõplikud otsused tehti kõigi spartiaatide koosolekul. · Spartiaatide seas tekkis kihistumine ja vaesemaid spartiaadidel oli oht kodanike seast välja langeda. · Palju mitte kodanike, et neid võimu all hoida loodi kasvatussüsteem, mille ülesandeks oli arendada sõjameheomadusi. Seitsme aastaselt pandi poisid eakaaslastega kokku elama ja nad pidid ise toime tulema ja nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kolmekümne aastaselt said spartiaadid kodanikeks, said oma maatüki ja võtsid naise....
AS, FIE, OÜ, MTÜ, SA, ühistud, TÜ seltsid Põhivaldkonnad Poliitika, riigi ja Raha, kasum, Kodanikuühendused ja omavalitsusasutused eraettevõtted organisatsioonid Hõivatute osakaal 35% 60% 5% Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Sotsiaalne struktuur e. kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ja üldist arengut. Nüüdisaegne demokraatia vastandub monarhiale kui ainuvõimule polüarhia (paljude võim) Avalik sektor · Tuumaks on riik · Riigi tunnused: o Seotud võimu teostamisega ning selle võim on ülimuslik ja sõltumatu o Otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad o Omab kontrolli kindla territooriumi üle...
Tsivilisatsioonide tunnused. Lk. 25 · Üleminek viljelusmajandusele · Metalli kasutuselevõtt · Põlluharimine ja karjakasvatus · Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus · Erinevad varanduslik klassid · Oli kujunenud riiklus · Tunti kirja · Kõrgkultuur teadus ja kirjandus 9. Muistne Egiptus miks me võime nimetada tsivilisatsiooniks? Näited. TV 13 1. Küttimiselt ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele: 2. Varanduslik kihistumine : 3. Riikluse teke: 4. Kirja olemasolu: 5. Vaimse kultuuri areng: 10. Egiptuse ühiskonna hierarhiline ülesehitus, erinevate kihtide kohustused, tööd- tegemised/ igapäevaelu. TV 15, lk. 34-39 vaarao kõrgem riigiametnik aadlikud preestrid kirjanikud sõdurid käsitöölised...
Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C juures)...
Peamised teraviljad: nisu,oder, kaer. · Hakatakse ehitama linnuseid.(7-8 saj). Paljud neist on kasutusel muinasaja lõpuni. 2 tüüpi linnuseid: LINNAMÄED (kolmest küljest kaitstud, ühel kunstlik vall) ja MAALINN (kunstlik vall) Linnused pidid paiknema külade läheduses. Põletusmatus, maeti tarandkalmetesse ja kivivarekalmistutesse . (Rohkelt relvaleide). Hakkas toimuma kihistumine , Eesti-sisesed pinged. Naabrite sõjakus mõjutas Eestit. *Sündmused lõunakaares- Idaslaavlased tulid mööda Dnepri jõge, vallutasid soome-ugri keeli kõnelevaid rahvaid. Lätlased surusid liivlased rohkem rannikualadele. *Sündmused läänes- (Viikingid). Skandinaavia hõimude erinevad retked. Eesti aladelt toimus ka vasturetki. Noorem rauaaeg 1) viikingiaeg u. 800-1050 2) muinasaja lõpusaj. 1050-1200 1...
Abu-Simbeli kaljutempel, mis raiuti välja veeuputuse tõttu ja pandi kõrgemal uuesti kokku. 6. Vana Mesopotaamia neli ajastut. (õp. Lk. 19-25) Mesopotaamia on Kreeka keeles kahe jõe vaheline ala. Mesopotaamia on tänapäeva Iraagi ala. Tsivilisatsiooni kolm tunnust: · Riigi olemas olu · suured linnad · sotsiaalne kihistumine · Kirjaoskus Mesopotaamia ajastud · Sumeri - akadi ajastu (kestab umbes 2 tuhat aastat, 4000 eKr - 1800 eKr.) · Vana-Babüloonia - kestab umbes 300 aastat (1800 eKr - 1500 eKr) o Tuntuim on sellest ajast Hammurabi ja tema seaduste kogu, mis oli reljeefidele graveertitud. Suurim kaubalinn · Asüüria ajastu - ~1500 eKr - 605 eKr o Asusid elama Põhja-Babüloonia mägedesse....
on veidi üle 100 m ja Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C...
Tööd pakkuvad firmad saavad väiksemate kulutustega hakkama. Äärealadel tehakse firmadele maksusoodustused. Sisserände kvoodid piirkondadele. 8. Linnastumise iseloom erinevates inimühiskondades. Agraarühiskond Linnalised asulad hakkasid kujunema 5-6000a tagasi L-Euroopas ja Lõuna- ja Ida-Aasias. Veeteede äärde. Põhjusteks olid kaubavahetus, rahvastiku kihistumine , valitseva klassi teke, riikide teke. Linnades elas 5-10% rahvastikust. Industriaalühiskond Algas kiire linnastumine. Tööstuse, teeninduse, kaubanduse tõttu. Puudust ei tulnud linnadesse tulevate inimestega. Euroopas ja P-Ameerikas toimus industrialiseerumine I periood: 17-19 saj. Iseloomulikuks oli vanade linnade väha kiire kasvamine ning paljude linnade teke. Kujunesid välja ka miljonilinnad. Linnades elas 50% inimestest. II periood: 20 saj. esimene pool...
ndate lõpul asus andma välja ajalehte `Olevik', milles mõtestas eelkõige Venemaale lähenemise kasutegureid Hugo Treffneri gümnaasium 1884, kui `kahe otsaga asi' Majandusest 19.sajandi lõpul Põllumajanduse märksõnad: mõisamajanduse aga/ja talude päriseksostmise jätk, piimakarjakasvatuse tõus, põlluharimise intensiivistumine, maapuudus ja sotsiaalne kihistumine . Venemaa majanduselu militariseerimine. Eesti kui Vene alade arenenuim tööstuslik piirkond Sisse- ja väljaveosadamad kui kaubanduslikud keskused Venestusaja algus 1881 tapeti keiser Aleksander II Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium Uued vene rahvuslastest kubernerid Mihhail Zinovjev ja Sergei Sahhovskoi Kubermangu asutustesse pandi ametisse vene ametnikud Mindi ametikeelena üle vene keelele...
TOOTMISVIISID Traditsioonilised Korilus e elatusmajandus Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks. Tekkisid kaubanduse alged vahetuse kaudu. Tekkis inimeste kihistumine . Hilisagraarne 15. sajand oli kõrgatase. IdaAasias, Lõuna Aasias ja Kaguaasias, Hommikumaaes ja Euroopas. Kolooniad Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigistemamaast. Tekkisid Ameerika avastamisega. KOLOONIATE TEKKEPÕHJUSED Ressursikoloonia Et maavarasid kätte saada Ümberasumiskoloonia Elamsipinna nappusest tingitud...
Alguses jagunesid sisserändajad hõimudeks ehk füülideks. Selle vana, sugukondliku jagunemise kõrval tekib uues asukohas jagunemine territoriaalseteks piirkondadeks oobideks. Esialgu oli neli oobi, viiendaks sai Amykla territoorium. Lakoonika alistatud rahvastiku orjastamine kiirendas klassikihistumist doorlaste hulgas. Ekstensiivne põllumajandus väikses orus tekitas spartalastel üsna kiiresti maa puuduse, mida suurednas nende sotsiaalne kihistumine . Maapuudus ja sotsiaalne kihistumine sundisid spartalasi vallitama põllumajanduslikku naabermaakonda Messeeniat, mis asetses lääne pool Taygetoni mäeahelikku. Raske I Messeenia sõda oma kaashõimlaste Messeenia doorlastega lõpes spartalaste võiduga, kes sundisid alistatud messeenlasi andma võitjaile poole saagist. I ja II Messeenia sõja ajal, VIII-VII saj., kujunes lõplikult välja Sparta riik orjandusliku aristokraatia kujul, kus valitses sõjaväeline korraldus, mis pidi kindlustama Lakoonika ja...
Ainus teadaolev sarnaseid muutusi Aischylosega kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. *Pythagoras - kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Arhiline periood toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal Asutas Krotonis,Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli salaühing. Keskne oli arvu, kui kosmogoonilise alge kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama käsitus. Antiikaja lõpus kirjutati tema elust ja legendidest väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda selle kohta 4 mahukat biograafiat Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme...
Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus- gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/ a) kõrgem kõrgklass - rikkad ja kuulsa päritoluga b) madalam kõrgklass - uusrikkad, tõusikud c) kõrgem keskklass - haritlased, intelligents d) madalam keskklass - "valgekraed": agendid, ametnikud e) kõrgem alamklass - "sinikraed": oskustöölised, teenindajad f) madalam alamklass - vaesed, juhutöölised, asotsiaalid Keskklassi konformism 5. Elukutsete järjestus prestiizikuse ALUSEL on sarnane kogu maailmas. Seletub...
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe...
Saj (kahanes järsult) kuni lõpuks 15 saj teisel poolel hakkas taas tõusma Keskaja 2. Poolel tõusis eluiga, u. 50 eluaastani elas normaalne mees, kui ta just enneaegselt ei surnud. Igast 1000 sündinust suri 150-300 alla 1 aasta vanust last. Hiliskeskajal sõjad olid laastavamad, epiteemiad jätkusid, põlluamajandusolud halvenesid, ometi rahvastik hakkas kasvama, kuna perest hakati rohkem hoolima, põllumajandus tehnika paranes, varanduslik kihistumine suurenes (linnades kasvas vallaliste ja lastetute osakaal) Keskaja majandus - Agraaühiskond, valdav sektor põllumajandus (80%) - Varakeskaja põllumaj. Oli vähetootlik. Sellel põhines kiriku ja aadli rikkus. - Ometi põllumajandus tegi keskajal läbi suure arengu, tootlikkus suurenes. - Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv, kuna tootlikkus tõusis. Linnade elanikkond seeläbi tõusis. - Põhilised uuendused: raskeratas ader (maa parem/kiirem kündmine), uued...
g) kreeka kultuur mõjutas kogu Idamaade kultuuri, oli eeskujuks h) kaubanduse areng i) lossikultuur: lossid kui majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused j) toimusid esimesed teadaolevad olümpiamängud k) toimusid Peloponnesose sõjad (sõjad Kreeka poliste vahel ülemvõimu saavutamise nimel) l) aristokraatia (aristos = kr k ,parim'; kratos = kr k ,võim') kujunemine st ühiskonna selge kihistumine m) kujunes kreeklaste ühtekuuluvustunne (keel, kultuur) n) sellest perioodist teame eelkõige tänu hilisematele üleskirjutustele o) Kreeka linnriigid langesid Makedoonia võimu alla (valitsejateks said Philippos II ja tema poeg Aleksander Suur) p) kangelaslugude ja müütide kujunemise aeg q) ehitati tänaseni osaliselt säilinud Ateena akropol r) üheks tähtsamaks keskustest Mandri-Kreekas oli Mükeene...