b) CH4- karjakasvatus 29%, riisikasvatus 28%, energiatootmine 23%, biomass 10%, prügimäed 10% Looduslik-turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel Suureneb 0,75% aastas c) N2O- biomassi põletamine 43%, energiatootmine 34%, väetised 21%, põllumaad 2% Suureneb aastas 0,2-0,3% 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001% 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti. Sellist kihti, kus vee temperatuur väga kiiresti kahaneb nimetatakse temperatuuri hüppekihiks ehk termokliiniks. Termokliinist sügavamal on vee
Mehel kindel sissetulek, naisel kaasavara, mehed abiellusid 27-28, naised 25-26 18. Saj hakati abielluma tunnete põhjal, mees töötas mujal, naise õlul kodune majapidamine, st naised sõltusid majanduslikult meestest Pr aadelkond 1%, hisp 5-8%, Poolas 8-10% Alalise sõjaväe loomine võttis aadlilt elatusallika, tuli minna tsiviilteenistusse või tegelda ettevõtlusega Kiiremini kohastus oludega inglise uusaadel, pr aadel jagunes mõõgaaadliks ja mantliaadliks Suur oli varanduslik kihistumine. Hisp kuulus enamus maad 25 jõukamale dünastiale , ülejäänud oli väikesed maavaldused või puudus see üldse Suuremad sots kihid olid ametnikud ja sõjaväelased, vaesus protestantlik vaimulikkond 80-90% tegeles põllumajandusega, agraarkorralduse jagas kaheks Elbe ja Saale jõe joon: sellest 15% maa omanikud rentisid maa talurahvale(raharent), idas kujunes pärisorjuslik mõisamajandus, aadli käes oli kohtu- ja politseivõim talupoegade üle
10 (ptk 8, 9, 10, 15) SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS Kõige sotsioloogilisem uurimisteema. Sotsiaalne struktuur. Pitirim Sorokin (1889-1968) tänapäevase sotsiaalse ebavõrdsuse uurimise alusepanija sotsioloogias. Sotsiaalse struktuuri dimensioonid: Horisontaalne dimensioon sotsiaalne diferentseerumine e eristumine: inimeste vahelised erinevused sotsiaalsetes tunnustes (sugu, rahvus, kombed) Vertikaalne dimensioon sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine e ebavõrdsus: hüvede (raha, haridus) ebaühtlane jaotus. Ebavõrdsus erinevates ühiskondades: Algelised ühiskonnad (kütid ja korilased). Üldiselt ebavõrdsus puudub (primitiivne kommunism). Siiski esineb sooline ja vanuseline ebavõrdsus. Samuti ebavõrdsus ja konflikt gruppide vahel. Stratifitseerunud ühiskonnad. Kastiühiskonnad, seisuslikud ühiskonnad inimesed jagunevad sünnipäritolu järgi rangelt
tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon
milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp-sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon
Valimised , Valitsuste vahetused, Valitsusorganid, Valitsuspoliitika, Riigisisesed suhted, Sõjad ja konfliktid 6 Terrorism · Majanduslikud tegurid- Siseriiklik majandusolukord, nt: SKT muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase,tööpuuduse tase,valuuta stabiilsus,elanike säästud ja laenukoormus,eelarve tasakaal,sissetulekute kihistumine,regionaalse majandusarengu eripärad,majanduslikud arengutendentsid. Rahvusvaheline majandusolukord, nt:tähtsamate majanduspartnerite majanduslik olukord,valuutakursid,inflatsioon,sissetulekute tase,välisinvesteeringute mahud ja suunadSotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid · Tehnoloogilised tegurid- Uued tehnoloogiad, Leiutised, Patendi jm intellektuaalse omandi kaitse
kuulusid vanemale vennale (Tiibetis nimetasid lapsed teisi vendi "väikesteks isadeks"). Polüandria viiteid on leitud ka iiri legendidest ja skandinaavia saagadest. Polüandria on mitmel kujul säilinud tänaseni. Polüandria tänapäeval Tiibetis ja Nepaalis esineb tänapäeval polüandria ehk mitmemehepidamise näiteid vendadel ühine naine. Monogaamia Levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega. Varaline kihistumine põhjustas olukorra, kus mitme naise ülalpidamine käis paljudele meestele üle jõu. Seadustega määrati vastastikune ainukuuluvus. Eestis hakkas monogaamia levima 13. sajandist, kuid veel 17. sajandist on viiteid levinud polügaamiale. Monogaamia on aegade jooksul pidevalt arenenud ja muutunud. Kui algul polnud mehe ja naise omavahelistel tunnetel suurt tähtsust, tähtis oli vaid viljakus ja töökus, siis tänapäeval on esikohale tõusnud just tunded ja sobivus. Seaduslik kaitse!
lapsed kuulusid vanemale vennale (Tiibetis nimetasid lapsed teisi vendi “väikesteks isadeks”). Polüandria viiteid on leitud ka iiri legendidest ja skandinaavia saagadest. Polüandria on mitmel kujul säilinud tänaseni. Polüandria tänapäeval Tiibetis ja Nepaalis esineb tänapäeval polüandria ehk mitmemehepidamise näiteid - vendadel ühine naine. Monogaamia Levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega. Varaline kihistumine põhjustas olukorra, kus mitme naise ülalpidamine käis paljudele meestele üle jõu. Seadustega määrati vastastikune ainukuuluvus. Eestis hakkas monogaamia levima 13. sajandist, kuid veel 17. sajandist on viiteid levinud polügaamiale. Monogaamia on aegade jooksul pidevalt arenenud ja muutunud. Kui algul polnud mehe ja naise omavahelistel tunnetel suurt tähtsust, tähtis oli vaid viljakus ja töökus, siis tänapäeval on esikohale tõusnud just tunded ja sobivus. Seaduslik kaitse!
tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. Standardi EVS-EN 206:2014 Betoon Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus järgi liigitatakse betoone järgnevate näitajate põhjal: · survetugevus; · tihedus; · keskkonnaklass; · kloriidisisaldus; · konsistents; · viskoossus; · läbivus; · kihistumine. Viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta. 16 Tiheduse järgi liigitatakse betoone: * Raskebetoon üle 2600 kg/m3, * Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3, * Kerge 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse
Enamus kinnismuististest asuvad Lääne- ning Põhja-Eestis ja saartel Esimesed kindlustatud asulad leitud Saaremaalt (Asva, Ridala, Kaali) Enamus rahvast elas avaasulates Asustus ja eluolu Rannikupiirkonnad - põllud õhukesed, viljakandvad, kerge harida - maaviljelus ja karjakasvatus - lisaks küttimine, kalapüük, saarlastel hülged - üksiktaluline asustus, põllumaa oli eraomand - tekkis kihistumine > kujunes välja valitsemine - pronks saadi Skandinaaviast; mõjutused Sisemaa piirkonnad - arengust maas, hõredamalt asustatud - metsad olid tihedad, raske maad harida - tegeldi karjandusega, alepõllundus - kalandusel ja jahil suurem osatähtsus Esile kerkisid jõukamad talud ja nad omasid võimu ümbruskonna üle sellele võiks viidata nt kindla suurusega põldude kasutuselevõtmine (maksustati haritav
Valimised , Valitsuste vahetused, Valitsusorganid, Valitsuspoliitika, Riigisisesed suhted, Sõjad ja konfliktid 6 Terrorism · Majanduslikud tegurid- Siseriiklik majandusolukord, nt: SKT muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase,tööpuuduse tase,valuuta stabiilsus,elanike säästud ja laenukoormus,eelarve tasakaal,sissetulekute kihistumine,regionaalse majandusarengu eripärad,majanduslikud arengutendentsid. Rahvusvaheline majandusolukord, nt:tähtsamate majanduspartnerite majanduslik olukord,valuutakursid,inflatsioon,sissetulekute tase,välisinvesteeringute mahud ja suunadSotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid · Tehnoloogilised tegurid- Uued tehnoloogiad, Leiutised, Patendi jm intellektuaalse omandi kaitse
Eespool tabelites näidetena toodud teemad hõlmavad kõik mingit ainekava teemat. Lähtekohaks teemade ja uurimisprobleemide sõnastamisel sobivad hästi RÕKis määratud õpitulemused. Allpool on toodud kolm näidet, kuidas ainekavas sisalduv aitab formuleerida uurimisteemasid. Teema õppekavas: Ühiskonna sotsiaalne struktuur Õpitulemused Õpilane: 1. teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid sotsiaalsed erinevused, sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, identiteet, mitmekultuurilisus; 2. märkab erinevusi sotsiaalsete rühmade vahel ja mõistab nende põhjusi; 3. väärtustab sotsiaalset õiglust ja sidusust; 4. väärtustab soolist võrdõiguslikkust; 5. mõistab kultuuride erinevusi ja oskab suhelda teiste kultuuride esindajatega 1. 1 Põhikooli riiklik õppekava. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 14. Aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133.
Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine võimaldas toota rohkem, kui endal tarvis. Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus. 1.2. Tsivilisatsiooni teke Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega. Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. 2. Idamaad 2.1. Muistne Egiptus Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubea. Niiluse org on väga kitsas. Idast ja Läänest ümbritsevad Egiptust kõrbed. Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele
Mesopotaamias, Sumeris. Pronksikultuuri keskused on määratavad maakide leiukohtadega. Lähis-Idas, Mesopotaamias ja Vahemeremaades sai pronksiaeg alguse 3 aastatuhandel eKr, suures osas Euroopast 2 at algul eKr, Põhja-Euroopas 2 at keskel eKr. Aafrikas ja Ameerikas pronksiaeg peaaegu puudus, Austraalias aga puuduski. Egiptuses ja Mesopotaamias olid sel ajal juba tekkinud või tekkimas tsivilisatsioonid. Olid kirjalikud allikad, riik, kihistumine neis riikides algas ajalooline aeg. Euroopa pronksiaeg ei saanud algust murrangulistest sündmustest, vaid see oli vastus reale uutele võimalustele. Paljud neist muutustest toimusid materiaalses kultuuris ning asustusmustris. Põhiliseks elatusalaks oli nüüd põlluharimine, ka karjakasvatus omas suurt tähtsust. Pronksiajal hakatakse asulaid kindlustama, nende ümber kohati koondus asustus. Tekkisid metallitootmiskeskused need
räägitakse. Keeled on pikalt olnud geograafiliselt üksteisele lähedal ning paratamatult aja jooksul on muutnud sarnasemaks ka nende tähendussüsteemid ja struktuurid. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) - uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Keele variatiivsus on peamiseks uurimisobjektiks. eeldab, et sama keelevarianti kõnelevad inimesed kuuluvad ühte. Keeled peegeldub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) - eesmärk on selgitada keelte sutruktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Uuritakse semantikat, fonoloogiat, morfologiat, süntaksit Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus. Eestikeelsed etnonüümid kirjutatakse väikese algustähega.
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
muutusteprotsessis organisatsiooni hüvanguks); · Tugevdada organisatsioonikultuuri (töötajate kaasamine otsustesse ja aruteludesse tekitab nn ühise pere ehk "meie tunnet"); · Aidata kaasa organisatsiooni sisemise pildi loomisele (igapäevane info aitab kujundada töötaja arusaama organisatsioonist ja selle väärtushinnangutest). Sisekommunikatsiooni mõjutavad tegurid · Tsentraliseeritus - kui palju tehakse otsuseid organisatsiooni hierarhia ladvikus; · Kihistumine - kuivõrd omavad rolli organisatsiooni hierarhilised tasandid; · Formaliseeritus - kui palju on organisatsioonis reegleid ja norme ning kuivõrd neid järgitakse; · Komplekssus - kuivõrd koolitatud on organisatsiooni liikmed ja kas käitumisel nõutakse ranget või paindlikku käitumist; · Osalemine otsustusprotsessides - kui palju osalevad organisatsiooni liikmed otsustusprotsessides. Sisekommunikatsiooni funktsioonid
Katsetamisega kaasneb suur kiirgus oht ja seega tuleb töö katsetamise ajaks peatada Ultrahelikontroll (UT) Ultrahelimeetod põhineb ultraheli (2...5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse sellele materjalile omase sagedusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hävingutelt ja piirpindadelt nagu näidatud joonisel UT-ga on võimalik avastada mittepoorsete materjalide sees esinevaid hälvinguid nagu: poorid, praod, kahanemistühikud, kihistumine, tahked lisandid jms. Kontrolliobjektideks võivad olla lehtmaterjalid, keevisõmblused, valandid jms. Hälving on üldjuhul avastatav olenemata katseobjekti kujust ja hälvingu suunast. Purustav kontroll - kontrolli liik, mille tagajärjel kontrollitav detail/õmblus/objekt purustatakse. Katsetamisel kasutatakse kas spetsiaalselt valmistatud kontrollteime (Risttõmbeteim, põikpaindeteim, löökpaindeteim, murdeteim) või valmistatud detaili.
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
kunstliku niisutuseta * Ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki, väiksed kogukonnad jäid iseseisvaks kuid nende kultuuriline läbikäimine oli tihe. * Kõige rikkalikm kunst Kreeta saarel ja peloponnesose poolsaare asulates, mille tähtsaim oli mükeene linn seepärast räägitakse tihti ka kreeta-mükeene kunstist. * Polnud vaja karta välisvaenlasi, sest laevad merel. Religioonis arvatavasti esikohal viljakuse kultus. * Kreeta kogukondades oli toimunud ühiskondlik kihistumine ja seal võimul kohalikud valitsejad, kuid arvatavasti polnud see võim nii suur, et jäädvustada valitsejaid portreekunstis. Kreeta: · Kreeta ehituskunsti tähtsamad saavutused olid suured lossid Phaistos, Hagia Triada ja Knossos (knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist). Lossid koosnesid väga paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue
Kiiremini õnnestus see Inglismaa aadlil. Suur osa normanni päritolu kõrgaadlist (nobility) langes Rooside sõjas või siis kaotas oma valdused sõjajärgsete konfiskeerimiste käigus. Varauusaja alguses esile tõusnud uusaadel (gentry) kohanes uute nõudmistega kiiremini ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel jäi Inglismaal oluliselt väiksemaks kui mandri- Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit (noblesse d'épée) ning riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit (noblesse de robe). Sotsiaalsest kihistumisest enamgi suurenes varanduslik kihistumine. Nii kuulus suurem osa Hispaania maavaldusest veerandsaja jõukama perekonna hulgast pärit suurmaavaldajatele (grandid), samal ajal kui aadelkonna enamuse (hidalgos) varandus oli kas väike või lausa olematu
selle edastamiseks. Suhtu saabunud infosse kriitiliselt, mõtle kaasa ning vii end teemadega kurssi. 4. Suhtekorraldustegevus äriorganisatsioonis Äriettevõtte suhtekorraldusest Eestis. Organisatsiooni tüübi mõju ja suhtekorralduse roll äriorganisatsioonis Organisatsiooni tüüp määrab, milline on suhtekorralduse roll ettevõttes. Organisatsiooni koondatus, formaalsuse aste, kihistumine ja keerukus mõjutavad suhtekorraldust. Nii on vähem formaalne organisatsioon (ingl flat organisation) paindlikum ja väiksem kihistumine aitab sõnumeid kiiremini levitada. 10 Ettevõtte suhtekorraldust mõjutab ka väliskeskkond. Tegutsemiskeskkond ehk sihtrühmad, kultuuriline ja geograafiline keskkond, majandus- ja sotsiaalne keskkond, ei allu tihti organisatsiooni
" 1903 - Hakkas ilmuma sotsiaal demokraatide ajaleht "Uudised." Toimetaja Speek. (Kommunistide ajaleht) 1904 - Eestlased ja Venelased Tallinna linna valitsuses. 1916 - päriseks oli ostetud 4/5 taludest. See tähendab, et talupoegadel olid kaelas suured võlad. Sajandivahetusel kuulus mõisatele ½ Eesti põllumaast. Neil hakati kasutama palga tööjõudu. Härgadekasvatamine oli peaaegu lõppenud. Põllumeeste Selts korraldas korrapäraselt väljanäitusi. Süvenes sotsiaalne kihistumine. XX SAJANDI ALGUSES: Eestis oli 52'000 ostutalu ja 23'000 rendi talu Maailma turul langesid vilja hinad - paljud talud läksid pankrotti Paljud talud spetsaliseerusid piimakarja kasvatusele - vajalik turg oli Peterburg Tekkis vajadus ühiste meiereide rajamiseks. Meiereisid rajasid peamiselt endised mõisnikud, sest neil oli vajalikku algkapitali. Toiduteravilja asemel hakati kasvatama söödavilja, heina, kartulit Majndust elavdati võttes kasutusele
jõudnud infoajastu linnade järku linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja Erinevused megalopoliste teke mõned suuremad linnad Linnastumisega Tehnovõrkude, linnatranspordi Ülelinnastumine, elanikkonna kaasnevad sujuv haldamine kihistumine, kuritegevus, vee, majanduslikud ja kanalisatsiooni, elektri puudumine sotsiaalsed slummides (agulites), suur probleemid tööpuudus Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, linnahaljastuse säilitamine transpordiprobleemid 51
keisrivõim asendus vabariiklusega. See muutus siis lihtsalt hiinalikuks õpetuseks. 1949 algab uus epohh (ajajärk, ajastu) Hiina ajaloos. Lõpeb kodusõda kommunistide võiduga. Algab MAOISM-i aeg, kohustuslikuks saab maoism. Maoism hiinalik marksism. Maoismi ja marksismi erinevus: maoism- talurahvas oli revolutsiooni algatajaks, marksismis töölisrahvas. Marksismi õpetusega ei sobinud see, et konfuutsiose õpetuses oli ka inimeste kihistumine ette määratletud. Suhtumine konfuutsiuse õpetusse seisneb 100 lilleõie õpetusse Mao Zedong ütles LAS ÕITSEDA 100 LILLE, LAS OLLA 100 ERINEVAT VAADET aga täpsustab seda lauset ÕITSEDA VÕIVAD AINULT HÄSTI LÕHNAVAD LILLED. Lause esimene pool lubab pluralismi, konfuutsiuse õpetus polnud hästi lõhnav lilleõis, see oli tagurlik. 1960-ndate teisel poolel algasid repressioonid konfutsionistide vastu (templite hävitamine ja rüüstamine)., algas kultuuriline revolutsioon.
erinevused linnad 54. toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine, Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna majandusprobleemid kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, säilitamine transpordiprobleemid 55. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism
erinevused linnad 54. toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine, Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna majandusprobleemid kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, säilitamine transpordiprobleemid 55
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel,
Toimub areng kõige lihtsamast keerulisemani. Need süsteemid tänapäeval leitavad ja eksisteerivad üheaegselt. Riik poliitilise süsteemina on universaalne. Peamine on lojaalsus mingile muule poliitilisele korraldusele ja mis haarab väiksemat hulka inimesi ja on neil lähemal. Kui võtta seda skeemi sellisena, et see on üleüldises reas. Tendentsid, kui võtta salgast riigini. Salk kõige lihtsam jne. Ühiskonna liigendumine ja kihistumine kasvab. Salk on kõige rohkem kihistumata, inimesed on poliitilistelt rollidelt ühesugused. Erinevad ühiskonna osad omandavad üha spetsiifilsemaid funktsioone võimu teostamisel. Mida rohkem riigi poole, seda suurem osa. Salgas teostavad kõik poliitikat samamdoodi, aga riigis kindlasti kõik ei tegele poliitikaga samamoodi, inimeste kokkupuude poliitikaga erinev. Mida allapoole, seda Muutuvad regulatsiooni ja integratisooni mehhanismid üha efektiivsemaks
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi...
tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon
jõudnud infoajastu linnade järku linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, megalopoliste Eriti kiiresti kasvavad pealinn ja mõned suuremad erinevused teke. linnad Linnastumisega Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna kaasnevad haldamine, kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, majanduslikud ja elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, sotsiaalsed probleemid Linnastumisega Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, kaasnevad säilitamine transpordiprobleemid keskkonnaprobleemid 55
Põhjustab gaaside vertikaalse segunemise peatumise atmosfääris peamiselt kahel põhjusel: 1. kõrval asuva õhu liikumisel: külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse (külm front). Soe õhumass liigub külma peale (soe front) 2. pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti (kiirgab soojust), külm õhk koguneb lohkudesse, orgudesse. Vee kihistumine maailmameres: maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti temperatuuri hüppekiht e. termokliin – kiht, kus vee temperatuur kahaneb väga kiiresti. Termokliinist sügavamal on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere
Vee kohal soojeneb ka õhk, tekitades võimsaid tõusvaid õhuvoole ja madalrõhualasid, mis on troopiliste orkaanide tekke algpõhjuseks. Vetikate areng kestab ühtlaselt kogu aasta; ainult talvel, mil tugevneb vete segunemine lainetuse mõjul, on märgatav nõrk planktoni arvukuse tõus. Planktoni produktiivsus on suurem kui subtroopikas, jaotuselt ebaühtlane ning keskmiselt ei küüni parasvöötme tasemeni. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. 99% valgusest neeldub 50 m sügavusel. Punane lainepikkus neeldub kergemini. 4°C vesi kõige raskem. Parasvöötme järved segunevad 2 x aastas. Parasvöötme järved produktiivsed. · Epilimnion pindmine veekiht, milles vesi suveperioodil tugevasti ja enam- vähem ühtlaselt soojeneb ning talvel jahtub 3-0 kraadini. · Hüpolimnion süvakiht, milles vesi on suvel külmem ja talvel soojem kui epilimnionis.
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
õigusi. Bioloogiline julgeolek seisnes vere pilastuse vältimises. Ühiskonnas keskvõimu puudumine ei andnud ka tavaõigusele sundivat iseloomu. Keskvõimu tekkimisel muutus tavaõigus kohustuslikuks. 3.2 Antiikajast kuni lokaalõiguseni. Ühes sugukondade lagunemisega kadus ka sugukonnaõigus. Kadumise peamiseks põhjuseks oli võimu üleminek keskvõimule. Inimesed hakkasid ennast seostama järjest suurtemate kooslustega kui seda oli sugukond. Probleemiks kujunes ka ühiskonna kihistumine. Ühiskond hakkas vajama midagi kesksemat reguleerida. Vajasime midagi sellist, mis ütleks et olemas on teatud kord ja keskne võim. Arhailine riik arenes põhiliselt kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Protsess toimus keskvõimu kontrolli all. Arhailine riik lõi eeldused kirjutatud õiguse tekkimiseks. Oluline koht oli siin roomaõigusel. Roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess. Hagide süsteem-actio süsteem
Peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine - kaks võimalikku ohuallikat: Saksamaa ja Venemaa. Üritati julgeolekuriskide maandamiseks normaliseerida suhteid võimalike vastastega. Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast - eelkõige loodeti Suurbritanniale - nad ei huvitunud Eestist ega soovinud sõlmida siduvaid kokkuleppeid. 1920. aastate algul pandi suuri lootusi Balti liidule - Vene ja Saksa rünnaku tõrjumiseks. 15. 1) Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Tänapäeva ühiskond on oma iseloomult mitmepalgeline ja pluralistlik. Ühiskonna liikmed erinevad üksteisest: bioloogiliste ehk kaasasündinud erinevuste alusel – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon. Sotsiaalsete ehk omandatud erinevuste alustel – haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jne.
Seadlus erineb seadusest kehtestaja ja väljaandmise, samuti selle poolest, et tema kehtivus on seatud sõltuvusse parlamendi ex post otsusest. Teoorias nimetatakse seadlusi kui halduse seadusjõulisi üldakte dekreetideks. Riigi mõiste ja riigi tunnused Riik- ajaloo teatud etapil tekkinud ühiskondlik institutsioon ehk asutus, mille eesmärk on olemasoleva ühiskondliku korra kaitse ja ühiskonna ees seisvate ühiste probleemide lahendamine. Riigi tekke eelduseks: varanduslik kihistumine (ebavõrdsus) Tunnused: 1) Territoorium- maismaa osa (põhiosa); õhuruum (piirdub atmosfääriga); territoriaalveed (12 meremiili- 1miil= 1,852 km) 2) Rahvas ehk elanikkond a) Kodanikud- omavad selle riigi kodakondsust b) Välisriikide kodanikud- peavad elama seaduslikult, taotlema elamisloa c) Kodakondsuseta isikud- üle 80 000- 6% meie elanikkonnast. Halli passi omav inimene- kodakondsuseta isik 3) Avalik võim??
Avatud süsteemis paigutub selline praktika suhtesse üksustega, kus seda ei ole ja pigem mõjub see üksuste vahel ebavõrdsust suurendavalt - Potlachi inflatsioon rahvastiku vähenemise ja potlatchi-väärtuste ülekülluse tõttu, kui neid sisse tooma hakati - Cargo ja Alfarez toimisd avatud süsteemis nii, et see tähendas vaesumist linnaelanike suhtes, kellelt sageli võlgu võeti, et kohustust kanda Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon Inimeste jagunemine gruppidesse vastavalt nende sotsiaalmajanduslikule staatusele üksteise suhtes. Selle käigus jaguneb ebavõrdselt ka nende juurdepääs ressurssidele ja võimalus panustada ühiskonda, sh ühiskonna ideoloogiate/mõtteviiside kujutamisse. Ühiskondade tüübid kihistumise alusel Võrdõiguslikud - Vastastikusel kaubavahetusel põhinevad - Keegi ei rikastu oluliselt teistega võrreldes
· Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks · Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi · Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum · Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu · Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne · 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine · Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse · Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned · Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas · See on lausa revolutsioon ehituskunstis roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena · Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive · Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre
· Wilson ei nõudnud sõja-eelse status quo taastamist, vaid uue tasakaaluolukorra loomist. · Saksamaa ja Austria esitasid USA-le taotluse rahuläbirääkimisteks just Wilsoni rahuprogrammi alusel. · Wilson sai Nobeli rahupreemia 1919. · Kõikides riikides olid sõja ajal arendatud riigimajandust ja trükitud suures koguses "olematut raha" (hüperinfaltsioon). Majanduskriis. Sõjavõlad. · Kõigis riikides oli leidnud aset suur sõjaaegne kihistumine, endiste ideaalide kaotamine, tõeline kultuurikriis. "Kadunud põlvkond" (Erich Maria Remarque). · Tohutu segaduste periood enamuses riikidest (eriti Saksamaal, Ungaris ja Itaalias). Revolutsiooniline kriis. Ida-küsimus. Määratlemata piirid. Weimari vabariik · Vabariik kuulutati välja Weimaris. Ametlikult Deutsches Reich. · Juhtivaks jõuks olid sotsiaaldemokraadid · Esimene presidendiks Friedrich Ebert.
Fütoplanktoni produktsiooni põhjustavad: *sesoonsest temperatuuri muutustest tingitud vee segunemine *jõu sissevoolust tingitud vee segunemine * loodedest tingitud vee segunemine * vee tsirkulatsioonist ookeanis põhjustatud vee segunemine Paljudes piirkondades võib olla järvi, mis on kihistunud. Meromitilised järved - järved, kus vee alumine kiht on soolane, pindmine aga mage. See on sellest, et meri on kunagi tunginud järve või järves on soolarikkad kivid. Alpides on kihistumine ööpäevane ( temperatuuri kõikumine) Tuultest tingitud segunemine Tuule lõppedes ei lõppe veel veemasside liikumine. Sisemine turbulents pindmisse kihti kantakse toitaineterikas vesi. Tuul puhub pikka aega paralleelselt kaldaga vee ärakandmine rannast. Coriolise jõud vee defitsiit ning ülsesse kerkib toitaineterikas ja külm vesi. Coriolise jõud mõjutab liikuvaid masse lõunapoolkeral vasakule ja põhjapoolkeral paremale. Jõgede sissevoolust tingitud upwelling
Moodsa territoriaalriigi jooni on kõikjal, ka Vana-Roomas, Vana-Liivimaal. Eesti puhul kujunes moodne territoriaalriik läbi vapustuste (Liivi sõda). Territoriaalriigi teket iseloomustabki absolutismi teke (võimu tsentralisatsioon). Kui territoriaalriik kujunes majanduslike arenguprotsesside mõjul, siis seadusriik industrialiseerimisega. Toimus tööstuse areng, indiviidil suurem iseseisvus. Seadusriigi põhjused: varanduslik kihistumine, suurem iseseisvus; riigil ülesanne tagada tööjaotuse õiglane funktsioneerimine (riiklik sotsiaalkindlustus); hüvede jaotuse probleem. Tekivad suured tööstus- ja rahvusriigid, väiksed agraarsed vürstiriigid kaovad, tekib demokraatia, mis toob kaasa seadusandliku tegevuse plahvatusliku kasvu. Seadustega juhiti lisaks rahvale ka riiki. Oht, et seadusriigist kujuneb haldusriik üksikud riigiametnikud ei allu kontrollile.
demokraatia probleem, keskonna probleem. Daniel Bell : Belli kirjeldatud uut tüüpi ühiskond - postindustriaalse ühiskond . Ta väitis, et post-industrialism oleks teenustele orienteeritud. Bell väitis ka, et postindustriaalse ühiskonna asendaks industriaalühiskonnas domineeriva süsteemi. Seal on kolm osa: tootmispõhiselt teenustele kesksus uus teaduspõhine tööstusharu uue tehnilise eliidi tulek ja uute põhimõte kihistumine. Charles Taylor :Liberalism on piisav garantii, et maailmas läheks hästi. 1) Uusaega iseloomustab individualism (igaüks tahab midagi hästi teha). 2) Kui keegi tahab oma mina leidmise olla ekstravagantne, ei takista teda miski. Takistamatu individualism tagab selle, et inimesed pürgivad autentsuse ja sellise elu poole, kus nad on tegijad, kus pole konservatiivseid piiranguid. Inimesed võivad mõelda kõigele, mis pähe tuleb ja teha kõike, mis tahavad (mitte halba tehes)
Must ,,ametlik" annekteerimine turg õitses. Kampaaniate korras asjade kogumine VII TSIVILISATSIOONID VÄLJAS POOL EUROOPAT (INIMENE, ÜHISKOND JA KULTUUR) Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused (ptk.2) · Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1. Küttimiselt ja koriluselt on mindud üle viljelusmajanduselule. 2. Ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. Kujunenud riiklus. 4. Kirja kasutamine 5. Kõrgkultuur. Kirjanduse ja teaduse areng. · On kujunenud ühiskondlik tööjaotus. · Peamine eeldus : viljelusmajandus ja metallitöötlus · Riik oleks eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks · Suure hulga inimeste mobiliseerimine ja juhtimine tõi kaasa ülemkihi esiletõusu ja aitas kaasa range riikliku korralduse väljakujunemisele.
süsteemide kaudu. Salk on kõige lihtsam, riik kõige keerukam areng lihtsamast keerukama poole. Kõik need süsteemid on maailmas ka preagu leitavad, seega eksisteerivad ka üheaegselt. Teatud ühiskonnad, rahvad riikide sees võivad elada ka muude poliitiliste mehhanismide järgi, nt peamine ei ole lojaalsus riigile, vaid teistsugusele poliitilisele korrale. Kui kõik panna ühte ritta tendentsid ühiskonna liigendumine ja kihistumine kasvab (salk kõige rohkem kihistumata; riik on väga kihistunud, milline on reaalne ligipääs võimu teostamisele. Erinevad ühiskonna osad omandavad üha spetsiifilisemaid jooni võimu teostamisel. Nt rühma/salga süsteemis kõik inimesed teostavad poliitikat sama moodi, siis riigis kindlasti kõik inimesed ei tegele poliitikaga täpselt samamoodi, kokkupuude on väga erinev. Mööda seda jaotust muutuvad integratsiooni ja regulatsiooni mehhanismid üha efektiivsemaks
rääkides 2 vastandlikkusest klassist unustab ära ta vahepealsed kihid: käsitöölised, kaupmehed, vabad talupojad. Marx töötab oma õpetuse välja 19. sajandi keskpaiku ja ta õpetus leidis arvukalt toetajaid. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonna jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: 1) majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks 2) kihistumine toimub ka elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tippsotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: 1) kvaliteet selle all mõtleb ta inimese teatud omadusi, oskusi, kvalifikatsiooni 2) täitmine selle
1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
