erinevused teke. Iseloomulik eeslinnastumine ja suuremad linnad. Iseloomulik vastulinnastumine. Kolitakse eeslinnadesse ülelinnastumine, tekivad slummid. ja linnalähedale maale. Linnastumisega Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna kaasnevad haldamine. kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, majanduslikud ja Üldjuhul jõuab infrastruktuuri areng linna elektri puudumine slummides, suur sotsiaalsed probleemid kasvuga sammu pidada. tööpuudus. Infrastruktuuri areng ei suuda linna kasvuga sammu pidada. Linnastumisega Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse Õhusaaste, prügi, nakkushaigused,
Lanceloti ja nõia pulmad- öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus,
Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask. Arhailine ajajärk (800-600 eKr). 8. saj eKr hakkasid Kreekas taas kujunema köik pöhilised tsivilisatsiooni tunnused: · Varasnduslik kihistumine: esile kerkis aristokraatia (rikas ja möjukas ülemkiht); · Riikluse arenemine: linnade teke, kolooniad (vähe metalli, pölluharimiseks maad edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) · Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine · Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi,
km3/a Eeltoodust tuleneb: · Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist. Vee vertikaalne kihistumine temperatuuri, soolsuse jm näitajate järgi: · soe pinnakiht ja külm ülakiht, mida eraldab temperatuuri hüppekiht e termokliin; · ~40-60 m sügavusel asub soolsuse hüppekiht e halokliin, millest sügavamale jääb nn vana soolase vee kiht. Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu. Tingitud: · Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. (Mere vesikond on 1,7 milj. km2, kus elab ~70 milj. inimest.) õlireostus ~30-60 tuh. tonni/a
Vastavalt sellele kujutasid nad ka oma rahva minevikku. Seetõttu on raske otsustada, kas iisraellased ka tegelikult varastest aegadest peale Jahvet ainsaks tõeliseks jumalaks pidasid. Kindlama kuju võttis Jahve kui ainujumala austamine I aastatuhandel eKr tegutsenud jutlustajate ehk nn prohvetite tegevuse tagajärjel. Ühtne riik oli selleks ajaks lagunenud, maad ähvardas langemine võõra võimu alla ja Iisraeli ühiskonnas süvenes varanduslik kihistumine: vaesemad, kes omal jõul toime ei tulnud, pidid rikastelt laenama ja sageli loovutama oma maatüki võlgade katteks võlausaldajale. Kõik see tundus paljudele ülekohtusena ja põhjustas rahulolematust. Samal ajal austasid iisraellased Jahve kõrval mitmeid Kaanani jumalaid. Prohvetid tõlgendasid sotsiaalset ülekohut ja teiste jumalate austamist taganemisena Moosese seadustest ning Jahvega sõlmitud leppest ja kinnitasid, et maad tabanud hädad pole muud, kui
● Portugal ● Slovakkia ● Sloveenia ● Hispaania INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne staatus on inimese asend ja positsioon ühiskonnas, mis tuleneb tema haridustasemest, majanduslikust olukorrast, kultuuri huvides jne. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis, maalt linna või ühest majandusrahust teise. Lihttöölisest spetsialistiks. Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus teatud sotsiaalse tunnusega inimrühmad on järjestatud hierarhiliselt kihtidesse vastavalt neile kuuluvate majanduslike, kultuuriliste või poliitiliste ressurssidele. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Majanduslik aktiivsus - inimeste hõivatus tööga. Heaolu - on see kui kõik saavad töötada, mida rohkem töötavad seda parem heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Vajadused ja tarbimine.
1) karistav on märkimisväärne võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. 2) piirav on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. · mitteformaalsed agendid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. nt. sõbrad, perekond, vanemad. 49. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kui liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumateks. 50. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? 1) võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rohelistes ristkülikukujulistes paberitükkides, naftas või muudes sarnastes artiklites. 51
. . . . . . . . . . . . . . . . . 38 8.2 Grupeerimine vanuste järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 8.2.1 Initsatsiooni rituaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 8.3 Huvigrupid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4 Sotsiaalne kihistumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4.1 Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4.2 Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi . . . . . . . . . 40 8.5 Klassikuuluvuse välised märgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
käest päriseks ostetud 4/5 taludest. - Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus (Põhjuseks viljahindade langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele Venemaale turustada). - Põlluharimine intensiivistus (hariti uudismaid, tehti maaparandust, võeti kasutusele kunstväetised, tegeleti karja- ja sordiaretusega jne.). - Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa talupoegi rikastus, samas kasvas maata talupoegade ja kehvikute hulk. Suureks probleemiks kujunes maapuudus. - Paljud, eriti talupoegade vaesemate kihtide esindajad (mõisamoonakad, sulasrahva esindajad või kehvikud), moodustasid põhilise osa ka nendest, kes läksid paremat elu otsima linnadesse või Venemaale. - Selleks, et muretseda põllutöömasinaid ja töödelda
Kui inimene vastab sellele positsioonile esitatud nõudmistele, omandab ta autoriteedi koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. 3.Karismaatiline autoriteet. Selle autoriteedi tüübi kohaselt on võim seadustatud teatud ebatavaliste ja üliinimlike vahendite poolt, mida alluvad omistavad liidrile. Karismaatilisteks liidriteks on olnud nii Kristus, Napoleon, Caesar, Hitler jt. 22. Konformism - kalduvus mõelda ja käituda mingi gruppi mallide kohaselt 23. Stratifikatsioon- e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiž, vanus, rahvus jne) 24. Sotsiaalne mobiilsus - inimeste või tervete rühmade liikumine ühes ühiskonnakihist teise 25. Gini koefitsient - on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 26. Hegemoonia- : võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon
m. Läänemere Hüdroloogia Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad oma hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmise ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi vahel (u. 8 soolsuse juures). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 12°C, jääga kaetud 5
3.5. Õhku manustavad lisandid Õhku manustavad lisandid põhjustavad betoonisegus selle segamisel üliväikeste, ühtlaselt jagunenud õhumullide teket, mis jäävad sinna ka peale kivinemist. Õhu sisseviimise põhieesmärk on kivinenud betooni külmakindluse tõstmine. Külmakindluse paranemise kõrval väheneb betooni veeimavus ja veeläbilaskvus ning paraneb jääsulatussoolade vastane püsivus. Kõrvalmõjuna toimub betoonisegu töödeldavuse paranemine ning väheneb tema vee-eraldus ja kihistumine. Õhu täiendava sisseviimise tõttu tõuseb aga betooni poorsus, mille tulemuseks on betooni tugevuse paratamatu vähenemine. Seda võimaldab kompenseerida betooni koostise reguleerimine ja vesitsementsuhte vähendamine. See võib toimuda betooni paranenud töödeldavuse arvel või selle mittepiisavusel lisatava plastifitseeriva või superplastifitseeriva lisandi abil. Mikroõhumullide sisseviimine betoonisegusse õhku kaasavate lisandite
Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. Ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20
välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL(§ 3-5, lk.22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: Riigikorralt parlamentaarne monarhia. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama
fasistlikest riikidest. 1919.a. moodustati Moskvas Komintern, milles eesmärk oli maailmarevolutsioon, kommunistlike riigipöörete teostamine teistes Euroopa riikides. Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste, valimisõiguse andmine laiadele rahvahulkadele, kellega oli populistlikel liidritel võimalik manipuleerida Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu, jätkuv kihistumine, masside organiseerumine ja keskne juhtimine Pettumine rahulepingutes Uued konfliktid ülemaailmne majanduskriis Riigisisene võimuvõitlus tõi kaasa pettumise demokraatlikus riigikorralduses, igatsuse ,,kõva käe" valitsuse järele II KOMMUNISTLIKU DIKTATUURI KUJUNEMINE VENEMAAL Ideoloogia kommunism (marksism-leninism), mis seab esiplaanile klassi. 1. 1917. aasta Venemaal 1. Kuidas aitas I maailmasõda kaasa tsaarivõimu kukutamisele Venemaal?
Jääkatte paksus märtsis võib olla 30-50 cm. Madalad veekogud võivad külmuda väga külma talve korral ka põhjani. Suvel, kui vesi on kihistunud võib kihtide temperatuur erinev olla, kuid järvedes, mis on suured, madalad ja tuultele avatud on veetemperatuur ühtlane, kus põhja- ja pinnavee temperatuur võivad erineda ainult mõne kraadi võrra. Sügavamad järved on rohkem kihistunud, temperatuuri erinevus põhja- ja pinnaveekihtides võib ulatuda 15-20ºC. Tumedaveelistes järvedes on kihistumine eriti tugev. Suvisel ajal võib pinnavesi kuumeneda 20-25ºC, vahel rohkemgi, kuid mõne meetri sügavusel võib temperatuur erineda kuni 10ºC meetri kohta. Põhjalähedaste veekihtide temperatuur on tavaliselt 4ºC, kuid erijuhtudel on temperatuur olnud ka 3.5ºC, mis on tingitud mineraalainete suurest sisaldusest (Ott,1999). 13 6. EESTI JÄRVEDE KIRJELDAV ÜLEVAADE I
Seadustekogu loomist algatasid plebeid, kes ei olnud nõus patriitside alluvuses olema ja vastavalt sellele alustasid ülestõusu viimaste vastu. Rooma oli agraarriik, kus tegeleti enamasti põllumajandusega ning reguleeriti vastavalt ka ühiskondlikke suhteid, eelkõige oli palju viiteid maaküsimustele. Rooma linn oli põllumajandusliku linnriigi keskus, mis oli samuti agraarne. Aeglaselt hakkas arenema kaugkaubandus ning turule orienteeritud käsitöö ja kunst, mil algas seisuste kihistumine patriitside ja plebeide vahel. Samuti tekkis algeline orjandus ja kiri. Rahvas hakkas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ja turvalisust. Oli vaja avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seadusi, mille täitmine oleks kohustuslik kõikidele kodanikele, nii patriitsidele kui ka plebeidele. XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli kirjalik õigus, küll aga polnud Roomlastele selles midagi uut, sest mujal Vahemere
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
Pareto efektiivsus – Ressursside niisugune jaotus, et kellegi teise heaolu ei saa muutuda paremaks enne kui kellegi oma muutub halvemaks. Turuhäired on üheks oluliseks põhjuseks miks valitsus sekkub majandusse. Turuhäire väljendub selles, et eraettevõttel ei ole otstarbekas pakkuda kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab (eelkõige üldkasutatavad teenuseid). Turumajanduse peamine probleem on tulude ebavõrdne jaotumine, millega kaasneb elanikkonna kihistumine. Ka Pareto kriteeriumid ei lahenda seda probleemi. Sissetulekute ümberjaotamine võib kellelegi olla positiivne, teistele jälle negatiivne. Maksud ja toetused on üks näide, kuidas riik sekkub. Toetuseid on kahte liiki: • Rahalised hüvitised – lastetoetused, pensionid • Mitterahalised soodustused – kaubad ja teenused, mida pakutakse tasuta või osalise tasu eest. Nt. haridus, arstiabi. Maksude liigid: • Otsesed maksud, mis makstakse otse riigile. Nt
*Teotöö kohustus *Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine Läänistamine maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest Mõõgavendade ordu Liivimaa tugevaim relvastatud jõud Riia piiskopkond Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja Maapäev kokkusaamine, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased: sakslased, venelased, rootslased Talurahva kihistumine jaguneti jõukuse ja positsiooni järgi kihtidesse Adratalupoeg kõige arvukam, pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise ääremaale, pisike talu, halb maa Vabatalupoeg olid end koormistest raha eest lahti ostnud Maavaba talupoeg ülik, kes sai talu läänikirja alusel, talupoja kohustusi ei täitnud Vabadik maata talupoeg, et ära elada pidi end palkama sulaseks või toatüdrukuks Trääl sõjavang või põgenik 1343
uurimisele. Kaks olulist mõistet: mõõdetakse inimeste vahelist ebavõrdsust sissetulek, 1. Sotsiaalne diferentseerumine e. eristumine: töökoht ja amet. inimeste vahelised erinevused sotsiaalsetest Ebavõrdsuse teooriad tunnustes (sugu, rahvus, kombed) Funktsionalistlik- (liberalistlik) ja konfliktiteooria 2. Sotsiaalne stratifikatsioon e. kihistumine: hüvede (marksistlik). (raha, haridus) ebaühtlane jaotus. 1. Funktsionalistlik Ebavõrdsus erinevates ühiskondades · Ühiskonnas toimub vaba konkurents positsioonide Traditsioonilistes ühiskondades (kütid ja korilased) pärast. üldiselt ebavõrdsus puudub. Siiski esineb sooline ja · Kõrgematel positsioonidel on andekamad vanuseline ebavõrdsus
traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid Liberaalne Konservatiivne Sots.demokraatlik Lahtikaubastamine Madal Keskmine Kõrge Stratifikatsioon/ Duaalne: turgude Kõrge: staatusest Madal:võrdsusele Kihistumine toetamisele suunatud lähtuvad erinevad suunatud poliitikad poliitikad võimalused Näidisriigid USA, SB; Uus- Saksamaa, Šveits, Rootsi, Soome, Norra Meremaa, Iirimaa Prantsusmaa, Austria Tabel 2 Esping-Andersen + Ferrera HR mudelid Liberaalne Sotsiaal Konservatiivne Rudiment.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on puhkus e massiline tarbimine loomus, mees- käsikäes kujunemine kasutamine o Olulin konnatöö, o Käsitöö ja , ühiskonna , hannatud e info kiire tead-miste väikesed kihistumine on haritud töötlemine rakendamine manufaktuu o Töö ja spetsialisti ja tarbimine o Neg. Mõju rid puhkuse d loodus-tasa- o Hetkel eraldumine o Massitoo kaalule ja eeti- eksisteerib o Suured t-mine, ka prob-
Napoleoni teema seob mõlemat teost erakordsete, kõrgemate inimeste teemaga. Napoleon saatis paljud inimesed surma oma ideede läbiviimiseks. Ta arvas omavat õigust otsustada inimeste elude üle, pidades ennast kõrgemaks ja targemaks. 19. ,,Kuritöö ja karistuse" juured on kinni oma ajas nimeta olulisemad probleemid reformijärgse Venemaa elust, mis romaanis vastu peegelduvad. Vastu peegelduvad vaesus, alkoholism, prostitutsioon, mõrvad, mängurlus, kihistumine. 20. Kes tõlkis eesti keelde ,,Kuritöö ja karistuse"? ,,Kuritöö ja karistuse tõlkis eesti keelde A. H. Tammsaare. 21. Mis iseloomustab naturalistlikku kirjandust? Naturalistlikku kirjandust iseloomustab elukujutuse täpsus ja erapooletus, elu mustema poole kujutamine, tõe teenimine, inimese ja ühiskonna käsitlemine loodusnähtusena. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat. 22. Nimeta E. Zola tuntuim naturalistlik romaan. E. Zola tuntuim naturalistlik romaan on ,,Söekaevurid". 23
Lõpp tõusis - 14. Saj (kahanes järsult) kuni lõpuks 15 saj teisel poolel hakkas taas tõusma Keskaja 2. Poolel tõusis eluiga, u. 50 eluaastani elas normaalne mees, kui ta just enneaegselt ei surnud. Igast 1000 sündinust suri 150-300 alla 1 aasta vanust last. Hiliskeskajal sõjad olid laastavamad, epiteemiad jätkusid, põlluamajandusolud halvenesid, ometi rahvastik hakkas kasvama, kuna perest hakati rohkem hoolima, põllumajandus tehnika paranes, varanduslik kihistumine suurenes (linnades kasvas vallaliste ja lastetute osakaal) Keskaja majandus - Agraaühiskond, valdav sektor põllumajandus (80%) - Varakeskaja põllumaj. Oli vähetootlik. Sellel põhines kiriku ja aadli rikkus. - Ometi põllumajandus tegi keskajal läbi suure arengu, tootlikkus suurenes. - Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv, kuna tootlikkus tõusis. Linnade elanikkond seeläbi tõusis. - Põhilised uuendused: raskeratas ader (maa parem/kiirem kündmine), uued
Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: · A.Giddens (2009) Sociology, Polity, Cambridge. - Globalization and the Changing World, lk. 107-151. Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Milles seisneb peamine vastuolu mille põhjustajaks on ülemailmne võrgustumine? Allikas: Barney D. (2004) Key concepts, The Network Society, Polity, Oxford, lk. 25-33. 3. Sotsiaalne stratifikatsioon Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalse kihistumine, sotsiaalne stratifikatsioon, sotsiaalne ebavõrdsus; · sotsiaalne staatus; · ühiskonna avatus / suletus, meritokraatia; · stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik süsteem, kastisüsteem, seisuslik süsteem, klassiühiskond; · sotsiaalne klass, Goldthorpe'i klassifikatsioonisüsteem, valgekraed, sinikraed, eliit; · klass ja elustiil, eristumine, maitse, sümboliline võim;
• Inimene ise kontrollib ennast • Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) • Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on iisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). • Ühiskonna kihistumine Bourdie järgi : Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus Normaalolukorras • Kapitalismi tekkimine "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut.
riigikogu tegevusega. 22. Tööstuse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) -1910. a algas majanduses uus tõus tänu sõjatööstusele -impeeriumi majanduselu militariseerimine valmistuti sõjaks, hakati välja ehitama Tallinna sõjasadamat, Kopli poolsaarele ehitati 3 suurt sõjalaevatehast. -tööstuse areng toimus Venemaa huvides, tooraine toodi sisse ja valmistoodang läks Venemaa turule -tööstuse arenemine, talurahva sotsiaalne kihistumine tõi kaasa linnade kasvamise, linna elanike arv moodustas 1/5 kogu rahvaarvust 23. Rahandus ja pangandus Eesti Vabariigis (eelarved, Eesti Panga tegevus, rahareform, laenud) Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti. 1919. Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pangast kujunes valitsuse kontrollile
1) võib kandideerida Eesti parlamenti e Riigikokku 2) võib kandideerida Europarlamenti 3) vähemalt 40-aastane sünnijärgne kodanik saab kandideerida EV presidendiks Euroopa kodanik Vähemalt 18-aastane 1) võib kuuluda Eestis erakondadesse 2) võib valida valla / linnavolikogu 3) võib kandideerida valla / linnavolikogusse 4) võib valida Euroopa parlamenti Vähemalt 21-aastane 1) võib kandideerida Euroopa parlamenti Eesti ühiskonna sotsiaalne kihistumine Tugeva majandusega arengumaa Tugeva keskklassiga ühiskond, ,,banaanivabariigid" kuhu Eesti pürgib straatum üks ühiskonna kiht/klass 11 stratifikatsioon ühiskonna jagunemine klassideks või ühiskonnakihtideks sotsiaalne mobiilsus inimeste liikuvus ühe keskkonnaklassi siseselt või klasside vahel.
Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. 400-800 eKr langes Saaremaale Asva linnusasula lähedale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. [redigeeri] Muinas-Eesti Next.svg Pikemalt artiklis Muinas-Eesti Kumnast leitud ehted. 1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel loodi maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas. Viikingiaega 8.11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030
Eksami teemad: 1. Nüüdisühiskond ühiskonna sektorid koos selgitustega, ühiskonna kujunemise etapid, sektorite vahelised seosed, riigikorrad ja valitsemiskorrad, ühiskonna sidusus, jätkusuutlikkus ja heaolu. Mitmekesisus ühiskonnas =pluralism. 2. Ühiskonna majandamine majandusressursid e tootmistegurid, riigiroll majanduses, turumajanduse toimimine, tööturupoliitika, maksusüsteem, eelarvepoliitika, rahvusvaheline majanduskoostöö. 3. Indiviid ühiskonnas sotsiaalne kihistumine, heaolu, vajadused ja tarbimine, sotsiaalpoliitika, inimeste erinevad rollid ühiskonnas ja nende analüüs, kodanikukaitse. Vältida tuleks emotsionaalseid vastuseid. 4. Kaasaja maailma mitmepalgelisus maailma kultuuriline mitmekesisus, riikide erinev valitsemine, globaalprobleemid, rahvusvaheline koostöö, kaasaegse tehnoloogia mõju ühiskonnaarengule. -Euroopa Liidu kodakondsus iga EL liikmesriigi kodanik saab kasutada poliitilisi õigusi, kui ta elab püsivalt liikmesriigis
Poliitiline stabiilsus Elanike säästud ja Vanuseline koosseis Standardid laenukoormus Riiklikud subsiidiumid Eelarve tasakaal Hariduslik koosseis jms Rahvusvahelised Välisriikide Rahvuslik koosseis lepingus majandusolukord Rahvusvahelised Sissetulekute Migratsioon suhted kihistumine Valimised Regionaalse Eetilised hoiakud majandusarengu eripärad Mikrokeskkonna analüüs Mikrokeskkond kujuneb tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerid (kliendid/tarbijad, konkurendid, hankijad) Mikromajanduslik analüüs on tegevusala (nt raudtee- või transpordiäri) analüüs, kus tuleb jälgida järgmiseid näitajaid: · peamised edutegurid majandusharus;
Alleel A on assotseerunud haigusega D, kui inimestel kellel on D, esineb ka A märkimisväärselt rohkem (või vähem). Assotsiatsioonil võib olla mitmeid põhjuseid, kõik pole geneetilised: (1) otsene seos: alleel A muudab selle kandja vastuvõtlikumaks haigusele D, mis ei tähenda, et alati haigestutakse; (2) looduslik valik: isenditel, kellel on haigus D, jäävad suurem tõenäosusega ellu ja saavad järglasi kui neil on ka alleel A; (3) Populatsiooni kihistumine: populatsioon sisaldab mitmeid alahulki ja juhuslikult on nii D ja A ühes alahulgas; (4) tüüp 1 viga: tavaliselt testitakse suure hulga markerite seost haigusega ja kui ühelgi pole tegelikult tõest seost, siis 5% tulemustest on olulised. Assotsiatsioonuuringuid on kergem läbi viia kui aheldusanalüüsi, kuna ei vajata spetsiaalseid perekondi. Oluline on kontrollrühma valik. Assotsiatsiooniuuringul kaks lähenemist. Esimene on common
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht. b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II
Neid on eri kohtades, näiteks hiigelkanjonite seintes ja lõuna poole jääval vanal maastikul paikneva kraatri servas. Sageli ulatus kihtide arv lausa mitmesajani. Need on tõendus selle kohta, et minevikus võis vesi olla Marsil olulise tähtusega. Maal nimetavad geoloogid merevee toimel tekkinud kivimikihtide toimel tekkinud kivimikihte settekivimiteks. 2010. aastal tegi Mars Reconnaissance Orbiter väga suure teravusastmega pildi Gale'i kraatrist (lisa3). Fotol on kihistumine palju selgemini nähtav kui ühelgi varasemal fotol. Kõige alumine kiht on savi, mille moodustumiseks on vaja voolavat vett. Veidi kõrgemal kraatriseinas on saviga segunenud sulfaatide kiht. Sulfaadid moodustuvad niisketes tingimustes ja settivad, kui vesi aurustub. Kõige peal on terve rida kihte, mille puhul ei ole põhjust arvata, et need oleksid moodustunud niisketes tingimustes. Kraatri sein on kaks korda
Eestis kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus. Suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn. Majanduslikku arengut mõjutas oluliselt ka raudteede ehitamine. 1870. Aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati veel mitmed raudteed Eesti erinevate linnade vahel. Tänu raudteede rajamisele avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused. Kaubandus arenes nii välisriikidega kui ka riigi siseselt. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning üleüldine suhete areng tõi endaga kaasa linnastumise. 19.saj lõpul elas Eesti linnades (!) kokku juba 181 000 inimest. Kokku oli 12 linna. Nendest suurimad Tallinn Tartu, Narva.19.sajandil(esimesel poolel) domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtivad positsioonid tsunftides ja kaupmeeste gildides. Tasapisi kasvas ka eestlaste arv linnades, kuid juhtis positsioon jäi siiski sakslaste kätte. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus.
riigiarengu aste) põlluharijate kooslused (2) moodne territoriaalriik (3.) Moodsa territoriaalriigi jooni on kõikjal, ka Vana-Roomas, Vana-Liivimaal. Eesti puhul kujunes moodne territoriaalriik läbi vapustuste (Liivi sõda). Territoriaalriigi teket iseloomustabki absolutismi teke (võimu tsentralisatsioon). Kui territoriaalriik kujunes maj arenguprotsesside mõjul, siis seadusriik industrialiseerimisega. Seadusriigi põhjused: varanduslik kihistumine, suurem iseseisvus riigil ülesanne tagada tööjaotuse õiglane funktsioneerimine (riiklik sotsiaalkindlustus) hüvedejaotuse probleem. Tekivad suured rahvusriigid, demokraatia. Riikide teke lepinguteoorias – rahvas loobub vabadusest teatud motiividel (sofistid – kaitsevajadus; Grotius – suveräänne on rahvas, mitte monarh; Hobbes – kõikide sõda kõikide vastu – enesesäilitamise tahe, kus rahu tuleb saada relvade abil, selleks aga on
Mittetulundussektor ehk KODANIKUÜHISKOND- inimeste tegevuse eesmärk ei ole valitseda või TEENIDA KASUMIT (nt. MTÜ,sihtasutused,seltsingud) Kodanikuühiskond on vahelüli avaliku sektori, erasektori ja inimeste eraelu vahel. Eestis on kolmandas sektoris 4-5% inimesi Roll ühiskonnas- mõjutada poliitilisi otsuseid aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti 2.4 Kihistumine KIHISTUS=STRATIFIKATSIOON Inimsed on jagatud kihtidesse ehk straatumitesse, teisiti öeldes on tegu ühiskonna sotsiaalse kihistumisega erinevate tunnuste alusel Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise (nt seoses väga kiire arengutempoga vms). jaguneb – horisontaalne (ühest linnas teise, ühest majandusharust teise) vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks või vastupidi, keskklassist kõrgklassi)
institutsioonidele, mis tagavad lepingute täitmise. · Oluline on ka kolmas põhjus. Lepinguga võib olla lepingupartnerite tegevus määratletud nii, et nad ei saa probleemjuhtudel reageerida parimal võimalikul moel, mis võib kahjustada ka kogu lepingu efektiivsust. Positiivselt vaadates lepingute sihipärane mittetäielikkus (avatus) on õpiprotsesside eeldus avatud tulevikus. Institusioonide kujundamine: Ühiskonna arenedes toimub institutsiooniline kihistumine, mis tuleneb eelkõige konkurentsisurvest ajendatud uutest avastustest ja teadmistest koostöövõimaluste osas. Siiski tekib pidevalt ka uusi probleeme ja institutsioonilise keskkonna muutmise vajadusi. Institutsioonilise kihistumise tulemuseks on institutsioonide juhtimise suurenev keerukus. Võrdlev institutsioonianalüüs: Institutsioonide hindamine peaks põhimõtteliselt toimuma võrdleva institutsioonianalüüsina lähtuvalt status quost. KOOSTÖÖKASUDE LOOMISE VORMID 1
3. Toitaineterikkamaks tegemine. Näiteks kuldne riis (Golden rice) sisaldab 3 transgeeni, mille abil riisi endosperm (söödav osa) sünteesib -karoteeni, ehk A-vitamiini eellast. Lisaks on tehtud kõrgenenud soolataluvusega, terminaator-geenidega (paljunemisvõimetu taim) jpt. 20. Kus on ookeanide produktiivsus kõrgeim, miks? Troopilistes piirkondades kipub ookean olema püsivalt kihistunud: soojem ja hõredam vesi üleval ning külm ja tihedam vesi all. Parasvöötmes on selline kihistumine vaid suvel, talvel, kui vesi pinnal jahtub, seguneb kogu vesi läbi. Kui segunemine ookeanis on vähene, siis saavad mineraalained ülemises tsoonis, kus toimub fotosüntees, otsa ning nende puudus hakkab oluliselt limiteerima primaarset produktsiooni. Seda eelkõige sellepärast, et mineraalainete ringe selles tsoonis pole kinnine. Osa surnud orgaanilisest ainest koos temaga seotud mineraalainetega vajub raskusjõu mõjul sellest tsoonist välja ja settib põhja.
Hapnikku kasutatakse:Hingamiseks (Kõik organismid, ka taimed),surnud organismide jäänuste lagundamiseks. Eesti järved eri aastaaegadel - Vee temperatuur on järvedes kaldast eemal,pinnakihis juulis augustis enamasti 19 kuni 20°C, eriti kuumade ilmadega kuni 26 - 28 °C.Kui sellega kaasneb kestev tuulevaikus ja tugev järvede õitsemine, võib järves ka kesksuvel tekkida öösiti hapnikupuudus. Järved hakkavad jäätuma novembri lõpul,jääminek toimub u. aprilli lõpul. Vee kihistumine seguneb 2x a, kevadel ja sügisel. Suvel on kihistunud. Külm põhajs ja päikese soe peal. Talvel vastupidi. Külm jääall, soe põhjas. Termokliin- ehk metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temp järsult 1-3°C iga meetri kohta. Veeõitseng- Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng):
metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on naatrium ja magneesium kloriid. See katab maismaast 71%, ometigi moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur kiiresti. Termokliin on piirkond kus temperatuur järsult langeb ja peale seda on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (4C). Vees lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus
maailmapilt Euroopa kaubanduse raskuspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile Lissabon, Amsterdam Õpiti tundma uusi taimi ja linde: kartul, mais, tomat, tubakas, kakao, küüslauk, kalkun Kasvas väärismetallide vedu Euroopasse- kulla ja hõbeda väärtuse kiire kahanemine, toiduainete hindade kasv, süvenes varanduslik kihistumine Maailma jagamine mõjusfäärideks Tordesillase leping 1494. a Hispaania ja Portugali vahel 2) Ameerikale Indiaanlaste kõrgkultuuride hävitamine- kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse, pühakojad ja kunstiteosed hävitati. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, üle jõu käiva töö (kaevandus) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid jne) tõttu.
1. Kõik nad on konstitutiivsed lähenemisviisid, st igaüks üritab defineerida poliitikat seletava analüüsi ainsat põhiühikut. 2. Kõik nad seletavad poliitikat üksikisikute läbikäimise ja tegevuse kaudu, kus üksikisikud kasutavad poliitilist süsteemi oma isiklike huvide saavutamiseks. ELIIDI LÄHENEMISVIIS Üldmõisted 1. poliitikat defineeritakse kui võitlust võimu pärast 2. poliitilist maailma iseloomustab poliitiline kihistumine (stratifikatsioon).: Eliidi lähenemisviisis on vaid kaks peamist kihti: 1. Eliit - kiht, mis teeb enamiku (poliitilisi) otsuseid ja saab vastavalt enamiku hüvedest, kutsutakse eliidiks. 2. Mass - kiht, mis teeb vähem ja saab vähem nimetatakse massiks/ inimhulgaks. Seda süsteemi iseloomustab nn püramiidistruktuur: Valitsev eliit Allasutused (valitsus, kes viib täide eliidi direktiive)
Nt. Viktoriaanliku ajastu mees ei näinud enda naist kunagi alasti. Seisuslik korraldus Aadli osakaal ühiskonnas, mõõga ja mantliaadel: Prantsusmaal, nagu Euroopas keskmiselt, moodustas aadel ligikaudu ühe protsendi rahvastikust, siis Hispaania aadelkonda kuulus 58% ja Poolas koguni 810% (poola aadlikel ei olnud osadel isegi maad ning käisid ringi puumõõkadega). Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes, tihti võisid olla ka talupojad rikkamad. Sveitsis ja Madalmaade põhjaprovintsides 0%. Varauusajal hakkas aadel rohkem majandama oma maaga või ettevõtlusega, astuti tsiviilteenistusse, tema rikkus tuli rohkem maast kui sõjakäikudest. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõgaaadlit ning riigiteenistusse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit.
teke. mõned suuremad linnad näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna majandusprobleemid haldamine, kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, säilitamine transpordiprobleemid
Samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel. Abu-Simbeli kaljutempel, mis raiuti välja veeuputuse tõttu ja pandi kõrgemal uuesti kokku. 6. Vana Mesopotaamia neli ajastut. (õp. Lk. 19-25) Mesopotaamia on Kreeka keeles kahe jõe vaheline ala. Mesopotaamia on tänapäeva Iraagi ala. Tsivilisatsiooni kolm tunnust: · Riigi olemas olu · suured linnad · sotsiaalne kihistumine · Kirjaoskus Mesopotaamia ajastud · Sumeri - akadi ajastu (kestab umbes 2 tuhat aastat, 4000 eKr - 1800 eKr.) · Vana-Babüloonia - kestab umbes 300 aastat (1800 eKr - 1500 eKr) o Tuntuim on sellest ajast Hammurabi ja tema seaduste kogu, mis oli reljeefidele graveertitud. Suurim kaubalinn · Asüüria ajastu - ~1500 eKr - 605 eKr o Asusid elama Põhja-Babüloonia mägedesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
