1. Sotsiaalne kihistumine - kuna ühiskonnad on mitmekesised, kohtame seal ka väga erineva jõukustaseme, positsiooni, haridustaseme, oskuste, teadmiste ning mõjukusega inimesi. Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid. Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb
REGIONAALNE KIHISTUMINE Referaat Tallinna Ülikool 1. SISSEJUHATUS Selle essee pealkiri on ,,Regionaalne kihistumine", ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud. Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi? Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi. Alustan ajast, mis valitses meil enne majanduskriisi, kus Eestis...
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri
TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ..
Temperatuur, sooslus, tihedus. Kihistumine. Ookeani ja atmosfääri tsirkulatsioon. Õppejõud Peeter Pall Vertikaalne temperatuuri käik vees. Maailmamere keskmine temperatuur on ~3,5°C. Termokliin veekiht, milles temperatuuri muutumine vertikaalsihis on suurim (võrreldes temperatuuri muutusega sele kihi peal või all asuvates kihtides). Joonis 1. Temperatuuri vertikaalse käigu erinevused poraalaladel (puudub termokliin), parasvöötmes ja troopikas. Ookeani vesi on 2-3% tihedam kui puhas vesi. Maailmamere vesi on kihistunud tiheduse järgi, kihid on üksteisest hästi isoleeritud. Tänu sellele saab teada, kust vesi tuleb ja kuhu vesi läheb. Joonis 2. Tihedus sõltub soolsusest ja temoeratuurist. Erineva temperatuuri ja soolsusega veed võivad olla sama tihedusega. Mida suurem on soolsus, seda madalamal temperatuuril vesi külmub. Magevesi on kõige tihedam 4 kraadi juures, mereves...
väärtuseid. Moderniseeriumine toimub linnastumisega ning tehnika arenguga. Inimesed saavad järjest targemaks ning sureb välja küttiminekorilus. Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid. Mõisted: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon – Inimestel on ühiskonnas erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Eliit – Inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid. Sooline kihistumine – erinevused meeste ja naiste vahel, seotud ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega.
Eesti riigis on kaua aega olnud probleem ning see on see, et Eesti rahvas ei ole sotsiaalselt sidus. Sotsiaalne sidusus tähendab ühiskonna suutlikkust kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Riigi jaoks on sotsiaalselt sidus ühiskond tähtis. Kõikidel inimestel peab olema juurdepääs tööle, haridusele jne. Eestis pole need asjad veel kõigile kättesaadavad. On olemas kaks probleemi, mis takistavad ühiskonnal olla sotsiaalselt sidus, need on sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne kihistus tähendab rahvastiku astmelist järjestust, mille aluseks on ressursside jagunemine, näiteks et mõndadel inimestel on kergem saada tööd ja haridust kui teistel või näiteks vaesemad ei suuda advokaati lubada endale. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises. Riik ja inimesed peavad midagi ette võtma, et Eestis vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust
1. Milles väljendub sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne kihistumine väljendub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele. 2. Mille alusel jaotatakse ühiskond sotsiaalseteks klassideks? Ühiskond jaotatakse sotsiaalseteks klassideks lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest. 3. Milline on kõige tavalisem klassijaotus ühiskonnas? Millel see põhineb? Kõige tavalisem klassijaotus on: alam-, kesk- ja kõrgklass. Selline klassijaotus põhineb inimeste jõukusel. 4. Mis on sotsiaalne mobiilsus ja milised on selle liigid?
Ühiskonna areng 1. Tööstus- ja teenindusühiskonna võrdlus Tunnus Tööstusühiskond Teenindusühiskond Aeg 19. sajand 20. sajandi I pool 20. sajandi II pool Ettevõttetüüp Talu, mõis, tehas, ühismajand FIE, OÜ, AS, rahvusvahelised (peamiselt ühe riigi piires) suurettevõtted Töökoht Peamiselt linnas sõltus töökohast Sõltub töötasust ja omast tahtest ja transpordist (töötan seal, kus tahan) Tehnoloogia Tööpink, konveierliin Automatiseeritud kõrgtehnoloogia Töögraafiku mõjurid Nõudlus, tooraine, elektrikatkestused Nõudlus, tervis, vaba tahe, seadusandlus Sotsiaalkindlustused Abikassad, vanaduspensionid Riiklik haigekassa-...
Ja millised on vastutendentsid (nt uut tüüpi solidaarsuste, võrgustike teke)? Ökokogukonnad. Kihistumine stratifikatsioon, ja klassid (jaotame ühiskonna mingite tunnuste järgi nt vanus rahvastikupüramiidid.) Ühiskonna liikmete vahel erinevusi: # Bioloogilised (vanus, sugu, ,,rass") # Isiklikud omadused (väärtused, võimed, intelligents, oskused) # Ühiskondlik positsioon (koht ühiskondlikus tööjaotuses, roll) Stratifikatsioon e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). Ühe straatumi (kihi) liikmetel on tavaliselt sarnased võimalused (life-chances; majanduslikud ja kultuurilised millised võimalused) ja elulaad (life-style; sotsiaalsete suhete mustrid, materiaalne tarbimine, kultuur milliseid valikuid teeb, moraalsed otsused) ja neil on tihti ühine identiteet, kokkukuuluvustunne (nt. millest räägitakse)
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
Jäämäed Kuidas tekivad jäämäed Merevee temperatuur sõltub saadavast päikesekiirguse hulgast. Merevesi võib olla vedel ka alla miinuskraadide juures. Miks? Lainete mõjul võivad jää servast lahti suured jääpangad ehk jäämäed, mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa ...
(nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei Majanduslik ühishuve - meedia, korrastatud linnaruum, infrastruktuur (teed, tänavad), kindlustussüsteem (pension, abiraha) Inimene - ühiskondlik olend, kes suudab elada ja areneda üheskoos teiste omasugustega, vajab suhtlemist Kultuur - inimtegevus ja selle tulemus Moraal - kirjutamata seadus Õigus - riigi kehtestatud kohustuslike käitumisreeglite kogum Sotsiaalne kihistumine - ühiskonnaliikmete ligipääs toodetud hüvedele, jõukusele, sellest on erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon Sotsiaalne klass - jaotatud majanduslikest võimalustest ja jõukusest ühiskonnas. Määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil. Eliit - inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile suudab mõjutada ühiskonnaelu ja otsuseid (poliitiline, ametnike, äri, loome, sõjaväeline, akadeemiline) Mass - suurearvuline ja ebamäärne inimhulk
ehitamiseks-remondiks. c) Paberitööstus : · Türi ja Kohila paberivabrikud, Pärnu tselluloosivabrik · Eestis valmis 70% Venemaa paberist d) Tsemenditööstus Kundas ja Aseris e)Raudteede ehitamine muutis asustuspilti ja parandas suhtlemist: · Paljud alevikud ja väikelinnad tekkisid raudtee juurde · Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga 4. Linnastumine a) Seda soodustasid: · tööstuse kasv · sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise
Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr · Arhailine vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline õitseaeg 480-323 eKr · Hiline hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise
I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, kooli...
Efektiive valitsus suudab arvestada kõigi rühma huve. Jätkusuutlik valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. Rahvastik väheneb ja vananeb. Sündimus on suremusest madalam. Mõnes riigis jällegi ülerahvastatus. Võõrtööjõu kasutamine võib parandada olukorda nt. Nagu USA-s . RAHVASTIKU KVAL. NÄITAJAD:Inimetse haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon.Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kijtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud.klassidesse jaotamisel pole määrav majanduslik positsioon vaid ka elustiil. Kõrgklass-eliit, keskklass, alamklass. Mass-tavainimesed nt keskklass. OMISTATUD STAATUD- SUGU, RASS . SAAVUTATU DSTAATUS-valikute, teenete tulemus. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed(linn, maa) , rahvuslikud, ususlised. 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne)
Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust
Ühiskond Jätkusuutlikkus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Riik- Poliitiline moodustis. Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene). Sotsiaalne kihistumine- Erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik v rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste ...
Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal.3) kihistub ühiskond poliitiliselt selle järgi milline on kellegi juurdepääs võimule. Talcotto Parsons-arvates täidab strafikatsioon olulist rolli ühiskonna intrigeerimisel. Ta pakkus välja 3 kriteeriumi analüüsimisex: 1.kvaliteet- inimese teatud omadused.2.täitmine- teatud rollide teostamine.3 (raha, teadmiste, kapitali) valdamine. Sotsiaalsete lõhede tüübid: 1.varanduslikud lõhed 2. piirkondlikud lõhed 3
harima mehed. Miks metalliajal eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Käsitöö eraldus põlluharimisest ja karjakasvatusest, kuna tootlikum põllumajandus võimaldas oma ülejääkidega tekkida sellisel ühiskonnakihil, kes ise ei pidanud toidu hankimisega tegelema ja käsitöölised vahetasid oma tööde vastu põllumajandussaadusi. Miks metalliajal kujunes klassiühiskond? Eraomandi kujunemisega tekkis varanduslik ebavõrdsus, algas kihistumine. Miks metalliajal hakati sõdu pidama? Sellepärast, et kihistumine ja ahnus sundis inimesi ülejääke varastama; soov teiste varandust omandada( loomad, vili, tööriistad) TSIVILISATSIOON Selle tekkimiseks võis olla kaks põhjendust: 1) Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid( või juhatas neid hädavajalikel töödel). Seeläbi kasvas nende enese prestiiz ja rahvas hakkas neid usaldama. Seega valiti välja liider/liidrid
teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inimvajaduste hierarhia tähendus) · Bioloogilised erinevused: sugu, rass, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, seksoriendatsioon. · Sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus. · Sotsiaalne kihistumine: Ülemklass- rikkad, parem haridustase, omnd, parem tervis Keskklass- inimesed, kes saavad hakkama, tegelevad oma hobidega ja säästavad raha. Alamklass- vaesed, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi, madalam haridustase, viletsaim tervis. Asotsiaalid- inimesed, kellel pole sissetulekut, elukohta, perekonda. · Inimvajaduste hierarhia: enesetoetusvajadus, tunnetusvajadus, kuuluvusvajadus, turvalisusvajadus, füsioloogilised vajadused.
Eesti piimasaadusi sai tänu raudteele turustada Peterburis. Piimakarjakasvatus aga nõudis suuri eelnevaid investeeringuid, mis tõttu jäi ta peamiselt mõisamajanduse koostisosaks. Toimus põllumajanduse intensiivistumine. Hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. Erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele. Maaharimise arengut soodustas vastavate teadmiste levitamine talurahva hulgas. Külades süvenes sotsiaalne kihistumine. Jõukate suurtalunike kõrval hakkas domineerima iseseisvate väikepõllumeeste kiht. Suurenes maatameeste ja kehvikute hulk, kes elatusid iseenda tööjõu müügist. Maapuudus kujunes tervavaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tööstuse arenemine Laiendati varem olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid ning uusi tööstusharusid. Juhtiv tööstusharu oli tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur Narvas oli Eesti suurim. Kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal.
Inimesi saab laias laastus jagada kahel alusel. Bioloogilised ehk kaasa sündinud omadused, mis on sünni hetkel juba olemas. Need on sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rass, seksuaalne orientatsioon. Sotsiaalsed erinevused, mis sõltuvad inimese vabast tahtest, on tekkinud kõrvalisest mõjudest. Sotsiaalsed erinevused on omandatud, näiteks haridustase, jõukus, elukoht, maailmavaade, ühiskondlik aktiivus, perekonnaseis. Rahvust on raske määratleda, kumba see kuulub. Sotsiaalne kihistumine on erinevused suurte inimgruppide vahel ühiskonnas. Kihistumine on paratamatu. Tolerants peaks aitama nendest lõhedest üle olla. Sotsiaalne kihistumine mõjutab mitmeid asju. Inimese positsiooni ühiskonnas kes on eliit, kes on alamklass. Suhteid erinevate gruppide vahel kes valitseb keda. Kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõikide valdkondade arengut. Rollimäng 1) Mustanahaline rikastab meie ühiskonda
Võrumaa Kutsehariduskeskus FASSAADIPLAATIDE VÕRDLUS Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Tempsi GRANITO fassaadiplaat..............................................................4 Tempsi COLORE fassaadiplaat.............................................................5,6 Kokkuvõte................................................................................................7 Sissejuhatus Selles referaadis võrdlen kahte erinevat fassaadiplaati, Tempsi GRANITO fassaadiplaati ja Tempsi COLORE fassaadiplaati. Materjal on võetud internetist. Tempsi GRANITO fassaadiplaat Tempsi GRANITO ehitusplaadid on valmistatud Tempsi BASE tsementlaastplaadist on kaetud erinevas fraktsioonis loodusliku kivipuruga. Põhivalikusse ...
Perekonnaseis Sotsiaalsed tunnused määravad inimese positsiooni ühiskonnas. Haridustase Ametigrupp Klass (sissetuleku järgi) Hõivestaatus (pensionär, õpilane, töötu jms) Kuna ühiskond on mitmekesine, peavad poliitikud leidma viise, kuidas huvisid tasakaalustada ja lepitada nii, et ühiskonnas ei tekiks konflikte. On mõeldamatu, et valitsus ajab poliitikat, mis on kasulik näiteks vaid pensionäridele. 1.2 Sotsiaalne kihistumine Avaldub ühiskonnaliikmete erinevas juurdepääsus ühiskonnas toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnas. Sooline kihistumine erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooniga Rahvuslik või rassiline kihistumine seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimalustega
Leiutati põlluharimises väga oluline tööriist ader, mille lõiketera oli metallist. Mehe tähtsus ühiskonnas hakkas tõusma, sest põlluharimine muutus meeste tegevusalaks. Mehed kasvatasid karja, tegid põllutöid, valmistasid põlluriistu, kaitsesid kogukonda vaenlaste eest. Toimus uus ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest ja muutus omaette tegevusalaks. Koos tööjaotusega tekkis ka kihistumine. Kuna viljasaaki jäi üle, siis tekkis eraomand, kuid kõigil ei olnud eraomandit ja seega tekkis ka sotsiaalne ebavõrdsus ja kihistumine. Kõige vähem oli ühiskonnas ülikuid, kuid nendel oli kõige rohkem õigust. Palju oli vabu linnakodanikke ja ka orje. Rauaaeg algas siis, kui hetiidid leiutasid raua toorsulatuse. 5. Selgita, kuidas tekkisid tsivilisatsioonid (Catal Hüyük, sekundaarne, primaarne, eeldused, tunnused, viljakas poolkuu, kirja tekkimine, riiklus).
9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? 13.Millised linnusetüübid kujunesid välja keskmisel rauaajal ja viikingiajal? 14.Kuidas kujunes Teie arvates keskmisel rauaajal ja viikingiajal ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. 15.Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingiajal. 16.Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga? Mis neid muutusi põhjustas? 17.Mis märgid viitavad muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotuses kujunevale riiklusele? 18.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge kinnituseks 2 näidet. Vastused: 1. Võis küll, kuid pole teada, kuna tuli Jääaeg. 2
gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle 15. too välja monopoliseerimiseks. Nii peavadki mittedemokraatliku ja nad otsima endale liitlasi ning demokraatliku ühiskonna minema kompromissidele, et kihistumise mudelid saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu nimetataksegi 16. mis on sotsiaalne nüüdisdemokraatiat polüarhiaks. kihistumine Sotsiaalne kihistumine tähendab 12. too välja viis jätkusuutliku seda, et inimesed on jagatud arendamise põhimõtet kihtidesse ühiskonna jaoks oluliste 1)majandus ja keskkond on tunnuste järgi. ühendatud 2)Kohustus tulevaste põlvkondade ees 3)sotsiaalne õigus-kõikidel on õigus puhtale ühiskonnale 4)kultuuris väärtustatakse mitmekesisust
Riigid : Omaan, Bahrein, Brunei, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid Tavalised arengumaad SKT on madalam kui kõrgelt arenenud riikidel Põhiline on põllumajandus, kasvab ka tööstuse osatähtsus Haridustase on madal. Puudub koolikohustus Suur sündimus ja suur noorte osakaal rahvastikus Kvalifitseeritud tööjõu nappus tööpuudus Suured majanduslikud erinevused riikide erinevate piirkondade vahel Suur varanduslik kihistumine Põllumajandussaaduste ja tooraine eksport ning massitarbekaupade transport Püüdlused : toit, elukoht, tervis (vaktsineerimine) Riigid : Hiina, India, Brasiilia, Türgi, Egiptus, Mehhiko Vähim arenenud riigid SKT on väga madal Väga madal haridustase Peamiselt tegeletakse põllumajandusega Samuti tegeletakse elatusmajandusega Rasked loodusolud : põud, üleujutused, vähe looduvarasid.... Pidevad kodusõjad ja rahutused
2500 ekr vase ja tina segu pronks - millest tehtud tööriistad olid varasematest teravamad ja vastupidavamad. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ning varanduslik kihistumine. 1500 ekr Väike-Aasias raua toorsulatus - Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi ning seetõttu hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, tõi kaasa suu-reneva
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur
aastal „Vihane kunstnik“, mis on esimene Eesti ja Lõuna-Korea koostööfilm. Samuti on ta ka pälvinud 2012. aastal filmiga „Taak“ PÖFFi parima režissööri preemia. Selle taustainformatsiooni kõrval köitis mind filmivaliku tegemisel ka sünopsisest õhkunud müstilisus, teatav abstraktsus, ning päevakajaline teema, millele polnud ise varem sügavamalt keskendunud – Lõuna-Korea lääneliku ühiskonna võlud ja valud, järjest suurem kihistumine ja tavainimese probleemid. Lisaks oli hilisõhtusele seansile tulemas külalisena ka Jeon ise koos näitleja Hyejung Cho ja filmi produtsendiga. Juba treileris lummas mind stseenides aset leidev värvide mäng ning filmis võlus see mind veelgi rohkem – iga toon ja värv näis kaasa rääkivat loo kulgemisele, kaadrid oli nii värvidelt kui ka olemuselt rahulikud ja vaiksed, kuid samas rõhuvad. Nii sisuliselt kui ka kinematograafiliselt
Härjad andsid sõnnikut ja see tõstis põldude viljakust. 1840-50 lõppeb nälgade jada. Eestlased teenisid suurt kasumit kartulist viina tegemisega.(P-E) Lõuna eestis tehti viina linasest ja sp tõusid lina hind 3x. Kaugu eestis tegeleti venamaalt toodud salaviina müügiga. 1853-56 Krimmi sõda, seda finantseeriti raha trükkimisega, aga tekkis inflatsioon. Käivitus tööstusrevolitsioon. 1870 raudtee eestis, peterburi turg avanes ja eesti pääses põllu.maj kriisist. Külaühiskonna kihistumine perioodil Liivi sõdade lõpp-Põhjasõda.(Rootsi aeg) Kihistumine väheneb. Maavabade teeneid sõduritena ei vajatud, maavabad muutuvad vabadeks talupoegadeks, väiksed maksud lihtsalt tõstetakse, vabad talupojad muutuvad adratalupoegadeks. Üksjalad, träälid kaovad. Vabadust osta ei saanud. Adratalupoegade kiht langed justkui pärisorjusesse. Külaõiguste kadumine, nt kalastamise või marjade korjamseks pidi külaelanik küsima luba külavanemalt, see läks üle mõisnikule
Vase ja tina sulam sai uues ajastu alguseks. · pronksiaeg loobuti kivist tööriistadest. Leiutati ader, mille lõiketera oli metallist. Kasvas mehe tähtsus ühiskonnas. Võimalikuks sai teine suur ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest. kuna tekkisid toiduülejäägid siis hakkas kujunema eraomand esmalt loomad siis põllumaad. Tekkis varanduslik ebavõrdsus algas kihistumine. Kõige vähem oli rikkaid ülikuid, kõige rohkem oli vabu lihtkogukondlasi. Enamikus muistsetes ühiskondades olid ka orjad, kes polnud vabad, vaid kuulusid kellelegi. · Rauaaeg algas siis, kui hetiidid (väike-aasias) leiutasid raua toorsulatuse. 5. Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal a) primaarne tsivilisatsioon esmane tsivilisatsioon , kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt.
Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Perekondade teke,varanduslik kihistumine,ebavõrdsus,tekivad erinevad klassid,sõjaväed,riigi teke,huvi kultuuri ja hariduse vastu.Tsivilistatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad,nim ka varasteks kõrgkultuurideks ~5000 a.t.On toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele(alates pronksiajast)Varanduslik kihistumine,riikluse teke,kirja olemasolu(5000 a.t sumeritel Mes.ja egiptlastel)vaimne tegevus koolides(koolide teke,kirjanduse,teaduse ja kunsti areng,vaatlused ja religioonid
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel
Vaesusriski piirkond leibkonnad, kelle sissetulek ületab absoluutse vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist. Vaesusriski vaba kiht leibkonnad, kelle sissetulek ületab vaesusriski piiri. 36. Kuidas seletada üleilmset vaesust? Õpikus on toodud 6 põhilist vaesusegakaasnevat aspekti, nimeta need ja kirjelda neid. 1.Tehnoloogia- puudumine, inimtööjõud 2. Rahvastiku kasv 3. Kultuurilised mustrid- vaesed on traditsioonides kinni 4. Sotsiaalne kihistumine Gini koefitsent ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on koefitsent, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 5. Sooline ebavõrdus- naised on kodus ja kasvatavad lapsi,mehed töötavad. 6. Ülemaailmsete jõudude suhted- Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine, rikkus läks vaestelt rikastele. 37.Mida väidab üleilmse vaesuse põhjuste kohta moderniseerumisteooria? Millisena näeb see teooria
Aafrika pügmeed Aafrika pügmeed ehk negrillod on Kesk-Aafrika rahvad. Aafrika pügmeed hõlmavad mitut erinevat rahvast. Pügmeede ühiseks tunnuseks on lühike kasv. Nende arv väheneb ja mitmed nende etnilised rühmad on väljasuremisohus. Eluviis Aafrika pügmeed ei ole paiksed. Nad elavad väikeste rühmadena ürgmetsades ning tegelevad põhiliselt küttimise ja korilusega. Jahil ei käi ainult mehed, vaid ka naised. Puuduvad sotsiaalne kihistumine ja sooga seotud tööjaotus. Ohustatus Aafrika pügmeede eluruumi on vähendanud vihmametsade raie ja aletegemine. Paikseks muutumine on lõhkunud nende ühiskonnakorraldust. Paiksed pügmeed on sõltuvad naabruskonna mittepügmeedest, kes kasutavad neid odava tööjõuna, mõnikord võtab selline sõltuvus lausa pärisorjuse kuju. Aafrika pügmeede seas levivad ka nakkushaigused ebahügieeniliste elutingimuste tõttu. Nissi Põhikool
20. Sotsiaalsed v>rgustikud, nende tShtsus inimese sotsiaalses toimetulekus Sotsiaalsed võrgustikud koosnevad esmase ja/või teisese grupi suhetest. Igal inimesel individuaalne sotsiaalne võrgustik, mis toob talle mitmesugust kasu terve elu jooksul. Sotsiaalsete võrgustike koostis on muutuv ja ta varieerub inimese elu jooksul pidevalt. On kasulikud, kuna pakuvad inimesele sotsiaalset toetust. 21. Sotsiaalne ebav>rdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Sotsiaalne kihistumine on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõikides ühiskondades on 3 kõrgelt hinnatud ressurssi (võim, prestiiz, omand), mis on ebavõrdselt jaotunud. VÕIM on Max Weberi definitsiooni järgi võim inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele. Autoriteet käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega (politseinik, õpetaja, lapsevanem) ja seda aktsepteeritakse teiste ühiskonnaliikmete poolt. Mõjuvõim on inimese võime veenda teisi järgima enda tahet. See põineb
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku kasvamist ja kahanemist ning liikumist. 4. Mis on rahvastiku iive? Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 5. Mis on sallivus? Sallivus ehk tolerantsus inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. 6. Sotsiaalne kihistumine: mis see on? kas Eesti on sotsiaalselt kihistunud? Sotsiaalne kihistumine on ühiskonnas eksisteeriv paremusjärjestus ehk hierarhia. See on inimeste jagunemine klassidesse vastavalt sotsiaalsele staatusele. Sotsiaalse staatuse määravad inimese sissetulek, elukutse prestiiz ja haridus. Eestis peetakse väga tugevalt kihistunuks. Rikaste ja vaeste erinevus on meil suur. 7. Mis on sotsiaalne sidusus, mis sotsiaalne tõrjutus? Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekus tagada
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Põhjused: · Tõsised ühiskondlikud probleemid 1. õigused 2. varaline kihistumine · Keskaegsed tsunftid · Ei oldud rahul kuninga olemasoluga 1. aadlikud tahtsid rohkem võimu 2. talupojad polnud rahul tõusvate maksudega 3. rikkad kodanikud olid vaimustunud valgustusest 17.06.1789 Rahvuskogu 09.07.1789 Asutav kogu 14.07.1789 Bastille kindluse vallutamine 04.08.1789 "kaotati" feodaalkord ja privileegid 26.08.1789 IKD Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06
Paldiski, lõunapiiriks Rapla ja idapiiriks Loksa linn. Linnastumisega kaasnevad nii positiivsed, kui ka negatiivsed mõjud. Positiivseteks mõjudeks võib lugeda linnade arenemise, tootluse suurenemise, suurema tarbimise, majandusliku tõusu, paremad võimalused suhtlemiseks, suuremad valikud ning võimalused. Negatiivseteks mõjudeks oleks siis suurema rahvamassi tõttu suurem saastatus, inimesed kaugenevad teineteisest, mõeldakse majanduslikult ning egoistlikult, varanduslik kihistumine, kuritegevus, kaugenemine oma kultuurilistest juurtest, demograafilised probleemid. Eestis linnastumisega seotud negatiivsed mõjud on näiteks varanduslik kihistumine, mis on seotud rahvaga Tallinnas ja Ida-Virumaa linnades ning liiklusega seotud probleemid Tallinnas. Ei ole piisavalt lasteaedu. Positiivne on üldiselt see, et linnades tpimub areng, ehitatakse uusi hooneid ja juurde tuleb vajaminevaid töökohti. Keskklassi elujärg on parem kui ennem ja seda just linnades. Kui Põhja
Egiptuse ja Mesopotaamia areng on mõnes mõttes väga sarnased, kuid neis võib leida palju erinevusi, mis on väga huvitavad võrdlemiseks. Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam- ning Ülem-Egiptuseks. Egiptuse veeallikaks oli Niilus, mille kallastele asusidki elama esimesed elanikud. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu jõe korrapärastele üleujutustele, kuna selljuhul sai vilja . Mesopotaamias seevastu aga tekkisid esimesed asulad Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksule
Religioon ja kultuur Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Tsivilisatsiooni tekke eeldused · Rahva olemasolu · Varanduslik kihistumine · Riikluse olemasolu · Kirja olemasolu · Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsioon ja kultuur Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsioon tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest.
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu ...
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu ...
lo` lo`- õ lo`- m lo`- t lo`- lo õ- õhk m- maa t- taimestik lv- loodusvarad lo- loomastik m`- õ- õhk, hapnik, putukad t`- õ- elu taimes, nii aias kui toas m`- m- keskkond, naturaalsus, huumus t`- m- viljakus , areng m`- t- taimed, elu maapinnas t`-t - puud, põõsad, istikud, taimed m`- lv- loodusvarade teke , maapinna kihistumine t`-lo- toit, elukeskkond m`- lo- loomastiku elu, toit, väetis lo`- õ- elukeskkond, hingamine õ`- õ- elu lo`- m- keskkond, taimed õ`- m- hapnik, elu maapinnal lo`- t- toit, vili õ`- t- elu taimes, hapnik lo`- lo- toaloomad, koduloomad, metsloomad õ`- lo- elu maal, hapnik Ise olen töötanud palju aastaid toiduainetööstuses, samuti varem juuksurina. Momendill ei tööta kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
