Seetõttu alustame poiste ja tüdrukute õppimis- ja arenemismuutuste teemat aju tegevuse lühiuurimisega. 1.1.1. Aju ehitus Tüdrukute ja poiste bioloogilised erinevused saavad alguse ajust. Teadlased on avastanud, et poiste ja tüdrukute arengu ja kasvamise hindamise juures tuleb arvestada aju ehituse ja funktsioneerimise eripärasid. (Gurian, Ballew 2004: 22). Inimese aju jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks, koosnedes kolmest kihist: ülemisest kihist ehk ajukoorest, keskmises kihis asetsevatest limbilisest süsteemist (välimine ja sisemine) ning seljaajuga ühendatud ajutüvest. (Gurian, Ballew 2004: 21). Suurem osa inimese emotsioone saab alguse limbilises süsteemis asuvatest mandelkehast, mis paikneb ajutüve kohal. Erinevate aistingute ning mõtlemisega tegelevad aju ülemises kihis ehk ajukoores asetsevad neli sagarat. Vasakpoolne ajupoolkera tegeleb rääkimise, lugemise ning kirjutamisega ehk verbaalsete oskustega
Samal ajal jälgides, et kork ja kraan oleksid suunatud iseendast kui ka kaasõpilastest eemale. Aeg-ajalt pöörasime jaotuslehtri kraanipoolset otsa ülespoole, et tekkinud ülerõhku, kraani ettevaatlikult avades, välja lasta. 8. Asetasime jaotuslehtri ettevaatlikult tagasi rõngale ja eemaldasime korgi, et jaotuslehtris ei tekiks vaakumit ning vedelik sealt kraani kaudu välja saaks. 9. Lasime alumise kihi ehk veekihi ja 1-2 tilka orgaanilisest kihist jaotuslehtri all olevasse keeduklaasi. 10. Ülejäänud orgaanilise kihi ehk ekstrakti ehk planaarkromatograafia proovi lasime Eppendorfi tuubi. Taimelehtedes leiduvate värvainete eraldamine planaarkromatograafilisel meetodil: 1. Valmistasime elueerimisnõusse (siin keeduklaas) heksaanist ja etüülatsetaadist (suhtes 3:1 ehk ~3ml heksaani ja ~1ml etüülatsetaati) eluendi. Jälgisime, et eluenti oleks keeduklaasi põhjas kindlasti alla 1cm ( ~0,5 – 0,7 cm).
Maolukuti on tavaliselt suletud ja seal pääseb toidukört väikeste portsjonite kaupa kaksteistsõrmiksoolde. Kaksteistsõrmiksool on maole järgnev peensoole osa, pikkusega 20-30 cm. Sapi- ja kõhunäärmejuhad suubuvad kaksteistsõrmiksoolde. Peensool. Peensool on torulaadne elund (2,5-4,5 meetrit). Sisenemisel jämesoolde on peensoolel klapp, mis takistab jämesoole sisaldiste tagasipöördumist peensoolde. Peensoole sein koosneb 3st. kihist. Peensoole limaskesta epiteel on ühekihiline, et parandada (kergendada) imendumist. Soole sisesein on kurruline ja hatuline, mis annab väga suure pinna imendumiseks. Soolehatud on 1mm kõrgused ja neid on kokku umbes 5 miljonit. Peensoole hattude tõttu on sisemine pind matt ja sametjas. Soolehattudes on rohkesti veresooni. Limaskestas asuvad ka näärmed mis eritavad soolenõret, pepsiini ja lima. Peensoole funktsioonid: 1. Seedimine- suhkrute lõhustumine
ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe/ajakirjaga, siis kuvatakse vanurid alati "teiselt" poolt. See on põhjendatav minu isikliku oletusega, et artiklite autorid ei ole ühiskonna eakamast kihist, mistõttu ei saaksi ajakirjanduses pensionäre "enda" vaatepunktist kuvada. On küll just eakatele inimestele mõeldud meediaväljaandeid, kuid neid selle töö puhul ma ei analüüsi. Tihti saame erinevatest artiklitest lugeda, kuidas riik tunneb muret pensionäride arvu kasvu üle ning töövõimeliste inimeste arvu languse üle, mistõttu jäetaksegi tihti nende lugudega mulje nagu oleksid eakad inimesed kasutud ühiskonnaliikmed ning omaenda riigile koormaks.
· Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel · Kujult ebakorrapärased 13.Päike · On täht · Kaugus Maast 150 milj. Km · Päikesel on laigud(päikeseplekid) ning suurendusel on näha võrkjat mustrit ehk granulatsiooni · Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb · Kindel pind puudub, sest on gaasiline keha · Fosfäär-valgust tekitav sfäär · Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist : kromosfäär ja kroon · Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest · Päike mõjutab Maad nii kiirguse kui laetud osakeste voogudega · Siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude ehk konvektsiooni teel · Päikese aktiivsuse periood on 11 aastat 14.Galaktika · Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim. Galaktikaks
moodustatud pikslitest koosnev maatriks(LCD,TFT).Vedelkristallkuvar erineb kineskoopkuvarist selle poolest,et vedelkristallkuvaril pole kineskoopi.Pilt tekitatakse poolkristallilises olekus vedeliku abil. LCD koosneb paljudest kihtidest. Täpsemalt LCD monitori üks punkt koosneb taustvalgusest, kahest polariseerivast kihist ja vedelkristalli molekulidest ning värvifiltrist nende vahel. Iga värvilise punti kohta ekraanil on tegelikult ekraanil kolm punkti: üks punase värvifiltriga, üks rohelise ja üks sinisega. Punkte LCD monitoril juhib digitaalne juhtseade, mis kasutab üldjuhul TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogiat. PDP (Plasma Display Panel)- Plasmakuvar, mille puhul tekitavad pildi gaaslahendused
13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon. Mitmesuguste tunnuste järgi võib ühiskonna jagada kitidesse Majandusresursside järgi jaguneb ühiskond klassidesse elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu järgi eliidiks ja massiks. Igal kihil on oma positsioon, see seob ja korrastab ühiskonda 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Liikumine ühest kihist teisse. Horisontaalne- jääd samasse kihti, kuid kolid nt. Linnast maale. Verdikaalne- Võimalik tõusta, saad ülemuseks näiteks või rikkaks vms, ja võimalus ka langeda. 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei võta psa ühiskonna hüvedest, kultuurielust jne. Põhjustada võib puue, töötus, elukoht jne. Ühiskonna sidususe tagavad ühiselt aktsepteeritud väärtushinnangud ja arusaamad, mis suunavad inimeste käitumist.
loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Firenze toomkirik Kuppel koosneb sisemisest ja välimisest eraldiseisvast kihist. Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli. Kõige tipus kroonib teise vararenessansiaja suurkuju Verrochio katuselatern. Toomkirik seestpoolt. Mõjukate elanike kodudeks said palazzod. Nende eeskujuks olid keskaja Itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile ligipääsmatutena.
Laps tunnetab laiemat värvipinda kui ainult jooni tõmmates. Tugevale joonistuspaberile võib joonistada jõuliste tõmmetaga. Joonistamisel tekivad ikka ja jälle vahaplokkidele nurgad, mis võimaldavad ka joonistuste detailsemat väljatöötlemist. Vahakriidid on mõeldud kõigile, nii lastele kui ka kunstnikele. Stockmari vahavärvid võib kanda kihiti üksteise peale. Seega on võimalik saavutada kogu vahepealsete värvide skaala. Alumine värv kumab pealekantud kihist läbi ja nii tekib segatoon. Tugevalt pealekantud tumedam värv võib heledama ka päriselt katta. Kõigi järgnevate tehnikate puhul võib kasutada nii vahapulka kui ka plokki: kraapimistehnika e. sgraffito, hõõrumistsparenehnika, läbihõõrumistehnika, transparent, riidemaal, enkaustika, sulatustehnika, pintslitehnika. RASVAKRIIDID EHK PASTELLID Edward Binney ja Harold Smith Laste seas on levinud, enamasti värvimise jaoks, rasvakriidid. Sugulased
höövlid, mõõteriistad (vinkel, sirkel tuli 19. saj). TARBEPUU omadusi tunti väga hästi ja teati nende töötlemise võimalusi. · Enim kasutati okaspuud (mänd ehituspalk, lauad; kuusk lauanõud, muusikariistad; kadakas pidulikud jooginõud). · Lehtpuudest kasutati enim kaske (naiste käsitööriistad, veovahendite osad, piibud, viisud), haavapuud (nõud). · Pärnapuu koorealusest kihist ehk niinest tehti nöörid, köied. · Puukoort kasutati korvide, leivamärsside, karpide tegemiseks. · Väga olulised olid õhukesest lauast painutatud karbid, vakad, sõelad, külvinõud. NAHK töödeldi 19. sajandi lõpuni kodus, õpiti töötlema keemiliselt. · Keemiline töötlemine käis uriini ja puutuha leelidega või lubjalahusega. · Lambanahast tehti peamiselt kasukad, veisenahast pastlad.
avata uut kaardiakent toimisin järgmiselt: Store Results in Table: New. New Table: Add to current mapper, Table Structure: Using Table: Maakonnas. Create: salvestasin uue kihi oma kausta ning panin uue kihi nimeks Regioonid. Regioonide kihi atribuutide tabelisse lõin uue veeru ning nimetasin selle ümber „Põllumaa”. Veeru tüübiks valisin Float, äsja loodud veeruge kirjutasin andmed mille leidsin grupitöö andmete lehelt. Järgmiseks viisin maakondade kiht regioonide kihist kõrgemale ning kujundasin maakonnad ilma täitevärvita. Selleks topeltklõpsasin maakondade kihil kihihalduris (Layer Control) ja Layer Properties aknas tgin linnukese Style Override ette. Vajutasin Style Override all oleval sümbolil ja valisin Fill: Pattern: N (None). Valisin sobiv äärejoone (Border) värvi ja laiuse. Kujundasin regioonide kiht omaloodud näitajaga „Põllumaa” veeru alusel. Selleks, et koostada koropleetkaardi
Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem. Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu. Võrud, mis on nii tavalised Jupiteril, on palju kahvatumad Saturnil. Kahte tuntumat rõngast ja ühte ähmast rõngast on võimalik Maalt näha. Kuigi rõngad paistavad
ei ole kaugeltki lõppenud. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks: Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks
paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub varre sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 19.Epiderm: a) mida ta endast kujutab lehtede kattekoena? mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest? Epiderm on primaarne kattekude ning katab noori lehti ja varsi. Koosneb ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest. Rakud on sopilised, et üksteisega paremini sobituda. Epidermis on õhulõhed, mis koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust. 20.Erituskudede liigid: a) missugused neist on sekretoorsed erituskoed b) missugused neist kuuluvad ekskretoorsete erituskudede hulka? a) sekretoorsed: piimasooned, üksikud eritusrakud, skisogeensed või lüsigeensed mahutud b) ekskretoorsed: näärmekarvad ja elundite pinnal paiknevad näärmed. 21
sekreeditilgakaesed või sõmerad, vitamiinid jt. Ained 6.MILLEST KOOSNEB RAKU TUUM? Raku tuum koosneb raku tuumakesest, kromatiinaine võrgustikust, tuuma mahlast ja tuuma membraanist 7. TUUMA PÕHIÜLESANDED Tuuma põhi ülesanded on DNA edasi kandmine, juhtida kogu raku elutegevust jne. Tuum määratleb kõik rakus toimuvad talitlusilikud protsessid, kui raku tuum eemaldada, rakk sureb! 8.RAKU MEMBRAANI EHITUS , TALITLUS JA ÜLESANDED Raku membraan koosneb kolmest kihist, millest välimine ja sisemine kiht koosnevad valgu molekulidest ja keskmine kiht lipiidi molekulidest. Raku ülesanded on: kaitsta rakku vigastuste ja väliskeskkonna ohtlike mõjude eest; eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, reguleerida ioonide ja molekulide liikumist rakku ja rakust välja barjäärifunktisioon fagotsütoos ja pinotsütoos. Läbi raku membrani toimub raku ainevahetus. Raku membraanis on palju poore, mille kaudu see toimuda saab.
selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid. See vimaldab blastotsstil saada emalt eluthtsaid toitaineid, mis on raseduse jtkumiseks vajalik. Rasedustestid nitavad inimese koorioni gonadotroopne hormooni olemasolu. Blastotssti mbritsevad rakud hvitavad nd emaka limaskesta rakke, tekitades vikesi verevalumeid, mis stimuleerivad kapillaaride moodustumist. See on platsenta arengu esimene staadium. Blastotssti sisekihi rakud jagunevad kiiresti, moodustades kaks kihti. lemisest kihist kasvab loode ja sealseid rakke kasutatakse amnionines. Samal ajal moodustab alumine kiht paunakese. (Kui rakud hakkavad arenema ebanormaalses asendis, vib tekkida ka emakavline rasedus). Mne peva prast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka klge. Nd areneb kujuneva platsenta kljes implantatsioonikoha lhedal vere- ja veresoonte ssteem. Paunake blastotssti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Jrgmise 24 tunni jooksul tekib
Fotosfäär on päikese pindmne kiht. Foosfääril on ka päikeselaigud. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. Fotosfäärist kõrgemale jääb päikese "atmosfäär", mis koosneb kahest kihist kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär on fotosfäärist 1000 km kõrgemal paiknev punakas vesinikukiht. Selle temperatuur on 4000-8000 °C. Kroon on hiiglaslik hõredast kuumast gaasist helendus. Selle temperatuur on 1 miljon °C. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike mõjutab meie igapäevast elu palju enam, kui me arvatagi oskame, sest meie elu kulgeb Päikese otsese toime sfääris, nn
................................................. 7 2 Sissejuhatus Silmalaud (ladina keeles palpebrae) kuuluvad silma kaitseaparaadi hulka, moodustades suletud silma puhul orbita eesmise seina. Üla- ja alalaug (palpebra superior et inferior), kattes silmamuna eestpoolt, kaitsevad seda kuivamise eest, samuti väliskeskkonna mehheeniliste mõjutuste ja ülemäärase valguse eest. Silmalaud koosnevad neljast kihist: õrnast ja õhukesest nahkkihist, m.orbicularis oculi koosnevast lihaskihist, tihedakihilisest launäärmeid sisaldavast lauplaadist ehk tarsus`est ning laugude sidekestast ehk konjunktiivist1. Laugude verevarustus on rikkalik ja pärineb a.ophthalmica harudest. 5% nahavähkidest lokaliseeruvad laugude piirkonda2. Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel
Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust. See määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime Vasak ajupool juhib parema käe tegevust. See on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist Välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega Ajukoore eri piirkondades asuvad o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis-
vaarikal. Maasikas. Foto: http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=241 Vaarikas. Foto: http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=241 Liigitus ehituse järgi Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. Pihlakas. Foto: https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/pihlakas-suure-vaega-vaartuslik- ravimtaim Õun. Foto: https://era.karismafood.ee/toode/oun-jonagold-red-prince-90/ Luuvili on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja kivisrakkudest koosnev sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. Aprikoos. Foto: https://ecoop.ee/et/toode/22336-aprikoos/ Kirsid. Foto: https://lood.delfi.ee/maakodu/aed/kirsid-keda-koduaias-kasvatada?id=64413680 Mari on ülemisest sigimikuga õiest moodustunud paljasvili, näiteks hariliku kartuli mari või viinamari
Roomlased alustasid tavalistest toorsavitellistest ehitistega, ladusid nad alguses oma seinad kuivalt, ilma mördita, kasutades kandedetailide tarbeks kõva lubjakivi. Alates 1. saj. pKr. sai valdavaks põletatud tellis, mis valmistati erikujulisena vastavalt kasutamisele ( eraldi seinte, katuse, sammaste jne. jaoks), nende ladumisel kasutati liiv- lubimörti. Viimase laialdane kasutamine viis aga uue ideeni- seinu hakati ehitama kahest õhukesest kihist tellistest, nende vahele aga valati liiv- lubjamördi alusel valmistatud rooma betoon.
Tihedus nätiab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. VALEMID JA TÄHISED: l=pikkus S= Pindala V= ruumala =tihedus S= l2 V= l3 = m:V 2) AINED JA NENDE SEGUD Molekuli moodustavad sama liiki aatomid kui molekul on lihtaine. Kui aga molekuli moodustavad eri liiki aatomeid on see liitaine. Aatomiel on omadus loovutada ja haarata elektrone oma elektron kihist. Aineosakest, mis tekib elektronide loovutamise või haaramise tulemusena nimetatakse iooniks, näiteks kui naatriumi aatom loovutab ühe elektroni kloori aatomile (Na+ ja Cl -) tekib keedusool. Ained jagunevad puhasteks aineteks ja segudeks. Aine on keemiliselt puhas kui see koosneb vaid antud aine oskaestest. Lahus on segu, milles ained on ühtlaselt jaotunud. Aine laustamisel võib olla piir, millest rohkem ainet ei lahustu. Seda nimetatakse küllastunud lahuseks
valik=441&keel=1&template=template2pmk.html Võetavate mullaproovide arv Sõltub maa suurusest, kultuuridest ja mullastikust. Tavaliselt võetakse 1 keskmine proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha Keskmine proov Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15...25 üksikproovist. Proovi võtmise sügavus Suurem osa rohttaimede juurtest asuvad künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Proovi võtmise aeg Kui ilmastik ja taimede kasvufaas seda võimaldab, võib proove võtta varakevadest hilissügiseni. Soosituim on vahetult saagikoristus- järgne aeg. Tavaproove ei võeta: • Kohtadest, kus hoiti sõnnikut, komposti, lupja, mineraalväetisi jm • Tuleasemelt • Heki kohtadest
Üldse lähtub peaajust 12 paari peaaju närve. Inimese peaaju koosneb mitmest osast. Suuraju, nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Suuraju välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Mida suurem on ajukoore pind, seda rohkem on seal neuroneid ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Ajukoor juhib nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega. Iga elundi talitlus on allutatud suuraju poolkerade kontrollile. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmise, nägemise, maitsmise ja
2.Kiired filtrid suurte osakestega ¸ 1 - 5 mm ja suure filtreerimiskiirusega 5 - 8 m/h kuni 20 m/h. Põhjavee töötluses kasutatakse tänapäeval kiireid filtreid nii eeltöötluses kui järel-töötluses. Filtrid jagunevad oma ehituselt: 1.Gravitatsioonifiltrid; 2.Pressfiltrid. Pressfiltreid (survefiltratsioon) kasutatakse kinnistes tankides, kus vesi surutakse rõhu all läbi filtreeriva kihi. Filtrid koosnevad ühest või mitmest filtreerivast kihist. 2.2. Kaheastmeline filtreerimine Filtreerimisel on tähtis teada kuidas toimub tegelikkuses ühendite sadenemine ja paigutus ning sette paksus filtril. Ideaalne oleks sadenemine kogu kihi ulatuses kõigil osakestel ühtemoodi. Praktikas ei ole see võimalik, kuna liivakihil, mida regenereeritakse tagasipesuga, on alati peenemad osakesed ülemistes kihtides ning jämedamateralised osakesed all
paksus on umbes 40 km. 5 Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks nimetatakse, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest
soojemat aega, on selle põhjal Eestis viimasel aastamiljonil olnud väheamlt 7 jääaega, kuigi kindlaid tõendeid on ainult 3'st ja neid kutsutakse Sangaste, Ugandi ja Järva jääajaks. Eesti pinnavormid Iga uus pealetungiv liustik hävitas varasemad pinnavormid või kujundas neid tundmatuseni ümber. Liustikukünde tulemusena tasandus varasem pinnamood, jää sai jagu isegi paese aluspõhja poolesaja meetri paksusest kihist. Liustikule jalgu jäänud aluspõhjalised künkad meenutavad praegu mõningati ovaalseid leivapätse. Jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse jäävad kulutusnõud (ovaalsed v piklikud enamvähem suletud nõud, mida jää on liikude süvendanud) ja vagumused(piekmad ja avatud otsetga orulaadsed pinnavormid ( näiteks Võrtsjärv ja Peipis nõgu). Ulatuslikel aladel kujundas liustik moreenitasandikud.
Co2+-ioonide tõestamine 5 tilgale lahusele lisasin 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5 tilka pentanooli. Tekkis tetratiotsüanatokobaltaat(II)-ioon, mis andis vesilahusele roosakaspunase värvuse, alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Lahuse pealmine kiht oli punase värvusega, järelikult sisaldas lahus Fe3+-ioonide jälgi. Fe3+- ioonide kõrvaldamiseks sidusin PO43--ioonidega kompleksi. Selleks lisasin lahusele H3PO4 lahust ning loksutasin kuni penanooli kihist kadus punane värvus. Pealmine pentanooli kiht muutus värvituks, järelikult ei esinenud lahuses Co2+-ioone. Katse 3. Tilkanalüüs Katse 3.1. Fe3+-, Ni2+- ja Cu2+-ioonide tõestamine nende koosesinemisel Kandsin filterpaberile tilga 6M NH3H2O lahust. Tekkinud laigu keskele kandsin tilga Fe3+-, Ni2+- ja Cu2+-ioone sisaldavat lahust. Laigu äärtesse üles ja alla kandsin dimetüülglüoksiimi lahust. Laigu vasakule ja paremale äärele kandsin tilga kaaliumheksatsüanoterraat(II)-lahust.
alustala. Juuste värv sõltub korteksis sisalduva melaniini kogusest ja omadustest. Juuksekarv koosneb Loomulikku pigmenti, mis määrab juuste kolmest kihist, värvi, toodavad spetsiifilised rakud, mida millest kõige keskel nimetatakse melanotsüütideks ja mis asub keratiini- asuvad juuksesibula piirkonnas. rakkudest koosnev Toodetud melaniin ladustatakse korteksi
ajalugu kordub? Võrdlemise Eestiga, mitte kogumaailmaga valisin, kuna teema on uskumatult lai ja keeruline ning ka meie elus on palju ühisjooni. Alustades kalendrist ja lõpetades põhjustega miks Vana- Rooma riik langes. Aga ka meelelahutus ja ühiskonna kihid sarnanevad mineviku omadega. Orjanduslik ühiskond. Rooma riik oli orjanduslik ühiskond, kus jõukamad ja kõrgema seisusega isikud kasutasid madalamast kihist inimesi tööde korraldamiseks. Kui palju see siis tänapäeval teistmoodi on? Tegelikult mitte eriti. Lugedes artiklit " Kaasaegse orjastamise nähtamatud niidid - Ole teadlik", mille autoriks on Einar Eiland, tekib kohe arusaam kui sarnased on kaks ühiskonda. Kui võtta sealt fakt, et orja tööd tõhusamalt rakendada tuleb orjad koondada võimalikult väikesele maa-alale ja panna nad tegema ühesugust tööd. Siit saame kohe tuua näiteid meie tänapäeva ettevõtlusest ja haldusreformist
koosneb mitmest vaiguga immutatud paberist. Alumistes kihtides kasutatakse tavaliselt odavama fenoolformaldehüüdvaiguga immutatud pabereid. Näide "sandwichi" tüüpi komposiitmaterjalist Töölauaplaatide valmistamisel kasutatakse peamiselt rull-laminaati paksusega 0,33 mm. Kuid söökla- ja koolimööbli ning teistel juhtudel, kus nõudmised lauaplaadile on veel suuremad, tarvitatakse kõrgsurvelaminaati, mis on paksusega 0,8 mm. Laminaadile ehk immutatud paberi kihist koosnevale pinnakattematerjalile, kus paber on kõrge surve all kokku surutud, trükitakse tihtipeale erinevat puitimitatsiooni. Seetõttu see on odavam kui spoon, kuid jätab mööblist väga tehisliku mulje. *Spoonimise all mõeldakse mööbliplaadi katmist naturaalspooniga. Spoon saadakse palgi koorimise või lõikamise teel. Spooni standardpaksused on 0,6; 1,5 ja 2,7 mm. Spoon kui looduslik materjal on soe ja kodune, peitsitult näeb välja väärikas, muljet avaldav
Siis segunevad kõik inversioonikihist allpool õhku paisatud saasteained hästi. Inversioonikihti need ei läbi, vaid jäävad maapinna lähedale. Erinevus inversioonist otse maapinnal seisneb selles, et liiklussaaste mõju on väiksem, kuid näiteks väikekatlamajad mõjuvad seda tugevamalt. Teisel juhul võib olla õhuke inversioonikiht otse maapinnal, seda eriti suvistel öödel. Siis määravad maapinnal tajutava saaste peaaegu ainult madalad allikad. Stabiilsest kihist välja jäävate korstnate suits hajub hästi, seega avaldavad need veelgi vähem mõju kui paksus inversioonikihis. (T. Kaasik, 1990) Niisiis on õhu temperatuur oluline näitaja selle kohta, kui hästi saasteained õhus hajuvad. Isegi kui mõõtmisi ei ole mitmel kõrgusel, annab järsk temperatuuri langus öösel tunnistust stabiilsest kihist maapinna lähedal ja seega võimalikust maapinnalähedase saaste kuhjumisest
Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (4575) Kalkun 7090 Munapart 6065 Lihapart 8090 Muskuspart 7080 Hani 120200 Pärlkana 45 Vutt 1218 Jaanalind 10001600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest).
Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (nt India, Prantsusmaa) pole liikumine ühest kihist või klassist teise nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (nt Ida- ja Kesk-Euroopa). Klassid ja staatused Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutati enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole ainumäärav enam omandisuhe, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda
jahukaste, laiktõved, roosted Koristamine ja kuivatamine Enamasti augustis Kui teravilja niiskusetase on üle 14%, tuleb kuivatada Trummelkuivatid, punkerkuivatid, šahtkuivatid Suviteraviljad Oder, kaer, suvinisu, tatar Kasvuaeg 80…120 päeva Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid SEEMNE EHITUS Üheidulehelised Kest – koosneb mitmest kihist Endosperm – koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega Idu Aleuroonkiht - proteiinirikas Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus Toorproteiin – sisaldus 6-22% Toortuhk – sõkaldes ja kestades Kiud – sõkaldes ja rakuseintes Vesi Vitamiinid Kaheiduleheline Mikropüül – auk, et vesi sisse saaks Seemnekest Naba
Elektronide kvantarve on neli: peakvantarv (n), orbitaalkvantarv (ℓ), magnetkvantarv (m) ja spinn (s). Peakvantarv loeb elektronkihte. Elektroni keskmine kaugus tuumast on väikseim esimeses kihis. Järgmistes kihtides on elektronid tuumast keskmiselt järjest kaugemal. Leiulaine suuremad amplituudid on tuumast kaugemal, suurema tõenäosusega võib elektrone leida tuumast veidi kaugemal. Kuna kaugemal on ruumi rohkem, siis mahub sinna rohkem elektrone ja alates teisest kihist jagunevad elektronid alakihtidesse. Igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem (alakihte vastavas elektronkihis loendatakse nullist peakvantarvuni). Lõplikult määrab elektroni poolt kasutatava territooriumi magnetkvantarv. Laura Lüll
Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina arenevaid "jääsid". Kõige välimine planeedi kiht on koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline. Atmosfäär, mida me näeme on lihtsalt kõige ülemine osa sellest sügavast kihist. Vett, süsinikdioksiidi, metaani ja teisi lihtsaid molekule leidub väikestes kogustes. Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Siiski, esialgsed tulemused Galileo sondilt näitasid ainult ähmaseid tunnuseid pilvedest, kuid sondi sisenemiskoht (vasakul) oli ebatüüpiline. Maapealsed teleskoobivaatlused ja hilisemad vaatlused Galileo orbiitjaama poolt vihjasid, et sondi
Lubjakivist toodetakse peamiselt ehitusmaterjali ja killustiku, kuid ka sisekujunduselemente ja suveniire. Eestis on kaks põhilist paekiviliiki - lubjakivi ja dolomiit. Ida-Virumaal esineb kaevandamisväärselt vaid lubjakivi, mis asub Lasnamäe lademes. Lubjakivi ainuke tootmisväärne kiht asub Paldiskist Narvani. Lasnamäe lubjakivi 8- 10 m paksune kiht on lubjarikas, mis tuleneb fossiilide lubikodade ja nende kildude rohkusest. Kihist kaevandatud materjal sobib ehituskiviks, killustikuks ning ka tsemenditoormeks. Pae kui ehituskivi vajadusi rahuldavad Aseri, Saka, Kohtla- Järve, Sillamäe ja Narva piirkonnas arvele võetud Lasnamäe lademe lubjakivivarud. Maardlad on arvel paikades, kus kattekihid on õhukesed või puuduvad, pole häid põllumaid ega asustust. Olemasolevaid võimalusi kasutatakse praegu veel vähe. Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel järele jääv paas on oma
· Muretaigen- vähem suhkrut, rasva, sitkem(jogurtikook) · Suhkruline taigen- piim, muna, suhkur, jahu(pannkook) · Mandli( või pähkli) taigen- munavalge, suhkur, mandel(biskviidi vahele krõbeda kihina) · Piparkoogitaigen- rasvaine, siirup, jahu, küpsetuspulber(tordipõhjad,piparkoogid) · Präänikutaigen- mesi,karamellsiirup,suhkur,vesi,muna,sooda,rasvaine,jahu · Keedutaigen- rasv,vesi,sool,jahu,muna · Lehttaigen- jahu, margariin, vesi, sool, muna- koosneb 256 kihist · Filotaigen- Kreekast pärit paberõhuke taigen, mis vahustatakse veest,jahust,lehtede vahel õli · Pärmitaigen- piim, pärm,suhkur,jahu,muna,margariin KREEMID · Võikreem-või, suhkur, kondentspiim +lisandid · Munavalgekreem(sefiir)- munavalge, suhkur kuumutatakse · Koorekreem-taimsest või loomsest koorest kreem( vahukreem ja vahukoorekreem) · Keedukreem- piim, muna, suhkur, jahu · Toorjuustukreem · Kohupiimakreem
Minu vaadetele õiglusest ja eetikast on kõige lähemal kommunitaristlik õigusteooria. ,,Väidetud on seda, et turusüsteemid peavad sisaldama ka sotsiaalset dimensiooni, muidu ei saa rääkida vastavusest konventsionaalsetele eetikanõuetele, millest tähtsaim just sotsiaalne õiglus. Samuti olevat väär vaadelda eksisteerivat süsteemi kui inimese vabatahtlikku majanduskaalutlusest lähtuvat valikut" ( P. Jõgi 1997, lk 204). Leian ka, et on raske rabeleda välja madalamast ühiskonna kihist, kui sul puuduvad vajalikud materiaalsed ressursid. Kahjuks ei ole samuti kõigile antud kõrget IQ taset, mis aitaks kaasa õpingutes. Nii satubki inimene ,,lõksu" sinna sotsiaalsesse klassi kuhu ta sünnib. Selle on välja toonud John Rawls: ,,Erisuse printsiip on parandada kõige vähem kindlustatud elanikkonnakihtide olukorda (sissetuleku ja jõukuse jaotamine). Vaesus takistab põhivabaduse kasutamist" (J. Kõre loenguslaidid ,,Eetika"). Kui ei oleks seadust, siis oleks seadusetus
kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. (109 Maa läbimõõtu) Päike asub Maast 150 miljoni km kaugusel.. Päikesel puudub kindel pind kuid me siiski näeme päikest teravana, see on tingitud sellest, et sellel on kiht mis tekitab valgust ... seda kihti nimetatakse fotosfääriks ja seda võib samastada päikese pinnaga. Fotosfäärist kõrgemale jääb päikese ´´atmosfäär´´ mis koosneb kahest kihist kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär on paari tuhande kilomeetri paksune ja see ulatub 7000 km kõrgusele ning temperatuur selles on kuni 500 000 K. Päikese kroon on Päikese atmosfääri välisosa, mille sära jääb täieliku päikesevarjutuse ajal nähtavaks. Päikese kroon: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
munaraku ja viib selle emakasse. Munajuhas toimub ka viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine. Emakas (uterus, metros, hystera): mitterase emakas on väikese pirni taoline elund vaagna põhjas, kaal ca 30 – 100 g (raseduse lõpul võib maht olla üle 10 l!). Emakaõõnes areneb loode kuni sünnituseni. Emaka osad: põhi, keha ja kael. Seina ehitus: a) emaka limaskest e. endomeetrium koosneb kahest kihist – all püsiv basaalkiht, pealpool muutuva paksusega funktsionaalkiht, mis vastavalt menstruaaltsükli faasidele regulaarselt irdub ja taastub; b) emaka lihaskest e. müomeetrium on paks, kihid läbi põimunud – venib laienemisel ühtlaselt igas suunas; c) serooskelmet emaka pinnal nim. perimeetrium. Tupp (vagina, colpos): ca 10 cm pikkune torujas kopulatsioonielund vaagnapõhja lihaste vahel. Emaka sidemed: Emaka laiside (ligamentum latum uteri):
aatomeist või molekulidest, mille tagajärjel tekivad vabad laengukandjad ja rekombinatsioon ionisatsiooni vastandnähtus. Ionosfääris on mitu ionisatsiooni suhtelise maksimumi piirkonda: D kiht, E kiht, F kiht. D- kiht 60 90 km, esineb päeval, neelab LL ja KL, peegeldab PL E- kihi (90 150 km ) omadused on väga püsivad; peegeldab KL, öösel ka PL, mõnikord LL; F- kiht koosneb suvel 2 kihist : F(1)-kihist ( 160 200 km ), mille omadused sarnanevad E- kihi omadustega, ja F(2)- kihist ( 220 320 km ); muul ajal on ainult F(2) kiht, mis on põhiline LL peegeldaja. ionosfäär Mida väiksema nurga all välja kiiratakse seda kaugemale laine levib. Väiksema nurga all kiiratud laine jõuab kaugemale kui keskmise nurga all kiiratud laine. Suurema kui kriitilise nurga all kiiratud laine läheb avakosmosesse. 5
Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 27)Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle teel moodustub? Munaraku pooldumist mitoosi teel nim. lõigustumiseks, selle tulemusena tekib kobarloode e. embrüo. 28) Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? Loote areng algab lõigustumisega. Hulkraksuse taastamine, rakkude vaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma kindla suhte taastamine. 29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem kõldkesta. 30) Mis juhtub siis kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Siis tekib emakaväline rasedus. 31) Mis on lootekestad? Looteümbris selgroogsetel loomadel ka inimestel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. 32) Nimeta lootekestad ja nende ülesanded. Kõldkest- kõige välimine lootekest mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises
Enamikul juhtudel saab jalaseent ravida käsimüügist saadaolevate ravimpreparaatidega: Lamisil (kreem ja nahaaerosool) ning Terbisil kreem. Kõigi nende ravimpreparaatide toimeaineks on terbinafiin, millel on fungitsiidne ehk seenerakke hävitav toime. Ühte neist ravimpreparaatidest tuleb jalaseene raviks kasutada 12 korda päevas. Ravimi fungitsiidne mõju hakkab avalduma kohe, kuid silmaga ei pruugi see alguses nähtav olla, sest naharakkude paranemine algab kõige sügavamast kihist. Ravimi tõhususes saab veenduda alles pärast järjekindlat ravi paari nädala möödudes. Ravikuuri lõppedes peaks ravimi toimeaine olema ladestunud naharakkudes ning seega tagatud varvaste kaitse uute seeninfektsioonide eest kuni kolmeks nädalaks. Profülaktika mõttes oleks hea töödelda oma varbaid igas nädalas kord ravimpreparaadiga, seda eriti siis kui kuulutakse riskirühma: sportlased, ujulate ja spordisaalide külastajad või kui pereliikmetel on jalaseen.
Eesnahk kaitseb sugutipead.Põis kogub uriini.Eesnääre toodab nõre, mis muudab spermatosoidid aktiivseks. Sarvkest sattub valgus silma. pupill ehk. silmaava pääseb valgus silma Vikerkest annab silmadele värvi. reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka.Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks.Lääts - silmasisene lääts fokusseerib valguskiired võrkestale Klaaskeha sültjas veresooni sisaldav moodustis. Võrkkest kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulssid ajju.Võrkkestale tekib vaadeldavast esemest ümberpööratud kujutis.meelerakke kepikesi ja kolvikesi. Kolvikesed- paiknevad võrkkesta keskosas, näeme värve. Kepikesed-nägema nõrgas valguses. kollatähn-nägemisteravuse ja värvide tuvastamise punkt. Nägemisnärv-edastab informatsiooni võrkkestast ajju.Aju nägemiskeskus tõlgendab võrkkestale moodustunud kujutist õiget pidi.Kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva
Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. 2. MULLASTIK & TAIMESTIK 2.1 MULLASTIK Põhiliselt on savannis ferraliitmullad. Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Niiskel aastaajal katab neid vesi, kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. Vähesed puud suudavad oma juurestiku sellest kihist läbi kasvatada. 2.2 TAIMESTIK Taimestikust on savannis valitseval kohal 1-2 meetri kõrgused kõrrelised. Nende juurestik on tihe ja tugevalt põimunud, mis kasutab ära kogu sauperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid,erinevat liiki akaatsiad, pudelpuud. Pehmeastelakaatsia juured võivad vee otsinguil tungida kuni 65 meetri sügavusele. Taimed taluvad hästi põlenguid-nad suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Nad ei murdu
nihkumine, varingud mägedes, vukaanipursked, maa-aluste koobaste ja tühimike kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. Maavärina tekkepõhjused jaotatakse enam jaol kahte rühma: tektoonilised ja vulkaanipursete tagajärgsed. 1.3 Tektoonilised maavärinad Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid ning on kestvad ja võivad korduda. Maakera pindmine kiht koosneb mitmest erinevast laamade kihist. Iga laam aga omakorda koosneb makoorest ja vahetult selle all olevast vahevööst, mille moodustavad tulised kivimid. Maakoor ja laamad on pidevalt aeglases liikumises , mille käigus laamad põrkuvad, eemalduvad või nihkuvad üksteise suhtes. Sellinne liikumine tekitab laamadeservadel kivimites pingeid ning selle tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas kivimiplokk fikseerub ja ei suuda liikuda edasi laamadega, siis tekib mõlema murrangu
Vana-Rooma 1)Mõisted: a) Foorum-Koosoleku- ja turuplats. Küngastevahelistes orgudes b) Nobiliteet-Patriitsid ja jõukad ning tuntud plebeid, suursugustest inimestest koosnev üsna kitsas ring, millest pärines põlvest põlve enamik riigiametnikke ja senaatoreid c) Latifundium-Suurmaavaldused Rooma lääneprovintsides ja ka Itaalias, kus kasutati orjatööd d) Proletaar-Inimene, kes oli ühiskonna madalamast kihist, kuid siiski Rooma kodanik (käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud e) Tooga-Meeste pidulik pealisrõvas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem äsi jäi vabaks f) Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed g) Term-Avalik saun roomas. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. h) Metseen-Rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri i) Pontifex Maximus-Riigi ülempreester
eliidi normidega konformsuse populariseerimisele. sissetulek inimese teenitud raha hulk kalendriaasta jooksul; 4) Sotsiaalne mobiilsus, selle liigid. Miks vajab ühiskond mobiilsust? Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja inimrühmade liikumine sotsiaalse kihistumise sees (muudatused sotsiaalses seisundis). Horisontaal mobiilsus liikumine ühe kihi piires. Vertikaalne mobiilsus asukoha vahetus ühiskonna hierarhias madalamast kihist kõrgemasse või vastupidi. Põlvkondade vaheline mobiilsus teatud põlvkonna seisundi muutus võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Põlvkonnasisene mobiilsus: ühe põlvkonna sees leiavad aset olulised nihked sostiaalses seisundis. · kastisüsteem inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis on paika pandud enamasti omistatud staatusega, mistõttu koht sotsiaalses hierarhias jääb muutumatuks, st ei ületata staatustevahelisi piire (nt Indias,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
