reumaatilised haigused). Liigniiskuse põhjused Liigniiskuse põhjuste selgitamiseks on vajalik tunda vee liike: põhjavesi, pinnavesi, ülavesi Gravitatsiooniveeks nimetatakse mullas raskusjõu mõjule alluvat vett. Molekulaar- ja kapillaarjõud seda mullaosakestega ei seo, mistõttu vesi liigub oma raskuse mõjul allapoole. Kui gravitatsioonivesi mittekapillaarseid poore mööda allapoole liikudes jõuab mulla vettpidava kihini, jääb ta sellele püsima ja küllastab vettpidaval kihil oleva mullakihi mullapoorid. Sellel sügavusel, millest allpool on kõik mullapoorid veega täitunud, on hüdrostaatiline rõhk võrdne atmosfäärirõhuga. Seda tasakaalustatud nullrõhunivood nimetatakse põhjavee pinnaks ja sellest pinnast sügavamale jäävat gravitatsioonivett põhjaveeks. Põhjavesi ei moodusta mullas nähtavat nivood, vaid on tihedalt ühenduses sellest ülespoole jääva kapillaarveega
Equation 4 Ultraviolettkiirgus seab endale ise atmosfääris tõkke ette. Kuna osooni hävimisel (reaktsioon 3) , neeldub ka nähtavat ja eriti intensiivselt lähiinfrapunast kiirgust moodustub umbes 50 km kõrgusel suhteliselt kõrge temperatuuriga (üle 0 kraadi) kiht. Eerme(1993) sõnul langevad temperatuuri negatiivsed hälbed stratosfääris kokku negatiivsete hälvetega osooni kontsentratsioonis. Selline kiht on otsekui suur atmosfääri soojusreservuaar. Arvatakse, et sel kihil peaks olema kaaluv sõna kaasa rääkida atmosfääri protsessides, eriti üldises tsirkulatsioonis. Eerme(1993) andmeil oletatakse, et energia jäävuse seaduse kohaselt peaksid stratosfääris toimuvad temperatuuri muutused mõjutama naabersfääre - troposfääri ja mesosfääri , mis omakorda võib kaasa tuua muutusi kliimaprotsessides. E.Kyrö(1993) sõnul jõuti 1960 ndatel aastatel järeldusele, et kui toimuksid vaid Chapmani
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
Mooduli suurust piiravad vaid transporditingimused. Ruumelementide arv sõltub maja tüübist. Eramutes 2-4 52 Korruselamutes 10-80 Ühe ruumelemendi monteerimiseks kulub 20-60 minutit. Puitkarkasspiirete kui kergseinte soojustus ja niiskusreziim erineb oluliselt massiivseinte niiskusereziimist paks massiivne sein on siin asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita erinev ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina soojuse ja niiskustehniline toimivus. Talvel difudeeurb veeaur siseruumidest läbi piirde välja. Vähendamaks niiskusvoogu läbi piirde ja parandamaks niiskusreziimi, peab piirde sisepind olema välispinnast suurema aurutakistusega. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota. Sest see ei taga piirde õhutihedust ja
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil, maapinnast esimene alaline veekihind, vabapindne. Ülavesi paikneb aeratsioonivöös (aeratsioonivöö on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett), kujuneb vett halvasti juhtivatele kihtidele, ei ole seotud pinnasevee tasemega, ajutine, kuivab enamasti suvel. Pealisvesi on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht, mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni (alusvee) peal
varakult valmis). Teine asi: 70-80ndate luulekogude pilt on juhuluulelisem pühendusi ja pöördumisi ja järelhüüdeid on rohkem kui varem. Kirjutab enam-vähem surmani luulet. Kui on tegemist rahvuslikult häälestatud autoriga, siis on selge, et poliitiline muutus peaks olema ka luules. Kui 70-80 tuleb kibestunud pol vastuseisuluulet, siis selgelt seda tüüpi sappi enam 90ndate loomingus ei näe. Niisugune kriitiline teravus väheneb ja see aitab eleegilisel kihil tugevamini ka esile tõusta. Hilisluulet ei valitse ainult eleegia, siin on ka mingeid niisugusi tendentse, mis viivad poeetika mitmes mõttes uuele pinnale. Siin võiks rõhutada seda, et tal on kalduvust sümboolse haardega sünteesida küllalt erinevaid teemapilte. Ta võib nt vabalt siduda intiimse armastusluule ja isamaaluule. Või siis religioossete motiividega metafoorse poeetikaga. Religioosne pilt hakkab ka tugevnema hilisloomingus.
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada e...
Kui aatominumber ja massinumber on teada, saab leida meutronite arvu. Näiteks hapniku aatomimass on 16 ja aatominumber on 8. Seega on neutronite arv hapniku aatomis samuti 8. Elektronide orbiidid Atomaarsed elektronid liiguvad tuuma ümber kontsentrilistel orbiitidel ehk elektronkihtidel. Igal kihil võib olla kindel arv elektrone, seda arvu ei saa ületada. Elektronkihte märgistatakse tähtedega tähestikulises järjekorras, alates sisemisest K- kihist, millele järgnevad L-, M- etc-kihid. Elektronide asetsus elekronkihtidel määrab kindlaks, kuidas aatom osaleb keemilistes reaktsioonides. Aatomituum keemilistes reaktsioonides ei muutu. Aatomi suurus Aatomituuma läbimõõt on ca 10-15 meetrit, kogu aatomi läbimõõt aga 10-11 meetrit.
mine lk.). Vaatleme veel kolme modifitseerimiskäsku. Käsk CHANGE ilmutab viiba Specify change point or [Properties]: Tühisesestus lubab muuta joon(t)e (LINE, PLINE jt.) otspunktide koordinaate, tähe P sises- tamine ilmutab omakorda viiba Enter property to change [Color/Elev/LAyer/LType/ltScale/LWeight/Thickness]: Valikutega C, E, LA, LT, S, LW ja T saab muuta vastavalt värvust, algnivood (Z-koordinaa- ti), kihil paiknemist, joonetüüpi, joonetüübi mastaabitegurit, joonekaalu ja paksust (Z-telje suunas). Käsk CHPROP pakub samad võimalused, mis käsu CHANGE valik Properties. Kui teksti korral on tarvilik muuta ainult teksti sisu, muid parameetreid aga mitte, siis on kõige kiiremini sooritatav see käsuga DDEDIT (järjestikku saab muuta ka mitut tekstirida). 37 On olemas veel üks mugav modifitseerimiskäsk. Käsuga `MATCHPROP (alternatiivse
See saavutatakse järgmisel viisil. Kui Foto 52. 24-pordine kommutaatori porti siseneb võrgupakett, jäetakse pake- kommutaator ti lähetaja MAC-aadress52 ja port meelde. Niiviisi ,,õpib" kommutaator ära, millise pordi taga asub millise MAC-aadressiga võrgukaart, ning edaspidi, kasutades paketi sihtaadressi, suunab paketi ainult õigesse porti. Niisiis töötab kommutaator füüsilisel ja andmelüli kihil. Kommutaator tagab kõrgema turvalisuse kui jaotur, sest teised võrgukaardid ,,ei näe" neile mitte määratud pakette. Lisaks suurendab ebaoluliste pakettide puudumine oluliselt võrgu jõudlust. Marsruuter (router, ruuter) loeb iga saabuva paketi IP-aadressi ja otsustab sisemiste mars- ruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus,
trioodtüristorina, vastupingel aga päripingestatud dioodina. Tema ekvivalentskeem ja pinge-voolu tunnusjoon on toodud joonisel 8.8. JOONIS 8.8. 8.6. Trioodsümistor ehk TRIAC Trioodsümistor on ekvivalentne kahe vastassuunas ühendatud trioodtüristoriga. Kahe türistori vastassuunalisel ühendamisel kujuneb ühes seadises selline nelja siirdega struktuur, kus keskmised kihid on mõlemale türistorile ühised. Kui niisugusele türistorile rakendada pinge plussiga nl kihil, siis on siirdel nl-pl vastupinge ja seda läbib nõrk vool. Türistori põhivool läbib siiret sunteerivat piirkonda pl. Siire p2n3 on päripingestatud ja seda läbib tugev vool. Vastupidisel pingestamisel muutuvad siirete reziimid vastupidiseks. Tüürelektroodi võib kujundada sellesse struktuuri nii, et türistor avaneb kas ainult negatiivsest või ainult positiivsest impulsist või ka mõlema polaarsusega signaalist.
Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest sõstart, paakspuud. Alustaimestikus valitsevad Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. lagunemistingimused on head. Huumushorisont on kõrrelised: metskastik, punane aruhein, Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina tüse (15-25 cm), lubikas. Varjus leidub ka viljaka kasvukoha liike väga kvaliteetse puiduga. mullareaktsioon neutraalne, alumised kihil nagu sinilill, ussilakk, võsaülane, lillakas. Ka Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, karbonaatsed. selles kasvukohas toimub uuenemine peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I Puistutest leidub kõige enam kuusikuid (2/3), mida kamardumise ja ebasoodsate kasvukohatingimuste rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sageli on kahjustanud juurepess. Just juurepess tõttu aeglaselt
sisse. Türistorid on tundlikud kiiretele anoodpinge muutustele. Kui anoodpinge muutumise kiirus ületab lubatu, võib türistor ennatlikult avaneda. 6.5. Trioodsümmistor ehk TRIAC Trioodsümmistor on ekvivalentne kahe vastassuunas ühendatud trioodtüristoriga. Kahe türistori vastassuunalisel ühendamisel kujuneb ühes seadises selline nelja siirdega struktuur, kus keskmised kihid on mõlemale türistorile ühised. Kui niisugusele türistorile rakendada pinge plussiga Nl kihil, siis on siirdel Nl-Pl vastupinge ja seda läbib nõrk vool. Türistori põhivool läbib siiret sunteerivat piirkonda Pl. Siire P2-N3 on päripingestatud ja seda läbib tugev vool. Vastupidisel pingestamisel muutuvad siirete reziimid vastupidiseks. Tüürelektroodi võib kujundada sellesse struktuuri nii, et türistor avaneb kas ainult negatiivsest või ainult positiivsest impulsist või ka mõlema polaarsusega signaalist.
Türistorid on tundlikud kiiretele anoodpinge muutustele. Kui anoodpinge muutumise kiirus ületab lubatu, võib türistor ennatlikult avaneda. 6.5. Trioodsümmistor ehk TRIAC Trioodsümmistor on ekvivalentne kahe vastassuunas ühendatud trioodtüristoriga. Kahe türistori vastassuunalisel ühendamisel kujuneb ühes seadises selline nelja siirdega struktuur, kus keskmised kihid on mõlemale türistorile ühised. Kui niisugusele türistorile rakendada pinge plussiga Nl kihil, siis on siirdel Nl-Pl vastupinge ja seda läbib nõrk vool. Türistori põhivool läbib siiret sunteerivat piirkonda Pl. Siire P2-N3 on päripingestatud ja seda läbib tugev vool. Vastupidisel pingestamisel muutuvad siirete reziimid vastupidiseks. Tüürelektroodi võib kujundada sellesse struktuuri nii, et türistor avaneb kas ainult negatiivsest või ainult positiivsest impulsist või ka mõlema polaarsusega signaalist. Viimasel juhul peab tüürelektrood
muutujale ptlist ja kasutatakse seda koos järgmiste valikuvõimalustega: · "WP" ptlist tähenduses WPolygon (punktidelist määrab valikuhulknurga); · "CP" ptlist tähenduses CPolygon (punktidelist määrab valikuhulknurga); · "F" ptlist tähenduses Fence (punktidelist määrab valikus kasutatava murdjoone). Mittekohustuslik filterlist annab võimaluse lisadada valikuhulka vaid need joonise objektid, mis läbivad teatavat filtrit. Näiteks kõik kihil ESISEIN asuvad sinist värvi ringjooned saab filterlisti abil välja valida järgmiselt (filterlistis paiknevad punktid on kahelt poolt tühikutega ümbritsetud): (setq esisiniring (ssget "X" `((0 . "CIRCLE") (8 . "ESISEIN") (62 . 5)))) Toome filterlisti moodustamisel sagedamini kasutatavad koodid: · 0 objekti tüüp (näiteks "LINE", "ARC" jne.); · 1 tekstiobjekti sisu; · 2 nimelise objekti (näiteks bloki) nimi; · 6 joonetüübi nimi;
Vigade haldamine Ükskõik kui väga me ka ei püüaks ikkagi esineb programmis vigu, olgu nad siis tingitud asjaolude kokkusattumusest, programmeerijapoolsest lohakusest või kasutaja pahatahtlikkusest. .NET raamistik koos ASP.NETiga pakub vigade haldamiseks üsna mitmekihilist süsteemi. Loomulikult tuleks vead kõrvaldada nii vara kui võimalik, kuid alati tuleb arvestada asjaoludega, et kõike pole võimalik ette ennustada ja midagi võib jääda kahe silma vahele! Seega tuleks igal kihil pakkuda mingit lahendust vigade haldamiseks. Kui Te jätate mõne vea kinni püüdmata siis teeb seda lõpuks ASP.NET ise, kuid nagu arvata võite, ei pruugi sealt tulevad veateated kasutajatele meeldida. Rakenduse veebist eemaldamine Kui rakenduses ilmnevad suuremad tõrked või on vaja teha hooldustöid on kasulik veebirakendus ajutiselt ,,maha võtta" e. muuta kasutajatele kättesaamatuks. ASPi ajal oli ainukeseks arvestatavaks meetodiks, kas rakenduse ümbernimetamine või veebiteenuse
ByLayer. ByLayer – „kihi moodi” tähendab seda, et objekti mingi omadus on määratud selle kihi omadusega, kuhu objekt kuulub. Näiteks kui kihile on omistatud värvus RED (punane) ja jooneliigiks DASHED (kriipsjoon), ja kui siis hakata joonestama selles kihis, on kõik objektid joonestatud punase kriips- joonega. Ja kui Joonisel on teisel kihil näiteks need omadused BLUE ja CENTER, siis üle minnes sellesse kihti, joonestatakse nüüd kõik sinise telgjoonega. ÜLESANNE I Pinnatükk 44 [ Cancel ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega tühistatakse aknal tehtud, kuid veel kinnitamata valik. Toime on sageli sama mis sõrmisel [ Esc ].
Sellepärast jagatakse ained vabade laengukandjate seisukohast kahte suurde klassi. Dielektrikuks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet, milles vabade laengukandjate arv on molekulide arvuga võrreldes normaaltingimustel kaduvväike. Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles vabade laengukandjate arv on samas suurusjärgus molekulide arvuga. Näiteks metallid, milles kõigi aatomite valentselektronid (välimisel kihil paiknevad elektronid) on ühtlasi vabadeks elektronideks. Käesolevas alapunktis käsitleme põhjalikumalt dielektrikke. Polaarseks dielektrikuks nimetatakse niisugust dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment erineb nullist. Mittepolaarseks dielektrikuks nimetatakse dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment võrdub nulliga. Kui dielektrik ei paikne elektriväljas, siis üldjuhul tema kõigi molekulide summaarne dipoolmoment võrdub nulliga
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
Praktiliselt alati saab kuulaja suhtluse tulemusena lisaks tegelikult öeldule midagi teada ka sellest, mida kõneleja öelda tahtis, miks ta seda ütles või millist muljet ta oma kavatsuste teemal jätta tahtis. Kui tuua mängu ka tõlkimine, muudame suhtluse kakskeelseks: kõneleja väljendub keeles, mida kuulaja ei mõista. Tarvis on mingit vahendajat. Vahendajad aga võivad toimida mitmesugustel tasemetel, nagu arvutivõrkudeski: päris madalal füüsilisel kihil töötav järgur võimendab ja puhastab elektrivõnkumisi, ilma nendega edastatavatest andmetest midagi teadmata; kõrgematel protokollikihtidel on üha taiplikumad lüüsid, marsruuterid jne, mis võivad küll aru saada nt sellest, kuidas bittidest paketid moodustuvad, aga arvest ega ammugi mitte selle saatmise põhjustest ei tea ka nemad midagi. Järguriga sarnane on hea masinakirjutaja, kes töötab märgitasemel, kirjutades täpselt ümber käsikirjas olevad märgid. Mõnikord tohib
Vigade haldamine Ükskõik kui väga me ka ei püüaks ikkagi esineb programmis vigu, olgu nad siis tingitud asjaolude kokkusattumusest, programmeerijapoolsest lohakusest või kasutaja pahatahtlikkusest. .NET raamistik koos ASP.NETiga pakub vigade haldamiseks üsna mitmekihilist süsteemi. Loomulikult tuleks vead kõrvaldada nii vara kui võimalik, kuid alati tuleb arvestada asjaoludega, et kõike pole võimalik ette ennustada ja midagi võib jääda kahe silma vahele! Seega tuleks igal kihil pakkuda mingit lahendust vigade haldamiseks. Kui Te jätate mõne vea kinni püüdmata siis teeb seda lõpuks ASP.NET ise, kuid nagu arvata võite, ei pruugi sealt tulevad veateated kasutajatele meeldida. Rakenduse veebist eemaldamine Kui rakenduses ilmnevad suuremad tõrked või on vaja teha hooldustöid on kasulik veebirakendus ajutiselt ,,maha võtta" e. muuta kasutajatele kättesaamatuks. ASPi ajal oli ainukeseks arvestatavaks