alumiiniumnõusid toidu valmistamisel jne. Nii tööstuses kui argielus tekib hulgaliselt alumiiniumijäätmeid. Arenenud riikides kogutakse need kokku ja töödeldakse kasutuskõlblikuks materjaliks. See annab majanduslikku kokkuhoidu ning vähendab ka looduse saastumist. Süsivesinikud Süsivesinike molekuli struktuur Süsivesinikeks nimetatakse aineid, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. Süsinikul on aatomi välisel kihil 4 elektroni ja ta saab loovutada 4 kovalentset sidet. Kovalentne side märgitakse kriipsuga ja igal süsinikul peab olema 4 kriipsu. Vesinikul on 1 elektron ja tema saab moodustada 1 sideme - vesinikul on 1 kriips. Süsinik on võimeline moodustama üksteisega vahetult seotud aatomitest väga pikki ja püsivaid ahelaid. Isobutaani molekulis on süsinikahel hargnenud. Kinnine ring e. tsükkel. Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C-C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks.
(3) Meie teadmised planeetide sisemusest on enamasti teoreetilised, isegi Maa kohta. Arvatavasti on teistel maistel planeetidel sarnane struktuur ja koostis mõningate erinevustega: Kuul on väga väike tuum; Merkuuril on oma diameetri suhtes ülimalt suur tuum; Marsi ja Kuu mantlid on palju paksemad. (3) Erinevalt teistest maistest planeetidest on Maa koor jagunenud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asetseval kuumal vahevöö kihil. Teadust, mis seda kirjeldab, teatakse kui laamtektoonikat. Kõige rohkem maavärinaid esineb just platoode servadel. (4) Maapind on väga noor. Selle 4, 6 miljardi aasta jooksul on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa maapinnast. Seetõttu on peaaegu kõik varasemad 8 jäljed Maa pinna geoloogilisest ajaloost (kokkupõrked, kraatrid jms.)
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
d) toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav. 2. Gravitatsioonivesi a) nõrguv gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole. b) toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest
C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise). Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks ETM): kollageen, elastiin, fibronektiin, iaminiin. Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid): ühendused rakkude vahel, molekulide vahetus, rakkude tegevuse koordineerimine. Kollageen on põhiline ETM'i valk. Enamik epiteelkudesid paiknevad tihedalt seotuna õhukesel maatriki kihil, basaalmembraaniks. Rakud kinnituvad selle külge retseptorite abil. 12. Rakutsükkel, rakutsükli faasid, rakutsükli kontroll. Speratogenees ja oogenees. Raku tsükkel on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille resultaadiks on rakkude jagunemine ja paljunemine. Raku tsükli käigus replikeerub DNA, tuuma ümbris laguneb, kromosoomid segregeeruvad ja rakud jagunevad. Mitoos: Profaas: Kromatiin kondenseerub aeglaselt kompaktseteks kromosoomideks
Samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu- ja Lõuna - Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Mulla lähtekivimiks on karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud (Ko) või leetjas (KI) muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head. Huumushorisont on tüse (15-25 cm), mullareaktsioon neutraalne, alumised kihil karbonaatsed. Puistutest leidub kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Just juurepess põhjustab vanemate kuusikute hõrenemist ja juurdekasvu langust. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea, vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid. Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas
Elektronid saavad liikuda ühelt orbitaalilt teisele ainult neelates (liiguvad tuumast kaugemale) või ainult kaotades (liiguvad tuuma suunas) energiat. Kui elektron liigub kõrgemalt tasemelt madalamale, siis selle käigus kaotatud energia liigub keskkonda soojusenergiana. Keemiline reaktsioon aatomite vahel toimub elektronide vahetus. Vanad sidemed ainete vahel lõhutakse ja moodustatakse uued. Keemilise elemendi reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel kihil ehk valentselektronidest. Kui väline elektronkiht on täis, siis aatom ei ole keemiliselt aktiivne. Aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone nimetatakse elektronegatiivsuseks. Kõrge elektronegatiivsusega aatomid seovad tekkinud ühendites elektrone tugevalt. Keemiline side viis kuidas kaks või enam aatomit on omavahel molekulis seotud. Üksikside ühinenud on 1 elektronpaar Kaksikside ühinenud on 2 elektronpaari
-Litosfäär on üks tähtsamaid geosfääre ja kujutab endast maakera suhteliselt jäika välimist kivimilist kesta. maakoore ka vahevöö ülemine osa, alates 90 km sügavusel. Maakoore alumiseks piiri sügavuseks maapinnast loetakse u 15-75km, ookeanipõhjas siiski vähem. Maakoor jaotatakse stratisfääriks e settekivimite kihiks ja nn graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht). Stratisfääri all mõistetakse settekivimitest koosnevat litosfääri osa, mis harilikult lasub graniitsel kihil. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 26. Geoloogiline ajaskaala. -Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks. -Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogiline aeg on inimesele hoomamatult pikk ajavahemik, mis hõlmab rohkem kui nelja miljardit aastat.
nõutav energia saadakse sadades kordades tagasi hoone kasutamise ajal kokku hoitud soojusenergia arvelt. Ka välismaise energia importimine väheneb. Puithoonete soojustamine ja sisekliima Tänapäeva eramuehituses on puitkarkass üks levinumaid ehitustüüpe. Puitkarkasspiirete kui kergseinte niiskusrezhiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrezhiimist paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks
Ülesanne 2 Tihend 46 Kihtide kasutamine kolmemõõtmeliste objektide puhul – iga kiht kujutab endast nagu omaette karpi, mis kokkupandult moodustavadki objekti, vt. järgmine joonis. Sama laud, aksonomeetrilise kujutisena Ülesanne 2 Tihend 47 Igal kihil on järgmised omadused: 1) Kasutatavus – mis tähendab seda, et ikoonis kuvatakse just selle kihi nimi ja omadused, millega saab nüüd töötada. Juurde joonestatavad objektid paigutatakse kasutatavasse kihti (füüsikast tuntud mõisteid rakendades, võiks seda kihti ka nimetada “jooksev kiht” , sellele viitab ka arvutipoolne nimetus < current > ). Kõikides nähtavates
kirjad pannakse kottidesse ja kottide peale on kirjutatud kindla postkontori aadress. Selle järgi on kirjad võimalik väiksemasse postkontorisse edasi saata. Kui teiste kirjade hulka sattub mõni kiri, mis tegelikult oli suunatud teise kohta, siis tuleb see edasi saata õigesse kohta. Postkontorite eesmärk ei ole need kotid kohale toimetada ning neid ei huvita, kuidas need kirjad edasi viiakse. Kolmandaks kihiks on füüsiline transport. Meil on mitmekihiline arhitektuur ja igal kihil on oma tegevused, mida nad teevad. Iga kiht pakub teenust altpoolt ülespoole. Postkontorid pakuvad inimestele postiedastusteenust. Selleks, et postiedastusteenust saaks postkontor pakkuda, selleks kasutatakse füüsilist transporditeenust. Igal kihil on protokoll, kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Postkontorid on omavahel kokku leppinud, et kirjad sorteeritakse erinevatesse kottidesse ja transpordikihis toimub füüsiline
Valmissegatud krohvisegu on kasutatav kuni 4 tundi. 2.2.3. Krohvimine Väga kuivi ja poorseid pindu on soovitav eelnevalt niisutada. Nõrku aluspindu töödelda Uninaks süvaimmutuskrundiga. Krohvipritsi kasutades katta kinni ukse- ja aknaavad ning teised pinnad, kuhu pritskrohv ei tohiks sattuda. Kasuta sobiliku võimsuse ja düüsiga krohvipritsi. Tee proovitöö enne esinduspindade katmist. Parima tulemuse saavutad, kui katad pindu 2 korda. Esimesel kihil lase kuivada vähemalt ööpäev enne teistkordset krohvimist. Käsitsi krohvimisel kantakse segu seinale terassiluritega. Normaalne ühe segukihi paksus seinal on 4- 8 mm, osalisel krohvimisel kuni 1 cm. Antud lastetoas krohvitakse kaks korda 5 mm paksuse kihiga, mis teeb kogu krohvikihi paksuseseks 10 mm. Ühe krohvikihi kivinemise aeg sõltub kihi paksusest, keskkonna niiskusest ja temperatuurist. Enne järgmise krohvikihi pealekandmist peab eelnev krohvikiht olema
9% väävlit 0.05% titaani Meie teadmised planeetide sisemustest on põhiliselt teoreetilised isegi Maa kohta. Teistel maistel planeetidel on arvatavasti sarnane struktuur ja koostis mõningate erinevustega: Kuul on ülimalt väike tuum; Merkuuril on eriti suur tuum (tema diameetri suhtes); Marsi ja Kuu mantlid on palju paksemad. Erinevalt teistest maistest planeetidest, Maa koor on jaotunud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asuval kuumal vahevöö kihil. Teooriat, mis seda kirjeldab teatakse kui laamtektoonikat. Maavärinad on palju tavalisemad platoo servadel. Nende asukohtade visandamine teeb kergeks platoode piiride nägemise (paremal). Maa pind on väga noor. Suhteliselt lühikese (astronoomiliste standardite järgi) perioodi jooksul (500000000 a.) on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud peaaegu kõik
1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga:
5.12 Objekti kihid ja maagiline kustukumm Magic ink Maagiline tint, mis mõjutab või kustutab ainult ülemise kihi objekte. Magic revealer Maagiline paljastaja, mille saab ise teha. Tuleb paigutada peidetav objekt keskmisele kihile ning peitev objekt ja maagiline tint grupeeritult nähtava objektiga ülemisele kihile. Paljastab maagiline tint vastuse kui liigutada temaga koos olev nähtav objekt peidetud vastuse kohale. Send, bring, layers kihid töötavad nii, et ülemisel kihil olevad objektid paistavad lehel alati pealpool kui keskmise ja alumise kihi objektid ning keskmise kihi objektid on alumise ja ülemise kihi objektide vahel. Kui ühes kihis on näiteks kolm objekti, siis on kihis kõige esimesel kohal olev objekt kõigi selle kihi objektide peal ja teisel kohal olev objekt esimese ja kolmanda objekti vahel. Send ja bring nuppudega saab objekte saata ülemisse, keskmisesse ja
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...
selle imbumist puidukiudude vahele. Kui pind on kuiv lihvi õrnalt peeneteralise ränikarbiidpaberiga ja pühi tekkinud jäägid. Kasutades kangaspatja, kata pind kattuvate ringikujuliste liigutustega, hõõrudes vaha puidu sisse. 20 min pärast kata pind uue vahakihiga kasutades 000 terasvilla või lihvnailonit ja hõõru kiudude suunas. Aseta detail 24 tunniks kõrvale, et lahusti aurustuks. Kata pind 4-5 vahakihiga lastes igal kihil järgmise päevani kuivada. Kui vaha on lõplikult kõvenenud, poleeri pind pehme kangapadjaga tugevalt üle. Kõige viimaks poleeri pind puhta lapiga. Lakk Tänapäeva tehnoloogia võimaldab toota väga mitmekesises valikus erinevaid lakke, neist igaühel on omad tugevad küljed (vastupidavus, ilmastikukindlus, pealekandmise lihtsus, kuivamiskiirus jpt). Lakkide värvus võib varieeruda läbipaistvast merevaigutoonini. Laki
3) nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid – TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll – reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. Protokoll ehk reeglistik, mis määrab ära kuidas andmevahetus toimus, sisaldab endas kolme komponenti:
d) toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav. 2. Gravitatsioonivesi a) nõrguv gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole. b) toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest.
koormuse andmete konfidentsiaalsus. Sarnastel protokollidel nagu rsh, rlogin ja rcp, mis tihtipeale on koondatud mõiste r-teenused alla, on leitud sarnaseid turbepuudujääke. ,,r-teenuste" asemel võib kasutada Secure Shelli (ssh), mis kasutab konfidentsiaalsuse ja tervikluse turvaliseks autentimiseks ja säilitamiseks ulatuslikke funktsioone. Selleks kasutatakse asümeetriliste ja sümeetriliste krüpteeringute kombinatsiooni. SSH paikneb ISO/OSI-referentmudeli 7. kihil (rakenduste kiht), samas on ssh kaudu võimalik transportida ka teisi protokolle, näiteks X-Windowsi graafilise kasutajaliidese X11- protokoll. Hetkel põhineb SSH kolmel protokollil, mis on üksteise peale üles ehitatud ja millest igaühe jaoks on olemas Internet-Draft. - Alumine protokoll on transpordikihi protokoll (Transport Layer Protocol). See protokoll on vastutav suurema osa ssh turbefunktsioonide eest, nimelt hosti tasandil autentimine, krüpteerimine ja andmetervikluse kaitse
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me neid täna näeme, evolutsiooni ja loodusliku valiku tulemusel. Substraat seostub ensüümi aktiivtsentrisse, mis võtab end...
liiklemiseks ettenähtud alast. Jääpurikad on eluohtlikud! 20 10 Ehitusfüüsika: kuju, kalle Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katusekattematerjal tuleb valida vastavalt katuse katte tüübile. Katus koosneb erinevatest kihtidest ja igal kihil on täite temale määratud ülesanne. 21 Katuse kalle 22 11 Katuse osad kandetarindid; soojustus; tuuletõke; tuulutusvahe; aluskate; katusekatte alus; katusekate; vee äravoolu; õhutõke; aurutõke; siseviimistlus;
Tõeliselt fookuses on digisensorist ainult ühel kindlal kaugusel asetsev pind, sellest ees- ja tagapool on fookusest väljas, mingi piirini paistab ala veel selge. Selle terava vahemaa piiride vahel olevat ala nimetatakse teravussügavuseks. Valgusjõud iseloomustab kujutise valgustatust objektiga võrreldes. Teravussügavus on esemeruumi kahe tasandi vahemaa, mida mõõdetakse piki võtteobjektiivi optilist telge ja mille ulatuses esemed kujutavad fotomaterjali valgustundlikul kihil küllalt teravalt. Pildistamisel võivad tekkida erinevad olukorrad, mõnikord on vajalik, et nii esiplaan, põhimotiiv kui ka taust kõik mis on, ühesõnaga kõik mis on pildil oleks nõelterav. Esineda võib ka vastupidine olukord, tähtis on vaid põhidetaili teravus, kõik muu on aga segava asjaoluga ja peaks olema võimalikult ebaterav. Juhul kui soovime pildistamisel muuta teravalt jäädvustatava ala suurust
Kihiline kamatarretis 1,5 kl kamajahu 250 g hapukoort 50 g suhkrut/mett 1,5 kl marjajogurtit või kohupiimapastat marjadega (viimase korral lisa mett või suhkrut vastavalt maitsele) 40 g zelatiini, kaneeli. Pane zelatiin vähese külma veega paisuma, sulata kuumavee nõus. Sega kamajahu hapukoore, suhkru, kaneeli ja poole toasooja sulatatud zelatiiniga. Jogurtile või kohupiimapastale sega juurde ülejäänud zelatiin. Nüüd pane pokaali või vormi kihtimisi erinevad segud, lastes alumisel kihil korraks sügavkülmas seista mõned minutid, et uus kiht ei seguneks alumisega. Viimane ja pealmine kiht olgu kamasegu. Serveerimisel magustoiduna, pane peale vahukoore "mütsike" või vala peale vaniljekastet. Kamajahust pliinid 3 kl piima 25 g presspärmi 1,5 kl kamajahu 1,5 kl nisujahu 2 spl sulavõid 1 spl suhkrut 1 tl soola 2 muna praadimiseks või ja õli segu Lahusta väheses käesoojas vees ja suhkrus pärm, lisa 1 kl piima, sega juurde sool ja jahud
muldadele. rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid. toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles. Gravitatsioonivesi: nõrguv 8 gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole. toetuv gravitatsioonivesi- kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel, kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 41. Toetuva kapillaarvee tõus. ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest
takistab mitmetel tingimustel korrosiooni.[2] Passiveerimine Metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist õhukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga, mis koosneb korrosiooni saadustest. Kihi keemiline koostis ning mikrostruktuur peavad erinema metallist, millele kiht kantakse. Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas nagu õhk, vesi ja maapind keskmise pH juures on märgatud alumiiniumil, roostevabal terasel, titaanil ning ränil. Näiteks puhas alumiinium olles hapnikuga kontaktis, moodustab alumiiniumoksiidi kihi, mis takistab alumiiniumi edasisise korrodeerumise. Alumiiniumi sulamid aga vastavat oksiidikihti ei tekita, mistõttu tuleb neid passiveerida.
suureneb. Lumekihi paksus võib olla üle 100 m. Kohtades, kus on alati külm, muutuvad lumekihid omaenda raskuse tõttu jääks, sest lumest surutakse õhk välja ning tekib liustik. Et selleks on vaja eelkõige küllalt sademeid ning madalat aasta keskmist temperatuuri, siis mõistagi tekivad liustikud eriti mäestikes. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks (20 m paksuseks), hakkab ta libisema allamäge. Tihti libisevad liustikud justkui õhukesel sulavee kihil. Liustiku ülemist osa nimetatakse toitealaks. See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks. Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Mäestikes kuhjuvad liustike ette ja külgedele vallid - otsa- ja küljemoreenid, mis sisaldavad erineva suurusega kivimiosakesi ja isegi rändrahne
2)nende üksikasjalik struktuur võimaldab hõlpsat identifitseerimist 3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. 5. OSI mudel OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht rakendusprogrammile antavad teenused
3) Olemasoleva/loodud kaardipõhja või malli kasutamine (Start Using ArcMap with a template). 11 Kaardikihi sis estamine ArcMap`i MXD dokumenti: 1) ArcCatalog`i aplikatsiooni aknast kihi lohistamine otse ArcMap`i TOC aknasse; 2) Spetsiaals e Add data töönupu kasutamine Kaardikihi eemaldamine ArcMap`i MXD dokumendist: 1) Aktiveeri käsklus Remove TOC aknas eemaldataval kihil parema hiireklikiga klõpsates. 3 Kaardikirjad ArcGISis on tekstide hoidmiseks kaks peamist võimalust: 1) Märgised (label); 2) Annotatsioonid (annotation). 3.1 Märgised Märgis (label) on ArcMap`i MXD kaardidokumendis mingisugust objekti atribuuditabeli veeru väärtust kirjeldav dünaamiliselt kuvatav tekst. Tüüpiline märgise näide on toponüümid (kohanimed). Kaardiaknas navigeerimise tagajärjel uuendatakse automaatselt ka märgiseid.
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4...
kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses E-turunduses on infotehnoloogial toetav roll. Kui e-kommertsi algusaastatel arvati, et uus tehnoloogia tekitab täiesti uued keskkonad, kus seni eksisteerinud äri-, turundus- ja ühiskonnareeglid enam ei kehti, siis tegelikkus osutus vastupidiseks. E-turundus ei erine millegi poolest tavalisest turundusest. Tegemist
transpositsioon – Kasutab sessioonivõtit, avalikke võtmeid, räsifunktsiooni ja olemasolevate märkide järjekorra muutmine. Kasutatakse digiallkirja nagu eelnevalt seletatud. PGP on tänapäeval sümmeetrilise võtme ja avaliku võtme krüptograafiat. standard. PGP pakub turvalisust rakenduste tasemel. Sümmeetrilise võtme puhul on sama võti nii saatja kui 66. Transpordikihi turvalisus, SSL töötab transpordi kihil, vastuvõtja. Avaliku võtme puhul krüpteeritakse tekst avaliku pakkudes turvalisust igale TCP-põhilisele rakendusele, mis võtmega ja dekrüpteeritakse salajase võtmega. *Caesar’i šiffer kasutavad SSL teenuseid. SSL tegeleb serveri autentimisega, – sümmeetrilise võtme algoritm. Toimub tähestikku nihutades. milleks kasutab võtme jaotuskeskusest saadud avalikke *Alfabeetiline šiffer – sümmeetrilise võtme algoritm. võtmeid
Eelised: tootlikus ühe töötaja kohta on kõrgem, 16 võib rakendada teedeta aladel. Puudus: energiamahukas, seadmete kiire kulumine. 185. Katendite aluse kihtides on soovitav kasutada: fraktsioneeritud killustikke, kruuskillustekke, kruusasid ja liivasid. 186. Tehnoloogiliste vahekihtide ülesanded: · Võimaldama ehitus- transpordimasinatel liikumist kihil · Takistama kihtide omavahelist segunemist · Vältima naket tsementbetoonkatete ja mineraalse aluse vahel · Kaitsma aluskihtide ilmastiku ja liikumismõjude eest 187. Kruusast aluste ja killustikaluste võrdlus Kruus Killustik Ehitatkse kahekihilisena b(alumine-jäme, ülemine Võib immutada liivtsementseguga- tsemak peen)
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
V ja lintvundamendi puhul valemiga h B′ liiv R = R 2 + h[1,5c1′ + (hγ1′ h + 2dγ1′d )]K s tan ϕ′ − hB′γ1′ h R2 – kandevõime juhul, kui vundament asuks savi R2 Cu2 alumisel kihil (süvisega d+h), Joonis 4.13. Nõrga alumise kihi kontroll h – talla ja nõrga kihi vahele jääva kihi paksus, d – vundamendi süvis, γ′1h ja γ′1d – pinnase keskmine efektiivmahukaal vastavalt h ja d ulatuses, Ks – lõiketegur, mille suuruse saab leida seosega 2 Ks = 3 – 0,23ϕ + 0,0065ϕ ϕ on ülemise tugevama kihi sisehõõrdenurk kraadides
Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Pinnakate aluspõhja kivimeid katvad kobedad kvaternaariajastu setted. Pinnakate on tekkinud kivimite murenemisel ja murendi ümberpaigutamisel geoloogiliste, keemiliste, biogeensete jm. tegurite toimel. Pinnasevesi maapinnalähedastes setteis, kivimites või turbas vettpidaval kihil lasuv surveta, harvemini surveline põhjavesi. Selle pealispind on haril. 025 m sügavuses. Eestis on pinnasevee looduslik mineralisatsioon alla 0,5 g/l, reostumise korral kuni 2 g/l. Pinnavesi maapinnanõgudes ja -lohkudes olev vesi. Alatine p. esineb järvede, tiikide, jõgede või ojadena, ajutine p. koguneb sademe- ja lumesulamisveena mullapinnale ja mulla pindmisse kihti ning põhjustab seal ülagleistumist. Pinnavorm reljeefivorm, pms
Kaks kihti on eraldatud isolaatoritega ning kui vajutada välimist kihti, puutuvad kaks ITO-ga kaetud kihti isolaatorite vahel kokku. Nelja juhtmega versioonil on kaks juhet ühendatud välimise ITO kihi servadega ning kaks sisemise kihi servadega. Üks kiht pingestatakse ning teiselt loetakse kontrollerisse puutepunkti pingeväärtus (X-koordinaat), seejärel pingestatakse teine kiht ja loetakse esimeselt Y- Joonis 14Takistuslik puuteekraan koordinaat. Puuduseks – painduval kihil tekivad mõrad ja pinge jaotus pole ühtlane, kalibreerimine aitab. Viie juhtmega versioonil pingestatakse ainult alumine kiht, ning ülemiselt loetakse pingeväärtused. Võimaldavad kindlaks teha ainult ühe punkti koordinaate. Maatrikstakistusliku puuteekraani juures jagatakse ekraan ribadeks ja veergudeks, mis kõik on ühendatud pingeallikate või anduritega ning kihtide kokkupuutumisel teeb kontroller kindlaks puute koordinaadid. Võimaldab kindlaks teha mitme punkti koordinaadid. 21.2
b) orbitaalkvantarv l c) magnetkvantarv ml d) spinnkvantarv - ms Peakvantarv määrab elektronide orbitaali energia ja iseloomustab tema tõenäosemat kaugust tuumast. Tema väärtused on aatomi normaalolekus täisarvud 1-7ni. Energiatasemeid tähistatakse tähtedega: K, L, M, N, O, P, Q kiht. I tasemel K võib olla 1 või 2 elektroni, II tasemel L kuni 8 elektroni jne. Maksimaalselt võib olla 2.n2 elektroni. Orbitaalkvantarv l iseloomustab samal kihil olevate elektronide energia erinevust. Elektronpilve kuju ja tema väärtused on täisarvulised alates 0 kuni n-1ni. NT: n=4, siis orbitaalkvantarvu l väärtused on l 0 (s) 1(p) 2(d) 3(f). Skemaatiliselt iseloomustab s-elektronpilve kuju kerasümmeetria. Keerulisemad on p, d, f orbitaalid. P ruumilist orientatsiooni iseloomustab m ml magnetkvantarv. Vastavad p orbitaalid on üksteisega risti (ruumiline 8) Magnetkvantarv ml määrab orbitaalise suuna ja tema väärtused. Ml= -l...
Postisüsteemi huvitab ainult mis on kirja peal, mitte sisu. 2 kihti omavahel seotud liidesepunktide abil. Kirja kirjutajat ei huvita kuidas kirju sorteeritakse (pole vajalik info) ja sorteerijal on ükskõik mis seal kirja sees on seega teineteisest sõltumatud. Postkontoritel on ka oma protokoll kuidas neid kirju peab pakkima nt nööriga, kotti etc. Juures on ka legit teenuse edastamise süsteem. Ülemine kiht pakub teenust alumisele. Igal kihil on omad protokollid (reeglid) ja teenused. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Kihilist arhitektuuri kasutatakse, sest nii on võimalik eraldada arvutivõrk ja riistvara konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?])
harjutamisega. Vaimselt tugevad 3. Tootjad. ihalev, himustav (põllumehed, käsitöölised, kaupmehed jne) India kastisüsteemi Kreekalik variant. (Inidas 4 kasti, siin 3). Aga Platon toob välja tööjaotuse (iga ühel on oma funksioon) inimene saab korralikult keskenduda ainult ühele tegevusalale. Esimesed 2 kasti on riigi ülavpeetavad, et vältita korrupsiooni saavad nad kõik riigilt, ei oma isiklikku vara. Omand on ainult tootjate kihil. Platon rõhutas et indiviid/üksikisik peab olema allutatud riigile k.a isiklik elu (riik pani paari abikaasad, dikteerib millal naine (20-40a) emaks saab ja mehed(30-45a) isaks (ette on antud riiklikud skaalad)). Riik on ülimuslik. Ka laste kasvatamine toimub riigi poolt. Aristoteles -Platoni õpilane Õppis Platoni akadeemias. Algul õppur, hiljem kõnekunsti õpetajana. Hiljem avas ta oma õppeasutuse Lyceioni. Teadusliku metologia rajaja
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
2. Gravitatsioonivesi a) nõrguv gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole. b) toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest.
Füüsiline osapooltest selle muutma arusaadavaks (physical) vastuvõtjale. Protokolli andmeühikud: rakenduse andmed- >transpordi päis+transpordi protokolli andemete ühikud(Transport Protocol Data Units)->võrgu päis(sihtarvuti aadress+erinõuded)+võrgu PDU(Protocol Data Units); Iga järgmisele kihile minnes liidetakse eraldi päis juurde eelmisel kihil tekkinud andmeühikule. 6. OSI mudel, kihid, teenused, protokoll ideaalne raammudel, mis pole kasutust leidnud, kuna TCP/IP Rakendus mudel oli juba kasutusel. (application) Määrab tagasisidega või tagasisideta teenuseid Esitlus * Rakenduse kiht tagab kasutajatele juurdepääsu OSI (presentation) keskkonda, tagabjagatud informatsiooni teenuseid
IPSec on muutunud TCP/IP krüpteerimisel standardiks ning üha enam leiab ta kasutust VPN (Virual Private Network) võrkude loomisel. Windows 2000 omab IPSec toetust. Linux, Cisco ja kõik suuremad tulemüüride tootjad toetavad ka kinlalt IPSec krüpteerimist. 19 Arvutivõrgud IPSec töötab 3. kihil, täiendades IP protokolli. Loob infrastruktuuri, krüptoprotokollid lepitakse kokku sessiooni käigus. Reziimid: *traspordi reziim krüpteeritakse IP andmeosa; *tunnel reziim kogu algne IP pakett krüpteeritakse. Turvaseos Security Association (SA) määrab konkreetse ühenduses kasutatavad protokollid, võtmed, parameetrid. IKE Internet Key Management Protocol võimaldab luua Ipsec jaoks vajalikke turvaseoseid. 24. Virtuaalsed arvutivõrgud üle Interneti VPN. Kuidas töötab?
d) toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav 2. Gravitatsioonivesi a) nõrguv gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole b) toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel, kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. Pinnavesi- tekib raske lõimisega tihenenud mulla peale. 42. Toetuva kapillaarvee tõus e kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või
Elektrivool on võimalik sellistes ainetes, kus leidub vabu laengukandjaid. Sellepärast jagatakse ained vabade laengukandjate seisukohast kahte suurde klassi. Dielektrikuks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet, milles vabade laengukandjate arv on molekulide arvuga võrreldes normaaltingimustel kaduvväike. Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles vabade laengukandjate arv on samas suurusjärgus molekulide arvuga. Näiteks metallid, milles kõigi aatomite valentselektronid (välimisel kihil paiknevad elektronid) on ühtlasi vabadeks elektronideks. Polaarseks dielektrikuks nimetatakse niisugust dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment erineb nullist. Mittepolaarseks dielektrikuks nimetatakse dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment võrdub nulliga. Mida tugevam on väline elektriväli, seda tugevamini aatomite elektronkatted välja venitatakse ja seda suurema dipoolmomendi omandavad selle dielektriku molekulid. Kui tegu on
fiiberoptilisest kiust. Kattekihi eesmärgiks on peegeldada valguslaine tagasi südamikku. Kattekihti katab väliskaitse, mis kaitseb kaablit väliste vigastuste eest. 16 Multimodaalne – suhteliselt lai – läbimõõt on kuni 0.2 mm. Standartne 50 μ m. Fiiberoptiline kaabel koosneb kahest erineva murdumisnäitajaga materjalist. Välimisel kihil on väiksem murdumisnäitaja kui sisemisel. Info (valgus) kulgeb kaablist läbi edasi-tagasi peegeldudes. Monomodaalne – tugineb laineoptikale. Peenemad kaablid, mistõttu on kanal väga kitsas. Seega ei teki valgusel mitut teed, mida mööda liikuda. Monomodaalne kaabel on kallim. Probleemiks on see, et saadetakse üks impolss teele, välja tuleb mitu, sest andmete tee on erinev ning võib vastuvõtja segadusse ajada. Lahenduseks saab muuta murdumisnurka
välimist kivimilist kesta. maakoore ka vahevöö ülemine osa, alates 90 km sügavusel. Maakoore alumiseks piiri sügavuseks maapinnast loetakse u 15-75km, ookeanipõhjas siiski vähem. Maakoor jaotatakse stratisfääriks e settekivimite kihiks ja nn graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht). Stratisfääri all mõistetakse settekivimitest koosnevat litosfääri osa, mis harilikult lasub graniitsel kihil. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 2. Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus. matemaatiliselt vastab Maa kuju kõige enam ümber lühema telje pöörlevast ellipsoidist saadavale pinnale. Kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on selline geomeetriline
taimede poolt keskmiselt omastatav d) toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav 2. Gravitatsioonivesi a) nõrguv gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole b) toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel, kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. Pinnavesi- tekib raske lõimisega tihenenud mulla peale. 34. Toetuva kapillaarvee tõus. Ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest,
* Hüdrauliline lahendus; * Hüdromehaaniline lahendus; * Bilansimeetod. Enamikul juhtudel lähtutakse vee liikumise seaduspärasusest poorses keskkonnas. Nim drenaaziteooriaks. Määratati depressioonijoone koordinaadid dreenide vahel ja leiti et matemaatiliselt kirjeldab seda kõige täpsemini parabooli võrrand. Rothe lähtus et vesi saab liikuda ainutl ülevalt alla, mis oli ekslik, tegalt võib vesi rõhkude mõjul liikuda igas suunas. Seega Rothe võrrand on kasutatav ainult vettpidaval kihil. Arvutuse aluseks pn Darcy valem v=kI E=2(t-z)(k/q1)0,5 Sooviku metoodika Algul arvestati ka veebilanssi: kliima, äravool = sademed aurumine. Meetodis on vastuolusid. Graafik: horisontaaltelg on jaotatud kümneks kuhu mahuvad gleistumistunnustega kuni gleimullad. Vertikaaltelg on saagikadu (saadud tootmisest 4 majandi andmetel parasniiske mulla ühikutes. Hommiku teooria: Saagi omahind on madalam siis kui nende kulude summa on minimaalne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
