Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kihil" - 223 õppematerjali

kihil on erinev valguline koostis.
thumbnail
122
docx

Side

Kattekihi eesmärgiks on peegeldada valguslaine tagasi südamikku. Kattekihti katab väliskaitse, mis kaitseb kaablit väliste vigastuste eest. 16  Multimodaalne – suhteliselt lai – läbimõõt on kuni 0.2 mm. Standartne 50 μ m. Fiiberoptiline kaabel koosneb kahest erineva murdumisnäitajaga materjalist. Välimisel kihil on väiksem murdumisnäitaja kui sisemisel. Info (valgus) kulgeb kaablist läbi edasi-tagasi peegeldudes.  Monomodaalne – tugineb laineoptikale. Peenemad kaablid, mistõttu on kanal väga kitsas. Seega ei teki valgusel mitut teed, mida mööda liikuda. Monomodaalne kaabel on kallim. Probleemiks on see, et saadetakse üks impolss teele, välja tuleb mitu, sest andmete tee on erinev ning võib vastuvõtja segadusse ajada. Lahenduseks saab muuta murdumisnurka...

Side
74 allalaadimist
thumbnail
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

2 kihti omavahel seotud liidesepunktide abil. Kirja kirjutajat ei huvita kuidas kirju sorteeritakse (pole vajalik info) ja sorteerijal on ükskõik mis seal kirja sees on seega teineteisest sõltumatud. Postkontoritel on ka oma protokoll kuidas neid kirju peab pakkima nt nööriga, kotti etc. Juures on ka legit teenuse edastamise süsteem. Ülemine kiht pakub teenust alumisele. Igal kihil on omad protokollid (reeglid) ja teenused. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Kihilist arhitektuuri kasutatakse, sest nii on võimalik eraldada arvutivõrk ja riistvara konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?])...

Arvutivõrgud
41 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Gravitatsioonivesi a) nõrguv gravitatsioonivesi mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole b) toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel, kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. Pinnavesi- tekib raske lõimisega tihenenud mulla peale. 34. Toetuva kapillaarvee tõus. Ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest,...

Eesti mullastik
71 allalaadimist
thumbnail
7
docx

KIPSPLAAT SEINA HELIISOLATSIOON

Puithoonete soojustamine ja sisekliima Tänapäeva eramuehituses on puitkarkass üks levinumaid ehitustüüpe. Puitkarkasspiirete kui kergseinte niiskusrezhiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrezhiimist ­ paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla...

Ehitus
7 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

Selle järgi on kirjad võimalik väiksemasse postkontorisse edasi saata. Kui teiste kirjade hulka sattub mõni kiri, mis tegelikult oli suunatud teise kohta, siis tuleb see edasi saata õigesse kohta. Postkontorite eesmärk ei ole need kotid kohale toimetada ning neid ei huvita, kuidas need kirjad edasi viiakse. Kolmandaks kihiks on füüsiline transport. Meil on mitmekihiline arhitektuur ja igal kihil on oma tegevused, mida nad teevad. Iga kiht pakub teenust altpoolt ülespoole. Postkontorid pakuvad inimestele postiedastusteenust. Selleks, et postiedastusteenust saaks postkontor pakkuda, selleks kasutatakse füüsilist transporditeenust. Igal kihil on protokoll, kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Postkontorid on omavahel kokku leppinud, et kirjad sorteeritakse erinevatesse kottidesse ja transpordikihis toimub füüsiline...

Arvutivõrgud
36 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Jaotusvundamendid ja liigid

V ja lintvundamendi puhul valemiga h B′ liiv R = R 2 + h[1,5c1′ + (hγ1′ h + 2dγ1′d )]K s tan ϕ′ − hB′γ1′ h R2 – kandevõime juhul, kui vundament asuks savi R2 Cu2 alumisel kihil (süvisega d+h), Joonis 4.13. Nõrga alumise kihi kontroll h – talla ja nõrga kihi vahele jääva kihi paksus, d – vundamendi süvis, γ′1h ja γ′1d – pinnase keskmine efektiivmahukaal vastavalt h ja d ulatuses, Ks – lõiketegur, mille suuruse saab leida seosega 2 Ks = 3 – 0,23ϕ + 0,0065ϕ ϕ on ülemise tugevama kihi sisehõõrdenurk kraadides...

Ehitus
23 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

Katused

„ Jääpurikad on eluohtlikud! 20 10 Ehitusfüüsika: kuju, kalle „ Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. „ Katusekattematerjal tuleb valida vastavalt katuse katte tüübile. „ Katus koosneb erinevatest kihtidest ja igal kihil on täite temale määratud ülesanne. 21 Katuse kalle 22 11 Katuse osad „ kandetarindid; „ soojustus; „ tuuletõke; „ tuulutusvahe; „ aluskate; „ katusekatte alus; „ katusekate; „ vee äravoolu; „ õhutõke; „ aurutõke; „ siseviimistlus;...

Ehitus
17 allalaadimist
thumbnail
98
pdf

Seinad

Seinad Välisseinad „ Väliseinte ülesanne on: „ sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, „ tarindite kandmine, „ kaitse ilmastikutegurite vastu, „ tagada hoone energiatõhusus. „ Välisseintele esitatavad nõuded: „ kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, „ arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, „ soojapidavus, „ õhupidavus, „ niiskustehniline toimivus, „ helipidavus, „ tulepü tulepüsivus, „ majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus „ Materjali järgi: „ Looduskivist (paas, graniit… graniit…), „ Tehiskivist (tellis, vä...

Ehitus
38 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks

Põhjavesi (vesi maapinna all) Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndus ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu toimel ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest. Põhjavesi on üldreeglina värvitu kuid sooveed pruunid, üldreegilina lõhnata ja maitsetu. 9. Vabapinnaline põhjaveekiht Esimene põhjavee kiht vett pidaval kihil , näiteks savi pidemel. Reziimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest. Vabapinnalise vee korral veeping üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda...

Geoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Aatomi ehitus

0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Planetaarne aatomimudel · Aatomi ehitus (Tabel) · Aatomi ehitus (Video) · Aatomi tuum · Massiarvu leidmise valem · Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist · Isotoobid ­ animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Vesiniku isotoobid Sisukord 2 · Elektronkate · Elektronide arv elektronkihtidel · Elektronide paiknemine · Aatomi ehituse õppemudel · Video aatomi ehitusest ­ vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Seotud lingid · Kasutatud allikad Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE -...

Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

TÜ biokeemia õpik

Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada e...

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

Lumekihi paksus võib olla üle 100 m. Kohtades, kus on alati külm, muutuvad lumekihid omaenda raskuse tõttu jääks, sest lumest surutakse õhk välja ning tekib liustik. Et selleks on vaja eelkõige küllalt sademeid ning madalat aasta keskmist temperatuuri, siis mõistagi tekivad liustikud eriti mäestikes. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks (20 m paksuseks), hakkab ta libisema allamäge. Tihti libisevad liustikud justkui õhukesel sulavee kihil . Liustiku ülemist osa nimetatakse toitealaks. See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks. Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Mäestikes kuhjuvad liustike ette ja külgedele vallid - otsa- ja küljemoreenid, mis sisaldavad erineva suurusega kivimiosakesi ja isegi rändrahne...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
16
docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

Assotsiatiivmälu ­ ei kasutata aadressi, vaid otsitakse sõna ühe tema osa järgi. Kahe pordiga ­ saab samal ajal nii lugeda kui ka kirjutada (tingimusel, et need ei ole üksteisest sõltuvad. Puutetundlikud ekraanid 1. Takistuslikud ­ koosneb alusest, mille peal õhuke läbipaistev takistuslikust materjalist kiht, mis on samuti välisel painduval kihil . Kahe kihi vahel on isolaatorid, kui vajutada ekraanile siis puutuvad isolaatorit kokku ning tuvastatakse puutepunkt. Küllaltki odav tehnoloogia, pildikvaliteet kehv. 2. Mahtuvuslikud ­ u 70% turust. Väga vastupidav, mustus ei sega. Pindmahtuvuslik: puutepind on ainult ühelt poolt kaetud läbipaistva juhtiva kihiga. Ekraani nurkadesse on paigutatud elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Kasutatakse...

Arvutid
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vee pindpinevuse uurimine, vee tilkumise uurimine

Vee pindpinevuse uurimine ,vee tilkumise uurimine Uurisin vee piiskasi märgunud pudeli peal (vaata eelmist punkti 7.) ning oli märgata kuias vesi on justkui pool kera , mitte ei valgu laiali. Selle põhjus on järgmine : vedeliku sees on iga molekul ühtlaselt ümbritsetud teiste samasuguste molekulidega. Vee piiril, on molekulid seotud vees olevate molekulidega ning väljast gaasis leiduvate molekulidega. Kuna väljas(gaasis) on molekule vähem, siis pindmisel kihil on tõmme ainult vedeliku suunas. Nii tekib väike niitsike,kuna tõmbe jõud takistab veepiisal laialivalgumast. Sama nähtus on ka vee tilkumisel. Esialgselt tekib kraani otsale seesama mütsike. Vee kogumisel ja massi kasvamisel hakkab mütsike suurenema. Kuna pindmine kiht tõmbub alati kokku proovides saavutada kera siis täpselt enne piisa kukkumist näemegi meile tuntud tilga kuju....

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Geotehnika

Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil , maapinnast esimene alaline veekihind, vabapindne. Ülavesi paikneb aeratsioonivöös (aeratsioonivöö on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett), kujuneb vett halvasti juhtivatele kihtidele, ei ole seotud pinnasevee tasemega, ajutine, kuivab enamasti suvel. Pealisvesi on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht, mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni (alusvee) peal...

Geotehnika
43 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...

Mikroobifüsioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Väljavool:​ toimub merre Vettpidavad kivimid: lubjakivi, dolomiit, savi. Kihi paksus 10-200m. Veetase maapinnast 2-25m. Väljavool Kuradijärv, Valgejärv. Levik üle Eesti, Lõuna-Eestis on devoni kihtide all. Toitumine: sademetest, veekogudest (inversioon) 36. Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? ​Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi samas tasandab seda. Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil , näiteks savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. ​Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest (inversioon). Režiimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Ülaveekiht-vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala...

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Mullateaduse konspekt

2) sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi - raske lõimisega muldadel, ebakorrapärased torud/kapillaarid, liikumatu, taimedele raskesti omastav
 3)rippuv kapillaarvesi- pindmistes mullahorisontides pärast sademeid, taimede poolt keskmiselt omastatav
 4)toetuv kapillaarvesi
 Gravitatsioonvesi- 1) nõrguv gv- raskustungi jõul liigub allapoole
 2) toetuv gv- kui vesi jõuab mitteläbilaskva kihini moodustub põhjavesi, kaldus vettpidaval kihil tekib liikuv põhjavesi, mis on mineraalainerikka kui seisev põhjavesi
 3)üla ja pinnavesi-erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus. 
 tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles, taimede poolt kergesti omastav sõltub mulla või pinnase lõimisest, mehhaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest, liivades väiksem, savides suurem 33. Mulla veemahutavuse liigid. 
...

Eesti mullastik
13 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Mullateaduse alused II Kontrolltoo

toetuv kapillaarvesi - tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest ülespoole 48. rippuv kapillaarvesi - vesi, mis tekib mullas pärast sademeid 49. orptsiooniliselt seotud vesi - peaagu liikumatu ja taimede poolt raskesti omastatav 50. pendulaarvesi - liiva ja kruusa muldades kapillaarvett mehaaniliselt kinni hoitud vesi 51. Põhjavesi - tekib kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vettpidava kihini ning küllastab sellel kihil oleva mulla 52. ülavesi - 53. mulla veemahutavus - mulla võime vett kinni pidada 54. maksimaalne e. täielik veemahutavus - näitab suurimat vee hulka, mida muld suudab mahutada 55. kapillaarne veemahutavus - näitab suurimat toetuva kapillaarvee hulka, mida muld suudab kapillaarjõududega kinni hoida. 56. väliveemahutavus - näitab suurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida muld suudab kinni hoida. 57...

Maateadused
18 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ​SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...

Anatoomia ja füsioloogia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun