Galvaniseerimine sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne korrosioonikindlama metalli kiht. Plakeerimine kuumale metallile valtsitakse peale õhuke kaitsemetalli leht, näiteks duralumiiniumit plakeeritakse puhta alumiiniumlehega. Lakkimine ja värvimine metalli katmine vedela/pastataolise ainega, mille kuivamise tagajärjel tekib pinnale tahke kelmekiht. Konserveerimine metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga. 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tardkivimid on tekkinud vedela magma hangumisel. Tardkivimeid võib jagada kaheks süvakivimiteks ja purskekivimiteks. Süvakivimid ehk intrusiivsed kivimid on tekkinud sügaval maapõues suure rõhu all. Kivimid on tugevad ja tihedad ning neid on raske töödelda. Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid on tekkinud maapinnal voolanud magma kiirel ja ebaühtlasel jahtumisel, mille tõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega, kui süvakivimid.
1 osa turvast Taimede valik sõltub: 1 osa liiva või kruusa · kiviktaimla suurusest · taimede kasvukohanõuetest · taimede 6. Taimed istutatakse mullasegu pinnast pisut mullastikunõuetest kõrgemale, sest kogu ala tuleb pärast katta 3 cm paksuse kiviklibu kihiga. See aitab vältida taimede · taimede omadustest juurekaela mädanemist. Aitab kaasa ka niiskuse (kujust, kõrgusest, säilimisele. värvusest, õitsemise 7. Kohe pärast istutamist kasta taimi hoolikalt. Hiljem on ajast) sellega vähem muret, kuna juurdunud taime juured
seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: v Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. v Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele,
ning seetõttu tuleb läbi akna suur hulk energiat soojuskiirgusena, mis tagasi peegeldades saavutab lainepikkuse 10 m ja seetõttu enam klaasi ei läbista. +joonis kasvuhoonest. 13). Soojaülekanne vertikaalses õhkvahes? Väikeses õhkvahes tekivad soojakaod juhtivuse teel, suures õhkvahes kaob soojus konvektsiooni teel (termosifooni efekt), soe õhk liigub jahedamale pinnale. Kõige väiksemad soojakaod 25...30mm õhkvahes. Selektiivklaas: kaetud metallioksiidi kihiga, laseb läbi lühikese lainepikkusega päikese- ja soojuskiirguse, ruumist tagasi peegelduvat kiirgust läbi ei lase, U~1,1-1,5W/m2K. Soojakadusid saab vähendada veel, kui kasutada õhkvahes inertgaasi (Ar,Kr). 14). Nimetage inimorganisimi sooja äraandmise viisid normaaltemperatuuril? Norm. temp. juures eraldab inimene soojust konvektsiooni ja konduktsiooni, soojakiirguse ja vee aurumise teel.+joonis,kus y-telg= inimese soojatoodang, x-telg= keskkonna temp 15..35c. 15)
seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud kaetakse safe coat mansetiga, märgades tsoonides isoleeritakse sein kahe kihi 4400 multicoat'iga (min 1,0kg/m2). Niiskes tsoonis 4120 sealer'i kihiga (min 100g/m2). Põrandad betooni ja tsemendi baasil: Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3) Põranda/seina ühenduskohad isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud ja trapiümbrused kaetakse safe coat mansetiga ja 4400 multicoat'iga. Põrand peab olema kaetud kahe kihi 4400 multicoat'iga ja nende vahele asetatud safe coat'iga 1). Kulu: min1,5kg/m2. 27. Plaatimissegude liigid ja omadused?
Töötlemata aluspind krunditakse eelnevalt KREIDEZEIT kaseiinkrundiga. Marmor-lubikrohv kantakse kelluga ühtlaselt õhukese kihina pinnale ja edasi töötatakse Tadelaktiga nagu tavalise lubikrohvi puhul. 2. Plaatimissegu nakkekihina. Segu tõmmatakse kammliibiga pinnale ja lastakse kuivada. Kõva alusena on see vähem niiskust imav ja seega raskemini silutav ja poleeritav. Seetõttu kantakse pinnale esmalt üks kiht Tadelakti, mis lastakse öö läbi seista. Teise kihiga töötatakse edasi nagu tavaliselt. · EELTÖÖD - Kuivanud lubi- ja lubitsementkrohv niisutada - Lahtised liivased krohvid puhtaks harjata ja kaseiinkrundiga kruntida - Vanadel krohvidel läikivad või sideainerikkamad pinnad mehaaniliselt eemaldada. - Betoonpinnad võimalikest õlijääkidest puhastada - Liiga pudedad krohvi- või müüritiseosad eemaldada ja teha parandused. · SEGUGA TÖÖTAMINE Tavapärane viis Marokos töötada
· Toimub intensiivne ainevahetus 3.5 VERI JA LÜMFOIDKUDE · Koosneb vedelast rakuvaheainest - plasmast, milles üksikud rakud erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. 4. NÄRVIKUDE · On väga mitmekesine,sõltudes paiknemisest ja funktsioonist · Koosneb peamiselt närvirakkudest (neuronitest) ja gliiarakkudest · Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud), millest paljud on kaetud lipiidse kihiga müeliiniga, muutes närvikiu valgeks valgeaine SÜNAPSID · Neuronitevahelised ühendused · Elektriline sünaps impulsi ülekanne kiire, muutumatu · Keemiline sünaps impulss kantakse keemilise ülekandeaine abil teise rakku. · Puutub kokku ühe pikem ja teise lühem jätke. Antakse info üle. · Inimesel ca 80% Elundkonnad 1. KATTEELUNDKOND Nahk suurim elund
koguda katseandmed. Selleks anname süsteemi sisendisse hulga andmeid ja vaatleme süsteemi väljundit iga sisendi korral. Tulemused salvestame ja kasutame närvivõrgu õpetamiseks. 4 td=1 N=size(output,1) P=[output(3:N)';output(2:N-1)';output(1:N-2)'] T=input(2:N-1)' Edasi loome närvivõrgu kolme sisendiga (vahemikus 0..1), ühe peidetud kihiga ja 5 neuroniga peidetud kihis. Aktiveerimisfunktsiooniks peidetud kihis tansig. global net_c net_c=newff([0 1; 0 1; 0 1],[5 1],{'tansig','purelin'}) net_c.trainParam.show=1; net_c.trainFcn='traingd'; % kuna süsteem peab olema adaptiivne (hiljem), siis reaalajas toimiva närvivõrgu puhul sobib hästi. Närvivõrgu treenimine: net_c.trainParam.epochs=5000; net_c=train(net_c,P,T) % P - etalonsisend, T - etalonväljund save temp_net.mat net_c % kui süsteem muutub
Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga valgevask ehk messing on heade mehaaniliste om...
aeruginosa on mitte- mukoosne. Mukoossed isolaadid esinevad kroonilise infektsiooni korral. Uuringud näitavad, et peremehe põletikuline vastus soodustab infektsiooni muutumist mukoosseks. P. aeruginosa täpne tsüstilise fibroosi haige kopsu koloniseerimise mehhanism on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt põhjustab koloniseerimist hingamisteede põletik, mille tagajärjel tekivad paljad epiteelirakud, kuhu bakterid kinnituvad. Teine hüpoteetiline mehhanism on seotud hapnikuvaese mukoosse kihiga. P. aeruginosa vastab sellisele anaeroobsele keskkonnale alginaatide sünteesiga. 11 Kokkuvõte Nõustutakse selles, et biofilmid on looduslikes keskkondades üldlevinud, kuid arutletakse alles nende tähtsuse üle nakkushaiguste põhjustajatena. Samuti on raske biofilmi põhjustatud haiguste vastu võidelda, sest tihtilugu on biofilmid
Juhendaja: Mati Otsing Värvid: SIKKNES Veeslahustuvate baasemailide süsteem Autowave - see on toonide täpsus, suurepärane katvus ja remondi kiirus maksimaalselt hoolitseva suhtumisega keskkonna vastu. Sikkens Autobase Plus on kõige uuem orgaanlahustuvate baaskatete süsteem. Oluliselt suurema katteomadusega Autobase Plus süsteem kindlustab olulist ökonoomiat võrreldes traditsiooniliste süsteemidega. Autobase Plus-iga katvus saavutatakse 2 kihiga seejuures minimaalse kihtide vahelise kuivatamisega. Teda eristab pealekandmise lihtsus ja kiirus ja täieliku kuivamise lühike periood. Need omadused võimaldavad tõsta autoteeninduse tootmistegurit kuni 30%. Autocryl Plus on kahekomponentne akrüülemail. Autocryl Plus pakub kõrgendatud katteomadust ja suurepärast läiget. Mugav pealekandmisel. Komplekt koosneb 20-st toonerist, läbipaistvast sideainest ja 2-st kõvendist, mis kindlustavad parimaid segunäitajaid
Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid- närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Gangionid jagunevad: sensoorsed ganglionid asuvad toomanärvide juures vegetatiivsed ganglionid asuvad siseelundite talitlust reguleerivate eferentsete närvide teedel. Neis toimub ümberlülitus (sünaps) KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus - e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid. Jaotus: sümpaatiline; parasümpaatiline. 17
käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et elektroodid oleks kaetud vähemalt 1 cm paksuse lahuse kihiga. Juhtivusnõu asetatakse termostaati ja loksutatakse selles umbes minut püsiva temperatuuri saavutamiseks. Seejärel lülitatakse sisse juhtivusmõõtja ja alustatakse juhtivuse registreerimist, klõpsates punasel noolel (start recording). Fikseeritakse stopperi näit sel momendil. Tulemusi saab jälgida tabeli või graafiku kujul, klõpsates vastavatel nuppudel. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. Töö lõpetamisel tuleb klõpsata nuppu ,,Stop recording" ja
optilisel teljel. Seega vastavalt vajadusel nad kas koondavad või hoopis hajutavad elektonmikroskoobi kolonni läbivat elektronkiirt. 9. Kuidas määratakse suurendust TEMs? Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 10. Kuidas saab märga objekti uurida elektronmikroskoobis? Mittejuhtivaid materjale peab katma õhukese kulla või selle sulamite kihiga vaakumis. 11. Kuidas tekitatakse elektronmikroskoobis elektronkiir? Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. Volframtraadi kuumutamisel elektrivooluga temperatuurini 2700K eralduvad selle pinnast termoemissiooni tõttu vabad elektronid, mis hajuvad ruumis kõikides suundades. Elektronid formeeritakse elektronkiireks katoodi ja anoodi elektriväljade abiga. 12. Mida kujutab endast täheühend TEM+STEM+EEL? Transmissioonelektronmikroskoop + skaneeriv transmissioonelektronmikroskoop +
· kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 13. Tardkivimid eriliigid, kasutuskohad Süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Nad on tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega.
METALLID JA MITTEMETALLID Metallid Asukoht perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Enamik nüüdisajal tuntud 118 keemilisest elemendist on metallid. Perioodilisuse tabelis asuvad nad vasak- ja keskosas ( tabeli parempoolse osa täidavad mittemetallid). Kui vaadelda perioodilisust süsteemi rühmade kaupa, siis esimene, teine ja kolmas(va. Boor) peaalarühm(A- alarühm) koosnevad ainult metallidest. Kuna peaalarühma (A- alarühm) number näitab ka välimisel elektronkihil olevate elektronide arvu, neis asuvate metallide oksüdatsioniaste ühendites on vastavalt +I, +II ja + III. Kõrvalalarühmades (B- alarühm) asuvate metallide välisel elektronkihihtidel on samuti peamiselt 1-2 elektroni. Siit järeldus- metalliaatomite välisel elektronkihil on peamiselt 1-3 elektroni. Eranditeks on Ge, Sn, Pb- väliskihil 4 elektroni; Sb, Bi- 5 elektroni. Liikumisel perioodis vasakult paremale suureneb tuumala...
Parimaid tulemusi saadakse puumädanikust nakatumatute kändudega ning juhul kui kännu lõikepinda saega enne uuendada. Nii kändusid kui mütseeliga nakatatud pakke tuleb kuival aastaajal kasta. Värske kännu puhul on olulisem jälgida, et lõikepind ära ei kuivaks. Sel otstarbel võib austerserviku juuretisega nakatatud kännu pinna katta väljasaetud puukettaga, plastikkilega, puukoorega, sambla ning isegi märjaks kastetud vanade ajalehtede või papi kihiga. Austerserviku kasvatamine kändude peal annab mitme aasta jooksul korraliku seenesaagi ning lagundab kännud suhteliselt kiiresti ilma suurte füüsiliste ponnistusteta ja aiailu rikkumata. Erinevalt enamikust teistest seentest ei ole austerserviku kübar summeetrilise kujuga. See-eest on tal tugev aroom ja nn viiendat, algupäraselt Jaapanis umami-ks kutsutavat, täiskõhu tunnet tekitavat maitsmismeelt küllastav omadus. Seetõttu sobivad austerservikud eriti pitsa
neid muuta - ülekirjutatavad CD-kettad (CD-RW). · DVD-ketas (Digital Versatile Disk) Väljanägemiselt on DVD-kettad äravahetamiseni sarnased CD-ketastega, tegelikult erinevad need aga nii füüsiliste omaduste kui kandmete lugemise ja salvestamise meetodite poolest. DVD- ketast nimetatakse ka "universaaldigitaalkettaks ja neid loevad DVD-seadmed. Esimesed seadmed ilmusid 1996. a. lõpul, ühepoolne ühekihiline mahutab 4,7 GB, kahepoolne kahe läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele. Algselt kasutati DVD- kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD-seadme vahendusel. · Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu
Külvi rajamine on otstarbekas keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni, samuti kivistel ning kruusastel muldadel, kus istutamine on raskendatud. Külvidega tehakse algust varakevadel, esmalt külvatakse kuivematele kasvukohtadele. Niiskematele kasvukohtadele rajatakse külvid viimases järjekorras. Lapile külvatakse 15-20 männiseemet või 20-30 kuuseseemet. Külvatud seemned kaetakse 1-1,5 cm paksuse kihiga. 2)Istutamine Istutamine on küll kulukam ja vaevarikkam metsauuenduse viis kui külv, kuid selle eeliseks on taimede suurem suutlikkus võidelda rohurindega ning ebasobivate ilmastikutingimustega. Samuti räägib istutuse kasuks taimede kiirem kasv esimestel aastatel. 3)labidaga istutamine kaeva maasse taime juurekavale vastav auk.Kobesta augu põhjas muld.Aseta taim istutusaugu keskele.Laota taimejuured laiali.Hoides taime püstiasendis, täida istutusauk mineraalmullaga.Tihenda pinnas taime
paagis, hiidkalmaar on aga suuteline sogastama vett sadade meetrite ulatuses. Eriti meisterlikult kasutab oma tinti pisiseepia, kes paiskab välja tindiportsjoni, mis võtab seepia kuju. Kui ründaja pettusest aru saab, on mõneks ajaks värvituks muutunud ehk "lahti riietunud" pisiseepia näitelavalt kadunud Seepiate helenduvad valgusorganid on maailma kõige ökonoomsemad valgustid. Seepia tindipauna süvendi põhi on kaetud helkivate rakkude kihiga. Sellel "taskulambil" on ka valgust koondav sültjas läbipaistev lääts. Kui seepia peab vajalikuks oma lambi kustutada, eritab ta mantli õõnde pisut tindivedelikku, mis valgub valgustandvale kihile ning "kustutab" selle. KALMAAR Kalmaarid on kiired ujujad ning väga võimalik, et kõigist mereloomadest kõige kiiremad. Isegi väikesed kalmaarid arendavad kiirust kuni 55 km/h. Õige mitmed kalmaariliigid aga on suutelised ka lendama. Üks niisuguseid on heeringa suurune
Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid.
Kursuse „YKA0060 Instrumentaalanalüüs“ kordamisküsimused (I osa) 1. Analüütilise keemia definitsioon Analüütiline keemia - teaduslik distsipliin, mis arendab ja rakendab meetodeid, instrumente ja strateegiaid selleks, et saada infot nii aine koostise, iseloomu kohta ajas ja ruumis kui ka mõõtmise väärtustest. (Mis? Mis struktuuriga? Kui palju?) 2. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetilist kiirgust (nt nähtavat valgust) saab vaadelda nii laine kui ka osakesena. 3. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Interferents - kaks kiirgusvoogu võivad üksteist kustutada või võimendada. Difraktsioon - kiirgus ei levi sirgjooneliselt vaid “paindub nurga taha”. 4. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Energiaolekute üleminekutega kaasneb energia neeldumine (ergastus) või emissioon (relaksatsioon). Üleminekud toimuvad ainult siis, kui neelduv või emiteeritav energiahulk vastab täpselt energi...
Juhtivale kehale antud laeng jaotub samanimeliste laengute tõukumise tulemusena keha pinnale. Keha sees valitud mistahes kinnise pinna ehk Gaussi pinna (Gaussian surface) poolt piiratud ruumalas laenguid ei paikne. Seetõttu ei läbi valitud pinda ka elektrinihke või väljatugevuse voog ning järelikult on elektrivälja tugevus sellise pinna punktides null. Joonis (b):Analoogiliselt on elektrivälja tugevus null ka juhul, kui valitud pinna sees paikneb õõnsus. Juhtiva aine kihiga kaetud õõnsuses on elektrivälja tugevus null isegi juhul, kui juhtivale kattele on antud laeng (meenutagem katset Faraday puuriga). Joonis (c):Kui algselt neutraalse juhtiva keha sees paiknevasse õõnsusesse viia laeng +Q, siis indutseeritakse sama suur negatiivne laeng Qsisepinnale ning positiivne laeng +Qkeha välispinnale. Sisemise ja välimise laetud kihi vahel paiknevat kinnist Gaussi pinda ei läbi elektrinihke voog, sest pinna sees paiknevate laengute algebraline summa on null
korrosioon- on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjual. Korrosioon põhjustab metallide üleminek püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon- seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. Nt: O2ga elektrokeemiline korrosioon- toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. Korrosioonikaitse võimalused: 1. metalli värvimine, lakkimine, õlitamine. 2. metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga. 3. elektrokeemiline kaitse- metalli ühendimine aktiivsema metalli tükiga. 4. inhibiitor-aeglustaja. Elektrolüüs- on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel. KATIOON (+) liiguvad katoodile( - ), ANIOONID ( - ) liiguvad anoodile (+) sulatatud elektrolüüdi korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid.
raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) pikemat segamise aega. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Raudbetoon 7. Mis on monteeritav raudbetoon ja tema eelised/puudused monoliitse ees? Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: • ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, • tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme),
seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: v Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. v Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele,
v=uCYFzKoWsGw Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 ja kaugus Maast 55400 miljonit km.Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Maa http://www.youtube.com/watch?v=lwwioJhQzeg Maa ehk maapind on planeedi Maa või ka mõne teise taevakeha maismaa pind. Maad saab omada koos pinnaaluse kihiga. Selles mõttes on Maa tootmisvahend, mida kasutatakse põllumajanduses, ehituses ja teistes tootmisharudes. Maa on loodusgeograafiline piirkond. Mõnikord nimetatakse maadeks ka riike ja muid piirkondi. Maa on maastik või piirkond ilma linnadeta, kus inimesed tegelevad peamiselt põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega. Maa ehk maakera on päikesesüsteemi kolmas planeet. Vanaajal peeti maad üheks elementidest.
1. Takistuslikud koosneb alusest, mille peal õhuke läbipaistev takistuslikust materjalist kiht, mis on samuti välisel painduval kihil. Kahe kihi vahel on isolaatorid, kui vajutada ekraanile siis puutuvad isolaatorit kokku ning tuvastatakse puutepunkt. Küllaltki odav tehnoloogia, pildikvaliteet kehv. 2. Mahtuvuslikud u 70% turust. Väga vastupidav, mustus ei sega. Pindmahtuvuslik: puutepind on ainult ühelt poolt kaetud läbipaistva juhtiva kihiga. Ekraani nurkadesse on paigutatud elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Kasutatakse vahelduvvoolu generaatorit. Projekteeritud mahtuvuslik: ekraani pinnale moodustatakse juhtivatest ribadest võrk. Ribad kuhu salvestub laeng on isoleeritud ja nende vahel on mahutavus. 3. Infrapunapuute ekraan rahaautomaadid, tahvelarvutid. Ekraani servadesse IP-valgusdioodid, mille kiirtest moodustub ekraani ette võrgustik
alates teatud kontsentratsoonist moodustuma assotsiaadid, mida nimetatakse mitsellideks. *Amfifiilsete ainete lahused on keerukad isereguleeruvad süsteemid, assotsiaadid tekivad füüsikaliste, mitte keemiliste vastasmõjude tulemusena. *Mitsellide koostises olevate ning lahustunud PAA molekulide vahel on samuti dünaamiline tasakaal, st toimub pidev molekulide liitumine mitselliga ja eraldumine sellest. Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. *Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa
teatud kontsentratsoonist moodustuma assotsiaadid, mida nimetatakse mitsellideks. *Amfifiilsete ainete lahused on keerukad isereguleeruvad süsteemid, assotsiaadid tekivad füüsikaliste, mitte keemiliste vastasmõjude tulemusena. *Mitsellide koostises olevate ning lahustunud PAA molekulide vahel on samuti dünaamiline tasakaal, st toimub pidev molekulide liitumine mitselliga ja eraldumine sellest. Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. *Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa
ilmeniidist ja oliviinist. Need kivimid sisaldavad rohkesti rauda, titaani ja haruldasi muldmetalle (EE, 7.köide, lk 245). Kuu kivimid on võrreldavad Maa aluseliste magmakivimitega. Vanimad kivimid paiknevad Kuu mandrilisel alal. Merede kivimid on Kuu pinnale väljunud ja tardunud laava. Kivimite tekke ajal pommitasid Kuud asteroidi tüüpi kehad. Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmu kihiga. Tegelikult asetseb Kuu pinnal regoliidikiht, mille paksus võib olla mõnest sentimeetrist mõne meetrini. See meenutab märga liiva. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva osakeste voo poolt. Regoliit sisaldab põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Kõik pinnal seni lebavad pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Füüsikalised tingimused Kuu sisemus on praegusel ajal tahkes olekus, kuid minevikus on tõenäoliselt Kuu
(Godet 2000: 214) Tuhkpihlakad ei kasva meie tingimustes nii suureks kui näiteks pooppuud. Nende kõrgus jääb kümmekonna meetri juurde. Tuhkpihlaka lehed on täiesti lõhestumata ja ainult serv on ebakorrapäraselt hambuline. Lehtede alumise poole värvus on tuhkpihlakas hõbevalge, mis on talle ka nime andnud. (Reitalu 2000: 05.05.09) Tuhkpihlaka võra on püramiidjas või munajas, koor helepruun või punakaspruun ning sile. Noored võrsed on kaetud valge eemaldatava vilditaolise kihiga, kuid vanemad võrsed on paljad. Õite värvuseks on valge, viljad on ümarovaalsed ja punakad või oranzkollased. Karmidel talvedel kipub kannatama külmakahjustuste tõttu. (Tuhkpihlakas ... 2009) 1.3 Pooppuu Pooppuu ladina keelne nimi on Sorbus intermedia. Ta kasvab paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal on isegi tavaline. Kasvatatakse üldiselt ilupuuna, kuid on võimeline ka metsistuma. (Leht 1999: 163) Mullastiku suhtes on küllaltki vähenõudlik ning juurestik
*seeneniit, mis osaleb *sugulisel paljunemisel viljastamisprotsessis, näit. roosteliselaadsetel (Uredinales) Risoid, rhizoid - lühike peen kinnitusfunktsiooniga *talluse haru viburseentel (Chytridiomycota), ikkesseentel (Zygomycota). Risomorf e. seenenöör, rhizomorph, mycelial cord - *somaatilistest *seeneniitidest koosnev suhteliselt jäme (1-2 mm) meetritepikkune lihtne või harunev, tumeda paksu koorja kihiga kaetud nöörjas moodustis. Saproob e. saprotroof e. saprobiont, saprobe - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism. Seeneniidistik e. mütseel, mycelium - *seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistruktuur seentel; kasvab ja toitub substraadis, kus organism eluneb Seeneniit e. hüüf, hypha - niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel; võib olla üherakuline, vaheseinteta (*tsönotsüütne) või hulkrakne; seeneniidid moodustavad
KONTROLLKÜSIMUSED õppeaines "Piimatoodete tehnoloogia" 2013.a. seminariks ja osaeksamiks 5. osa "Piimakonservid" 1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservid on sellised piimatooted, mille säilivusaeg on pikk (3 kuud kuni 4 aastat) temperatuuril üle 0 °C. Nende kiiret riknemist ei toimu ka toatemperatuuril, kui säilitatakse toote pakendi hermeetilisus (välditakse niiskuse, mikroorganismide, õhuhapniku vm juurdepääs). 2. Millised on 4 põhilist konserveerimismeetodit piimakonservide tootmisel? · Steriliseerimine (termiline) · Kontsentreerimine ja steriliseerimine · Kontsentreerimine ja suhkru lisamine · kuivatamine 3. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? a) Pikk säilivusaeg b) Suur toorainevajadus c) Suur energiamahukus d) Enamik tooteid kontsentreeritud...
Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Eelnevast kerkib küsimus, miks ei võiks jagada kogu Eesti territooriumi kaheks osaks: kaitstud põhjaveega ala ja kaitsmata põhjaveega ala ning vastavalt kehtestada
Keskmise aktiivsusega metall Reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) Leelistega ei reageeri Rauasulamid Teras (kuni 2% C) Malm (2-5% C) Roostevabateras (lisandiks Cr) Vask (Cu) el nr 29 (1;18;8;2) aatommass 63,54 Tihedus 8,9 g/cm3 Sulamistemp. 1083 kraadi C Värvus punasest kuldkollaseni Plastiline Väga hea korrosioonikindlus Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall Hea soojus- ja elektrijuht Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga Kuivas õhus on vast püsiv Vasesulamid Messing ehk valgevask (Cu-Zn) Pronks (Cu- Sn) Melhior (Cu-Ni) Uushõbe ehk alpaka (Cu- Ni- Zn) Loeng 2 Nikkel (Ni) el. Nr 28 (2;16;8;2) aatommass 58,71 Tihedus 8,9g/cm3 Sulamistemp. 1455 kraadi C Väga hea korrosioonikindlus Hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes 2 Ni oksüdeerub alates 500kraadi C NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid
V br= , [cm3] Valem nr: 3 ρv kus m – katsekeha mass õhus (g) m1 – katsekeha mass vedelikus (g) ρv – vedeliku tihedus (g/cm3) Silikaattelliskivil ja keraamilisel telliskivil on suur poorsus, need materjalid imavad vett, selle tõttu peame vältima vedeliku tulekut kehasse kaalumisel vees. Alustuseks kaaluti katsekehad õhus ning seejärel kaeti õhukese parafiini kihiga, et vältida vee sisse tulekut katsekehasse kaalumisel vees. Seejärel kaaluti parafiiniga kaetud katsekeha uuesti õhus. Lahutades sellest 4 algselt kaalutud keha massi, saime keha katva parafiini massi ning jagades selle parafiini tihedusega 0,93 g/cm3, saime parafiinikihi ruumala. Seejärel kaaluti parafiiniga kaetud keha vees. Lahutades parafiiniga kaetud keha õhus kaalutud tulemusest vees kaalutud tulemus,
Laiemas mõttes on loopealne igasugune paepealne ala, sõltumata sellel olevast taimekooslusest näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad (loometsad). 29. Eesti põhjavee kaitstus? Aladel, kus vettandva liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Põhjavesi on nt kaitsmata karstialadel, alvaritel ja aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus. Suur osa Põhja- ja Kesk-Eesti põhjaveest on kaistmata. 30. Kus avanevad Eestis aluskorra kivimid? Eestis ei avane aluskorra kivimid.
VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jaht. Matmisviis: · Maasse kaevatud hauad · Maetud selili sirgasendis · Osaliselt kividega aketud · Üle puistatud ookri e punamulla kihiga · Haudades on palju ripatseid pmst looma hammastest · Kaasa pandud tööriistu. Tööriistad: · Valmistatud kivist lust ja sarvest ning ka puust. · Tulekivi-kasutati lõikamistöödeks ja ka kvarstitükke. · Kõõvitsad-terava servaga pikerguse või ümara kujuga tööriistad, kasutati loomnahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu- ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. · Uuritsad-esileulatuva tugeva nukiga-töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid.
Tee Eksootilised teed Valge tee Valged teesordid on kogu maailmas väga kallid ja haruldased. Saadaval on need ainult parimates erikauplustes. Valge tee on kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee. Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud. Seetõttu vajab ka valge tee pikemat valmistamisaega (7 min). Jook on kerge ja eriti aromaatne. Seda valmistatakse puhkemata teepuupungadest. Pungade välispind on kaetud hõbedase helgiga udemelise kihiga, seepärast tähistab Hiina valget teed väljend silvery tip. Oolong e musta draakoni tee e siniroheline tee Oolong on pooleldi fermenteeritud tee s.o. musta ja rohelise tee vahepealne, milles on ühendatud musta ja rohelise tee parimad maitse-ja aroomiomadused. Oolong on tervetest lehtedest ja teda ei rullita. Ka sisaldab ta kaks korda rohkem kofeiini, kui must tee ning on väga vitamiinirikas ja vürtsikas. Peetakse maailma aromaatsemaks teeks ja nimetatakse teetäiuslikkuseks
aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse kahes-kolmes kihis. Mördi tüübid: mörte nimetatakse nendes · Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse kasutatavate sideainete järgi: * lubimört (lubi), vedela mördiga, et see tungiks pinnakonaruste * tsementmört (tsement), lubitsementmört vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. (lubi + tsement). · Teise kihiga (põhikiht) tehakse Numbrid näitavad mördi koostist massiosades, krohvitav pind tasaseks. See kiht on näiteks 35/65/500 on lubitsementmört, milles ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema on 35 massiosa lupja, 65 massiosa tsementi ja seguga. 500 massiosa liiva. · Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda.
Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Siis asetatakse ta jahedasse antiseptikusse. Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. 3) RÕHU ALL IMMUTAMINE puit asetatakse autoklaavi ja antiseptik surutakse rõhu all sisse 4) DIFUSIOONIMINE puit laotakse tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulber antiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga ja jäätakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. 7. Puidust saematerjalid ja pooltooted PUIDUST SAEMATERJALID saadakse palkide pikisaagimisel. Enamasti okaspuidust, mõõtühik tihumeeter 1. POOLPALGID ümarpalk lõhki saetud 2. SERVATUD PALGID kahest küljest saetud 3. SERVAMATA LAUAD paksus 13-100mm 4. SERVATUD LAUAD neljast küljest saetud 5. PRUSSID neljast küljest saetud, paksus üle 100mm 6
· Raud tõrjub vähem aktiivsema metalli soolast välja. ise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud(I I I) iooniks (Fe3+). Raud (I I I) ühendid ongi kõige püsivamad. Ohu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(I I I) oksiidist Fe2O3 , kuid võib sisaldada ka Fe3O4 . Raua pinnale tekkiv rooste sisaldab peale nende oksiidide veel ka hüdroksiidi Fe(OH)3. Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest palju paremini kui Fe2O3 kiht.
Laetala ristlõige on 4x18...10x25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm 60...90 cm ja maksimaalne sille on 5,5 m. 41. Soojustatud puitpõrandate ehitamine keldrita hoones. Maapinnale toetuv põrand vajab hüdroisolatsioonikihti maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Külmemat põrandaosa saab soojaks muuta soojustades soklit seestpoolt vertikaalse 5-10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub 30-40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa paksusega 5-15 cm. 42. Nõuded akendele, akende tihenditele · piisav valgustus · piisav helipidavus · piisav soojapidavus · odav, nägus, kestev · varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 õhutusaken ruumis) · akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · siseruumist pestavad (v.a. ühekorruselise elamu puhul) · väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm
Kõrgepingetakistid: palju suurem maksimaalselt lubatud pinge võrreldes teiste liikidega. 5. Kõrgsagedus ja ülikõrgsagedus takistid: erinõudeks minimaalne omainduktiivsus ja omamahutuvus. (ülikõrgsagedus takistid on ilma lakikihita) 6. Kõrgoomilised takistid: nende oomiline suurus ulatub giga- ja teraoomidesse. 4. Takistuskeha kuju poolest jagunevad takistid: 1. Kihttakistiteks, mille isoleerainest alus on kaetud takistusmaterjali kihiga. 2. Masstakistid mille takistuskeha koosneb tervenisti takistusmaterjalist. 3. Traattakistid mis on valmistatud alusele keritud takistustraadist. Takistusmaterjaliks on kiht ja masstakistitel: süsinik, süsiniku ja boori segu, metallisulamid, metalloksiidid. Grafiidi või tahma ning sideaine paagutatud segu. Traattakistite materjaliks on tavaliselt konstantaan. Vähemtähtsate takistite materjaliks on nikroom (lubab kõrgemat
Kapillaarjõud töötavad pumbana tõstes vett maapinnale kus ta siis külmub või toob sooli maapinnale. Selle vältimiseks on vajalik hoida pinnasevee tase nii sügaval, et kapillaarvesi ei saaks pahandust teha. Paluks mitte segamini ajada termineid pinnavesi ja pinnasevesi. Pinnavee all mõistetakse kõiki veekogusid: jõed, järved , tiigid, kraavid jne. Pinnasevesi on esimene, maapinnalähedane põhjavee kiht, kusjuures tegemist on vabapinnalise põhjavee kihiga (alternatiiviks on surveline põhjavesi). Pinnasevee pealispind ehk pinnasevee peeglit eristab maapinnast aeratsioonivöö, mille kaudu toimub pinnasevee toitumine infiltratsiooni ja ka kondensatsiooni kaudu. Järelikult pinnasevee toiteala ühtib tema levialaga. Surveline ehk arteesiavesi paikneb veepidemete vahel. Tänu veepidemetele tekibki arteesiavee kihis rõhk. Niisiis on arteesiavete puhul tegemist kolme alaga: toite-, surve- ja drenaazialaga. Üldjuhul peaks
*Looduslikud (Hevea brasiliensis) 4)Adhesiivid, pinnakatted, sideained liimid, lakid, värvid, sideained 19.Liimikihi dubleerimine Liim ja lahusti pannakse paberile, lahusti aurub ning siis pannakse paber liimikihiga vahule (nt PU-vaht). Seejärel paber eemaldatakse ja PU-vaht fikseeritakse. See ongi liimikihi dubleerimine 20.Toote plakeerimine See tähendab mingi toote, nt pleki, traadi, torude jt metalltoodete katmist teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist 21. Mis on termoplast? Mis on reaktoplast? Termoplastideks nimetatakse pika lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerse struktuuriga aineid, mida on võimalik kõrgendatud temperatuuril muuta vedelaks. Termoplaste iseloomustavad järgmised omadused: · Neid esineb nii kristallilisete, kui amorfsetena. Kristallsed on üldiselt lahustele inertsed, amorfsed- lahustuvad.
vastupidavamaks ja paremini töödeldavaks. Samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel Euro sentid 1.1.2. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Vase tihedus on 8,9 g/cm³ 1.1.3. Keemilised omadused Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht, mis tekkib väga aeglaselt. Sulamistemperatuur on 1100 kraadi. 1.2. Raud 1.2.1. Raua kasutus igapäevaelus Raud on maailma kõige tähtsam ehitus materjal. 2005. aastal toodeti rauda 837,5 miljonit tonni Rauda kasutatakse tehnikas nt. arvutid, telekad, raadiod jne.
Taimedele vajalikud mikroelemendid on Fe, Cl, Mn, Zn, Cu, B, Mo, Ni Millises juure piirkonnas kontrollitakse ioonide sisenemist mullalahusest juure rakkudesse ja kuidas? Kontrollkohaks on endodermi rakud, mis on ümbritsetud/vöötatud rakuseinas paiknevate suberiini sisaldavate Caspary triipudega. Nende olemasolu tõttu ei saa mullast juurde sisenenud ained edasi liikuda apoplastis, mis on suletud suberiini sisaldava veelahuse jaoks läbimatu kihiga ja peavad sisenema sümplasti st läbima rakumembraani. Läbi membraani pääsevad ioonid/ained, mille jaoks on transportvalgud (kandjad, kanalivalgud) ja nii 2 kontrollitaksegi millised ained/ioonid juure endodermist sügavamal paiknevate rakkude sisse ja edasi juhtsoontesse pääsevad. Paljudes taimedes on lisaks endodermile ka epidermi all
1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] Mootori plokk Piduri trumlid Torustiku liited Hammasrattad Auto tõste seade 7 2. MITTE MUSTMETALLID JA NENDE SULAMID 2.1. Vask Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vaskdioksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
