Kõrge reaktsioonivõime tõttu reageerib strontsium aktiivselt vee ja hapnikuga, mistõttu metalli looduses puhtal kujul ei leidu, vaid ainult seotult teiste ühenditega, nagu näiteks mineraalides strontsianiit (SrCO3) ja tsölestiin (SrSO4.) Strontsiumit säilitatakse vedelas süsivesinikus nagu mineraalõlis, kinnijoodetud nõus või petrooleumis, et vältida oksüdeerumist. Õhus kattub strontsiumi pind juba toatemperatuuril kollaka hapnikuühendite kihiga. Peenestatud pulbriline strontsium on toatemperatuuril isesüttiv. Strontsiumisoolad põlevad punase leegiga, mistõttu kasutatakse neid pürotehnika ja signaalrakketide tootmises. Maakoores esineb loodulik strontsium seguna neljast stabiilsest isotoobist, millest levinuim on 88Sr (88,56%). Levik Strontsium on maakoores elementide levimuselt 15. kohal, esinedes keskmiselt 0,034% ulatuses kõigis tardkivimites. Strontsiumi leidub peamiselt kahe ühendina: strontsianiit
Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Seejärel asetatakse ta jahedasse antiseptikusse. Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. Rõhu all immutamisel asetatakse puit autoklaavi (rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Difusioonimmutamise puhul laotakse puit tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni.
muud andmed, mis on vajalikud arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Kõvakettal olevat informatsiooni on võimalik kustutada ja taas salvestada. Kõvaketaste mälumaht on viimastel aastatel tohutult tõusnud, alates 20GB. FDD diskett ehk flopi (FDD flopi disk drive). Diskett ehk väline andmekandja on õhuke metall või plastketas, mis on kaetud magnetilise kihiga. Ketas ise on ümbritsetud kaitsekestast, milles on avad, et kettaseade lugemis-salvestuspea pääseks magnetpinnale ligi. Tavaliselt on 3½ disketi mahtuvuseks 1,4MB, kuid reaalselt mahutab ta 1,38MB andmeid. Et disketile ehk flopile oleks võimalik andmeid salvestada ja lugeda on vaja disketiseadet. CD-ROM (compact disc - read only memory) on tänapäeval laialt levinud välismälu, mis on mitu korda parem disketist
vanusel Fennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati Hilis-Eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat ja vanemad) ja Kambrosiluri kihistused (542-416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneist, graniidist jt Arhaikumi ja Paleosoikumi moodustistest. Norras asuvad Devoni kivimid on umbes 370 miljonit aastat vanad. Oslo fjordi piirkond on üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga. Pinnamood Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood. Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøppigen , mis on 2469 m kõrgune ja asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli
Mäeküla Koeru maantee. Lähimad elamud asuvad territooriumi kagu-, kirde- ja läänepiirist 350 400 m kaugusel. Kärjääriga piirneval aktiivse reservvaruga alal on põllumaa. Kaevandatava mäeeraldise piirides puuduvad rajatised, mida kaevandamine võib kahjustada (elektriliinid, sidekaablid, vee- või gaasitrassid) 2) Geoloogiline iseloomustus Kavandatud karjääri territooriumil paiknevad Alamsiluri Raikküla lademe Mõhküla ja Imavere kihistud, mis on kaetud Kvarternaarisetete kihiga. Ehituskivi lasund lasub 1,5 -5.7 m paksuse kattekihi all, mille keskmiseks paksuseks on 2,9 m s.h kasvukiht 0,3 m ja kaljukatend 0.6 m. Ülejäänud 2,0 m koosneb munakatega liivsavimoreenist ja karbonaatse rähaga lokaalmoreenist. Kasuliku kihi keskmine paksus on mäeeraldise äärealadel 10 m ja keskosas 6 m, keskmiselt 8 m. Kasuliku kihi väiksem paksus taotleva mäeeraldise keskosas on tingitud piirkonna dolokivi kulutatusest ja katendi paksuse suurenemisest sellel alal.
Peale selle aja möödumist on oluline jälgida, kas kuivendusvõrk on korras ja vajadusel tuleks seda uuendada. Soomes tehtud uuringute põhjal loetakse optimaalseks veetaset 35-55 cm allapoole pinnast. See tagab toitainete kättesaadavuse, mis sõltub mikroobide elutegevusest aeratsioonivööndis. Kevadised ja sügisesed suurveed on kahjuliku toimega metsa arengule ja seetõttu oleks oluline need ära juhtida. Lisaks on oluline teha alal künd, et segada pealmine mineraliseerunud kiht alumise kihiga, tõsta aeratsiooni läbivust ja vähendada turbapinnale tekkinud koorikkihti. See loob soodsamad tingimused seemnete idanemiseks ja taimede kasvuks. 20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus. Eelkõige sobib metsastamiseks soovituslikult harilik mänd, arukask ja harvem harilik kuusk. Lisaks neile liikidele kasvatatakse harvem ka paju, harilikku haaba ja lehist . Jääksool on võimalik viljeleda ka paju ja kaske energiavõsa kasvatamise eesmärgil.
Väga harva esineb ka punast tooni. Valgus esineb vasakult poolt. Maalid on pehmetes ja valguvates toonides. Varjud on samuti kerged ning hõredad. Rembrandt tõi hästi esile maalis olevaid tähtsaid inimesi ja asju. Kõrvalised isikud jäid rohkem tahaplaanile. Hea näide on näiteks '' Doktor Tulpi anatoomialoeng''. Doktor ja tema kõrval seisvad isikud on selgelt välja maalitud, kuid doktoris eemal olevad isikuid katab hägune vari. Enamus maalides on tehtud põhi objekt õhkese õlivärvi kihiga, mis annab juurde heledust ning põhi objekti ümbrus on värvitud suurema värvikihiga. Rembrandti eripäraks võrreldes teisi tolleaegseid kunstnikke, oli tema pehmekäeliselt tõmmatud kujud. Neis ei ole järske kurve vaid kõik on lauged. Pehmekäelisus tegigi temast Madalmaade kuulsaima kunstnikku. Seda on hästi näha ''Jõemäestik varemetega mägedes''. Pintsli tõmbed on tõmmatud küljelt ning tõmmatud lauge joonega üle pildi. Rembrandti armastas maalida autoportreesid
LUBI JA TSEMENT Referaat Pärnu 2009 LUBI Lubi on ühtaegu nii side, täite kui värvaine. Lupja on Eestimaal tuntud suurepärase sideainena varsti juba tuhatkond aastat. Omadustelt sobib lubi meie kliimasse hästi ning on asendamatu vanade hoonete puhul. Paraku on traditsiooniline lubjaga töötamise oskus viimase sajakonna aasta jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5....
PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide ...
hoiustavad endas elektriliselt laetud ioniseeritud gaasi . Need rakukesed asuvad kahe klaasi vahel. Iga piksel koosneb kolmest, mis igaüks vastab ühele põhivärvile. Kui rakendada mingile rakule kõrget pinget, tekib seal plasma. Vabade elektronide liikumisel mõned neist põrkuvad väärisgaaside molekulidega, tõstes energiataset. Energia vabaneb UV kiirguse kujul(suuremjaolt). Iga rakuke on ümbritsetud fosforentse kihiga, vastavalt põhivärvile, mis imab endase selle kiirguse. See viib sealolevad molekuli välimise orbiidi elektroni energiataseme kõrgemale, muutes olukorra ebastabiilseks. Saadud energia vabaneb soojuse ja nähtava valguse kujul ( Soojuseraldus võib olla suurem kui nähtava valguse eraldus). Kui plasmakuvaril jätta pikaks ajaks ette sama pilt, põleb see pilt sisse, kuna fosforikiht kuumeneb üle ja kaotab osa oma omadustest. Sama asi võib juhtuda ka
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjaliuuringute teaduskeskus Optilised läätsed Referaat Koostaja: X Juhendaja: Urve Kallavus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Lühidalt öeldes on lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Esimesed teadaolevad kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast ja siis kirjeldati läätsi kui vahendeid, mille abil on võimalik lõket süüdata. Tuld on võimalik teha kumerläätse abil ning järgnevalt tulebki juttu erinevatest läätsedest, nende valmistamisest ja rakendamisest. 1. Kumer- ja nõguslääts Lääts on läbipaistev optiline seade, millel on ideaalne või ligilähedane aksiaalne sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri. Eristatakse kahte erin...
(a 2004 andmete järgi) Kuidas nafta on mõjutanud: a) maailmapoliitikat Mõned riigid (kus on rohkesti naftat) vaesuvad, aga samas nad ei tohiks hinda tõsta, sest muidu tuleks lõpetada näiteks: autoga sõit, transpordivahendite valmistamine. Naftat ei jätku igavesti, kuna see ei ole taastuv loodusvara. b) Teaduse ja tehnika arengut Kasutatakse keemilise toorainena Tehnikas kasutatakse näiteks autode kütuseks, juhtmed on kaetud elastse naftast tehtud kihiga, tehnikale tehtud korpused ja muud plastmassvidinad on samuti tehtud naftast (näiteks TV ja röster). c) Inimeste elatustaset See on üks tähtsaim energeetiline ressurss. Sellest sõltub suuresti kogu inimtegevus – soojus, valgus, transport ja muud materjalid meie ümber. d) keskkonnaseisundit Nafta saasteained lagundavad osoonikihti, tekitavad kasvuhooneefekti. Osad ained veega reageerimisel moodustavad happeid (näiteks vääveldioksiid).
käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et elektroodid oleks kaetud vähemalt 1 cm paksuse lahuse kihiga. Juhtivusnõu asetatakse termostaati ja loksutatakse selles umbes minut püsiva temperatuuri saavutamiseks. Juhtivusmõõtja annab väljundi voltides, mis tuleb teisendada millisiimensiteks arvestusega, et 1 V vastab 5 mS-ile. Katseandmete töötlemine. Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile 1 c0 k = ln t c 0 - cx
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SÕIDUKITE EHITUSES KASUTATAVAD KLAASID, NENDE PARANDAMISE TEHNOLOOGIA JA NÕUDED REFERAAT Juhendaja: Koostaja: 11 ATM Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Aegade jooksul on auto klaaside olemus muutunud. Kui esimestel autodel olid esiklaasid sirged ja püstises asendis, siis nüüdseks on nende kuju ja otstarve paljuski teistsugune kui nende eelkäiatel. Auto klaasidele on kujunenud nüüdseks mitmesuguseid ülesandeid. Üheks ülesandeks on turvalisuse tagamine. Kui varasematel autodel olid klaasid tehtud tavalisest klaasist, mis avarii korral teravateks ning ohtlikuteks kildudeks purunesid, siis tänapäevastel autodel on klaasid palju ohutumaks muutunud. Teiseks ülesandeks on kindlasti ka auto kere tugevdamine, nimelt liimitavad klaasid muudava...
piludesse. Vertikaalse laudise korral tuleb roovitise laudade alla panna distantsklotsid või lisaroovitis, sest horisontaalsed roovlatid sulgeksid muidu tuulutusvahe. Puithoone soojustamine ja kasutatavad materjalid Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus
kaetakse see osaliselt või terves ulatuses katusega ja nii tekib palvetamius- ja ohvrikamber. Hiljem lisatakse sina veel teisi ruume ja lõpuks koosneb mastaba hulgast, tihti rikkalikult kaunistatud kambritest. Mastabade kambrid on egiptuse kunsti tähtsad leiukohad. On väga tõenäoline, et püramiidid on arenenud välja mastabast. Vaarao mastaba ehitati väga kõrge, et ta teiste mastabade keskel selgesti silma paistaks, ümbritseti ta veel ühe kihiga või mantliga, kui mitte terves kõrguses. Nii tekkis kaheastmeline ehitis. Ümbritsedes mastaba pealistikuste, üksteisest madalamate kihtidega, saadi astmikpüramiid. Jäi veel üle astmed täita ja päris püramiid oli valmis. Kaljuhauad. Keskmise riigi ajal oli suurete püramiidide ehitamine kustunud, püramiide siiski püstitati, kuid need olid väiksemad. Levima hakkas kaljuhaua tüüp. Kuulsaimad olid Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumijaotuselt meenutavad need mastabasid
..250 C Pehmustäpp on 40-90 C, teeehitusbituumenitel 30-50 Prenetatsioonitäpp näitab nõela sissevajumise sügavust 1/10 mm-tes - 5...140 ühikut - 50...500 ühikut Kvaliteetsed naftabituumenid on võrreldavad looduslikega Leku-kond aluskate Aluskatted leku-kond ja leku-pe tagavad katusekonstruktsiooni pikaajalise kaitse niiskuse eest Leku-kond aluskattel on alumine pool kaetud niiskust siduva viltja kihiga, mis takistab võimaliku kondensvee voolamist ja selle tilkumist soojustusse. Aluskate on valmistatud kihilise ehitusega polüetaanist, tänu millele on saavutatud hea tõmbetugevus ja mehaaniline kestus Kasutus: Tuulutavates katusekonstruktsioonides, kus lisaks välisele niiskusoludele on võimalik ka kondensvee teke TEHNILISED ANDMED Rulli mõõtmed 1,5 *40 (60 m2/rull) Aluskatte paksus 0,2
· Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hilk MUUD OMADUSED Keemiline püsivus · Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul · Keemiliselt agresiivses keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastava kaitse kihiga. Kiirgustihetus · Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali vüime neelata radioaktiivset kiirgust · Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus. · Peamised kiirgusisolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi AKUSTILISED OMADUSED · Akusilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. · Helilaineid põgkudes vastu midagi materjali jagunevad kolme ossa: üks osa
N/mm2 180 360 250 350 180 Katkevenivus, 4...50 2...45 4...50 5...60 1...12 2...60 %... Alumiinium ja tema sulamid Nende kasutamine juhtmaterjalina. Alumiinium on hõbevalge värvusega metall. Vasest kergem 3,3 korda g = 2,7 kg/cm3, sulamistemperatuur 660o ¸ 657oC. Elektrijuhtivus 60 % vase omast g = 35 ¸ 38 m/Wmm2. Alumiinium lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Õhus kattub õhukese oksüüdi kihiga ja see väldib edasist oksütatsiooni-protsessi jätkumist. Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt (GOST 11069-74, 11 · eriti puhas A999 (99,999% A1) · kõrgpuhas A 995, A99, A97, A95 (99, 95% A1) · tehniline A85, A8, A7, A6, A5, A0 (99,0 % A1) Tähis "E" A7E ja A5E märgib ära elektrotehnilise alumiiniumi, millel on erinev koostis, mis tagab materjali eritakistuse kindlates piirides. Deformeeritavad alumiiniumid liigitatakse GOST 4784-74:
3-20% (st suhteliselt madal). Saadava bensiini katlakütusena. Etüleen on tootmismahtudelt üks suuremaid kemikaale oktaanarv on 50-80. Katalüütilist krakkimist viidi algul läbi paigaloleva ning ka vanemaid, mida valmistati labori tingimustes. Diiselkütus katalüsaatori kihiga kolonnides. Juba 10-15 min pärast Esimene meetod tema tootmiseks oli etanooli Diiselkütuse keskmine valem on C12H23. kattus katalüsaator süsiniku (koksi) kihiga. Seejärel hakati dehüdreerimine (1797): Tihedus on ~ 832 kg/m 3, st ~ 12% kõrgem kui kasutama liikuva katalüsaatori kihiga reaktoreid. 300-400, kat. etanoolivabal bensiinil
Nimetatud happed reageerivad vaid nende metallidega, mis asuvad metallide pingereas vesinikust vasakul (oksüdeerijaks – happevesinikioonid, redutseerijaks – metall). Mida vasemal vesinikust metall paikneb, seda aktiivsem ta on, seda kergemini ta oksüdeerub ja tõrjub hapetest välja vesiniku. Näiteks Mg reageerib HCl-ga palju intensiivsemalt, kui Zn ja Fe. Kuigi Pb seisab pingereas enne vesinikku, ta praktiliselt ei "lahustu" lahjendatud H2SO4-s, sest plii pind kattub vähelahustuva PbSO4 kihiga, mis kaitseb metalli edasisest "lahustumisest". Pingereas vesinikust paremal asuvad metallid vesinikkloriidhappega ja lahjendatud väävelhappega ei reageeri. II rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksüdeerija kui vesinikioon. Antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu. Nende reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happe anioonid, mitte vesinikioonid. Sellisteks hapeteks on kontsentreeritud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3.
Puitkiudplaadid. Need valmistatakse peenest puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus olev vaik. Puitkiudplaadid jagunevad: isoleerplaadid – kasutatakse sooja- ja heli-isolatsiooniks; katteplaadid – kasutatakse siseseinte ja lagede katteks; jäigad plaadid – kasutatakse vaheseinte, põrandate, uste, sisseehitatud mööbli jne tegemiseks. Plaadi paksus on 3...25 mm. Sageli kaetakse plaadi pealispind mõne dekoratiivse kihiga, näiteks spooni, dekoratiivpaberi, riidega jne. Selliselt kaetud plaate nimetatakse lamineeritud plaatideks. Need ei vaja enam viimistlemist. Puitlaastplaadid. Need valmistatakse puidulaastudest. Laastud segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. 44 Puitlaastplaadid jagunevad: kerged puitlaastplaadid - kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks;
1. GRILLIDE VALIK Grillide valik on väga suur. Müüakse elektrigrille, gaasigrille ja kõige rohkem kasutatavaid erinevaid puusöegrille: grillkarbid, kohvergrillid, kuppelgrillid ehk ufod, lahtised grillid ja paiksed grillahjud. Parima tulemuse saame puusöegrillil hõõguvate süte kohal grillides. Suletud kaanega grillides on toidu valmimisaeg lühem ja asendamatu söearoom ning suitsune maitsehõng tulevad tugevamalt esile. Reguleeritava kõrgusega grillrest võimaldab grillida õrnemat liha madalamal ja sitkemat kõrgemal kuumusel. Lisaks saab nii edukamalt liha n-ö ,,ehmatada" ja järelküpsetada. [1] 2. GAASIGRILLID Gaasigrillidest võiks eelistada laavakividega grilli, sest laavakivid hõõguvad ja ei teki intensiivset leeki. Kivi tõmbab kuumuse endasse ja jaotab selle ühtlaselt. Laavakive võiks kord aastas vahetada või siis aeg-ajalt läbi keeta (näiteks iga kümnenda grillimise järel), sest grillimise ajal tilgub rasv kividele ja kivid kipuv...
kettad (CD-RW). Tähtsamad andmekandjad · DVD-ketas (Digital Versatile Disk) Väljanägemiselt on DVD-kettad äravahetamiseni sarnased CD- ketastega, tegelikult erinevad need aga nii füüsiliste omaduste kui kandmete lugemise ja salvestamise meetodite poolest. DVD- ketast nimetatakse ka "universaaldigitaalkettaks ja neid loevad DVD-seadmed. Esimesed seadmed ilmusid 1996. a. lõpul, ühepoolne ühekihiline mahutab 4,7 GB, kahepoolne kahe läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele. Algselt kasutati DVD-kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD-seadme vahendusel. Tähtsamad andmekandjad · Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga
vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid.
Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri, vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on
vormingutest DVD-RW ja DWD-R. 8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 5.Lightscribe Laserketaste salvestustehnoloogia firmalt Hewlett-Packard, mis lisaks andmete salvestamisele võimaldab CD ja DVD ketastele lasersöövituse teel ka silte kujundada. Selleks kasutatakse spetsiaalse kihiga kaetud kettatoorikuid, mis näevad välja kullakarvalised ja mille pakendil on LightScribe'i logo. Ka kettaajamil (või seda sisaldaval arvutil) peab olema peal LightScribe'i logo. Siltide kujundamiseks vajalik tarkvara tuleb kaasa kettaajamiga. Sildi kujundamiseks tuleb ketas pärast andmete salvestamise ajamist välja võtta ja pöörata näoga allapoole (andmed salvestatakse ketta ühele küljele ja silt teisele küljele) ning 780nm
roosteemaldus töö untsu,niiskus läheb sisse ja kasu ei miskit. Olenevalt kliimast ja aastaajast on aasta-paari pärast väiksed roostemullikesed üleval ja hakka jälle otsast peale. Kuumtsinkimine on küll väga hea kaitse korrosiooni eest, kahjuks aga väga halb aluspind värvile. Autokerede tsinkimisel kasutatakse peamiselt galvaanilist tsinkimist ja mõningaid kombineeritud moodusi. Ja isegi seejuures on tihti nakkumisprobleeme järgmise kihiga - näit. Audil on siiamaani, ka 1-2 aastat vanadel autodel tavaline et siit -sealt kipub värvkate tsingi küljest irduma. See koht küll tänu paksule tsingikihile roostetama ei hakka aga kole näeb välja küll. Hea keretöö on väga kallis ja auto ehitamise juures kindlasti ülekaalukalt suurim väljaminek. Häid ja südamega tegijaid on vähe ja nende aeg üsna pikalt ette sisustatud. Ise proovimine on alati vahva ettevõtmine aga olgem ausad, ühe auto ehitamiseks vajalike seadmete
HC vastavalt CO2-ks ja H2O-ks. 2.Roodium või ruteenium taandavates katalüsaatorites, mis taandavad NOx vastavalt N2-ks ja H2O-ks. Katalüsaatori ehitus: a kere b soojusisolatsioon c monoliitne sisu läbi- puuritud kanalitega Katalüsaatori monoliitne sisu on valatud alumiiniumoksiidist (Al2O3), millesse on puuritud peened kanalid heitgaaside läbilaskmiseks. Kanalite sisepind on kaetud väga õhukese, mõne mikroni paksuse katalüseeriva aine kihiga. Katalüsaator hakkab tööle temperatuuril üle 300C, töötab kõige paremini 600C ...800C ja võib kokku sulada temperatuuridel üle 1000C. Ülekuumenemise oht tekib siis, kui mingi toiteseadme rikke tõttu tuleb katalüsaatorisse väga palju CO ja HC, mille taandamisega eralduv soojus võibki ülekuumutada katalüsaatori. Kaasaegsed katalüsaatorid on kolmetoimelised, st. et nad neutraliseerivad kolme liiki gaase: oksüdeerivad järelpõletusega COCO2, HCH2O+CO2 ning taandavad NOxN2
korrusel kolm väljapääsu. Pääs katusele on ette nähtud pööningu kaudu. Pööningule pääseb katusekorruse laes oleva pööninguluugi EI-15 (700x1200mm) kaudu. Hoonesse on varutud individuaalseid tulekustutuse vahendeid (vahtkustuti ja tulekustutustekk), paigaldada autonoomne tuleohu signalisatsioon. Garaazi piirded (seinad, lagi ja siseuks) on tulepüsivusega EI-30. 9.HÜDROISOLATSIOON JA PUIDU ANTISEPTIMINE Kõik puidukonstruktsioonid eraldada kivikonstruktsioonidest 2x isolatsiooni kihiga (nt.ruberoid).Kandvad puitkonstruktsioonid antiseptida. 6 10. TEHNILISED NÄITAJAD 1. Elamukrundi pind 1794,0 m2 2. Eluruumide pind 187,8 m2 3. Mitteeluruumide pind 31,2 m2 4. Kasulik pind = netopind 187,8 m2 5. Kogupind 219 m² 6. Kubatuur 547,0 m3 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD.
käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. Loksutamisel tekib hägu ja hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks. Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et elektroodid oleks kaetud vähemalt 1 cm paksuse lahuse kihiga. Juhtivusnõu asetatakse termostaati ja loksutatakse selles umbes minut püsiva temperatuuri saavutamiseks. Seejärel lülitatakse sisse juhtivusmõõtja ja alustatakse juhtivuse registreerimist, klõpsates punasel noolel (start recording). Fikseeritakse stopperi näit sel momendil. Tulemusi saab jälgida tabeli või graafiku kujul, klõpsates vastavatel nuppudel. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks
Tulemuseks saadakse õhuke kiht kõvadest osakestest. Reaktsiooni temp 700 ⁰C. Saab katta HSS. Protsess on küllalt kiire. ii. Keemilised 1. Protsess kus reaktsioonil gaas juhitakse kõrge temp. kambrisse. Keemilise reaktsiooni käigus kaetakse terikud õhukeste kõvade osakeste kihiga. Reaktsiooni temp 900 –1100 ⁰C. Katte suur sitkus b. Kattematerjalidena kasutatakse TiC, TiN, TiCN (titaan carbiid-nitriid) ja Al2O3 (Al oksiid) c. Katete tugevus on 2000 –3000 HV 10. Tooriku teema teada kus. 11. Erinevad treipingid a. Lihtsad i. Teostatakse mitmesuguseid treimistöid va keermestamine. ii. Tavaliselt väikegabariitsed pingid. iii. Kasut: aparasdiehituses ja hobipingid. b. Universaal
käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et elektroodid oleks kaetud vähemalt 1 cm paksuse lahuse kihiga. Juhtivusnõu asetatakse termostaati ja loksutatakse selles umbes minut püsiva temperatuuri saavutamiseks. Seejärel lülitatakse sisse juhtivusmõõtja ja alustatakse juhtivuse registreerimist, klõpsates punasel noolel (start recording). Fikseeritakse stopperi näit sel momendil. Tulemusi saab jälgida tabeli või graafiku kujul, klõpsates vastavatel nuppudel. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. Töö lõpetamisel tuleb klõpsata nuppu ,,Stop recording" ja
· Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja enim kasutatav · Konserveerimine - metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga LOODUSKIVIMATERJALID Mineraal - ühtlane anorgaaniline mass, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tagajärjel Kivim - koosneb ühest või mitmest mineraalist Geoloogilise päritoli järgi liigitatakse kivimid tard-, sette-, ja moondekivimiteks TARDKIVIMID · Tekkinud vedela magma hangumisel · Koosnevad kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest Graniit - kristalliline kivim, peamine tardkivim Eestis Graniidi omadused:
Aluskihi ruberoid kaetakse mõlemalt poolt peene liiva või mineraalpulbriga. Pealiskihiruberoid kaetakse alt peenpuistega ja pealt jämepuistega. Mida kujutab endast keevisruberoid? Keevitusruberoidile on kleepkiht juba peale kantud tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks on kleepkiht kaetud õhukese polüetüleenkihiga. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahtikerimisel kuumaõhupuhuriga. Mida kujutab endast iseliimuv ruberoid? On plaadi kujulised ja nad on külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega. Enne plaatide paigaldamist tuleb kile eemaldada. Mida kujutavad endast kiud-bituumenplaadid? Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest(puitvill, paberimass) ja mineraalpulbrist(savi jahvatatud kivim jne.) Mida kujutab endast mastiks-katusekate? Kujutavad endast vedelat segu, mis kantakse katuse pinnale valamisega, pihustamisega, võõpamisega, rulliga jne. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi.
molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteem tahke faas koosneb mitsellidest. Tuum mod mitselli aine peamassi, keruline kem kos, kas kristalne või amorfse ehitusega. Enamasti alumo- silikatidest ja ka räni-, raud-, alumo-happendist. Elektrilised kaksikkihid- k tuuma pinnal 2 vastasnimeliselt lautud ioonide kihti. Elektrilaengu määravad iooni kihid- vahetult tuuma pinnal asetsevad ioonide kihti. Adsorbne kiht- eliktrilaengud määr ioonide kihti koos koos liikumatute vastasionide kihiga Difuusse kiht- väiksemosa vastasioonide paikneb laengud määravaist ioonidest kaugemal, on liikumavad ning mod. Dif. kiht ja tema välispiir on ühtlasi mitselli välispiiriks. Granul- mitselli tuuma koos laengud määravate ioonide kihiga * Atsidoidsed e. happelised k, es mullas on ränihappe (tuuma pindmised mol dissotsieruvad h.) * Basoidsed e aluselised k. Es raske metallide hapendite hüfraadid (tuuma pindmised mol dissotsieruvad alustena) * Amfoteersed e Amfolütoidsed k
➢ galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. ➢ plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit. ➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. ➢ lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. ➢ konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 101. Gaas ehk keemilise korrosiooni tõrje. ➢ Gaaskorrosioonil kattub metalli pind korrosiooniproduktide kihiga (oksiidid), mis takistab oksüdeerija lähenemist metalli pinnale, seega korrosiooniprotsess aeglustub. ➢ Kaitseb ainult selline korros. produktide kiht, mis katab metalli pinna ühtlase tiheda kihina. 102. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted.
Töötlused Töötlemisel kaetakse tekstiili pind näiteks kunstmaterjalist, lakist, lateksist või kautsukist elementidega. Tekstiilist pealisrõivaste töötlemisel kasutatakse tänapäeval eelkõige polüuretaani. Töödeldud kangad erinevad teistest kangastest näiteks eriti pehme pealispinna poolest. Tooted võivad olla vee- ja tuulekindlad, aga ka õhku läbilaskvad. Pinnatud kangad Põhimaterjali võib katta ühe-või kahepoolselt mingi muu kihiga, et anda kangale meile soovitud omadused või väljanägemine. nt läbipestud. Põhimaterjalidena võib kasutada puuvillast, viskoosist, polüamiidist ja polüestrist kangaid, trikood või lausmaterjali. Siledad pinnatud kangad Polüuretaankihiga võib kangale moodustada nahaimitatsioone ja lakikihi. PUR-kihiga kangal on järgmised omadused: vett hülgav, õhku hästi läbilaskev, rebimis- ja valguskindel, pestav, triigitav (kuni 100 C).Valmistatakse kaitseriideid, nahaimitatsiooniga kotte
Sulfiidid: PbS Seleniidid: PbSe Telluriidid: PbTe Nitriidid: - 6 Plii on sinakashalli värvusega raske ja pehme metall.Teda võib noaga lõigata ning isegi küünega kriimustada ja kergesti lehtedeks valtsida. Plii värske lõikepind on hõbedase läikega, kuid õhus kattub see kiiresti tuhmi oksiidi kihiga. Õhus kuumutamisel oksüdeerub plii ning moodustub plii (II) oksiid PbO. 2Pb + O2 ? 2PbO Kuumutamisel 500 °C juures oksüdeerub plii (II) oksiid, andes oranzpunase värvusega tripliitetraoksiidi Pb3O4, mida tuntakse ka pliimenniku nime all. Kuumutamisel reageerib plii väävli, kloori ja mittemetallidega: Pb + S ?PbS (pliisulfiid) Pb + Cl2 ?PbCl2 (pliidikloriid)
soojustuse ja Vinylit fassaadikatte vahele õhuvahe ja toimub pidev tuuldumine. MARMORCK-saab paiggaldada igal aastaajal ehitada kiirelt ja ratsionaalselt. Tormi ja ilmastikukindel, fentilleeriva õhuvahega. Lisasoojustuse vajadusel on ta täiuslik välisseina vooderdussüsteem, mis sobib nii kõrgetele kui ka madalatele hoonetele. Kivid on valmistatud marmorist, tsemendist ja värvpigmendist. Pind kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Paigaldusliistude valmistamisel on kasutatud kuumtsingitud terast. Liistude mugavamaks paigalduseks on nad kaetud põhjast parforeeritud. Kvaliteetnõuded. Kui tuuletõkke plaadid on halvasti paigaldatud, siis soojaks ei saa.Pinnamaterjaliga tuuletõkkeid teipida ei tohi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist. Ohutustehnika. Ehitusplats peab olema ümbritsetud piirdega. Ehituse territooriumil tuleb
seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka
telje liikuma ning telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis. Teoreetiliselt kehtib põhimõte, et mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda aga suurem number ei pruugi alati näidata kiiremat kõvaketast, sest andmete lugemise kiirus oleneb veel mitmetest teistest teguritest. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga. Kõvaketta plaadid pöörlevad konstantse kiirusega (CAV). See tähendab, et 360 kraadine ketta pööre võtab alati ühe ja sama aja, olgu siis lugemis/kirjutamispead ketta välimise või sisemise serva pool. Kuna välimiselt äärelt on võimalik ajaühikus rohkem andmeid kätte saada, siis kasutatakse tänapäeval andmete salvestamisel ka protsessi "zoned bit recording", mis tähendab, et võimalikult palju andmeid püütakse paigutada just välimise ääre poole
Betoontorud-Rajatakse reo aj sadevee kanalid ja veevarustuse välistorustikke.Sarrustatud(survevesi) ja sarrustamatta(isevool) otsamuhviga ja muhvita. 4liidet:kummitihend,tsemsntmõrt,siksak kummitihend,silinder muhv torude peal kummiga Malmist muhvtorud-kummirõngas,sileots sisse.kastutatakse kanalis ja välistes veevarustuse hoovi- tänavõrkudes.Eelis- on pikk eluiga,puudus- suur metallikulu,piiratud rõhk,väike tugevus väli koormustel. Nad on kaetud epoksüüd või bitumen kihiga. Keraamilised muhvtorud-kaetud glasuuriga,125-500mm ja pikkus 0,8-1,2m.Ühendus tõrvataku ja tsement mõrdiga Asbesttsementtorud-eelis väike kaal ja korrosioono kindlus,karedus.Puudus väike löögikindlus Pinnaste liigitus ja tehnoloogilised omadused: Mahumass-looduslikult niiske,tiheda pinnase m3 kaal,kn/m3 Loomulik varisemisnurk-suurim nurk Niiskus-pinnases sisalduva vee ja kuiva pinnase masside suhe % Alg ja jääkkobesus-pinnase mahu suurenemine kaevamisel %
Metallide korrosiooni soodustavad temperatuuri tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähemaktiivse metalliga. Üks levinumaid võimalusi metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on metalli isoleermine väliskeskkonna eest kaitsekihiga. Metalle kaitstakse korrosiooni eest katmisel värvi-, laki-, emaili- või püsivama metalli kihiga. 8. Metallide saamine maagist Aktiivsed metallid leiduvad looduses peamiselt sooladena. Vähemaktiivsed metallid esinevad peamiselt oksiidsete või sulfriitsete mineraalidena. Ehedana leidub looduses vaid väheseid metalle (eelkõige väärismetalle). Üks levinumaid metalli saamise meetodeid on karbotermia metalli saamine metalliühendi redutseerimisel süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril.
Hingamise etapid: 1.Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml). Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid.
Abrahamson ja Dinniss uskusid endiselt, et kera välgu moodustavad just täpselt sellised räni nanoosakestest koosnevad ketid. Ilmselt on teatud tingimustel võimalik, et ketid kasvavad pikemaks ning kaarduvad selliselt, et oleks võimalik moodustada pallikujulise moodustise. Selle tulemusena saab ka keravälgu heledust iseloomustada, sest puhas räni hakkab kõrgetel temperatuuridel kiirelt oksüdeeruma. Iga nanoosake kattub ränioksiidi kihiga, mis takistab hapniku ligipääsu puhtale ränile. Selletõttu võib kiire põlemine aeglustuda ning kestabki ainult kümneid sekundeid. Nende nanoosakeste kogu on suhteliselt elastne ning võibki tunduda kui täispuhutud õhupall. Tänu nanoosakeste väikesele massile on terve pall üldiselt kerge ning suudab maapinna kohal kergelt hõljuda [4] [2]. 4 3. MUSTA AUGU HÜPOTEES
Dekoratiivkosmeetika Puudrid • Tolmpuuder • Pressitud ehk kompaktpuuder Põsepuna Dekoratiivkosmeetika Lauvärvid Laineridja silmapliiatsid Ripsmetušid Kulmupliiatsid Kunstripsmed Huulevärvid, huuleläiked, huulepliiatsid Jumestuskreemid Jumestuskreemide ülesanne: toonida nahka muuta jume võimalikult ühtlaseks luua alus kogu ülejäänud jumestuseks tuua välja näonaha loomulik ilu, mitte katta seda paksu kihiga Jumestuskreemid Jumestuskreeme on suures värvivalikus ja väga erinevat tüüpi. Kasutamine: - leida õige toon, et sobiks naha loomuliku jumega - suvel tuleks eelistada kergemat, talvel kaitsvamat jumestuskreemi Vedelad jumestuskreemid põhinevad tavaliselt vesialusel kerge nahale kanda kasutamisel lähtuda nahatüübist - õlivaba sobib rasusemale nahale - niisutav sobib kuivale ja normaalsele nahale Vedelad jumestuskreemid
kõige sagedamini räni. Kui kahe õhukese p- ja n-pooljuhikihi vahel moodustuva p-n-siirdesse satuvad footonid, siis põhjustavad need erimärgiliste laengute eraldumist ja laengukandjate (elektronide ja aukude) liikumist vastaselektroodidele. Selle tulemusel tekib elektromotoorjõud (vooluta olekus ca 0,6 V) ja kui väline vooluahel on suletud, siis elektrivool. Normaaltalitlusel on fotoelemendi pinge ca 0,5 V. Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks on fotoelement kaetud peegeldusvastase kihiga. Sobiva voolu saamiseks ühendatakse fotoelemendid jada- ja rööpühenduse kombineerimise teel mooduliteks, need aga omakorda patareideks. Fotoelementide mooduleid valmistatakse võimsusega mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Tööstuslikult toodetud fotoelementide kasutegur on 14 17%. Fotoelemente kasutatakse taskuarvutite toiteks, signalisatsioonisüsteemide toiteallikatena. Patareidena ühendatuna kinnitatakse hoonete katusele ja kasutatakse kohaliku elektritoiteallikana
materjalist, ots piisavalt suur nõu põhja puhastamiseks; vars puust, metallist või plastmassist, vähemalt 15 cm pikk. Kaabitsaid valmistatakse plastikust, silikoonist või kunstkummist. Kunstkummist kaabitsad tuleb pesta kohe pärast kasutamist, sest toidus leiduvad rasvad muudavad kummi hapraks. 24. Vormid - Kasutatakse ahjus küpsetamiseks, on erineva suuruse ja kujuga, ka lahtikäivad. Ahjuvormid on keraamilised, klaasist, roostevabast terasest või mittenakkuva kihiga kaetud metallist. Klaasist ja keraamikast vorme kasutatakse ka roogade serveerimisel. Sufleevormid on kõrgeservalised, serva ja põhja vaheline nurk on 90 kraadi. 25. Taignarull - Kasutatakse taigna rullimisel (nt pärmi- ja muretaigen). Raske (~2,5 kg) ja sileda pinnaga, puidust, plastmassist või kivist. Heal taignarullil on laagrid ja ta liigub kergesti. Rulli läbimõõt 10-12 cm, käepidemed piisavalt pikad ning hästi vormitud. Kivist taignarullid sobivad eriti hästi nt
au Vin Jaune. Coulis - Toorete või keedetud puuviljade või marjade püree. Levinud liharoogade lisand on pohla- coulis. Court Bouillon - Ürtide ja maitseköögiviljadega maitsestatud aromaatne puljong, milles keedetakse kiirelt kas kala või linnuliha. Couscous - Põhja-Aafrikast pärit pastataoline jahutoode, mõnikord kasutatakse ka eestipärast kirjapilti kuskuss. Couscous valmistatakse semolina teradest, mis kaetakse õhukese nisujahu kihiga, tulemuseks on terad, mis paisuvad soojas vees. Couscousi kasutatakse liharoogade lisandina, aga ka salatites, mahlasuse saavutamiseks lisatakse couscousile sageli värsket kurki, sidrunimahla ning lehtpeterselli. Crème chantilly – Vanilliga maitsestatud vahukoor või vahukoorekaunistus tordil. See on saanud oma nime Chantilly lossi järgi. Crème brûlée - Tavaliselt vanilliga maitsestatud keedukreem, mille pinnale raputatakse suhkrut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
