Kuiv, päikeseline Draakonimäed mõjutavad (takistavad India ookeani niiske õhu tungimist sisemaale) kliimat Keskmine temperatuur maapinnal jaanuaris on 20-30 kraadi ja juulis 5-20 kraadi Aktiivsete temperatuuride summa on 2200 - 4000ºC Vegetatsiooni periood on keskmine või lühike, sest sajab vähe Saakide arv aastas 2-3 Mullad Põhiliselt pruunmullad Põhja osas mustmullad, orgudes on liivsavi mullad Suures osas on mullastik sooldunud ja õhukese huumuse kihiga Halva viljakusega mullad Maaparandustööd Olulisel kohal niisutamine, sest on suhteliselt kuiv Kas igal pool on võimalik tegeleda põllumajandusega? Ei ole, sest Lõuna-Aafrika Vabariigi lõuna, kagu osas on Draakoni mäed, kus on raske vilja kasvatada õhukese mullakihi tõttu ning enamus Lõuna-Aafrikast on kaetud rohtlate ja poolkõrbega, kus on pikk ja palav soe periood ning aurumine ületab sademete hulga. Majanduslikud eeldused Odav tööjõud Suur osakaal hooajatöölistel
Tumedate jalgadega ning heleda nokaga. Kure näol on selgesti eristav valge laik. Kohev sabasulestik. Ta sarnaneb hallhaigrule. Sisemised küünarhoosuled on pikad. Lennates on kael pikalt ette sirutatud. Pesitsemine Ta pesitseb hajusalt. Sookurg teeb pesa raskesti liigipääsetavale kuivale soomättale, mille ümbrus on lage, et vaenlane oleks kaugelt näha.Sookurg pol kuigi osav pesa ehitaja. Ta vooderdab pesa kuivand kõrte, rohu ja rooliblede kihiga. Pesa läbimõõt on 80 sentimeetrid ja kõrgus 20-30 sentimeetrid. Toitumine Sookured toituvad enamasti marjadest, konnadest ja sisalikest ja roomajadest. Kui on võimalik nopivad põllult vilja ning isegi kartulit ja porgandid. Pereelu Pulmarituaalide juurde käib kaela painutamine seljale. Emalind muneb tavaliselt 2 mina aprilli lõpus ning mõlemad vanemad hauduvad mune ,kuni poegade koorumiseni. Pojad kooruvad mai lõpus või juunis.
vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus võib sõltuda iseloomust, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, lisaainetest jpm. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall, kuna siis jagunevad oksüdeerumis- ja redotseerumisreaktsioon erinevate pinnaosade vahel. Korrosioonitõrje võimalusteks on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, tina, tsink), elektrokeemiline kaitse (reaktsioonide jaotamine juhtme abil erinevate metallide vahel protektori abiga; mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni) ning korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitorite lisamine metalli ümbritsevasse keskkonda). Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. Sulamite eelisteks puhaste metallide ees on odavus ning paremad omadused
peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega Pleuraõõs kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku Kopsualveoolid Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm) alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel Rakuhingamine hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega gaasidevahetus kudede ja
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed) või siis vill, ...
Voltmeeter-pinge-rööbiti,ampmeeter-tugevus-jadamisi,takistuse temp.tegur(alfa) näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0 c juures temp.-i tõstmisel ühe kraadi võrra. kuna ioonide soojusliikumine segab laengukandjate suunatud liikumist, sõltub juhi takistus ja ka tema materjali eritakistus temperatuurist.ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null, võimsus-ajaühikus vabanev energia, nimivõimsus,nimipinge-pinge,millel elektriseade arendab niisugust võimsust nagu peale on kirjutatud,joule`i lenzi seadus väidab, et elektivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja ping...
jaanuari kuus on 20-30 kraadi ja juuli kuus 5-20 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on 2200 - 4000ºC Vegetatsiooni periood on keskmine või lühike vähese sademete hulga tõttu. Saakide arv 2-3. · Muldade iseloomustus-peamised mullad, muldade viljakus. Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). Mustmullad põhja osas, orgudes on liivsavi mullad. Suures osas on mullastik sooldunud ja õhukese huumuse kihiga, mistõttu kehva viljakusegaMaaparandustöödena on olulisel kohal niisutamine · Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? Ei ole, sest Lõuna-Aafrika Vabariigi lõuna, kagu osas on Draakoni mäed, kus on raske vilja kasvatada õhukese mullakihi tõttu(väheviljakad) ning enamus Lõuna-Aafrikast on kaetud rohtlate ja poolkõrbega, kus on pikk ja palav soe periood ning aurumine ületab
kuumtöötlemiseks. Praadimiseks (rohkes ning väheses rasvas) Erinevate toiduainete röstimiseks Rasvaine sulatamiseks Materjal Traditsiooniline pann on valmistatud raud- või plastplekist ning roostevabast terasest. Et roog panni külge ei kleepuks ega kõrbema ei läheks, tuleb panni eelnevalt rasvatada ja toiduvalmistamise käigus lisada sobivas koguses rasvainet. Profipannid on valmistatud ka alumiiniumist ja kaetud kunstmaterjalist kleepumisvastase kihiga (nt teflon), mis võimaldab praadida kas vähese rasvaga või üldse ilma rasvata. Materjal Näiteks liha praadimiseks sobib hästi raske malmpann, mis tagab tänu massiivsele põhjale, ühtlase ja püsiva temperatuurijaotuse. Profipannide materjaliks sobib ka plekk (nt wok- pann), vask (nt flambeerimispann) ning teras. Profipannide hooldamine Kuiva panni ei tohi kuumaks ajada, kuna see rikub panni. Raudpanne ei tohi kunagi pesta veega, vaid
Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne
1V (volt) 2 punkti potensiaalide vahe on võrdne 1V kui 1C suuruse laengu ümberpaigutamisel elektrivälja ühest punktist teise tehakse tööd 1 J Seos potensiaalide vahe ja elektriväljatugevuse vahel E=U/d Ekvipotensiaalpinnadpinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugused potensiaalid Elektrimahtuvus Füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi laengut. C=q/U Kondensaator . seade, mis koosneb kahest juhist ja mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriku kihiga. 1F (faraad) on sellise kera elektrimahtuvus, mille raadius on 9*10^9m
Metallide üldised omadused: välisel elektronkihil enamasti vähe elektrone; aatomite raadius suhteliselt suur; väike elektronegatiivsus; reaktsioonides loovutavad elektone, ühendites pos. oa. aste;metalne läige; enamik hõbevalged; kristalne struktuur; plastilised; head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, võttes nendest osa, kuid reaktsiooni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul, reak. kiirenemist katalüsaator mõjul nim. katalüüsiks. Inhibiitor neg. katalüsaator, vähend...
Skulptuuride kaitsmine paatinaga Mõnikord kaitstakse pronksskulptuure sel viisil, et need kaetakse spetsiaalse kihiga, mis sisaldab vase oksiide ning hüdroksiidsooli. Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask (I)- ja vask(II)nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdrokskarbonaate? Kõigi metallist tehtud monumentide pind omab loomulikku või kaitsvat- dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena. Kunstlik kate kujutab endast tavaliselt kombinatsiooni kunstlikust paatinast ja orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest, naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, polübutüülmetakrülaatlakist ning teistest ko...
korrapäratult. b) amorfsed ained nt. klaas,pigi,plastmassid. Nende ehitus on sarnane vedelike ehitusega, nende omadus on voolavus. Nt. vana klaas voolamise tagajärjel muutub alt paksemaks, kui ülevalt. Temperatuur muutub sulamise protsessis pidevalt. Isotroopsed ained ained, milles füüsikalised omadused on igas suunas õhesugused. Nt. elektrijuhtivus, soojusjuhtivus,. Tavaliselt polükristallilised ained, vedelikud. Nt. kattes metallplaadi pinna õhukese parafiini kihiga ning puudutades plaadi poolt kuuma nõelaga sulab parafiin ümber puutepunkti ühtlaselt.
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet selless...
Hingamine Hingamine Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Hingamine laiemas, füsioloogilises tähenduses haarab kõiki protsesse, mis tagavad hapniku jõudmise õhust mitokondritesse ja seal moodustuva süsihappegaasi jõudmise õhku. C6 H12 06 + 6O2 6 H 2O + 6CO2 + energia ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Hingamisteed algavad ninaõõnega. Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) nina limaskesta veresooned soojendavad õhku limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepi...
pinnasevete taseme alandamine; veeisolatsioonikihi ehitamine. ·Antakse muldkehale ja kattele vajalik põikkalle ning planeeritakse ja kindlustatakse peenrad. Vee juhtimiseks pikiprofiilis nähakse ette külgkraavid, süvendite puhul ka mäekraavid. ·Liigse vee kogumine ja ärajuhtimine, kinnine ja lahtine drenaaz. Vesi siseneb torudesse neis olevatest piludest või liitekohtadest. Nende ummistumise vältimiseks tuleb nad katta dreenivast materjalist kihiga. ·Dreenkihist juhitakse vesi reservidesse või külgkraavidesse. Dreenkiht rajada kogu laiuses, kasutada vee kraavidesse juhtimiseks nn lehtrite süsteemi. Lehtrite süsteem rajatakse hästidreenivatest materjalidest. ·Pikifiltertoru paigutatakse dreenkihi all asetsevasse filterpuistega 30 cm sügavusega kraavi, mis asetseb sõidutee serva kohal. ·Võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Jäigad ja elastsed katendid.
korpustena kasut. pähkleid, rosinaid, mandleid. Drazeerimine toimub draz.eerimiskateldes, mis kujutavad endast kaldu asetsevaid ja aeglaselt pöörlevaid anumaid. Sinna pandud korpuseid töödeldakse suhkru-tärklisesiirupiga, puistatakse üle tuhksuhkru või kakaoga, mis kleepuvad katlas pöörlevatele korpustele. Sokolaadiümbrisega drazee valmistamisel töödeldakse korpust siirupiga , suhkru ja kakaopulbri seguga ja glasuuritakse siis sokolaadiga. Läike andmiseks kaetakse rasva-vaha kihiga. Korpuseta drazee saadakse tuhksuhkru kokkuliitmisel suurteks suhkrukristallideks. Need valatakse üle suhkrusiirupiga ja drazeeritakse tuhksuhkruga. Seda mitu korda korrates. LAGRITS lagritsa- magusjuurest valmistatud maiustus. Tarvitatakse köharavimina. Lagritsa- magusjuured sisaldavad suhkrust mitu korda magusamat ainet. maiustuse saamiseks lisatakse lagritsamahlale suhkrut, tärklisesiirupit, taimerasva, zelatiini, aroomi-ja teisi aineid. MARTSIPAN
Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Metallide korrosioon...................................................................................................................3 Kulla ja hõbeda korrosioon.....................................................................................................4 Vase korrosioon......................................................................................................................5 Tina ja plii korrosioon.............................................................................................................5 Kaitse korrosiooni eest............................
Tallinn vajas üha rohkem vett ning seetõttu viidi ellu esimesed muudatused: settebasseinide ette ehitati reaktsioonikambrid kemikaalide paremaks segamiseks, horisontaalsed settebasseinid asendati vertikaalsetega. 1950. aastaks saavutati jaama tootlikkuseks küll 36 000 m3 ööpäevas, kuid linna veevajadus oli ikka suurem. 1959. aastal alustati jaama laienduse projekteerimisega. Paralleelselt otsiti uusi võimalusi veetoodangu tõstmiseks. Vertikaalsed settebasseinid ehitati hõljuva kihiga selititeks. Kui settebasseinides eraldus koagulatsioonil tekkinud sade ainult oma raskusjõu mõjul ja vee liikumiskiirus ei olnud seetõttu kuigi suur, siis hõljuva kihiga selitites kasutati ära ka hõljuva settekihi filtreerimisvõime, mis lubas tõsta vee voolu kiirust. Kasutusele võeti abikoagulandina polüakrüülamiid rahvakeeles polla. Aastaid hiljem, kui koagulandi vagunist laadimisel kasutati lintlaadijat, mille rahvakeelseks
Tavaliselt on keskonna niiskus ja hapnik juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavaid materjale · Konserveerimisel, kattes metalli pinna õli või rasvataolise aine kihiga. Värvilised metallid. Vask. · Vakse on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeid aastaid. Vase kasutamist on soodustanud tema korrosioonikindlus, välimus ja hea hooldatavus. · Vasesulamiteks nim. neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise mtealli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan.
pealmine UV-kaitsekiht modifitseeritud bituumen tugikangas modifitseeritud bituumen alumine kaitsekiht UV-kaitse moodustab kiltkivipuiste kiht. Puiste värvi on v imalik tellida mitmes värvitoonis. Kahekihilistes katusekattesüsteemides alusmaterjalil ja hüdroisolatsioonimaterjalidel on pealmiseks kihiks PE-kile v i liivapuiste. Modifitseeritud bituumen on katusematerjali tähtsaim veekindla kihi moodustav komponent. Sellega immutatud ja mlemalt poolt ühtlase kihiga kaetud tugikangas moodustavad homogeense katusekatte. Bituumenis kasutatavad modifikaatorid tagavad katusematerjalide tehniliste näitajate püsiva kvaliteedi ning tstavad nende vastupidavust keskkonna mjudele. Vastavalt bituumenis sisalduvatele polümeersetele lisanditele jaotatakse bitumeenmaterjalid SBS- ja APP-materjalideks. Mlemat tüüpi materjalid sobivad katuste katteks uusehitustel ja vanade katuste renoveerimisel. Katusematerjali tugevuse määrab tugikangas.
vähemalt 3,0-3,5 cm. Munaga määrimiseks kasutatava pintsli harjased peavad olema pehmed ja võidmiseks sobiva pintsli harjased jäigad. Moppimiseks on kõige paremad naturaalsete harjastega pintslid, kuna need taluvad kõrgeid temperatuure. Kuumtöötlusvahendid Vormid Kasutatakse ahjus küpsetamiseks, on erineva suuruse ja kujuga, ka lahtikäivad. Ahjuvormid on keraamilised, klaasist, roostevabast terasest või mittenakkuva kihiga kaetud metallist. Klaasist ja keraamikast vorme kasutatakse ka roogade serveerimisel. Sufleevormid on kõrgeservalised, serva ja põhja vaheline nurk on 90 kraadi. Kuumtöötlusvahendid Potid/keedunõud, kastrulid Keetmiseks ja hautamiseks on peamised kuumtöötlustöövahendid paksupõhjalised, tavaliselt roostevabast terasest nõud, mille ülaserv on kujundatud mittetilkuvaks, põhja ja väliskülje liitekoht ümardatud
1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil).
1.Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Seepärast kutsutakse teda ka arvuti ,,ajuks" Pildil on pentium MMX protsessor 2.Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga -- magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga andmepöördus lintide puhul palju aeglasem kui ketaste puhul, sest vajaliku koha leidmiseks lindil tuleb kogu lint algusest peale kuni vajaliku kohani läbi kerida, kettal aga saab lugemis-kirjutamispea kiiresti paigutada vajaliku raja kohale. Kuna lindid on aeglased, siis kasutatakse neid üldiselt andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja varukoopi...
Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES Üheks lüliks aineringis Töötavad ümber taimset massi Toiduks loomadele/inimesele Aitavad kaasa parasiitusside levikule KARBID Katab kaheosaline koda(ilma peatea koda) Elvad vees Kaetus SARVAINEST kihiga Sees õhuke PÄRLMUTTERKIHT Keha ümbritseb mantel- sissevooluava(alumine) - väljavooluava(ülemine) Avatud vereringe(sinakas) Lahksuguline Organis ühekaupa Liiguvad jala abil VAHTEPEREMEES-kala PEAJALGSED Välisehitus: · Kotikujuline keha · Jalg puudub=iminappadega kombitsad(suu ümber)
Eoslehekesed kreemikasvalged, tihedad. Söödav, vajab hoolikat kupatamist. Hallipiimane riisikas Kübar hallikaspruun, serv kaetud valge kirmega, lamedalt lehterjas. Jalg heledam, ühtlase jämedusega. Ülaosas ebaselge vööde. Eoslehekesed tihedad, lühidalt laskuvad, kreemikad. Söödav, vajab hoolikat kupatamist. Kahkjas riisikas Kübar limane, valkjalt hallikaspruun. Noorel kumer, hiljem madalalt lehterjas. Jalg kreemikas, kaetud paksu lima kihiga. Eoslehekesed tihedad, laskuvad, noorel valged, hiljem kreemikad. Söödav kupatatult. Männiriisikas Kübar punakaspruun ilma ringideta, noorel kumer, hiljem lamenev. Jalg pikk, kübarast heledam, õõnes. Piimmahl püsivalt valge. Eoslehekesed tihedad, otse külgekasvanud pruunikas-valged Söödav kupatatult. Tore riisikas Kübar kollane, limane, serv sisse rullunud, pikkade karvadega. Vigastatud kohad värvuvad lillaks.
Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm
paaridena. Toitumine · Vares on kõigesööja. Toitub selgrootutest, mardikalistest, sihktiivalistest, ka närilistest, teiste lindude poegadest ja munadest, sisalikest, konnadest, kaladest, samuti seemnetest. Ära ei ütle ka toidujäänustest. Pesitsemine · Tavaliselt ehitab pesa kõrgete puude otsa, erandkorras ka põõsale või kivihunnikule (puudeta saarel). Pesa ehitatakse jämedatest raagudest, ja ääristatakse peenemate raagude kihiga, seest vooderdatakse paksult pehme materjaliga - rohujuurte, karvade ja sulgedega. Kurn on täis aprilli keskpaigaks ning selles on 4...6 muna. Areng · Haudumine kestab 17...20 päeva. Pojad on pesahoidjad. Pojad lennuvõimestuvad viienädalaselt, see on umbes juuni alguseks. Pojad on alguses väikesed ja abitud ning esimestel päevadel kannab pessa toitu ainult isaslind, kuid juba mõne päeva pärast tassivad neile toitu mõlemad
sitad kujutised pole reaalsed eelised: sobiks pikajaliste vajaduste titmiseks, vhe jtmeid, saab printida erinevat tpi paberitele vastupidav ja kestev miinused: vrvilint vajab vahetust tihti, taaskasutamine on keeruline, paberi ja vrvilindi omadused peab omavahel klappima. termoprinteri osad: termopea- toodub soojust, kannab kujutise paberile trkisilinder- kummist rull, mis sdab printerile paberit vedru- surub termopea termopaberile UV-printerid xeroxi oma pager on kaetud mne mm paksuse uv kihiga Monokroomsed vrvi ja fotoprinterid Monokroomne printer vimaldab toota ainult hevrvilist kujutist, tavaliselt musta printimis kiirus: kunagi mdeti mitu mrki sekundis nd leheklgi minutis
Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu .
kiudkõhrkude · Luukude lamellaarne e. õhikuline põimikluukude Kõhrkude · Koosneb kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest ja intertsellulaarsubstantsist · Rakud paiknevad õõnsustes - lakuunides · Intertsellulaarsubstants sisaldab sidekoe kiude, mis on sulundunud põhiainesse · Kõhrkoed on veresoontevabad (avaskulaarsed), nende toitumine toimub osmoosi teel perikondri veresoontest · Kõhred (excl. liigeskõhred) on kaetud tiheda sidekoe kihiga, mida nimetatakse perikondriks e. kõhreümbriseks Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete
Tina (Sn) ja Plii(Pb) Puhas tina on hõbevalge puhas plii aga sinakas valge ja raske. Tina pole mürgine kasutatakse teda igal pool toidu nõude. Umbes pool tina maailma toodangust kulub tinakihiga kaetud raudpleki- tinatatud pleki saamiseks. Tehakse ka konservi purke.Tina sulamis temp. On 232 kraadi ja plii sulamis temperatuur on 327 kraadi Joodis sulab 180-220 kraadi juures.Joodisega liidetakse metalle joote töödel ja tinatamisel -raua või vase katmisel jootemetalli kihiga. SnO2-Valge värvi ja emaili valmistamiseks SnS2-"Kassi kuld" kaetakse pappi puitu nahka paberit PbO- Kristall klaaside valmistamiseks Pb3O4- Oranzi värvusega roostetamis vastane vahend laevakered ja auto põhjad. Raud(Fe) Kõige levinum metall. Rauda leidub ehetalt maale langenud meteoriitides ja ka maakidena. FeO Fe2O3 Raud on keskmiste omadustega.Raud on peamiselt hõbe hall Raual on peamiselt kaks tähtstat sulamit malm valmistatakse radiaatoreid ja ahju uksi .Teine tähtis sulam on
või soola neutraalsete molekulide lagunemine ioonideks lahuse toimel). CuSO4 Cu2+ + SO42- · Kui elektrolüüdis tekitada elektriväli, siis tekib elektrivool. · Elektrivool elektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused · Elektrolüüs elektrolüüdi koosseisu kuuluvate ainete eraldumine elektroodidel. · Elektrolüütilisel teel kaetakse näiteks ühe metalli pind teise metalli õhukese kihiga. · Faraday I seadus voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga (m = kq = kIt, sest q = It). · Faraday II seadus ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. · F Faraday arv = 96400 C/g-ekv Elektrivool gaasides · Toatemperatuuril on gaasid halvad juhid; kuumutamine, radioaktiivse- ja röntgenkiirguse mõju võivad juhtivust suurendada.
Polaarpäev ja öö- polaaraladel on pool aastat päev ja pool aastat öö. Virmalised- atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Vaevakask- kask tundras. Karibuu- põhjapõder Lõuna-Ameerikas. Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved. Lemming- paksu ja tiheda karvaga väike elukas. Saamid- Euroopas elavad laplase. Innuitid- Põhja-Ameerikas elavad eskimod. 9. Jäävöönd Mandrijää- suure ja paksu jää kihiga liustik. Jäämägi- mere pinna tiirlev liustik. Külmakõrb- jäävööndi äärealadel oaasid. Pingviin- põhiline elaja Antarktikas ( lõunapoolus ). Jääkaru- põhiline elaja Arktikas ( põhjapoolusel ). Arktika- põhjapoolus ( meri ). Antarktis- lõunapoolus ( manner ). Nunatakid- lumest väljaulatuvad kaljunukid.
HIINA Hiina kunst läks moodi Euroopas 18. saj. Nii rikaste kui ka vaeste inimeste kodudes oli erinevaid Hiina päritoluga tarbekunsti tooteid., mis olid populaarsed tänu oma eksootilisele vormile. Enne seda kui Euroopas hakati valmistama portselani (D. Bettger, 1707), rikkad inimesed kollektsioneerisid kallist ja mõistatuslikku Hiina portselani. „Hiina stiil“ avaldas tugevat mõju inglise mööblikujundusele 18 sajandi keskpaigas, eriti ühele tegevperioodile mis on tuntud inglise mööblikujundaja Thomas Chippendale. Inglise mööbliajaloos oli see periood lühike ja kapriisne. See ei olnud ainuke hiina mõju. Palju ennem 17. sajandil Hollandis ja Inglismaal oli moes Hiina lakitud mööbel ja selline kuulus meister Marten, valmistas enne rokokoo perioodi, lakitud hiina stiilis õuemööblit ja kasutas hiina tehnoloogiat. Prantsuse rokokoo ornamentikas kasutati hiina motiive. Hiina omapära hinnati tänu tema eksootikale. Kuid selle juures ol...
valtsitav Hwa elekrtrijuhtivus Hea elektrijuht Peegeldamisvõime on hea Suure albeedoga Keemilised omadused: Al Metallide pingereas alguses, järelikult aktiivne Õhus püsib muutumatuna Reageerib hapete ja leelistega, tekivad soolad ja vabaneb vesinik Kõrgel temperatuuril ühineb vaba hapniku ja teiste vähem aktiivsete metallide oksiidide koostisse kuuluva hapnikuga Al keemilised omadused on seotud tema pinda katva tiheda ja püsiva Al2O3 kihiga Veega Al ei reageeri, sest Al2O3 ei reageeri Keemilised omadused: Fe Metallide pingereas alguses, järelikult aktiivne Õhus ei regeeri Reageerib niiskusele,tekivad Rooste ja Oksiid Alumiiniumoksiid Al2O3 Tekib Al-pulbri põlemisel õhus ja alumiiniumiühendite lagunemisel Rasklahustuv valge aine Amfoteerne Raudoksiidid otsida pildid nimetus nimetus pilt pilt
muidugi tarbijale ka kasutusmugavusest ja hinnaklassist. 1. CD-ROM CD-ROM (Compact Disk- Read Only Memory) 1.1 Ajalugu CD plaat leiutati 1980. aastatel Sony ja Philipsi ühistööna. Laiatarbe kasutusse jõudis see 1982 aastal kus kasutati seda eelkõige kvaliteetse muusika talletamiseks. 1.2 Ehitus 1.2.1 CD-R plaat CD-R on ühekordselt kirjutatav plaat, mille ketta diameeter on 120mm paksusega 1,2mm. Plaat on kaetud kolme kihiga. Kõige keskmine on puhas polükarbonaatplastmass, mille peal on õhuke alumiiniumi kiht. Kõige peal on lakikiht, mis peaks kaitsma ketta pinda kriimustuste ja tolmu eest. Ketta valmistamisel kaetakse polükarbonaatplastmass miljonite väikeste täketega. Polükarbonaatplastmass valatakse kettale spiraalsete radadena, alustades plaadi keskelt ja liikudes väljapoole. Seejärel kaetakse ketas õhukese alumiiniumi kihiga. CD plaat mahutab andmeid ligi 700MB. 1.2.2 CD-RW plaat
1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi 8700 4950 eKr. Elanikke liigitatakse Kunda kultuuri alla. Iseloomulikud jooned: Elati veekogude ääres Sarnased kivist, luust ja sarvest tööriistad Peamised elatusalad jaht ja kalapüük Matusekombed maasse kaevatud hauad maja all või asula piires surnud osalt kividega kaetud üle puistatud ookri ehk punamulla kihiga kaasa pandud tööriistu ja ripatseid maeti sellili Neoliitikum ~ 5000 eKr võeti Eestis kasutusele savinõud. Ajalises järjestuses eristatakse Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus. Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg
Seda leidub looduses igal pool, kus on vajalik tugevus, elastsus ja painduvus. Paljude loomade ja taimede jaoks on see hädavajalik aine, mis tagab nende stabiilse kuju. Räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, kuid leidub seda peaaegu igas meie rakus. Eriti leidub seda kiiresti kasvavates rakkudes, nagu naha, juuste ja küünte rakkudes. Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (29,5%) , puhtal kujul teda looduses ei esine. Ta kattub kohe õhukese SiO2 kihiga ning on üsna vastupidav. Põhiliselt esineb räni looduses ränidioksiidina, SiO2. Ränidioksiidi kristallidest koosneb põhiliselt liiv ning seda leidub ka kivimites. Räni põhiline kasutusala on klaasi valmistamisel. Klaas saadakse Na2CO3, CaCO3 ja SiO2 kokku sulatamisel. Paljudest räni sisaldavatest materjalidest valmistatakse keraamikatooteid. Räni on tihti ka sulamite komponent, mis reguleerib korrosioonikindlust ja valatavust.
valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis
Silmud liiguvad ringi üksnes pimeduses: ränne toimub kottpimedatel kuuvalguseta öödel, mõnikord ka päeval, aga seda ainult siis, kui vesi on sogane ning ilm sombune. Jõepõhjas valib isane silm sobiva platsi ja kaevab sinna pesalohu. Kudemine leiab aset kiire vooluga jõelõikudes. Kui pesa on valmis, ilmub kohale ka emane. Paaritusmängud võivad kesta mitu päeva. Peale marja kudemist ja viljastamist kaetakse see hoolikalt liiva ja kruusa kihiga ajakiri.kalastaja.ee Jõesilm toiduna Ehkki piltide järgi võiks eeldada, et oma toitumis- ja eluviisist tulenevalt ei ole jõesilm toidulaual kuigivõrd hinnatud, on kulinaarsetelt omadustelt tegemist väga maitsva kalaga. Pärast kuumadel sütel röstimist võib jõesilmu kohe pintslisse pista, ent mina soovitan ta seejärel veel marineerida aga nii ühel, teisel
Elektrivoolelektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused Vool läbib elektrolüüti, katoodiga kokkupuutel saavad positiivsed ioonid juurde puuduvad elektronid ning sadestuvad katoodile neutraalsete aatomitena - ainena. Anoodiga kokkupuutel annavad negatiivsed ioonid ära liigsed elektronid, mis lähevad vooluringi välisosa kaudu katoodile ja sealt ühinevad positiivsete inoonidega. = elektrolüüs. Nikeldamine, kroomimine, vasetamine,kulla ja hõbeda kihiga ehete katmine. Kui katta alusmetalli pind grafiidiga, siis on kerge teha koopiaid reljeefsetest pindadest (nt trükikodades). I SEADUS: Voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline ekeltrolüüti läbinud laenguga m=kq=kIt II SEADUS: Ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. A/n - keemiline ekvivalent (A - aine aatommass, n - valents). Kaks seadust saab ühendada seaduseks: M=A/Fn*It ; M=AIt/Fn Elektrivool gaasides
malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt , siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kasutusalad Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja
Vana 3 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Vask on punaka värvusega hästi töödeldav metall. Teda võib kergesti sepistada ja traadiks tõmmata. Ta on hea soojuse-ja elektrijuht. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib tema pinnale aeglaselt oksiidikiht. Esialgu on see kiht pruunika värvusega, aja jooksul muutub rohekaks. Vanad vaskesemed on kõik kaetud roheka kihiga (paatina), mis koosneb mitmesugustest sooladest. Õhus kuumutamisel vask oksüdeerub, tema pinnale tekib musta värvi vaskoksiidi CuO kiht: 2Cu + O2 = 2CuO Lahjendatud hapetega vask ei reageeri. Reageerimisel lämmastikhappega eralduvad mürgised lämmastikoksiidid ja lahus muutub roheliseks lahustunud vasknitraadi tekke tõttu. Soojenemisel reageerib vask kontsentreeritud väävelhappega ja eraldub mürgine gaas vääveldioksiid SO2
Negatiivsed ioonid ehk anioonid aga liiguvad positiivsele elektroodile ehk anoodile. Päralejõudnud katioonid saavad katoodilt elektrone juurde ja muutuvad neutraalseteks aatomiteks või molekulideks. Anioonid aga annavad anoodil oma liigsed elektronid ära ja muutuvad samuti neutraalseteks. Seega eraldub pingestatud elektroodidel ainet. Niisugust nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Kui eralduv aine on tahke (näiteks metall), siis kattub elektrood selle aine kihiga. 15. Galvaano tehnika - elektrolüüsi käigus esemete katmine metallkihiga. 16. Elektrolüüsi põhiseadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja elektrolüüsi kestusega t. m = k*I*t 17. Elektrivool gaasides gaasilised ained on normaaltingimustel mittejuhid, sest sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse aatomitest või molekulidest lüüakse välja elektrone
11. Mis on korrosioon?metallide hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. 12. Millised on korrosiooni liigid?1) keemiline korrosioon-toimub kõrges gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. 2) Elektrokeemiline korrosioon-toimub elektrolüüdi lahuses ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul. 13. Kuidas on võimalik kaitsta metalle korrosiooni eest? a)metalli isoleerimine väliskeskkonnast, b) metalli katmine teise metalli kihiga, c) elektrokeemiline katmine, d) korrossiooniaeglustaja kasutamine.
11. Mis on korrosioon?metallide hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. 12. Millised on korrosiooni liigid?1) keemiline korrosioon-toimub kõrges gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. 2) Elektrokeemiline korrosioon-toimub elektrolüüdi lahuses ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul. 13. Kuidas on võimalik kaitsta metalle korrosiooni eest? a)metalli isoleerimine väliskeskkonnast, b) metalli katmine teise metalli kihiga, c) elektrokeemiline katmine, d) korrossiooniaeglustaja kasutamine.
Potentsiaalide muut: lõpp-punkti ja algpunkti potentsiaalide vahe = 2- 1 27. 1V on kahe potentsiaali vahe, kui 1C suuruse laengu ümber paikutamisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö 1J 28. A=qEd; A=qU; qEd=qU; E=U/q 29. Ekvipotentsiaalipinnad: pinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. 30. Elektrimahtuvus: ühe juhi laengu ja juhtide potentsiaalide vahe suhe C=q/U 31. Kondensaator- kaks juhti, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriku kihiga. 32. [1F]: kahe juhi elektrimahtuvus on 1F, kui hehde juhtide laengute 1C ja -1C andmisel tekib nende vahel pinge 1V.
· kattepinnas, vähemalt 1 m Prügilamääruse järgsel sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine: · prügi tasanduskiht (0,2 m); · gaasi kogumise kiht - killustik või kruus (0,25...0,3 m); · vett pidav mineraalkiht - savikas pinnas (0,5 m); · dreenikiht (0,5 m); · kattepinnas (0,7 m); · kasvupinnas (0,3 m). 4. Alternatiiv II - Prügila sulgemine osaliste leevendustega, katmine vettpidava kihiga Prügila suletakse osaliste leevendustega ja kaetakse vett pidava kihiga, kuid gaasi koguva kihita. Sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine: 8 · prügi peale prügi tasanduskiht (0,2 m); · vett pidav mineraalkiht (0,5 m) või geomembraan · dreenikiht (0,3 m) · kattepinnas + kasvupinnas (0,5 - 0,7 m). 5
m=kq m-aine mass k-elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus:Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k=AFz A-aatomimass F-Faraday arv (F=96,5 106 Ckg ekv) z- aine valents Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 5. Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
