3.4.13 Korrosioon Korrosioon Korrosioon Korrosioon puudub. puudub. puudub. puudub. 6.4.13 Korrosioon Korrosioon Vesi on Korrosiooni on puudub. puudub. muutunud tekkinud vähe. oranzikaks, nael on kaetud korrosiooni kihiga, eriti keskosast. 9.4.13 Muutusteta. Muutusteta. Nael on Korrosiooni on peaaegu üleni juurde kaetud tekkinud ning korrosiooni vesi muutub kihiga. Vesi on oranzikaks. oranz. 12.4.13 Muutusteta. Muutusteta
+ ja - laengu asukohad ühtivad. Dielektriku dielektriline läbiatavus....näitab,mitu korda väli dielektrikus on väiksem elektriväljas vaakumis .Valem.... Välise elektrivälja mõjul kvartskristalli mõõtmed perioodiliselt vähenevad.KVARTSKELL Elektrimahutavus-nimetame ühe juhi laengu ja juhtide potensaalide vahe suhet. Valem+tähis Iseloomustab juhtide võimet saleslady elektrilaengut. Kondensaator-on mõeldud laengute salvestamseks,koosneb kahest juhist mis on omavahel dilektriku kihiga joonis... Plaatkondensaator-mahutvus sõltub geomeetrilistes suurustes. D-katte vahekaugus S-unique pindala E-dilektriline läbitavus Eo-elektriline konst. K.liigid. Paber-,pöörd-,elektrolüütkondensaator Jada ja rööp ühendus Laetud kondensaatori energia on võrdne kon. Laadimisel tehtud tööga valem Elektrostaatiline induktsioon-nähtus kus vabad laengud kogunevad juhi pinnale.Juhi sees elektriväli puudub. Dielektrikul puuduvad vabad laetud electronic Polaarne die
hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed) Vask Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Vask karbonaadid ja vask kloriidid Tina ja plii
... on seotis kus iga 3 või 5 pikikivirea tuleb põikikivikiht. Eelised. · Täite kihtides saab ära kasutada poolikuid telliseid · Odavam müür · Saame laduda soojustusega müüri. ( 43cm paks ) ( 56cm pakune ) ( 2 mineraal. Vatiga soojustatud sein ). TÄISNURKSETE POSTIDE LADUMINE Postid laotatakse enamasti 3'me kihilistes seotistes. Tingimused : · Esimese kahe kihiga seotakse post põikisuunas. · Järgmise kahe kihiga seotakse post pikisuunas. · Jnee..... Laotud posti tunnused · Iga 4'jas kiht, posti igal küljel on laotud põikitellistest. · Posti välispinnal ei ole üksteise peal 2'hte ühtemoodi asetsevaid telliseid. · Posti välispinnal ei lange kokku rohkem kui 3 püstvuuki.
- katoodil redutseeruvad metalliioonid + anoodil oksüdeeruvad anioonid tekivad vastavad lihtained Sulatatud naatriumkloriidi elektrolüüs Elektrolüüdi vesilahuses Katoodil (–) väheaktiivsed metallid redutseeruvad;aktiivsemad metallid ei redutseeru, redutseerub vesi: Anoodil (+) lihtanioonid oksüdeeruvad;püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru, oksüdeerub vesi: Galvanosteegia – metalli elektrolüütiline katmine teise metalli õhukese kihiga (korrosioonikaitse, ilu pärast) Galvanoplastika – metallesemetest jäljendite tegemine Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul.Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad.Korrosioon on iseenselik protsess. Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (näiteks O2-ga) Toimub tavaliselt kuivades gaasides ja kõrgemal temperatuuril.3Fe + 2O2 Fe3O4
MALMI JA TERASE KORROSIOON Nimetus korrosioon tuleneb ladina keelest (corrodere) ja tähendab puruks närimist, söövitust. Korrosiooni all mõistetakse metallide keemilist hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Argielust on tuntud nähtused raudeseme roostetamine, vask- või pronksesemete tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua korrosiooniks on vajalikud õhuhapnik ja niiskus. Kui on täidetud vaid üks eeldustest, siis roostet ei teki. Õhus sisalduv hapnik reageerib rauaga moodustades rooste. Hapniku reageerimise määral väheneb õhu ruumala ja tindiga värvistatud vedelik tõuseb torus
eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise vase korrosiooniprduktide kihiga. Vase korrosioon Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Kasutatud kirjandus: · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14- 1.htm · http://www.ai.ee/failid/274.ppt#1 · http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html
Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC, Cu - 1085ºC, Fe - 1538ºC, W - 3422ºC. Metallide füüsikalised omadused: · Sarnased: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on palstilised, hõbehalli värvi (va. Kuld, vask). · Erinevad: sulamistemperatuurid, tihedus, kõvadus (pehmed: plii, kuld, naatrium) · Mustmetallid raud ja tema sulamid, töötlemata olekus kaetud musta oksiidi kihiga. Asend perioodilisussüsteemis: Metallid asuvad perioodide alguses ja rühmade lõpus. Elektronide arv väliskihil: 1-3 põhiliselt. Elektronide loovutamine ja liitmine: loovutavad kergesti elektrone: Me - ne => M n+ Võivad loovutada ka eelviimase kihi elektrone rühmanumbri järgi. Praktiliselt elektronide liitmist ei ole, tekivad alati positiivsed ioonid. 2. Keemilised omadused: 1. Metallide reageerimine lihtainetega (mittemetallidega)
Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga). Korrosiooni aeglustite kasutamine. KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Metalli kaitsmine teise metalli kihiga Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Tsinkimine Tööstuslikult on tsinkimine kõige odavam tõhus korrosioonikaitse meetod. Sõltuvalt metoodikast on rakendusel elektrivool jõuga kas 100 või 70 A, ning voltaaz on tüüpiliselt 120 V või 400 V. Lahus: ZnSO4 / ZnCl2 / Ortofosvorhape / +/- Sooda (Na2CO3)
O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4
1.1)Vale.Bakterid on prokariootsed organismid.2)vale. pärmseened kuuluvad ainuraksete seente hulka.3)vale. taimed on autotroofsed organismid.4)vale. seenemütsul on harunenud hüüfide poolt moodusstunud seeneniidistik. 2. Tamerakul on rakus tselluloos. Seenerakk on väga sarnane loomrakuga ning kest kitiinist, kest on elastne. 3. Ebasoodsates tingimustes tekitavad bakterid spoore. Nad lasevad endast umbes 1/3 vett välja ning kattuvad tiheda kihiga. Nende ainevahetus peaaegu seiskub 4.Hulkrakne seen koosneb viljakehast, mis on maa peal ning mü.tseenist maa all. Viljakeha koosneb peamiselt kübarast, jalast ja tupest. Mütseel on seeneniidiohk. 5.Taimerakk saab elutegevuseks vajaliku energia fotosünteesi abil, mis toimub rohelstes plastiidides kloroplastides.6. Bakterid on jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Aitavad kaasa mulle tekkele ja kasutavad toiduks teistele organismidele kahjulikke aineid
Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua roostetamine - kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine) 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga) 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga - protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall) 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. Aheraine eraldatakse kaevandatavast maagist või toormest rikastamise käigus.
O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4
) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil.
Fotoelement ja fotoelektronkordisti Koostasid: Tarmo Kõrs Helina Sepp Egert Muuga Fotoelement · Fotoefektil töötav seade. · Kasutusalad: automaatika, telemehaanika, toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel, kinos, televisioonis jne. · Tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Õhutühi klaaskolb · Lihtsaim näide fotoelemendist. · Kujutab endast klaaskolbi mille sisepind on kaetud aine kihiga, mille väljumistöö on väike. · Kolvi keskel on traatsilmus anood. · Tööpõhimõte: Katoodi valgustamisel eralduvad sealt elektronid, mis anoodil liikudes tekitavad elektrivoolu. Fotoelektronkordisti · Kasutatakse nõrkade valgusvoogude mõõtmisel. · Juhitakse katoodist väljalöödud elektronid teisele elektroodile dünoodile. · Dünoodile langev elektron põhjustab mitme uue elektroni eraldumise, mis suunatakse järgmisele dünoodile.
Sõltuvalt takisti konstruktsioonist on neid kolme tüüpi: masstakistid, kile ehk kihttakistid ja traattakistid. Masstakisti (süsiniktakisti) – takistava materjalina kasutatakse süsinikku. Süsiniku terad on segatud sideainega, mis juhtivuselt on dielektrik (kvartsliiv). Mida väiksem süsiniku kontsentratsioon seda suurem on takistus. Kiht- ehk kiletakistid – neil on isoleermaterjalist silindriline või risttahuka kujuline südamik, mis on kaetud õhukese takistusmaterjali kihiga. Takistusmaterjalina kasutatakse metalli (nikkel), metallisulameid (nikkel+kroom), metallioksiide (tinaoksiid), grafiiti ja metallkeraamikat (kermet). Takistuskile on kantud spiraalselt isoleermaterjalile. Traattakistid – silindriline isoleermaterjalist südamik, millele on keritud takistustraat (konstantaan, nikroom), mis omakorda kaetakse glasuuriga. Glasuur tagab kuumakindluse. Traattakistid on madala takistusega ja täpsed. Neid kasutatakse kohtades, kus võimsused küündivad üle 2 W.
ioonid korrapäraselt liikuma, vastavalt iooni teooriale 1833 a. sõnastas inglise füüsik farade elektrolüütilise seaduse: elektrolüüsilt elektroodile eraldunud ainemass on võrdne voolutugevuse ja ajaga: M Elektrolüüsil sadestunud puhas metall K Elektrokeemiline ekvivalent ,mis on igal metallil erinev M= KQ Q=JT M=KJT Elektrolüüsis rakendatakse : · Galvanosteegias ( kus põhimetall kaetakse teise õhukese metalli kihiga, vältimaks korrosjooni) · Galvanoplastika ( metall jäljendite valmistamine ) · Metallide refereerimine ( puhaste metallide tootmist) Faradei arv on saadud elementaarlaengu ja avagaadro arvu korrutisel
nende kulgemist. Inhibiitoreid kasutatakse näiteks metallide korrosiooni aeglustamiseks (raua korrosiooni inhibiitoritena toimivad näiteks urotropiin, fosforhape jt. ained) aga neid lisatakse ka meie igapäevastele toiduainetele riknemisprotsesside pidurdamiseks KORROSIOONI KAITSE • Passiveerimine - Metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist õhukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga, mis koosneb korrosiooni saadustest. Kihi keemiline koostis ning mikrostruktuur peavad erinema metallist, millele kiht kantakse. Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas naguõhk, vesi ja maapind keskmise pH juures
turustatakse ristklikukujuliste poognate komplektidena. Muud kleepmaterjalid. Peale tapeedi kasutatakse seinte katteks veel muid hukesi kattematerjale, niteks: klaaskiudriie, vrvitakse peale seina liimimist le, Seineks on reljeefse pinnaga snteeskiudriie, kaetud hukese kilega ja seinal vrvitakse le, Klassikalised tekstiilmaterjalid ( vib seinal le vrvida), Dekra on mittekootud huke vilditaoline materjal, Linkrust on paber, mis on kaetud hukese linoleumi sarnase kihiga, dermatiin ( kunstnahk) on riie, mis kaetud mingi snteetilise kihiga. Vedeltapeet oma phimttelt erineb tapeetidest nende klassikalises mistes. Ainus, mis hendab vedeltapeete ja tavalisi see on asjaolu, et nii htesid, kui teisi kasutatakse seinte viimistlemiseks. Vedeltapeet on huvitav seinakattematerjal sisetdeks Vedeltapeedid ehk tekstiilkatted on tselluloosi alusel valmistatud seinakatted, millele teatud lisandid annavad erinevaid vrve ja tekstuure. Vedeltapeet
Liimi kulu arvestamine Liimi kulus tappidele ja teistesse kohtadesse kokku 150 g Laki kulu arvestamine Keskmine laki kulu 1 m² on 100g Esimese kihi peale kulub 590g lakki ja koos teise kihiga on laki kulu 1180g Jrk. Detail Arv Pikkus Laius Detaili Laki kulu Nr. (mm) (mm) (m²) 1. Raamukse püstipuud 2 520 60 0,062 12,4g 2. Raamukse ristipuud 2 390 60 0,047 9,4g 3. Uksetahvel 1 414 284 0,118 23,6g 4. Sahtli esi- ja tagaosa 6 346 120 0,25 50g 5
Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule närvisüsteemile, saavad nad kiiresti ujuda ja ka vee
Krookus Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. Klass November 2006 Tunnused · Kasvab päikesepaistelises kohas · Perekond võhumõõgalised · 10 15 cm · Lehed kitsad ja juurmised Pildid Muud huvitavat · U. 80 liiki · Aretatud sadu sorte · Enamus liike õitseb kevadel · Mõningad liigid õitsevad ka sügisel Levila · Kaukaasias, Vahemeremail ja Väike- ja Kesk Aasia mägedes Kohastumised · Kitsad lehed aurumise vähendamiseks · Lehed kaetud pealt vaha kihiga Kasutatud kirjandus · Hobuste entsüklopeedia · MARSHALL mini Imetajad · www.worldatlas.com/aatlas/world.htm · www.aiasober.ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Pr%C5%BEevalski_hobune · http://images.google.com/images? hl=en&q=Equus+caballus&btnG=Search · Sibullilled läbi aasta
Redutseerija Annab elektrone ära, o-a suureneb ja tema oksudeerub Elektrolüüs On elektrolüüdide laugunemine alalisvoolu toimel. Kaks elektrolüüdi on panud elektrolüüdide lahusesse ja ühendatud vooluallikaga klemmidega Katiood Negatiivne elektrood, redutseerub Anioon Positiivne elektood, oksüdeerub Elektrolüüdide kasutamine 1.Toodetakse aktiivseid metalle(Na, K, Ca, Mg) 2.Toodetakse kloori, vesinikku ja hapnikku 3.Metalli pinde kaetakse teise metalli kihiga 4.Rafineerimine aine puhastamine ebasoodsatest lisanditest. Keemiline Vooluallikas On seade milles keemilisel reaktsioonil on saadud energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest elektroodist mis on pandud elektrolüüdide lahusesse. Galvaanielement on ühekordne keemiline vooluallikas, aktiivsem metall on aniooniks ja temalt hakkavad elektronid ära liikuma. Aku Akumolaator on mitmekordne keemiline vooluallikas, Anioodiks on Pb ja Katioodiks
Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed). Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga
nõust kättesaamiseks, et kaod oleksid väikesed ja nõusid lihtsam pesta. Heal töövahendil on kaabitsa osa suur ning painduvast materjalist, ots piisavalt suur nõu põhja puhastamiseks, vars puust, metallist või plastmassist, vähemalt 15 cm pikk. VORMID – Kasutatakse ahjus küpsetamiseks, on erineva suuruse ja kujuga, ka lahti käivad. Ahjuvormid on keraamilised, klaasist, roostevabast terasest või mittenakkuva kihiga kaetud metallist. TAINARULLID – Kasutatakse taina rullimisel. Raske ja sileda pinnaga, pidust, plastmassist või kivist. Heal tainarullil on laagrid ja ta liigub kergesti. Rulli läbimõõt 10-20 cm. PRITSKOTID – Plastikuga kaetud riidest. Kasutatakse pehmete masside vormimisel, pastade, täidiste ja glasuuri toodetele kandmiseks ja kaunistamiseks. Pritskott peaks olema 35-60cm pikk ja painduvast, murdumatust materjalist. Sisepind peab olema sile.
El.vool vaakumis on elektronide suunatud liikumine. 4. Sõltuv gaaslahendus oleneb vlisest ionisaatorist(kui välise ionisaatosir eemaldame, siis gaaslahendus katkeb) Sõltumatu gaaslahendus välise ionisaatori eemaldumisel gaaslahendus ei katke (voolu jätkamise põhjuseks on elektronide termoemissioon, sekundaaremissioon) 5. Elektrolüüsiks nimetatakse vaba aine ladestumist katoodile elektrolüüdi lahusest. Kasutamine: 1) ühe metallipinna katmisel teise kihiga (nt. Kuldamine, hõbetamine) 2) Vase rafineerimine ehk vase puhastamine lisanditest 3) alumiiniumi tootmisel 4) Galvanoplastika matriitside ehk tõmmiste valmistamine, monumentide valmistamine 6. Sõltumatu gaaslahenduse liigid: 1. Huumlahendustekib hõrendatud gaasides. nt. Virmalised. Huumlahendust kasutatakse päevavalguslampides. 2. koroonalahendus nt. Püha Elmo tuled. Tekivad teravike ümber, sest seal on laengute tihedus kõige surem. 3
Pinge suurenedes voolutugevus kasvab. Küllastunud vool tekib siis, kui kõik katoodidest väljunud elektronid jõuavad anoodile. Einstein väitis, et valguskvant saab neelduda ainult tervikuna ehk kui elektron neelab footoni, siis elektroni energia suureneb täpselt h*f võrra. h*f=A* ((m*v2)/2) A=väljumistöö m=mass v=kiirus Piirsagedust fp, mille puhul h*fp=A, nimetatakse fotoefekti punapiiriks. fp=A/h Fotoelement-õhutühi klaaskolb Sisepind on kaetud katoodi kihiga, mille väljumistöö on väike Kolvi keskel on traatsilmus anood. Katoodi valgustamisel eralduvad sealt elektronid, mis anoodile liikudes tekitavad elektrivoolu. Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil puudub seisumass. m=(h*f)/c2 Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega. p=m*a
Puravikud Puravik Puravik on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond. Tavakeeles nimetatakse puravikuks suurt hulka lihaka viljakeha, välja arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga puravikuliste sugukonda kuuluvate perekondade vahele. Kirju puravik Eestis on esindatud perekonnad • Kivipuravik • Lepapuravik • Sametpuravik • Sapipuravik • Soomuspuravik • Tahmpuravik • Viltpuravik • Õõspuravik
Kuna ekraanile langeb töötades pidevalt elektrone, siis peaks ekraan laaduma negatiivselt. Tegelikult aga esineb sekundaaremissioon ja selle tulemusena laadub ekraan hoopis positiivselt. Ekraanilt sekundaaremiteerunud elektronid liiguvad positiivselt pingestatud anoodile. Sekundaaremiteerunud elektronide kiirus on aga ekraani läheduses väike ja tekib ruumilaeng, mis hajutab elektronkiirt. Ruumilaengu kõrvaldamiseks kaetakse toru sisekülg voolujuhtiva grafiitemulsiooni kihiga (akvadaagiga), mis ühendatakse teise anoodiga. Kasutatakse ka alumineeritud ekraani. Alumineeritud ekraani puhul kaetakse ekraani sisekülg õhukese, elektronidele "läbipaistva" alumiiniumi kihiga. Et elektronid suudaksid alumiiniumikihti edukalt läbida, kasutatakse kõrgemat anoodpinget. Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib
kanalisatsiooni. MEIL EESTIS · Umbes 300 prügilat. · 300 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas + tööstusjäätmed. · Kokku 10 tonni jäätmeid aastas. JÄÄTME KORISTUS FIRMAD EESTIS HUVITAVAT · Kilekoti kasutamise eest india pealinnas määratakse vanglakaristus kuni 3 kuud. · Ameesikas viskab ära inimene keskmiselt 730kg jäätmeid aastas Mehhikos aga 950kg. · Kogu prügi mis Ameerikas päevas kogutakse saaks katta 990000 jalgpalli väljakut 1,8m paksuse prügi kihiga. KASUTATUD KIRJANDUS · http://izismile.com/2009/01/27/cairo_trash_city_33_photos.html · http://www.wikipedia.org/ · www.google.com · http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=29348987&pictureID=25049471
tööstuste ja transpordi tõttu. Mõlemal metallil on omad kasutusviisid. Elavhõbedast tehakse kraadiklaase, lambipirne ja hambaplomme; pliist aga haavleid ja raskusi(õngedele, kalavõrkudele). Raskemetalle leidub ka mujal, näiteks tubakatoodetes, hambaravis, akudes ja väetistes. Autotranspordist õhku sattunud raskemetallid võivad sadestuda teedest mitmekümne meetri kaugusel olevatele taimedele, seega on maanteede ääres olevad põllutaimed raskemetallide kihiga kaetud. Uuemates autodes kasutusel olevad katalüsaatorid vähendavad mürgiste ainete sattumist atmosfääri. Üha vähem kasutatakse ka pliiga bensiini. Kui termin "raskemetallid" 20. sajandi alguses kasutusele võeti, tähendas see kolme metalli: plii, elavhõbe ja kaadium. Tänapäeval oetakse raskemetallideks ka jargmiseid aineid: inglistina, titaan, alumiinium ja nikkel. Nende ainete korrektne nimetus on nüüd "toksilised järgmetallid". Toksilised
umbes 2,6g), soovitatav ööpäevane tarbitav kogus on kuni 1,4mg. Joogivesi peaks fluori sisaldama 1ppm, nii fluori vajak kui ka liig on kahjulik (eelkõige hammastale). Lahustavad anorgaanilised fluori lihtainena ja elemendina mõningate oraaniliste ühendite koostises. Fluor on peamiselt Lillakas,Sinakas või kollakas. Alati ei pruugi neid värve eraldi leida, on olemas ka fluori, mis on värvikas (lillakas,sinakas,kollakas,valge,must.) Gaasiline fluor, mis on paksema kihiga on rohekaskollakas, vedel fluor on erekollane. Fluori sulamis temperatuur on -219,6 C ja keemis temperatuur - 188,11 C. Fluori tihedus on 1,69 kg/m3. Fluor võib olla gaasilises,vedelas ja tahkes olekus. Orgaanilisi fluoriühendeid kasutatakse laialdaselt plastide ja elastomeeridena, pinnakattematerjalidena, määrdeainetena jms. Fakt: Fluor on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall.
3 A Rühma metallid(va Al) on looduses haruldased ja mineraale ei moodusta. Al on keemiliselt aktiivne. Nende pind on kaetud õhukese oksiidi kihiga mis katseb edasise oksüdeerumise eest. 3 A Rühma metallide omadused : Hallika värvusega, kerged, plastilised, peegeldavad hästi, head soojus ja elektrijuhid. Alumiiniumi eelised : Kerge, Vastupidav õhule ja veele, hea soojus ja elektrijuht, madal hind. Kasutatakse(foolium, peeglid, autoosad,elektrijuhtmed) Alumiiniumi puudused : Pehme, Aktiivne hapete suhtes, vähe vastupidav. Aluminotermia on reaktsioon kus Al reageerib temast vähem aktiivse metalli oksiidiga.
Modern krohv on välisilmelise tsementkrohviga seinakate. Tavaliselt on see segu liiva, portlandtsemendi, lubja ja veega, kuid võib sisaldada ka segu lisaained, sealhulgas kiud-ja sünteetilisi akrüüle, mis lisavad tugevust ja paindlikkust. Kaasaegset sünteetilist krohvi võib paigaldada ühe aluskihi ja viimistlus kihiga, mida saab kiiremini paigaldada, võrreldes traditsioonilise taotlus kolme-coat krohviga. Nagu igat Tsemendipõhist materjali, tuleb ka krohvi tugevdada, et takistada selle lõhenemist ja pragunemist. Plast-või traatvõrk liist, tuleb kinnitatada naelte või kruvidega. Raamitud struktuuri aluskiht peab olema kuivanud enne krohvimist. Üks meetod mida sageli kasutatakse, vältimaks tekkivaid pragusid pinnal, mis võivad ilmuda on segada erinevaid akrüül viimistlusi
MINU KODUS LEIDUV VASKE ... .. elektrijuhtmed , keeduspiraal , veetorud , elektriradiaator . KEEMILISED OMADUSED . Kuna vask on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Samuti on vask väheaktiivne metall ning ta ei reageeri ei hapetega ega ka veega . FÜÜSIKALISED OMADUSED . Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. AVASTAMISAASTA . Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e. Kr. KUST INFO PÄRINEB . http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index
● 41% Eesti vastajatest: veereostus ● 39% Eesti vastajatest: õhusaaste ● 13% Eesti vastajatest: kliimamuutus ● Kolm eelnevat probleemid tulenevad osaliselt kasvava jäätmete hulga tagajärjel HUVITAVAID FAKTE ● Kilekoti kasutamise eest india pealinnas määratakse vanglakaristus kuni 3 kuud ● Kogu prügi, mis Ameerikas päevas kogutakse saaks katta 990000 jalgpalli väljakut 1,8m paksuse prügi kihiga ● Sama hulga naftaga saab toota 8,7 kilekotti või sõita autoga umbes 1km KASUTATUD ALLIKAD ● http://keskkonnakaitse.weebly.com/uumllemaail msed-keskkonnaprobleemid.html ● https://annaabi.ee/Jäätmed-kui-ülemaailmne- keskkonna-probleem-m38324.html ● http://www.eki.ee/dict/qs2013/ ● http://www.envir.ee/et/jaatmed ● http://majandus24.postimees.ee/477180/eesti- elanike-jaoks-on-poletavaim- keskkonnaprobleem-jaatmed
Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. · Silmaava ehk pupill- vikerkesta keskel paiknev must ava, kust liigub valgus läbi. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. · Vikerkest ehk iiris- sisaldab pigmenti, millest olenb silmade värvus. Asub ümber pupilli. · Silmalääts- luubile sarnane põhifunktsioon. Läätse ümbritsevad ripslihased, mis
sageli teritamist, terasnõelu kasutatakse traditsiooniliselt. Trükiprotsess Trükkimine on põhimõtteliselt sama nagu teistel süvatrüki tehnikate puhul, erinevusena pööratske erilist tähelepanu freeside säilitamisele. Peale seda kui kujutis on valmis või vähemalt piisavalt, et proofi teha, kannab kunstnik svammiga plaadile trükivärvi. Liigne surve selle käigus surub freesid siledaks/alla ja rikub pildi ära. Kui plaat ja pilt on üleni õhukese värvi kihiga kaetud, kasutatakse tarlataan lappi üleliigse värvi ära pühkimiseks, tihti kasutatakse ka paberit ( näiteks vana telefoniraamatu lehti ) viimase lihvi andmiseks pildi heledamatel aladel. Mõned kunstnikud kasutavad oma käsi selleks. Kui teos on valmis lastakse see läbi oforti pressi koos tüki niisutatud paberiga, et trükist peale kanda.
Alalisvool- elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. (I-Voolutugevus(A), e-1,610¹³ C, n-juhtimiselektronide konsentratsioon, S-juhtme ristlõike pindala, v-elektronide triivimise keskmine kiirus). Vooluallikas- seade, mis tekitab vooluringis voolu ja säilitab seda küllalt pika aja jooksul. Elektromotoorjõud- näitab kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtava töö ja laengu suuruse suhet. (-elektromotoorjõud, A-kõrvaljõudude töö, q-laeng). 1.Ohmi seadus-voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.( (I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus). 2.Ohmi seadus- voolutugevus vooluringis on võrgeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. (I-voolutugevus, -elektromotoorjõud, R-väliskeha takistus, r-vooluallika sisetakistus, R+r-kogutakistus). Lühis leiab aset siis, kui väliskeha takistus saab väga väikeseks, mille tulemusena vooluta...
Närvilõpmed suu ümber, et tunda, kui miski suud puudutab. Spetsialiseerunud sensoorsed organid puuduvad, kuid on närvilõpmed üle kogu keha. Paljunemine Lahksoolised Eritus- ja suguelundid moodustavad ühe urogenitaalse organi. Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastumine toimub meres. 3 nädalat läheb enne, kui moodustuvad vastsed Väga aeglane areng vastsetel Vastne on ümbritsetud mitme kutiikula kihiga, mida vahetab palju kordi enne, kui täiskasvanuks saab https://www.youtube.com/watch?v=APcq7lelosc https://www.youtube.com/watch?v=GRQv0bGs V_I Aitäh tähelepanu eest!
Elektrokeemiline korrosioon toimub sarnaselt keemilise vooluallika, galvaanielemendi tööpõhimõttega. Aktiivsem metall on anoot ja saadab lahusesse metallioone. Kuidas korrosiooni eest kaitsta? 1. Püüdakse valmistada metallide sulameid, mis oleks keskkonnale vastupidavamad. 2. Galvanosteegiliselt tehtud katted, mis on valmistatud kroomist ja niklist. 3. Metallpindade isoleerimine väliskeskkonnast õli-, värvi-, laki või keraamilise kihiga. 4. Galvaanielemendi tööpõhimõtte kasutamine. 5. Korrosiooni aeglustamiseks kasutatakse ka inhibiitoreid. Kuld Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Vask Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises. Tema korrosiooni värvuseks on rohekas sinine.
Rossi selfiliustik on Antarktikas asuvaist tuntuim, selle pindala on (192 000-208 000 km²) ja see võib paiguti olla kuni kolmesaja meetri paksune. Teadlased puurisid kuumaveepuuriga nüüd liustikusse kaks auku ja lasksid läbi liustiku kaamera ja termomeetri. Kui nad liustiku alumist poolt vaatlesid, selgus nende suureks üllatuseks, et see pole ühtlaselt sile (nagu jää sulamise puhul arvata võiks), vaid hoopis kaetud sädelevate jääkristallide kihiga. See tähendab, et liustik pakseneb altpoolt tänu tekkivale lisajääle. Rossi selfiliustiku tervis on keskkonna seisukohalt oluline seepärast, et kui see peaks tänu soojenevale mereveele sulama ja kaduma, pääseb soe vesi sulatama Lääne-Antarktika jääkilpi, mis on kohati kuni kolme kilomeetri paksune. Kui see jää merre jõuaks, tõuseks ülemaailmse merevee tase kolme meetri võrra. Rossi selfiliustik ja teised selfiliustikud on justkui stabilisaatoriteks.
Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale. · Konserveerimisel, kattes metalli pind õli või rasvataolise aine kihiga. Värvilised metallid. Vask. · Vaske on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeidaastaid. Vase kasutamist on soodustunud tema korrosioonikindlus, välimus ja hea hooldatavus. · Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronks ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan.
voolutihedus 100…600 A/m². Peale vajaliku paksusega katte saamist tsingi pind passiveeritakse kroomhappe või selle soolade lahusega. Enne passiveerimist tsingitud pind helestatakse lämmastikhappe, väävelhappe või kroomtrioksiidi vesilahustes. Kui soovitakse tsingitud pinnalt suurt vastupidavust siis pind kaetakse värvi või lakiga või fosfaaditakse. Passiveerimine Metalli passiveerimiseks nimetatakse metalli pinna katmist õhukese korrosioonivastase kihiga ehk passiivse kihiga, mis koosneb korrosiooni saadustest. Kihi keemiline koostis ning mikrostruktuur peavad erinema metallist, millele kiht kantakse. Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas 6
roostetamine ja seda isegi nii palju ,et 20% iga-aastasest metalli toodangust läheb korrosiooni nahka. 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski Kaitse korrosiooni vastu Metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on mitmeid võimalusi. a)Metalli isoleerimine väliskeskkonnast. Selleks võib metalli katta laki või värviga. b)Metalli katmine teise metalli kihiga. Levinud on nikeldamine või kroomimine kasutades elektrolüüsi. Kuid kasutatakse ka katmist näiteks tina või tsingiga. Seda küll äiteks vihmaveetorude või katusepleki juures. c)Elektrokeemiline kaitse. Kasutatakse suurte pindade puhul.Kaitstav pind ühendatakse aktiivsemast metallist plaadiga-nn. protektoriga.Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutdeerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel:aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile,
.60cm. Vundament tehakse betoonist või looduskivimüüritisena, ahjust igas suunas 5cm võrra, korstnast 10... 30cm võrra laiem (esimene kehtib hea kandevõimega pinnase puhul). Hea kandevõimega pinnase puhul või ahju või korstna vundament moodustada hoone vundamendiga ühtse terviku, nõrga pinnase ja kerge puumaja puhul tuleks ahju ja korstna vundament hoone vundamendist vajumisvuugiga eraldada. Ahju vundamendi pealispind kaetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Küttekolletele esitatavad kvaliteedinõuded. Ahjude, pliitide ja korstnate müüritise vuugid peavad olema kogu paksuses mördiga täidetud. Põletatud savitellistest ahjude ja pliitide vuukide paksus peaks olema 5mm
malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadusedVask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. KasutusaladVäikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni-
Kaltsium Mari-liis Mürk Mp-10 Kaltsium Lühend: Ca Keemiline element Keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid Kus leidub? Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis
siledamalt. puudub soojendusaeg, Tindiprinterite tint on saadaval kas printeri tootjatelt või vahendajatelt. lisaks laialdlaselt kodus ja kontoris kasutatavatele väiksestele tindiprinteritele on olemas ka professionaalsed tindiprinterid hind jääb printerikeskus.ee andmetel 160 kuni 18 235.53 euro vahele, olenevalt kvaliteedist, suurusest, kaalust ja otstarbest UV ja fotoprinter UV- printeri paber on kaetud mõne mikromeetri paksuse kihiga UV valgustundliku kemikaaliga.Printerid kasutavad UV valgustoru, millest kiirgava UV valgusega on võimalik paberile kirjutada ja kustutada Värviprinter võimaldab mitmevärvilist tootmist. Fotoprinter on värviprinter, mis toodab kujutisi, mis matkivad fotograafilise filmitrüki värviulatust ja resolutsiooni. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Printer http://www.arvustus.com/kuidas- valida-printerit#ixzz3KlG2IQ8t www.printerikeskus.ee Tänan
Raud ehk Fe Aatomi ehitus: 26 Fe: 1s22s22p63s23p64s23d6 Fe oksuüdatsiooniaste ühendites on: II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit Raua püsivam oksüdatsiooniaste on III, ebapüsivam II Levik looduses Kõigist melementidest on Fe levikult 4. Kohal, metallidest aga 2. Kohal Puhast (ehedat) rauda leidub looduses väga harva. Fe-aatom kuulub hemoglobiini koostisse. Hemoglobiin on valk, mis transpordib vere punalibledes hapnikku ja süsihappegaasi. Raua ühendid Fe2O3 raud(III)oksiid, pruun või punane rauamaak e. Hematiit. Hematiiti kasutatakse raua tootmiseks. Punase värvusega raud(III)oksiidi rauamennikut kasutataksekeedu- ehk rootsi värvides pigmendina (värvimullana). ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
