provintside Vabariik ehk ühendatud Madalmaad. 1584.aastast alates huhtis Madalmaade Vabadusvõitlust Oranje Maurits. 1609 sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Vestfaali rahuga. MADALMAADE MAJANDUSLIK ARENG JA VABADUSVÕITLUS ON OMAVAHEL SEOTUD: 1)Kaubanduse ja tööstuse areng tugevdas kodanlust, jõukuse kasvades kasvas inimeste eneseteadvus. Ei tahetud leppida võõrvõimuga. 2)Uued ühiskonna kihid (manufaktuuri ja sadamatöölised, kalurid ja põllutöölised ning kogu lihtrahvas) allus kergesti mitmesugustele ühiskondlike liikumiste mõjule. PROTESTANTLIK ÕPETUS SOBIS MADALMAADELE, sest: Kalvinism sobis vara- kapitalistliku elulaadiga. Kalvinism rõhutas jumalikku ettemääratust, tööarmastust, kokkuhoidu. Edu igapäevases töös ning varanduse suurendamisel pidi näitama inimese väljavalitust.
kasv Kõrbete tunnused ja tekkeviisid (näited) Tunnused Sademed alla 250 mm/aastas Suur t kõikumine Pinnakate on liiv,savi,kiviklibu,sool Kidur taimestik Tekkeviisid Asend mandrite sisealadel (Gobi kõrb) Asend 30. Laiuskraadidel,püsiva kõrgrõhuga alal (Sahara kõrb) Asend külmade hoovuste piirkonnas (Atacama kõrb) Asend mägedega ümbritsetud nõos(Suur Nõgu P-Ameerikas) Kõrbete tüübid Savikõrbe iseloomustab savikas muld ja muutlik veereziim. Tekib, kuna kevadel on peamised kihid liigniisked ja suvel aurab vesi ära moodustub takõrr Lössikõrb on tekkinud kohtades, leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on tolmjas liivsavi. Lõssikõrbes on mägede tõttu rohkem vihma ja taimestikku Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale. Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest.Pinnas sisaldab kipsi
Klaasplastist detailide tootmise tehnoloogia Klaaskiud on väga mitmekülgne ehitusmaterjal. Erinevalt metallist või puust pole se lihtsalt mõõtu lõigatav, paika, kruvitav või keevitatav. Klaaskiu kihid vormitakse vastavalt toote kujule ja kaheosalise vaigu kõvendajaga muudetakse elastsed klaasriide lehed tugevaks vastupidavaks tooteks. Lõplikult valminud klaaskiud on sarnane plastikuga, tugevuselt aga võib võistelda mõne metalliga. Klaasriiet kasutatakse väga erinevate toodete valmistamiseks, näiteks mehhanismide osade korpused, autode paneele ja keredetaile. Merenduses kasutatakse samuti klaaskiudu, kuna ta on veekindel ja korrosioonikindel.
See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse. 6. Kõvade pindade ettevalmistus krohvimiseks? Pinna puhastamine, sisseviskekiht, nakkekiht, põhikrohvimine, kattekrohvmine. 7. Sabloon krohvimine? - Pigaldame juhtlati kogu ruumi ulatuses, kontrollime seda. Kanname vööle üksteisejärel kõik kihid kuni ühtlase tõmmise saamiseni, sablooni lükkame juhtlattide vahel edasi. Kanname pinnale vedela viimistuluskihi. Üksikud kohad, mis jäid viimistleme käsitsi. Eemaldame juhtlati, puhastame servad. 8. Eriotstarbelised krohvid, nimeta? - akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne 9. Nimeta dekoratiivseid krohve? punane; helepruun; hall; valge; tumehall; kollane; roheline.
Valge kääbus Koostaja: Andry Nõgols 9c Viljandi 2012 Valge kääbuse teke Valge kääbus tekib siis, kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punase hiidtähega (hiiglasuureks paisunud täht) toimub supernoova. See tähendab, et punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu. Tähest jääb järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. Valge kääbuse olemusest
Miksike.ee http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.htm Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite tr...
Sest kuna lihtrahvas moodustas enamuse ja nemad polnud enam nõus taluma ebavõrdsust. 3. Täida võrdlev tabel poliitiliste õpetuste kohta. Õpetus Põhiseisukohad Konservatism Palju ebavõrdsust, kuid tugev ja riiki pooldav ühiskond Liberalism Vastasseis kuningavõimule ja feodaalkorrale. Palju vabadust ( sõnavabadus, usuvabadus jne.) Sotsialism Taheti tekitada sotsiaalne võrdsus ja kaotada ühiskonnas kihid. 4. Kas tegemis on utopistlikule sotsialismile või marksismule omaste väidetega? Kirjuta lase ette kas U või M. 1. U 2.U 3. M 4. M 5. U 6. M 7. U Miks olid sotsialistede-utopistide ideed tegelikkuses teostamatud? Sest alati tahab keegi saada enda kätte kogu võimu. Selgita markistide põhiloosungi ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege" tähendust. See tähendab et koos on võimalik saavutada palju rohkem kui üksi ja et nad peaksid ühinema. 5
hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi. Nii tekib igikelts ehk kirsmaa - igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab. Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. Ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne periood kestab vaid umbes kaks kuud. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala
Vedelkristallkuvar Taivo Kutter AV12B Ülevaade Vedelkristallid ise valgust otseselt ei kiirga. LCD-sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu arvuti kuvarid, televiisorid, seadmete infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Neid kasutatakse väga laialdaselt laiatarbeseadmetes nagu näiteks elektroonilised mängud, (käe)kellad, kalkulaatorid ja (mobiil)telefonid. LCD-d on kompaktsemad, kergemad, mobiilsemad, töökindlamad, odavamad ning kahjutumad silmadele kui CRT monitorid. LCD-sid on saada suurema lahutusvõime ja suurusevalikuga. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD- l pildi sisepõlemist. LCD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Monitor ...
neutronite arvu aatom tuumas 3. Elektroonskeem näitab elektroonkattes olevate elektronide jaotamist kihtides Perioodilisustabelis on ained jaotatud rühmadesse, rümad kulgevad ülevalt alla. Rüma nr (A- rümas) näitab väliskihis olevate elektronide arvu. Ained on pandud ka erinevatesse perioodidsse ja need kulgevad vasakult paremale. Perioodi nr näitab väliskihtide arvu elektroon kattes. Naatriumi elektroonskeem: Elektroon kihid Na: +11| 2)8)1) Elektronide jatus Sümbol kihtides Tuumalaeng 4. Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine koosneb vähemalt kahe keemilise elemendi aatomitest. Molekuli koostist väljendab molekui valem, mis näitab millistes aatomidest molekul koosneb. Ühe ja sama elemendi aatomite arvu näitab vastava elemendi sümboli järel olev väike number ehk indeks. Näited:
PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD Et saada juurde põllumaad võeti maha metsi ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde. Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi. Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid. Ka linnaelanikel olid seisuste kihid. RELIGIOON JA KIRIK Riik pidas kirikut oluliseks. Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima mitte ainult Jumalat vaid ka riigi seadusi. Kirik hakkas rajama haigemaju ja korraldas kooliharidust. TEADUSREVOLUTSIOON Tähtsamad teadlased: Galileo Galilei, Francis Bacon, Johannes Kepler, Isaac Newton. Galilei tegi teleskoobi tähtede vaatamiseks. Kepler arvutas välja, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese mööda kindlat trajektoori.
vähenemisele – 1)kalandusega seotud ettevõtted allikas 6) kohati laastatud pankrotistuvad 2)töötajad jäävad tööta, suurenb tööpuudus Metsade hävinemise põhjused: 1) Pidevad 3)Kalandusega seotud asulate areng takerdub metsatulekahjud: Austraalia, Põhja-Ameerika (California), 4)kalatooted kallinevad Kreeka, Hispaania Kalarikkamad piirkonnad ookeanis – 1)pindmised kihid 2)Happevihmad: Euroopa ja Venemaa tööstuspiirkonnad , (rohkem hapniku/toitu) 2) suurte jõgede suudmed Usa Suure Järvistu , Idapiirkonnad3)Põllumaade 3)Külmadehoovuste piirkonnad 4)Külmade ja soojade hoovuste laiendamine metsade arvelt: Ekvatoriaal vihmametsade segunemis piirkonnad piirkond4)Röövraie: Ekvatoriaal vihmametsade piirkond
GEOGRAAFIA Litosfäär 1. Milline on maa siseehitus? a. Kihid -Sisetuum -Välistuum -Vahevöö-astenosfäär ja litosfäär -Maakoor b. Astenosfäär Vahevöö ülaosas olev plastiline kiht- basaltne magma. Lühiajaliste pingete korral käitub tahke elastse keskkonnana, juhtides seismilisi laineid. c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor
protuberants Päikese aktiivus: Loited, faklid ja flokkulid • Päikeseloide on kuuma aine väljapaiskumine Päikesest • Loited tekivad siis, kui protuberantsi põhjustatud gaasijuga on moondunud nii, et nad lagunevad ja taasühinevad teistes punktides. • Fakkel on päikese laikude ümber olev, taustast heledam kiudja struktuuriga moodustis. • Flokkul on faklite mõjul helendav Pilt 5 - Päikese kihid piirkond Päikese kromosfääris Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • https://www.spaceweatherlive.com/et/abi/paikesetuul.html • http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/ttg/P2ikesetuul.pdf • https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/5054#/section/5054 • https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/1423#/section/1423 • https://www.taskutark.ee/harjuta/magnetvali/ • https://opik.kirsman.ee/gymna/g3/elektri-ja-magnetvali/ • https://et.wikipedia.org/wiki/Protuberants • https://et
Valmistada pärmitaigna eeltaigen. Taignale lisada keedetud ja riivitud kartul. Rullida ristkülikuks. Lõigata paraja suurusega ruudud terava noaga. Taignale määrida ketšupit ning asetada viiner ja keerata kokku. Määrida munamäärdega ja küpsetada. 1.2Mesilasesuts Ristkülikuks rullitud pärmilihttaigen(2cm) kaetakse pähklilaastude ja mee-pulbriseguga. Asetada kerkima. Küpsetatakse kuni puiste on muutunud kuldseks ja krõbedaks. Toode lõigatakse horisontaalselt pooleks ning kihid ühendatakse vaniljekreemiga. Tükeldatakse. 1.3Tiigrikook Ristkülikuks rullid pärmilehttaigen(1-1,5cm) asetada küpsetuspaberile. Segada vanillipulber ja vesi ning segada ühtlaseks. Asetada pritskotti. Pritsida taignale diagonaalselt triibud. Teise pritskotti asetada keedis, mis pritsida kreemi triipude vahele. Asetada kerkima ja seejärel küpsetada. Suhkur ja claro pulber segada. Lisada segu keevale veele niristades ja pidevalt segades
Proovige teha mõned analoogsed pildikesed ja midagi oma valikul NB! Edaspidise jaoks (VBA) pange tähele, et Excel määrab automaatselt kujundile nime (vt nimeboks) kujul: tüüp nr tüüp - Line, Rectangle, Oval, Arc jmt. nr - kujundi järjenumber antud lehel, sõltumata tüübist. n. Oval 86, Rectangle 87 jne Nimesid saab muuta kasutades nimeboksi (vt kõrval) kasutades moodustada ringi suvalisi osi (sektoreid). Kihid ~ Proovige muuta kihtide järjestust Proovige teha mõned analoogsed pildikesed ja midagi omal valikul Täiendavad tegevused kujunditega Vabakäepööramine Pööramine - Rotation Aktiivse kujundi juures on pööramispide (ringike). Lohistades pidet saab pöörata kujundi vajalikku ase Kindla pöördenurga määramine
25-50% - kehv 50-75% - rahuldav 75-90% - hea 90-100% - suurepärane Kasutades RQD valemit sooritasin arvutuskäigu, määramaks puuritud paekivi struktuurilist omadust. Arvutades esimese bloki kivimite omadusi, tuli vastuseks et kivim on omaduselt rahuldav. Rahuldav, kuna 72,5% jääb 50-75% piiresse. Pilt 2. Paekivi kihid Saaremaal [1] Pilt 3. Käsitsi murtud paekivi [2] Paekivi töödeldakse nii masinatega kui ka käsitsi. Vahe on selles, et käsitsi murdes on paekivi hind kallim, kuna selle struktuur on ka ilusam, nii saab kasutada ehituses ilu ehitusmaterjalidena ja käsitsi murtud kivimi tugevus on tunduvalt suurem, kuna ei teki mikropragusid juurde. Ning nii nagu ülalpool pildil (Pilt 3) on näha laotakse tavaliselt paekivi tükid euroaluste peale. 3. KAGU-EESTI PAEKIVI
– Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides
2) Kolmas seisus Prantsusmaal ei olnud rahul poliitiliste õiguste puudumisega ning I ja II seisuse dominieerimisega. 3) Prantsuse valimisvorm oli vanamoodne absoluutne monarhia. Kritiseeriti valgustusajastut. Prantsusmaa seisused enne revolutsiooni Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e. konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent
*moodustab ühendites tavaliselt 4 kov. sidet *esineb mitme allotroopse teisendina e. puhta lihtainena(teemant,grafiit jne) AT erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Teemanti omadused: kõva, rasksulavus. tiheda struktuuriga. Teemanti struktuur - ei ole üldse vabu väliskihi elektrone. Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas
Näiteks suures osas on Rõuge ürgoru põhi praegusest meretasemest 80 meetrit allpool. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ja savi, liiv ja teised purdsetted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja rahne. Pinnakattes esineb ka viirsavi, mis esinevad mõnede kunagiste järvede põhjasetetes. See on sete, milles vahelduva heledamad liivased ja tumedamad savikad kihid. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on enamasti mulla lähtekivimiks.
Heloodid-Messe enia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohust usi. Geruusia- muid juhtimisülesan deid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased). Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide koosolekul. Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas heloodid moodustasid enamuse. Sõjameheomadus i arendav riiklik kasvatussüstee m oli eelkõige tingitud vajadusest kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida.
Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on
veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast. Et vee murdumisnäitaja sõltub kuigivõrd lainepikkusest, siis kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast kõrvale rohkem kui punased. Värvide teke valguse murdumisel veepiisas Kuidas on võimalik vikerkaart näha Vikerkaare esinemine Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioon- või rünkpilvedega, sest need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus, et otsene päikesevalgus langeks vihmasajule. Vikerkaare värvid Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Enamasti ei ole siiski neid kõiki võimalik eristada.
Kordamine füüsika KT-ks Päikesesüsteemi ehitus Merkuur, Veenus, Maa, Marss, asteroidivöö, Jupiter, Saturn, Uraan, Pluuto Päikesesüsteemi moodustavad: Päike, 8 suurt planeeti ja palju väikekehi. Planeedid jagunevad: 1) siseplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), 2) välisplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) 99% päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid ehk väikeplaneedid, meteoorid, komeedid, kuud Täht Täht on taevakeha, mille sees toimub energia vabanemine termotuumareaktsioonide läbiviimisel. Meie süsteemi ainus täht on Päike, mis on eksisteerinud 5 miljardit aastat. Planeet Madala keskmise pinnatemperatuuriga ümber päikese tiirlev, valgust peegeldav tahke kerakujuline taevakeha. Kuu Planeedi ümber tiirlev ja pöörlev üldiselt kerakujuline looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kehel esimesel planeedil Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kuusid on J...
ühtlane ning iga meie paeliik jaguneb omakorda veel paljudeks kihtideks ja erimiteks, mille omadused võivad olla väga erinevad. Paas ja dolomiit on populaarsed ehitusmaterjalid ka tänapäeva eramuehituses. Paekivist on projekteeritud palju erinevas stiilis maju elumaju ning nende juurde müüre ja rinnatisi. Põhjarannikul kasutatakse teekatteks sageli ära elamu vundamendiaugust väljamurtud paekiviplaate. Paekivi murdub eri piirkondades ja kihtides väga erinevalt mõned kihid moodustavad vaid õhukesi, kuni 3 cm paksuseid plaate, teised võivad murduda telliskivipaksuste tükkidena. Maapinnalähedastes kihtides paiknev paas on üldjuhul habras ja sillutiseks ei sobi. Niisugune kivi hakkab maapinnal temperatuurimuutuste tagajärjel kiiresti lagunema. Välitingimustesse sillutise rajamiseks ei sobi ka dolomiit, mis on väga poorne ja samuti ei talu temperatuurimuutusi. Sügavamates kihtides leiduva paasi toon võib olla väga varieeruv kollasest sinakashallini
tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Saturni rõngad. 1610.aasta juulis märkas Galileo Galilei Saturni küljes kahte moodustist. 1655. aastal pakkus Christiaan Huygens välja, et Saturn on ümbritsetud rõngaga. 1675. aastal avastas Giovanni Cassini Saturni rõngas lõhe. 1837.aastal avastas Johann Encke veel teisegi lõhe. Mis on ikkagi need rõngad? Alguses arvat, et nad on tahked Pierre Laplace tõestas, et see pole nii.
*Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet *Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik *Eestil oli andekas väejuhatus *Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid: a)kõik maj. ressursid rakendati rindeteenistusse b)maaseadus muutis tp-d pärisomanikeks, muutes sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid c)EV pani välja 100000 mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast 8. Vabadussõja tähtsus: * I eestlaste täielikult võidetud sõda * oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel (uued riigid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria, Jugoslaavia) 9. Tartu rahulepingu sisu: *NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta
orgaanilise aine sisalduse ja sellest tulenevalt suure õlisaagise (2025%) poolest. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata , väikse kütteväärtuse tõttu. Levikualad Eestis Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva vahelisele alale ja jätkuvad veel Narva jõe ja Peipsi järve taha Leningradi oblastisse. Kaevandamiseks ebapiisava paksusega, kuid äratuntavad on tootsad kihid veel Tallinnast läände jääval alal, ida suunas ulatuvad aga mõnikümmend kilomeetrit Narvast Peterburi poole. Lõunasse saab kihte jälgida Juuru- Järva-Jaani- Mustvee jooneni. Peale Kirde-Eesti kaevanduspiirkonna on Eestis veel teinegi põlevkivileiukoht, nn. Tapa maardla, mis kujutab endast ida-läänesuunalist kuni 80 km pikkust ja 10-20 km laiust ala Väike- Maarja ja Ambla vahel. Suure lasuvussügavuse (60-170 m) tõttu ei kujuta see endast
Ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimine. aine, mida uuritakse meetod, kuidas uuritakse Meetodid: dokumentide analüüs, eksperiment, vaatlus, küsitlus anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. nt
ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised). Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid
polügonaalpinnas ja termokarst 7. Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. 8. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. 9. Sünklinaal ja antisünklinaal Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Juhul kui maapinnani ulatuva sünklinaali keskosas olevad kihid on ära kulutatud, võib sünklinaal moodustada negatiivse pinnavormi. Tekkinud vagumus võib, aga olla ka setteid täiskantud ja muidugi võib sünklinaalist moodustuda ka positiivne pinnavorm. Seda juhul, kui sünklinaali ääreosade kihid on pehmemad ehk alluvad paremini kulutusele.
Eesti ajaloo KT – muinas- ja keskaeg 1. Miks ei ole Eestis jälgi vanemast ajast kui 11 000 aastat? Esimesed asukad saabusid Eestisse alles 11 000 aastat tagasi. Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid. 2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika, nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime
Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad vettpidavad kihid veepidemed on tavaliselt ka looduslikuks kaitseekraaniks põhjavee reostumise vastu. Erinevates põhjaveekihtides ja -lademetes paiknev põhjavesi erineb nii oma kvaliteedilt kui ka koostiselt. Osa põhjaveest liigitatakse mineraalainete suurenenud sisalduse põhjal ka mineraalveeks, mille kasutamist reguleeritakse sotsiaalministri määrusega .Tervisekaitse nõuded looduslikule mineraalveele, selle kasutamisele ja turustamisele".
4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-murenemiskoorik jääb üha sügavamale ja pindmised kihid jäävad toitainetevaesemaks-viljakus kahaneb. Toitaineid eraldub ringlusest põhjaveega. Eesti mullad ~10000a/vihmametsadel 100000a. *noored mullad asuvad geoloogiliselt aktiivsetes pkdes, vulkaanide lähedal,mererannikul(island, havaii) 4.Kliima- *humiidse kl aladel turvastunud mullaga alad(parasv, lähispol) *ariidse kl alal sooldunud mullad(poolkõrbed)...Vihmametsades sooja/niiske kl aladel on keem.murenemise lõppproduktiks oksiidid(Al2O3, Fe0)
Nõmmemetsad... ...on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest,
võrdub elemendi järjenumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis. Neutronite arv on massiarvu ja järjenumbri vahe. Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga. Elektronide kihid moodustavad elektronkatte. Andmeid elementaarosakestest: elektroni mass me = 9,1091 x 10-31 kg prootoni mass mp = 1,6725 x 10-27 kg neutroni mass mn = 1839 me elektroni laeng e = -1,6021 x 10-19 C prootoni laeng q = + e = 1,6021 x 10-19 C Elementaarlaeng väikseim laeng. Elementaarlaenguteks on prooton ija elektroni laengud.
sitkuse näitajad; kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele kuni C -sisalduseni 0,55... 0,65%. Kõik terased süsinikusisaldusega 0,02% kuni 0,8% koosnevad ferriidist (hele) ja perliidist (tume) ning neid nimetatakse alaeutektoidseteks. Süsinikusisalduse suurenemisega väheneb neis ferriidi kogus ja proprtsionaalselt suureneb perliidi kogus. Teras, mis sisaldab 0,8% C, on eutektoidne ja tema struktuur koosneb ainult perliidist. Perliit on tavaliselt kihiline (ferriidi ja tsementiidi kihid vaheldumisi), kuid kihilisus ei ole mikroskoobi all väikesel suurendusel märgatav, kuid perliit on väga peene struktuuriga. Sel juhul paistab ühtlase tumeda struktuuriosana. Terased süsinikusisaldusega üle 0,8% on üleeutektoidsed ja nende struktuur koosneb perliidist ja sekundaarset tsementiidist (T"). Sekundaarne tsementiit leidub üleeutektoidsetes terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. Malmid
Süsteem - Omavahel seotud objektide Potentsiaalne energia energia mida kogum keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Sfäärid kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem
20. Metalli aatomid on väiksed ning nende väliskihi elektronid on suhteliselt nõrgalt seotud, mistõttu saavad nad kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teisele. 21. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metallivõre metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid. 22. Metallid juhivad elektrit hästi suhteliselt vabalt liikuvate elektronide tõttu. 23. Sest metallides võivad katioonide kihid metallikristallis üksteise suhtes nihkuda või libiseda ilma metallilist sidet lõhkumata ning seetõttu ongi metallid suhteliselt kergesti töödeldavad. 24. Molekulaarsed ained on suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, sest molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemete korral ning üsna pehmed kuna molekulid on üksteisega nõrgalt seotud. 25
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
protektoris ehk turviseks. Selle all paikneb venitamatu vahevöö nii vöö kui ka sarrus koosnevad mitmest kaardikihist, mis ei lase kummit välja venitada ega katkeda. Veoauto rehvirõhk on tavaliselt 6,5...8,5 kgf/ cm2. Rehvid jaotatakse: 1) Ehituse järgi: · Diagonaalrehv, mille koordiniitide suund on diagonaalne, tavaliselt 38...40° nurga all rattaveerepinna suhtes. Iga järgnev kiht on eelmisega ristisuunaline, see haoiab kihid paremini koos ja tugevdab nende ehitust. Deagonaalrehvi puuduseks ongi nende jäikus ja suurem kulumine sisehõõrdumisearvel. · Radiaalrehvi- märgis R ja/või RADIAL, mille koordiniidid paiknevad ratta veerepinna suhtes risti (nö pikiraadiust). Radiaalrehvid veerevad kergeminii ja pehmemalt ning on ligi poolteist korda kulumiskindlamad. Nende puuduseks on õhukesed küljed, mis
Hilisemad uuringud lükkasid ümber selle mudeli kehtivuse ja 1911. aastal esitas teine inglise teadlane Ernest Rutherford oma aatomimudeli, mis põhineb aatomi ja päikesesüsteemi analoogial. Seetõttu nimetatakse seda planetaarseks aatomimudeliks. Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma orbiite, mis on nagu kihid ümber päikese; samuti liiguvad elektronid ümber tuuma kindlatel orbiitidel, moodustades ka kihte.Elektroni sarnasus planeediga avaldub ka selles, et mõlemad tiireldes, samaaegselt pöörlevad ümber oma mõttelise telje. Seega aatom koosneb positiivselt laetud tuumast ja sellest suurel kaugusel kihtidena orbiitidel tiirlevatest elektronidest, mis on negatiivse laenguga. 2.Pane kirja Bohri postulaadid. Millise vastuolu klassikalise füüsika ja aatomifüüsika
tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest. Tööriista iga pöörde jooksul tekivad materjali silindrikujulised kihid, mis annavadki iseloomulikud sibularõngad liite pinnal. FSWl on järgmised eelised võrreldes tavapäraste keevitusmeetoditega: · Puudub vajadus täitetraadile · Minimaalne liite ääriste ettevalmistamine · Protsess eemaldab liite vahel oleva oksiidi · Automatiseerituse tase · Liite kõrge tugevus · Võimalik liita sulameid, mida ei saa liita oma tavapäraste keevitusmeetoditega pragudele vastuvõtlikkuse tõttu.
Väga suure massiga tähed paisuvad heeliumi põlemise faasis punasteks ülihiidudeks Tähe elu lõpufaasis toimub tähes sibulasarnase kihistumisega kihtpõlemine Igas kihis toimub erinev termotuumaprotsess välimises vesiniku põlemine, järgmises heeliumi põlemine jne Viimasesse faasi on täht jõudnud siis, kui sünteesiprotsessid jõuavad raua tootmiseni Kokkukukkumine Keskmise suurusega kaugele evolutsioneerunud täht heidab oma välimised kihid planetaaruduna ilmaruumi Tuumasünteesiprotsessid suuremates tähtedes jätkuvad, kuni raudtuum on kasvanud nii suureks (rohkem kui 1,4 Päikese massi), et see ei suuda enam tasakaalustada enda massi Sel hetkel kukub raudtuum kokku Tuuma kokkukukkumisele järgneb tähe ülejäänud massi tuumale kukkumine Tekkiv lööklaine põhjustab ülejäänud tähe plahvatamise supernoovana Krabi udukogu, supernoova jäänused esimest korda
4. selgroogsete teke 5. püsisoojasuse kujunemine 6. emakasisene areng 3. Ajaliselt : Millal kujunes Maa Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi (Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.) Millal ilmnesid Maismaale esimesed elusorganismid Umbes 3 miljardit aastat tagasi – lülijalgsed. Millal ilmusid Maale esimesed elusorganismid 4 miljardit aastat tagasi 4. Evolutsiooni tõendid 1) Üheks tõendiks on asjaolu, et maakoore kihid sisaldavad väga erinevaid organisme. Vanemates maakoore kihtides on organismid lihtsama ehitusega. See näitab evolutsiooni käiku. 2) Lootelise arengu võrdlemisel selgub, et kõrgemate organismide loodetel korduvad alamate organismide loodete arengujärgud, mis näitab ja tõestab ka evolutsiooni toimumist. 3) Rudimendid e organid, mis ei täida enam oma algset funktsiooni on samuti evolutsiooni toimumise tõenditeks.
NT: gneiss, marmor, kvartsiit Too 3 näidet iga kivimi liigi kohta 6. Missugused loodusjõud kujundavad Maakera pinnamoodi? Maa sisemine jõud, kliima, taimestik ja loomastik. 7. Loetle geoloogilisi protsesse, mis toimuvad laamade eemaldumisel või põrkumisel nende äärealadel? Maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, varingud, tsunamid. 8. Võrdle mandrilist ja ookeanialust maakoort(millised kihid, paksus, vanus). Mandriline maakoor on väiksema tihedusega ning oluliselt paksem (25- 70km) kui ookeaniline maakoor (5-10km). Vanimad mandrilise maakoore osad on miljardeid aastaid vanad ja ookeanilise maakoore vanimad osad on ligikaudu 270m aastat vanad. 9. Mille tagajärjel tekivad maavärinad? Maavärinad võivad kaasneda vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui
inimkäitumise koordineerimise mehhanism. Kord ja korraldused. Me muudame oma elu juhitavaks, luues sotsiaalseid institutsioone, mis täidaksid sama rolli, mis instinktid loomade puhul. Muudame teatud käitumisprogrammid harjumuspäraseks. Kultuuri püsivus. Me õpime, mida oodata, ja meie kogemused vastavadki meie ootsutele. Reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud, ent vastupidine protsess ei toimi: kui väidame, et mingi olukord pole tõsi, ei muutu see veel olematuks. Konstruktsiooni kihid: töömehed. Sotsiaalse konstruktsiooni mõiste pakub meile hea võimaluse uurida, milline vahe on arhitekti poolt loodud plaanil ja tegelikul ehitisel. Weberi moderne organisatsioon: ¤ Modernne bürokraatia teeb vahet ametikoha ja isiku vahel, kes sellel töötab ¤ Bürkoraatiat iseloomustab samasugune tööjaotus nagu tootmiseski ¤ Ametiisikud alluvad reeglitele, mis kehtivad kõigi kohta Dalton näitab, et juhtimine kujutab endast omakasupüüdlikku poliitilist tegevust, mis
Kivimiosakesed langevad, veerevad või hüplevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et plokis eneses ei toimu muudatusi. o Aeglased Voolamine- settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada. Kaasa on haaratud ainult nõlva pealmised kihid, tagajärjeks on astmeline nõlv. Nihkumine- on vaja kõrvalisi jõude (nt. Pinnase korduv külmumine ja sulamine), mis lõhub ainete vahelised seosed. o Põhjused Looduslikud: · Suured vihmasajud · Sulaveed · Maavärinad · Vulkaaniline tegevus · Suur nõlvakalle Inimtegevus · Kaevandamine
· Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 6. Põhjavesi * Põhjaveeks nim maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett. * Maapinna poorsetes kivimikihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja selliseid kihte nim vettkandvateks. Vettkandvad kivimid on nt liiv, liivakivi, lõhenenud lubjakivid. * Vettkandvad kihid asenduvad vettpidavate kihtidega, so vett mitteläbilaskva materjaliga. Tuntum neid on savi. * Vesi liigub pinnases seni, kuni kohtub vettpidavat kivimikihti ja jääb sellele püsima. Koha geoloogilisest ehitusest sõltuvalt vahelduvad vettkandvad ja vettpidavad kihid ning seetõttu on põhjavesi maakoores kihilise paigutusega. Sageli asetsevad mitu vettpidavat kihti üksteise all ja nii kujunevad eri sügavusel asuvad põhjaveekihid. * Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
