Katendi tugevusarvutus Õppeaines: Teede projekteerimine I Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-41 Üliõpilane: V.Aasamets Kontrollis: O. Raid Tallinn 2009 Lähteandmed: Tee klass: 3 Emin=160Mpa (vt. T13.2) Tugevustegur Ktt=0,94 (vt. T6.1) Katendi töökindlustegur Ktk=0,9 (vt. T6.1) Pinnase niiskuse normhälbe tegur t=1,32 (vt. L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4) Normkoormaks A-grupi veoauto V 2 :p=0,6Mpa, d=37cm (vt. T9.1) Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpuks Q=1200 V1/ööpäevas Tee asetseb 3. niiskuspiirkonnas (vt. Lisa L1.T1) Muldkeha pinnas: kerge saviliiv Pinnasevee tase teekatte pealt h=1,5m Muldkeha asend: poolkaevikus Peenrad on kaetud 2/3 laiuses asfaltbetooniga Pinnaste suhteline niiskus W=0,68 (vt. L1.T2) Mää...
Nahk Pille Javed Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Nahk Nahal on mitmeid funktsioone: 1. Katteelund 2. Osaleb soojusregulatsioonis 3. On verevarulaks 4. Puutemeeleelund 5. D- vitamiini tootja Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1
Histogramm - tulpdiagrammi eritunnus, sobib ainult mitme tunnuse põhjal, tulba kõrgus näitab sagedust. Intervalltunnusele, palju erinevaid väärtusi. Moodustab neist väärtustest vahemikud ehk grupid Joondiagramm näidatakse muutust ajas joon ja protsess on pidev erinevad grupid, saab võrrelda Punktdiagramm punktid tähistavad objekte Pinnadiagramm Karp-vurrud diagrammid mitu erinevat arvulist tunnust Kihtdiagramm tulba kõrgus -sagedus Kihid tulba sees näitavad osakaalusi Chart editorist saab näidata osakaalusi. (2 klõpsu graafikul) Arvjoonis 2 tunnust Mediaan Jaotuse keskel paiknev väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa nii, et pooled vaatlustulemused on meidiaanist väiksemad ja pooled suuremad. Aritmeetiline keskmine Keskväärtus Mood Väärtus, mis esines teistest väärtustest kõige rohkem Hajuvus ehk variatiivsus
Basaalrakud – madalad rakud, ümarad tuumad moodustavad alumise tuumade rea Endokriinrakud – rakud ei ole valgusmikroskoobis eristatavad Hingamisorganites MITMEKIHILISED EPITEELID Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestumata lameepiteeli moodustavad mitukümmend üksteise peal paiknevat rakukihti – kõige lamedama kujuga rakud asetsevad pindmiselt, sügavamate kihtide rakud muutuvad järjest ümaramaks kuni piklikovaalseks Epiteeli kihid: Pindmine kiht – suured, lamedad rakud, nende tuumad on pinnaga paralleelsed Ogakiht – hulknurksed ogataoliste struktuuridega rakud Basaalkiht – kõrgprismaatilised tugevalt värvunud, pinna suhtes ristiasetsevate piklike tuumadega rakud Seedetrakti algusosas, (suuõõnes ja söögitorus) ning lõpuosas (aanuses), suguteedes, katab silma sarvkesta Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel
neid hinna poolest kallid. Neid on hästi ning kolme sorti: damask(kõige taaskasutatakse. luksuslikum), brokaat(vahepealne raskuselt) ja mööbliriie(masinaga). Valmistatakse kas villast, siidisegudest, puuvillasegudest. Sageli läikiv. Kahekordne riie, mille kihid võivad Kasutatakse jakkide, olla erineval moel tehtud. Koosneb pluuside, dekoratiivsete ühest kangalõimekihist ja ühest kattetekkide, Klokee /Cloquė/ baaskangast. Klokeerimisel kostüümide töödeldakse kangaid kemikaalidega, valmistamiseks. mis põhjustab nende kokkutõmbumise. Tulemusena saadakse dekoratiivsete motiividega kanga
Auramisega seotud energia vabaneb uuesti sademete korral. Auramise tõttu kaotab aluspind soojust. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse pirkonda tõstab vee temp. Seega on soojade hoovuste mõjualal auramine suurem. *Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Päikesekiirgusest neeldub vees 92%. Veekogude pinnakiht on soojem kui sügavamad kihid. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18C. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase, orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate, karbonaate. Keskmine soolsus on 35. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40 juures, kõige väiksem 5-15 juures.
Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad ka kivistised elavana tuntud organismidest. Oli veendunud, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas asja üleilmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid tänapäevased jäid ellu. Jean Baptiste Lamark (1744-1829) Oli esimese evolutsiooniõpetuse loojaks. Tema põhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksul omandatud tunnused pärinevad järglastele. Liikide muutumise põhjuseks pidas ta
okasmetsavööndis*intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi,mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu*troopika muldi nim nende värvuse järgi puna-või kollamuldadeks. MULDADE EROSIOON-kõige enam kahjustuvad mullad erosiooni tõttu-paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele,selle tulemusena kantakse mulla pindmised,viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.KÕRBESTUMINE-mullaprotsess,kus puudub huumuse horisont,aurustumine on suurem sademetest.*põhjus võib olla erinev-1)liigne kuivus kus maapind muutub tolmuseks 2)inimene,kes häirib mulda saastumise ja kuivendamisega*tuleb lõpetada liigraie,kus hävitatakse mullale vajalikud organismid ja mineraalainete saamiseks vajalikud taimed.ei tohiks muuta suuri põllumaid tühjadeks,kui nad enam vilja ei suuda kanda,tuleks teha maa tervendamist
Naiste tähtsus kultuuris ja looduses läbi antropoloogia vaatenurga Essee Tänapäeval on palju juttu feministidest ning see on viimastel aastatel aina tõsev trend. Räägitakse pidevald võrdõiguslikusest ning naiste ja meeste sarnasustest ja erinevustest. Arvasin alati et see on viimaste aastate buum, kuid lugedes kolme artiklit: Gross. T "Feministlikust antropoloogiast", Ortner. S "Kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja samalt autorilt "Niisiis, kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja mõistsin et antud probleem on olnud meie ühiskonnas palju kauem kui oskasin arvata. Öeldakse et naiste suhe loodusega on suurem kui meestel. Antud väide oleks esmapilgul kõlanud minule väga absurdselt, kuidas saab soo järgi panna inimest suhestuma loodusega. Oleme ju me mõlemad nii naised kui mehed elanud loodusega koos ning olnud sellest ümbrit...
Mehhiko lahe keskosa on süvamere maise koore lõik. Mehhiko lahe merepõhja reljeefi elemendiks on sügav renn, mis on täidetud sademetega, mille võimsus on 50 000. Arvavad, et geosünklinaal hakkas erenema siis, kui hävimise tektoonilise tõstmine toodet hakkasid ranniku ala juurde astuma. Nendest hakkasid formuleerima jõedeltat, taolised tänapäeva Missisipi deltale, millised suurenesid ja liikusid mere sügavusele. Kui sademed kogunevad selfis, siis suurima akumulatsiooni piirkonnas kihid hakkasid painduma. Tekkis võimalus uute sademete kihi kogumisele. Niimodi võiks moodustada geosünklinaal. Teadlased tänapäevani vaidlevad geosünklinaali moodustamisest. Mehhiko lahe rannikuline muls suhtub paraleiageosünklinaalnesse. (Kea klassifikatsiooni järgi). Joonisel on näidatud Mehhiko lahe füüsiograafiline jaotus (Juning, 1958). 3. MEREPÕHJA RELJEEF JA PÕHJASADEMED Suur osa mandrilavast oli hiljuti olnud maismaa. Ta kujutab endast mandri veealust jätku.
spoonilehtedest. Vineeri 3-50 mm siseseinapaneelides, paksuse määrab spoonikihtide Tahvlimõõdud: betoonkonstruktsioonide raketistes, arv. Vineeritahvli spoonikihtide 1475 x 1475 töölavades, fassaadides ja arv on paaritu, sest 1525 x 1270 põrandakonstruktsioonis. ühesuunalised välimised kihid 1525 x 1475 Konstruktsioonides leiavad väldivad tahvli kaardumist. Iga 1525 x 1525 kasutamist vineerspoonidest liimitud spoonikiht vineeris on asetatud 2135 x 1220 karp- ja nurkristlõikega talad, torud ja eelnevaga risti. Vineeri kui 2440 x 1220 lainelise ristlõikega plaadid materjali iseloomustavad 1500 x 3000 kõrged tugevusnäitajad, väike 1525 x 3050
toimetulekuoht - situatsioon, kus pereliikme tulu on 81100% vaesuspiirist tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus tulu - raha või naturaalne hüve, mida inimene saab oma käsutuses oleva tootliku teguri rendist või müügist mingi perioodi jooksul tööstusdemokraatiad - viimaste all peetakse silmas tööstuslikult arenenud, kõrge elatustasemega ja samal ajal demokraatlikke riike vaesuskihid - absoluutsest vaesusest lähtuvalt eristatavad elanikkonna kihid, mis peegeldavad nende toimetuleku võimet vaesuslõks -progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks vaesusrisk - situatsioon, kus pereliikme tulu on kuni 125% vaesuspiirist
kahjustatud ainult üks käsi. Küünte seenhaigus - Esinemissagedus 3-5% populatsioonist - Esineb tavaliselt vanematel inimestel. Kuid pole harv nähtus ka 20-30 aastaste seal, kes on piemat aega põdenud jalaseenhaigust - Küünte haigestumine võib järgneda jala seenhaigusele - Vähetõenäoline on see, et küüs haigestub enne kui nahk tallal või varbavahedes - Tavaliselt tungib seen küüneplaadile vaba serva ühest või mõlemast nurgast - Lahtised kihid küünes on seeninfektsioonile soodsaks kohaks - Haigestumist soodustavad jalanõude surve ja muud küünte traumad - Küünte servadelt levib haigus küüneloozi ning seejärel küüneplaati. Kahjustunud küüneosa pakseneb, muutub kollakaks ja on raskesti lõigatav. Sageli põhjustab valu - Kui haigus hakkab levima küüne poolkuu suunas võib küüneplaat täielikult hävida, tuues nähtavale ebanormaalse väljanägemisega paksenenud küüneloozi 4 vormi küüneseenhaigusel: 1
Kui laps kooli pandi, siis tehti seda 7aastaselt. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Roomat valitses rahvakoosoleku poolt kinnitatud kuningas ning senat, milleks oli tähtsamate sugukonnavanemate kogu. Elu-olu Roomlaste elu erines seisustele vastavalt vägagi. Luksuslikes lossides elavate aristokraatide kõrval elasid vaesemad kihid mitmekordsetes tellis ehitistes, mis elanikele tihti ka kaela kukkusid. Rooma maja oli traditsiooniliselt nelinurkne kivimaja mille keskel asus magamistubadest ümbritsetud eluruum aatrium. Aatrium oli avatud katusega, sisse sajava vihma jaoks oli omaette bassein, hilisemal ajal rajati suuremate majade juurde sammaskäiguga piiratud aed ja vastuvõturuum. Linnas oli keskne koht foorumil, linnapilti ilmestasid templid (Panteon), triumfikaared ning avalikud hooned: termid, tsirkused.
tagasipesuga, on alati peenemad osakesed ülemistes kihtides ning jämedamateralised osakesed all. See terakeste jaotus tingib ebaühtlase ühendite sadenemise nii ajaliselt kui kihi paksuselt. Parim filtreerimise efektiivsus saavutatakse kui terakeste suurus on peenem filtri alumises osas. Seetõttu ongi kasutusel 2-kihilised filtrid. Põhjuseks, miks jämedateralisem materjal asub ülevalpool peenemateralisest liivast on see, et ülemise kihi tihedus on väiksem kui alumisel. Seetõttu kihid ei segune. Enamkasutatav söefilter on antratsiidist, mis asub kvartsliiva peal. Kahekihiline filter on väga efektiivne filtri tüüp kiireks filtreerimiseks. 2.3. Filtreerimisprotsess Üldiselt kasutatakse eeltöötluse läbiviimiseks filtreerimist, samuti ka aeratsiooni ning toorvee neutraliseerimist, kui see on vajalik. Olenevalt vee raua , mangaani ja ammooniumi
Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad ka kivistised elavana tuntud organismidest. Oli veendunud, et kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas asja üleilmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid tänapäevased jäid ellu. Jean Baptiste Lamark (1744-1829) Oli esimese evolutsiooniõpetuse loojaks. Tema põhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksul omandatud tunnused pärinevad järglastele. Liikide muutumise põhjuseks pidas ta
ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on sagarikevaheline sidekude väga õrn, pole eristatav silmaga. Strooma kaitseb haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl. Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe nisajuhaga.
Vana- Rooma ja tänapäeva Eesti ühisjooned. Referaat. Kuressaare 2014 Sissejuhatus. Oleme kõik teadlikud kui palju meie elus on pärit ajaloost, kuid, kas tajume ka seda kuidas ajalugu kordub? Võrdlemise Eestiga, mitte kogumaailmaga valisin, kuna teema on uskumatult lai ja keeruline ning ka meie elus on palju ühisjooni. Alustades kalendrist ja lõpetades põhjustega miks Vana- Rooma riik langes. Aga ka meelelahutus ja ühiskonna kihid sarnanevad mineviku omadega. Orjanduslik ühiskond. Rooma riik oli orjanduslik ühiskond, kus jõukamad ja kõrgema seisusega isikud kasutasid madalamast kihist inimesi tööde korraldamiseks. Kui palju see siis tänapäeval teistmoodi on? Tegelikult mitte eriti. Lugedes artiklit " Kaasaegse orjastamise nähtamatud niidid - Ole teadlik", mille autoriks on Einar Eiland, tekib kohe arusaam kui sarnased on kaks ühiskonda.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................4 5Diskreetimine...........................................................................................................4 6Alamvõrkude arv......................................................................................................4 7Telefonis kuluv võimsus..........................................
Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga väga tugevatest tahketest kivimitest, mis koos maakoorega moodustab litosfääri. Litosfääri all on astenosfäär (mandrite all 100 200 km ja ookeanide keskmäestike all 30 60 km sügavusel. Selle sfääri aine on püsivas püdelas olekus. Seda tõestatakse seismiliste lainete väikese kiiruse ja teoreetiliste arvestustega. Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks. maakoor kihid kivimite kivimite liigid maakoore vanus paksus mandriline settekivimid, vanad, põhiliselt kuni 75 km graniidikiht, vanimad graniit jms, Himaalaja basaldikiht kuni 3800 räni ja Andid miljonit a alumiinium (SIAL)
mingit tegelikku hõrenemist ei toimugi. Enamikul juhtudel ei tulenegi osoonikihi registreeritava paksuse muutumine tema keemilise tasakaalu häiretest vaid ilmast ja osooni molekulide hulk atmosfääris jääb seejuures muutumatuks. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) Osoon vaid paigutub ümber kihi paksemate ja õhemate alade jaotuse erinevate mustritena. Kui troposfääri ülaosas on kõrgrõhkkond, siis pressib see ka kõik oma kohal asuvad stratosfääri kihid kõrgemale. Osoon satub kõrgemale hõredamasse õhku ja tema molekulide 10 arv vaatekiire teel väheneb. Kui all on madalrõhkkond, siis laskuvad stratosfääri kihid madalamale ja osoonikiht pakseneb näivalt. Osoonikihi näivat paksust reguleerivad ka veidi keerukamad otse stratosfääris toimivad mehanismid. Eriti juhtub see talvel. (http://www.filosoofia
Terbium kergesti oksüdeerub, ning seetõttu Kasutatakse elementi üksnes Teadustöö eesmärgil. Näiteks ühe Tb aatomist on saadud siirdada need fullerene molekule. [3] Näiteks Ühe Tb aatomist on saadud siirdada vaja fullerene molekule. [3] Terbium on lihtne ferromagnetilised tellimine temperatuuril 219 K. Üle 219 K, siis muutub spiraalsed antiferromagnetic riik, kus kõik aatomi hetki eriti basaal lennuk kiht on paralleelsed ja suunatud kindlaksmääratud nurga hetked kõrval kihid. Terbium on lihtne ferromagnetilised tellimine temperatuuril 219 K. Üle 219 K, siis muutub spiraalsed antiferromagnetic riik, kus kõik aatomi hetk eriti basaal Lennuk Kiht on paralleelsed ja suunatud kindlaksmääratud nurga hetked kõrval kihid. See ebatavaline antiferromagnetism muundub korrastamata (paramagnetilise) riigi-230 K. Keemiline Kõige tavalisem Valence seisundi terbium on 3, nagu Tb 2 O 3. Kõige tavalisem Valence seisundi terbium 3., Nauvo Tb 2 O 3
Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) 16. Atmosfääri vertikaalne struktuur- on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest
tihendatakse valts või pneumorullidega. Rullimist alustatakse niipea kui paigaldatava kihi temperatuur seda võimaldab. SMA segu rullimist tuleb alustada kohe laoturi tagant. SMA segu ei tohi tihendada pneumo rulliga ja töötava vibrorulliga. Pneumorullid on mõeldud segu esialgseks elastseks kokkusurumiseks. Kuni 7tonnine staatiline rulli kasutusalad: · Eeltihendamine · Ja kuni 8cm kihtide põhitihendamine Kuni 7tonnine vibrorull: · 8-18cm kihid põhitihendamine. Kui kihipaksus on 4-8cm võib vibrorulli kasutada neljal esimesel läbikul. 10-12tonnised: · Kolme valtsilised kaheteljelised rullid, kasutatakse kuni 10cm paksuste kihtide põhitihendamiseks ja tihendatakse ka vuuki. Liikluse võib kattele lubada kui asfaltkatte temperatuur on langenud alla 40kraadi ja SMA alla 60kraadi. Mustsegud tihendatakse pneumo- või valtsrulliga. Viimane tihendamine tehakse sileda valtsrulliga. Lõplikult tiheneb mustkate liikluse all.
II Algfaas 1850-1914 Rongiga, Keskklass, aerulaevaga töösturid III Arengufaas 1914-1945 Rongiga, autoga, Kõik bussiga, lennukiga elanikkonna kihid IV Kõrgfaas Alates 1945 Autoga, Kõik kruiisilaevaga, elanikkonna tsarterlennukiga kihid Aastatel 1850-1914, kui levinud oli massitöö tehastes ja vabrikutes, tekkis inimestel vajadus puhkuse ja vaba aja veetmise vastu. Alustati sugulaste-tuttavate külastamisega ning hiljem reisiti ka lihtsalt puhkuse eesmärgil
vedeliku- või gaasiosakeste edasiliikumise ja segunemise tulemusel. Newton-Richmanni valem q = t W/m2 1) Sundkonvektsioon mõjuvad välised jõud 2) Vabakonvektsioon raskusjõu väljas tiheduse vahe tõttu 3) Segakonvektsioon - mõlemad 11.Hüdrodünaamilise ja termilise piirikihi mõiste. Hüdrodünaamiline piirikiht on tingitud sellest et vedelik või gaas hõõrdub toru seina vastu ja sellepärast seina juures olevad kihid on aeglasema voolamisega kui toru keskel olevad kihid. Termiline piirikiht on kiht gaasi või vedeliku mis tekib näiteks välisõhu ja maja seina vahele ...mida rohkem õue poole seda külmemaks kiht läheb, mida lähemale majale seda soojemaks. 12.Vaba- ehk termogravitatsiooniline konvektsioon. Konvektsioon on põhjustatud sellest et vedeliku või gaasi osakesed liiguvad kuumutamisel ülespoole. gth 3 Grasshoffi arv: Gr = 2
Seda kasutab näiteks CLIPS. Andmebaas on sobivaim fikseerunud struktuuriga andmete puhul Reeglite ja otsustuspuude võrdlus näitab, et puu on tavaliselt ülevaatlikum, seda kasutataksegi mõnes ekspertsüsteemis reeglibaasist ülevaate saamiseks. Otsustuspuud saab kasutada/vaadata reeglibaasi spetsifikatsioonina 40. Närvivõrgud: närvivõrk ja selle kihid, neuron, tüüpilisi lävifunktsioone, rakendusi, närvivõrgud ja ekspertsüsteemid, närvivõrgud elusorganismis, ebakindluste esitamine närvivõrkudes, reeglid ja närvivõrgud, viis arvutusmudelit. Närvivõrk koosneb elementaarsetest töötluselementidest (neuronitest) ja nendevahelistest seostest. Neuronid ühendatakse närvivõrku, mis koosneb kahest või enamast kihist. Kahe kihi puhul tegemist
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
22. Mis on AC Bin ja Base (endine poorne AB), kasutusalad? Poorne asfaltbetoon sobib kahekihiliste asfaltbetoonkatete alumise kihi ehitamiseks seotud ja sidumata alustele, aluste ehitamiseks kahekihiliste tihedast asfaltbetoonist katete alla, ning aluste tasanduskihiks. Erandina, mitmekihilise asfaltbetoonkatte etapilisel ehitamisel, võib poorse asfaltbetooni kiht jääda 1...2 aastaks liikluse alla. Liiklus- ja ilmastikukahjustuste vältimiseks on soovitav sellised kihid teha minimaalse poorsusega (5...6%)segust, kasutades neis lubjakivifillerit, või nad ühekordselt pinnata. Poorse asfaltbetooni kihipaksus peab olema vähemalt 1.5D, kuid mitte alla 4 cm. Õhutemperatuuride vahemikus -5...0ºC peab poorse asfaltbetooni kihipaksus olema vähemalt 6 cm. Temperatuuril alla +5ºC tuleb projekteeritud kihi paksust suurendada vähemalt 0.5 cm võrra. Poorsetes asfaltbetoonides kasutatakse sideainena sitkeid naftabituumeneid. Sitkemaid bituumeneid kasutatakse
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate,
Kondensaatori mahtuvus sõltub kondensaatori kujust ja mõõtmetest, ning tema katete vahel olema dielektriku dielektrilisest läbitavusest. Plaatkonsentraatori mahtuvust mõõdetakse C=ES/2d. Kui pinge plaati vahel on küllalt suur, siis võib tekkida dielektriku läbilöök. Kondensaatori ehitus ja liigid Kondensaatori katetena kasut. Õhukesi metallfooliume, mille vahel on enamasti parafinee, ritud paber, vilgukivilehed, keraamilise aine kihid või polüstürool lehed. Dielektriku liigi järgi nim kondensaatoreid paber-, vilgukivi-, polüstürool-, keraamilisteks või õhkkondensaatoriteks. Fooliumi ja paberribad keeratakse rulli ning asetatakse mingisse kesta. Kestaslt tuuakse välja isoleeritud klemmid, mille kaudu võib kondensaatori lülitada vooluringi. Raadiotehnikas kasutatakse laialdaselt muutuva mahtuvusega kondensaatoreid.
(Päiksesel kulub selleks veel miljardeid aastaid) ja täht muutub punaseks hhiuks, milles energiat ammutatakse juba heelimuiga toimuvatest tuumareaktsioonidest. Kui Päike jõuab sellisesse staadiumi, siis on t a nii suur, et ulatub Maani. Tähe sisemuses moodustub sel juhul kokkusurumatu süsinikust ja hapnikust tuum. Oma aktiivse arengu lõpus, kui peaaegu kogu heelium on ära kulutatud, paiksb punane hiidtäht oma välimised kihid eemale ning paljastab väga tiheda ja kuuma tuuma. Väljapaisatud ainest aga moodustub tuuma ümbritsev planetaarudu, mis mõnekümne tuhande aastaga hajub. Tuum, millel pole energiaallikaid, hakkab jahtuma valgeks kääbuseks. Vähene säilinud vesinik ümber tuuma jätkab veel põlemist heeliumiks, ja küllaldase heeliumi kogunemisel võib ka see veel korraks süttida. Selle tulemusena paisutatakse allesjäänus
toimel vaesustub muld. Toitelemente vähe, muld ei suuda neid kinni hoida, samas läbiuhtumine hea. Palju mittevajalike raua ja alumiiniumiühendeid. A E B C Muldade degradatsioon ja hävimine Peamised põhjused- veeerosioon, tuuleerosioon, keemiline degradatsioon, füüsikaline degradatsioon Muldade erosioon erosiooni käigus paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Kantakse ära mulla pindmised ja viljakamad kihid veekogudesse või erosioonisetete alla. Geoloogiline ja kiirendatud erosioon(inimtegevus). Tekib kui taimkate hävitatakse ja paduvihmade eest pole kaitset, mullaosakesed paigutuvad ümber koos ajutiste vooluvetega. Selle vastu aitab nõlvade jaotamine kaldtreppideks e terassideks. Kõrbestumine toimub tuuleerosioon(taimkate hõre, kuiv, vähese sidususega muld, huumusevaene, avatud tuultele) Muldade sooldumine sekundaarne sooldumine on põhjustatud põldude niisutamisest, eelneb
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Parimad männid kasvavad lahjas nõmmemullas, sest nii tekib aeglaselt kasvanud tiheda süüga puit.
· Ss = As · Kogu maakera veebilansi võrand · A=Am+Ap+As= Sm+Sp+Ss=S · A=S Kõige suurem aurumine piirkonniti: Kaspia mere vesikond, Sahara kõrb, Kesk-Austraalia kõrbealad (soojade hoovuste mõjualad). VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 10-15 kraadi külmem kui Arktikas)
algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus, tema veevarud ja -reziim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe. Oluline on nn kahe- või enammkihilise lähtekivimi, kus erineva omadustega kihid lasuvad üksteisel 1-2 meetri tüseduses pinnase kihis (näiteks liiv pael, liiv savil jm.) laialdane esinemine Kliima tingib (määrab) mullatüüpide erineva leviku Maakeral. Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas. Kliima avaldab mõju kivimite murenemisele. Kui sademete hulk on küllaldane toimub mullast läbinõrguva veega kergesti lahustavate ainete välja viimine ning väikeste mullaosakeste ärakanne
loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu Kadakas Mage sõstar Harilik kuslapuu Metskastik Lubikas Loodehmik Metsakäharik Verev kurereha Kassikäpp Nõmm-liivatee Kevadine seahernes Nõmme- metsad Hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel muldadel. Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Ei talu tallamist ja on väga põlenguohtlikud. Levinud: rannikul liivaluidetel Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.)
"Monarhia" hiliskeskaegse linnaproosaga, süzeed laenatud, mille tegevuse tõi Itaaliasse, kõik ühiskonna kihid Ekloog-karjaselaul, Erasmus- varauusaja tähtsaim ,,Esseed"-Montaigne, Euphes- Lyly E karjaste dialoog. humanistik õpetlane, teoloogia puudutab erinevaid romaanidest ,,Euphes Viljelesid Dante, doktor, Karl V nõuandja, teemasid, kasutab ehk Teravmeelsuse Boccaccio, Petrarca, kritiseerib sõda. Teosed palju tsitaate, anatoomia" ja
aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses * Arteri sein on paksem. * Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. * Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6. Nimetage südame seina kihid alates sisemisest ja iseloomustage lühidalt * Endokard ehk sisekest vooderdab südameõõnt ja teda katab endoteel. * Müokard ehk lihaskest, mis moodustab kõige paksema kihi ning koosneb südame (vööt)lihaskoest. * Epikard ehk väliskest, mis koosneb õhukestest sidekoest. 7. Mis on perikard ? Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri Südame paremas pooles voolab a. arteriaalne veri b
rihmasid. Moodsamad lamerihmad koosnevad eri materjalikihtidest. Rihma laius on kuni 500 mm. Neil rihmadel keskmine tõmbekoormust vastuvõttev kiht koosneb kas polüamiidse materjali ribadest või tugevast sünteetilisest koortriidest (näit. nailonist). Välismõjude eest kaitsev kattekiht on enamasti kummeeritud riidest. Hõõret tagav alumine kiht on kas kroomnahast või mõnest elastomeerist. Kihid liimitakse omavahel. Lamerihmülekanded on kiilrihmülekannetest eelistatavamad suuremate pöörlemiskiiruste, telgede suure vahe ning ülekande maksumuse võimaliku vähendamise korral. Ülekantav võimsus on tavaliselt 0,5...50 kW, kuid võib esineda ka võimsusega 1000kW või rohkem. Nad taluvad suuri kiirusi (kuni 120 m/s) ja tänu heale painduvusele vajavad suhteliselt väikeseläbimõõdulisi rattaid.
A kogu põranda pindala, m2 B' põrandat iseloomustav tegur, m 2. Leian põranda ekvivalentse paksuse, arvutamiseks kasutan järgmist valemit: ( valem 10 ) kus: dt põranda ekvivalentne paksus w sokli kogupaksus, m pinnase pinnase soojusjuhtivus, (m2·K) Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on põranda puhul 0,17, (m2K)/W. Rf põranda soojustakistus, mille hulka arvestatakse kõik põranda kihid kaasaarvatud põrandakate. Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W 12 Arvutan põranda ekvivalentse paksuse valem 10-ga: = 7,35 Kuna 2,475 on väiksem kui dt = 7,35 on tegu hästi isoleeritud põrandaga ,seega arvutan U väärtuse valem 11-ga 13 2. HOONEVÄLISPIIRETE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE 2.1 SEINA TEMPERATUURI REZIIMI ARVUTAMINE Tabel 4. Seina spetsifikatsioon 2.1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina temperatuuri reziim tabel 4 alusel. 2
evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole täielikult vä'lja arenenud ja ei täida oma algset ülesannet, nt õndraluu lülid ja osaline karvkate. Lootelise arengu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Üha rohkem uusi andmeid organismide evolutsiionist pakub molekulaarbioloogia
tõttu nagu Maal. Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide tagajärg, võib-olla sisaldades väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma, kuid selle pole täpselt teada. Värvid on korrelatsioonis pilvede kõrgusega: sinine madalaimal, järgnevad pruunid ja valged toonid, ning punane kõige kõrgemal. Mõnikord on madalamad kihid nähtavad läbi aukude ülemistes kihtides. Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. Jupiteri sisemus on kuum: temperatuur tuumas on arvatavasti kusagil 20,000 K. Kuumus tekitatakse aeglase planeedi gravitatsiooniline surve poolt. (Jupiter ei tooda energiat (aatomi) tuumasünteesi käigus nagu Päike; ta on siiski liiga väike ja järelikult on tema sisemus liiga jahe süütamaks tuumareaktsioone.) See sisemuse kuumus põhjustab arvatavasti konvektsiooni sügaval
Näiteks fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt. Ta moodustab roostega raud(III)fosfaadi, mis jätab musta kihi, mida on võimalik kergesti eemaldada, kuid mis iseenesest kaitseb edasise roostetamise vastu. Samas ei tohi korrosiooni eemaldamist ajada segi elektrokeemilise poleerimisega, mis eemaldab mõned metallikihid, et tekitada ühtlast pinda. Näiteks saab fosforhappega poleerida ka vaske, kuid mis ei eemalda ainult korrosiooni saadusi vaid ka vase kihid. 7. KOKKUVÕTE Eelnevalt lugedes saab tõestust, et metalseid materjale on võimalik kaitsta korrosiooni tekkimise eest. Selleks on välja töötatud väga palju erinevaid tehnoloogiaid. Kuid olgem realistlikud, miski ei kesta igavesti. Nii käib ka metalsete materjalide kohta. Nähes nii palju vaeva rooste ennetamiseks kui tahes, on paratamatult korrosioon üheks looduse keerdkäikudeks ja seda ei saa igaveseks hävitada. 8. KASUTATUD KIRJANDUS: · http://www.e- ope
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
REFERAAT KAEVANDUSED LOODUSÕPETUS Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on
Kaitseala suurus on 1451 hektarit. Maastikukaitseala asutati 1998. aastal, kaitsmaks rariteetseid ja teadusliku väärtusega geoloogilisi objekte ja elusloodust. Kaitseala koosseisu kuuluvad lahustükid Väike- ja Suur-Pakri saare põhjaosa, saartevaheline meri, Kappa ja Bjögränne saar ja Väike-Pakri saare lõunaosa. Paekalda kõrgus Pakri poolsaarel on kuni 25 meetrit, saartel kuni 13 meetrit. Paljanduvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ning lubjakivid. Kihid, mis Paldiskis asuvad merepiiril, on neemel 15 meetri kõrgusel. Astangut läbivad rohked lõhed ja rikked. Siin on mitmete kivististe tüüpleiukohad ja kihistute stratotüübid. Pakri neem kerkis merest 90008500 aastat tagasi. Poolsaare idarannikul on paekallas kaheastmeline. Klindilt laskub kuus juga, jalamil avaneb rohkesti allikaid. Tähelepanuväärsed on loopealsed, pangametsad ja rändrahnude samblafloora.
Seegi seisus peab saama erilise ettevalmistuse oma ülesannete õigeks mõistmiseks ja täitmiseks riigi ees. Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
