PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Kaur- Joosep Laur OSI KIHID Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2012 OSI (OPEN SYSTEMS INTERCONNECTION) ARCHITECTURE Avatud süsteemide sidumise arhitektuur OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk,
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirg...
Eksosfäär - Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Seal on õhul väga väike tihedus. Eksosfääris püsib termosfaäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus - paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km Termosfäär - Mesofäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast...
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapil...
Normaalsed mineraalmullad Keemine: Põuakartlikud ja parasniisked Kh’ väga õhuke paepealne muld A-D; A<10cm, huumus 5-15%. Kh’’ õhke paepealne muld A-D; A=10-30cm, huumus 5-15%. Pinnalt K’ väga õhuke rähkmuld A-C-(O); A<10cm, huumus 4-6%. või K’’ õhuke rähkmuld A-C-(O); A=10-20cm, huumus 4-6%. 30cm ulatuse K’’’ keskmise sügavusega rähkmuld A-Bm-C; A=20-30cm, huumust 4-6%. K’’’’ sügav rähkmuld A-Bm-C; A>30cm, huumust 4-6%. Kk klibumuld (ümardunud servaga räha tükid, veerismuld- sarnane rähkmullale) 30-60cm Ko leostunud muld A-Bm-C; huumust 2,7-4%. 60-90cm KI leetjas muld A-EL-Bt-C; huumust 2,7-4%. LP näivleetunud hele: A-El´g-Bt-C huumust 1,9-2,5%. pruun: A-Baf-EL´g-Bt-C LkI nõrgalt leetunud muld A-(E)-B-C; A>5cm, E<5cm, huumust...
1. Dermis on naha tugikiht; moodustab epidermisele tugikoe; paksus on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem kiht; kiud lõdvas asendis 2) Stratum reticulare võrkkiht (4/5 dermisest) · Moodustab võrgustiku dermises; tugevam, elastsem ja venivam kiht; dermise tugikude 1. Dermise rakuvaheaine
docstxt/129690821280201.txt
Mullatähtsus:taimede varustamine toitainetega, põhjavee filter, tootmisvahend, elukoht organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljau...
Pedosfäär Muld- avatud süsteem, toimid ökosüsteemis filtrina. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu, ja elusorganismide mõjul. Lähtekivim- peenemad pindmised murenenud kivimid ,milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- toimub kivimiosakeste e. mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel. Füüsikalise murenemise käigus murdub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraalide struktuur ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumine- muutub kivimite keemiline koostis ning osa lahustunud aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutud vähesel määral. korrusioon- kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. leostumine- lahustunud soolade ärakandumine ,lahustunud kohast. karstumine Eestis toimuv protsess kus..... Biol...
Atmosfäär Koostas: Liis Värk Juhendaja: Dairi Pärn 1 Sisukord · Aine koostis · Atmosfääri ehitus · Atmosfääri kihid · Kiirgusbilanss 2 Allikas: IKNOW Geograafia eksami konspekt 2007 3 Atmosfääri ehitus · Atmosfääri ehitust käsitletakse kihilisena · Kõrguste vahemikke, mille piirides temperatuur ühesuunaliselt kas kasvab või kahaneb, nimetatakse täpsustava eesliitega konkretiseeritult sfäärideks (troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär). 4
OMAKULUD 1. KM PIKKUSE TEELÕIGU EHITUSEL Mahud ja nende paksused kihtide kaupa AC SURF 5cm 6,7x1000x0,05 = 335 m3 AC BASE 6cm 6,7x1000x0,06 = 402 m3 Peenkillustik 5 cm = 8*1000*0,05=400 m3 Jämekillustik 15 cm = 8*1000*0,15=1200 m3 Liiv 20 cm= 9*1000*0,2 = 1800 m3 Kogused ja hinnad JÄMEKILLUSTIK: 1 m3= 1,4 mahukaal tihendatult = 1200*1,7=2040t (/27t = 76 koormat )= 9.75 (1 tonni hind)*2040t =19890 PEENKILLUSTIK: 1m3 = 1,3t tihendatult = 400*1,7=700t(/ 27t = 26 koormat ) = 700t*9.75=6825 LIIV: 1 m3 = 1,9t tihendatult = 1800*1,9=3420t(/27t= 127 koormat) = 3420t*5 =17100 ASFALT: 1,7 mahukaal * 737t= 1253t/27t =47 koormat = 1253t*65=81445 BETOONÄÄREKIVID 1000m/0,8m=1250tk*5=6250*2=12500 Tööks kuluv aeg Killustikust aluse ehitus 5 tööpäeva (8h) Liivakihi ehitus 3 tööpäeva (8h) Asfaldi paigaldus 3 tööpäeva (8h) Tööliste palgad 2200 - Objektijuht 1500 - Töödejuhataja 1200*6 - Töölised =10900 * 0,45 = 4922 Küttek...
AAL-3/4 AAL-1-5 AAL-1 AAL-2 AAL-5 AAL-3/4 Järelejääv Isokroonne teenus Asünkroonne teenus andmeväli Püsiv bitikiirus Muutuv bitikiirus 44 - 47 Ühenduseta baiti Ühendusega edastus edastus ATM kohandamiskiht (AAL) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 41 ATM võrgu kihid Rakenduse Rakenduse andmed andmed AAL AAL ATM kiht Füüsiline kiht Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 42 ATM võrgu kihid AAL (ATM adaptation layer) ATM kohandamise kiht, võtab vastu edastatavad andmed ja segmenteerib andmed selliselt, et ATM kiht saab andmeid edastada teenindusklassist sõltumatult Vastuvõtupoolel jaotab AAL kiht saabuva
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad;
Jutustus varauusajast Varauusajal oli kaks põllumajandus viisi. Ekstensiivne põllumajandus, mis kujutas endast maaharimisviisi, mis nõudis palju põllumaad ja inimtööjõudu. Sellises majanduses ei kasutatud väetisi ega masinaid. Terve põllu pidid inimesed ise üles harima. Teine põllumajandus viis oli intensiivne põllumajandus. See majandus oli juba palju lihtsam, sest seal kasutati masinaid ja väetisi. Seega oli see palju kergem viis põllu harimiseks. Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust. See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need kolm seisust olid: vaim...
Geograafia, õhkkond 1. Mis on teise sõnaga õhkkond? Atmosfäär. 2.Millistest gaasidest õhk koosneb? Lämmastik, hapnik, osoon, süsihappegaas, veeaur. 3.Nimeta õhkkonna kihid? Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär. 4.Mille alusel jaotatakse õhkkond kihtideks? Kuidas temperatuur kõrguse kasvades tõuseb või langeb. 5.Mille poolest on troposfäär tähtis elusorganismidele? Seal asuvad veeaur, pilved ja tolm. Kujunevad ilm ja kliima. 6.Mille poolest on tähtis stratosfäär? Seal asub osoon, mis neelab liigset päikese kiirgust. Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega
läänepiiri, mis omakorda andis kindlust juurde Prantsusmaale, kes tegelikult kartis alla surutud Saksamaad ning sai nüüd paika pandud piiridega end paremini tunda. 1928. aastal Briand´i Kelloggi paktis kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahedama kõik konfliktid rahumeelselt. Alguses kirjutas alla 15 riiki, hiljem 48. 4. Miks algas ülemaailmne majanduskriis? Millised elanike kihid selle tõttu kõige rohkem kannatasid ? Kriis algas põllumajandusest, kandus sealt edasi teistesse majandusharudesse. Kui vaene Nõukogude Liit paiskas maailmaturule odava vilja, läks kõik pekki, sest isegi üritati hinda kooskõlastada, kuid alandatud hinnaga vilja vastu ei saadud. Ületootmine kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Näiteks võib tuua olukorra, kus piiamehed :D valasid piima maha, et hinda tõsta ning samal ajal naised protestisid tänavatel,
1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid jagunevad kaheks: Välisdünaamilised ehk eksogeensed
Hüdrosfääri pildid ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html erikpuura.wordpress.com/.../ 9011762.la01.neti.ee/jookraanivett.eu/artikli... www.kgs.ku.edu/Publications/PIC/pic23.html www.waterencyclopedia.com/Ge-Hy/Groundwater.html www.waterencyclopedia.com/Ge-Hy/Groundwater.html http://geoscape.nrcan.gc.ca/ottawa/groundwater_e.php ga.water.usgs.gov/edu/watercyclegwstorage.html
docstxt/1313476508129285.txt
maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9
1)Kust võiks tõmmata piiri mikro- ja makromaailma vahele? Aatomituuma läbimõõdust kuni molekulide mõõtmeteni võime lugeda mikroks e. kordaja 10astmel-8. Raku mõõtmetest kuni Maa diameetrini võime lugeda makroks. Ehk kuni 10 astmel 7, 2)Millise katse tegi Rutherford koos oma õpilaste Marsdeni ja Geigeriga? Mida nad selle katsega uurisid? Nad kiiritasid kullalehekest raadiumikübemest kiirguvate alfa- osakestega. Nad uurisid aatomituuma. 3)Millised olid Rutherfordi katse olulised tulemused ja millised järeldused neist sai teha? Tulemuseks leidis rutheford, et positiivne laeng on koondunud tuuma. Järeldati, et Tuumad koosnevad + laenguga prootonitest ja laenguta, neutraalseist neutronitest. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta. See sarnaneb päikesesüsteemiga. Aatomi mõõtmed on umbes 10 astmel -10 m, tuuma omad umbes 10 astmel-15m. Teadlased käsitlevad elektroni punktmassina. 5)Kirjelda planetaarsest aato...
1. OBJEKTID. Objekti deklareerimine. Objekti loomine. Objekti muutuja poole pöördumine. Objekti omaduste muutmine. Üks oma objekt (klassi kirjeldus) ja objekti loomine. 2. Sisseehitatud objektid(JavaScript keele objektid: massiiv, Math- objekt(MATH.PI ?), Date-objekt, String-objekt; brauseri poolt defineeritud objektid: Window-objekt, dokumendiobjekt). 3. HTML DOM objektid. Meetod ja atribuudid. 4. SÜNDMUSED 5. Pildid. 6. Kihid. 7. Hiireoperatsioonid. 8. Frame'id. 9. Hüpikaknad. (pop up window) 10. Vormid. Scripti näited: If, switch, for, while, function 4 Steve Mägi A-08 13.03.2014 OBJEKTID · JavaScript on objektorienteeritud keel ja objektid on programmist kättesaadavad meetodite abil.
Ka lotosfääri osad liiguvad vertikaalsuunas, et saavutada isotaatiline tasakaal astenosfääriga. Iseloomusta geotermilist gradienti. Geotermiline gadient näitab, kuidas suureneb temperatuur Maa sisemusele lähemale jõudes. Mida rohkem Maa sisse, seda suuremad on ka rõhu kasvu tingimused. Maa tsentris ületab temperatuur 6000 kraadi. Miks on Maa tuum tahke? Kuigi temperatuur Maa tuumas on kõrge, ei ole see siiski piisavalt kõrge, et tuuma kivimeid üles saaks sulatada. Millised kihid Maa sees on üles sulanud? Vahevöö alumises (u 200 km laiuses piirkonnas) on välistuum üles sulanud. Seal on sulanud kivimid ja mõni protsent astenosfääri materjalist (u 100-200 km sügavusel) on sulanud olekus. Too üks konkreetne näide konvektsioonirakust. Vahevöö-tuuma piiril on materjal kuumutatud, seega selle materjali tihedus on mõneti vähenenud. Kuumutatud ning pisut kergem vahevöö materjal liigubki ülespoole ning külmem ja seega tihedam materjal liigub allapooole
Tegu on konspektiga, mis aitab valmistuda geograafia kliima-alaseks kontrolltööks. Juttu on atmosfääri ehitusest (atmosfääri kihid ja nende paksus, õhu tiheduse muutumine, temperatuuri muutumine jne.), ilmast ja kliimast (mõlema mõiste seletus, ilmaelmendid, kliimatekke tegurid), päikesekiirgusest ja koha geograafilisest laiusest (erinevad kiirgused; seletus, miks on suurlinnades ja suurte veekogude ääres, võrreldes ümbritsevate aladega, hajuskiirgusel suurem osatähtsus) ja pööripäevadest (kui tihti esinevad, millal esinevad, mis nendega kaasneb jne.)
esitus osapoolte vahel (oleneb protokollist). OSI mudel Open Systems Interconnection, selle mudeli loomine algas juba 1979.a. Üldisemas plaanis kujutab OSI raammudel (1984) endast standardite ja protokollide kogumit, mille nõudmistest kõik võrguseadmete valmistajad firmad püüavad ja peavadki kinni pidama, et nende seadmed arvutivõrkudes mis tahes muude seadmetega koos oleksid võimelised ilma tõrgeteta funktsioneerima OSI kihid 1. füüsiline kiht 2. lülikiht(võrgukaart) 3. võrgukiht(IP-aadress) 4. transpordikiht 5. seansikiht 6. esituskiht 7. rakenduskiht Seadmete eristus IP-aadress - standardiga määratletud IP 32-bitine aadress, tavaliselt punkdidega eraldatud, identifitseerib üheselt võrgustiku sõlme (arvuti) Internetis Tänan tähelepanu eest!
jpg Lumelauasõit on aastatega populaarsust kogunud nii Eestis, kui ka välismaal. Seal, kus on kõrged mäed ning lumi, leidub kindlasti ka lumelaudureid. Lume olemasolust sõltub ka lumelaua nõudlus. Kui varem oli Eesti lumelaudurite lemmikuks paigaks Kuutsemäe, siis nüüd on selleks Baltikumi suurim tehismägi, Kiviõli tuhamägi. Muidugi ei saa seda võrrelda Slovakkia, Skandinaavia maade ning Alpide piirkonnaga, mistõttu käivad eestlased ka neis paikades mägesid nautimas. Lumelaua kihid ja materjalid Lumelaua tüüpe on erinevaid: freestyle, park, freeride, all-mountain, powder. Sõltuvalt sellest, millise lumelauaga on tegemist, on need ka valmistamisel kasutatavate materjalide poolest erinevad
erodeeritavatest kivimitest. Maailma suurim kanjon Suur Kanjon, Colorado Kanjon, Grand Canyon - võtab enda alla 446 km pikkuse territooriumi, on maksimaalselt 29 kilomeetrit lai ja 1,6 km. sügav. Sellise ainulaadse ,, hiiglase" on vorminud teine hiiglane Colorado ürgjõgi, Suure Kanjoni suur kujur.Loodus on Colorado jõele kätte andnud kaks olulist tingimust -vooluvete toimele kergesti järele andvad hiidpaksud settekivimite kihid ja pööraselt palju aega !! · Kliimatingimuste muutumine · Vooluvete jõud · Kergesti lihvitavad, kergesti murenevad settekivimite kihid · Ajavool - kõik see tekitas sellise reljeefivormi tekkevõimaluse.Ja seda on vormitud ligi 10 miljonit aastat Suur Kanjon kuulub õigustatult maailma suurimate imede hulka. Tänapäevase erosiooni kiirus on põhjustatud temperatuuride vaheldumisest. Arizonase kõrgkõrbeline platoo on ligi 2500 meetri kõrgusel merepinnast .
Kõrgus (cm) 470 PALJANDI KIRJELDUS Fotofaili nimetus (.jpg) HK_1 Sügavus ülaservast (c Käsipala tähistus Kirjeldus Olulised piirid profiilil (ülalt alla) Pinnakate Umbroht, muld 1 cm 20 Kihind 1 Kihid paksusega kuni 10 cm, puurkohad on kihiti erinevad. 2 cm 150 Selgel eristatav vahe, puuri aukude reljeefi ja paigutuse suur erinevus. Kihind 2 Kihid kuni 8 cm paksused, lubjakivi, puurkohad on sirged ning jätkuvad asfaldisse.
vees leidub rohkestikloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood.htm ja Ott, T., Kõiv, T. ,,Eesti väikejärvede eripära muutused" Järvevee segunemine Päike soojendab ainult järve ülakihte ning alumised kihid on jahedama temperatuuriga. Erisuguse temperatuuriga vesi on erineva kaaluga ja seepärast kihistub järvevesi soojuse järgi. Kevadel ja sügisel toimub vee segunemine. Sügisel tekib segunemine sellest, et ülemised jahtunud kihid vajuvad allapoole ja suve jooksul soojenenud alumised kihid tõusevad üles. Talvel on alumine kiht kõige soojem (4 kraadi). Seetõttu ei jäätu järv kunagi põhjani. Ülemised kihid annavad soojust edasi alumistele kihtidele ja lõpuks on jälle kõik
1.1 alumiinium, tina, plii, gallium, germaanium, indium, anitmon, tallium, vismut, poloonium. Nim nii, sest viimase kihi elektronid paiknevad p-alakihis. 1.2 nr80 kihid:2 8 18 32 16 6 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 4p6 4d10 4f14 5s2 5p4 nr30 kihid:2 8 18 2 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 1.3 Al2O3 praktiliselt ei reageeri hapete ega leeliste lahustega. Al(OH)3 reageerib hapete ja leelistega. Al(OH)3+HCL=AlCl3+H2O Al(OH)3+NaOH=Na[Al(OH)4] 1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja soojusjuht, reageerivad aktiivselt hapniku ja enamike metallidega, reag akt veega ja moodustavad leelise, reag tormiliselt hapetega
kivihiiglased, mille välimuski viitab sellele nagu oleks neid järvevesi tõepoolest sajandeid lihvinud ja töödelnud. Kaljude tipud ulatuvad oru põhjast umbes 305 m kõrgusele, kõrgeim neist on 549 m. Sammaste küljed võivad olla järsud, vahel isegi vertikaalsed, siledad või isegi mõhnalised. Kitsad ümarad eendid ning vertikaalsed uurded ja praod annavad tunnistust nende võimsate paljandite tekkeloost. Kaljud on horisontaalsed liivakivi ja konglomeraatide settinud kihid, mis algselt katsid suuri alasid. Erinevad kihid on ilmastikule ja erosioonile erinevalt vastu pidanud, moodustades eendeid ja lõhesid . Kokkusurutusest ja diageneesist tulenevalt (kasvava surve ja temperatuuri tõttu pehme sette settekivimiks muutumine, kuna lisanduvad järjest uued settekihid) tekkinud vertikaalsed liitekohad osutusid kivimi kõige nõrgemateks kohtadeks. Diageneesis on tavaline, et lubja ja ränidioksiidiga
KINDLASTI HINGAMISAPARAADI MASKI ALLA TULETÕRJEKIIVER 1. KIIVRIKEST 2. SISEMISED REGULEERIMISRIHMAD 3. KLAASI FIKSAATOR 4. KAELA TOED 5. MASKI KIIRKINNITUSE KOHAD 6. NÄOKAITSEKLAAS 7. „PRILLID“ TULETÕRJEKINDAD • KOOSNEVAD RANDMEKAITSEST JA ELASTSEST SÕRMIKUST • KINNASTE VALMISTAMISEL KASUTATAKSE NII NATURAALSET NAHKA JA PUUVILLA KUI KA KUSTUTUSRIIETUSE JUURES KASUTATAVAID MATERJALE ”GORE-TEX” JA ”KEVLAR” • SISEMISED KIHID KAITSEVAD SÕRMI KUUMUSE JA KÜLMA EEST • VÄLIMISED KIHID EI TOHI IMADA VETT KUID PEAVAD LÄBI LASKMA ÕHKU • RANDMEKAITSE ON KINDA PIKENDUSEKS, MIS KAITSEB RANNET JA TAKISTAB VEE SATTUMIST KINDASSE TULETÕRJESAAPAD TULETÕRJESAAPA EHITUS: • TALLAOSA • VARBAKAITSE • SÄÄREOSA TULETÕRJESAAPAD TULETÕRJEVÖÖ TULETÕRJEVÖÖ EHITUS: • VÖÖ • VÖÖ KINNITUSKLAMBRID • KARABIIN • ÜHENDUSKÖIS • D-RÕNGAS RIIETE HOOLDAMISE VIIS
Külmakaitsekiht – kiht materjalidest, mille maht tänu poorsusele külmudes ei muutu ja kogu niiskusega seotud mahu suurenemine külmumisel toimub pooride arvel. (Nt kruusliiv,liiv,sõelmed) Soojaisolatsioonkiht – aeglustab muldkeha külmumist ja vähendab seega muldkeha külmumissügavust. (Nt kergkruus, EPS, stabipinnas, tööstusjäätmed, lahja betoon, perliit jne). See kiht lisatakse siis kui pole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutada teisi meetodeid. Mõlemad kihid peavad 0,5 m laiemad ülalpool asetsevast kihist olema. Hüdroisolatsioonikiht – lõigatakse ära ülaltpoolt tulev vesi. (Geosünteedid, stabi, tihe asfaltbetoon) Kapillaartõusu katkestav kiht – kasutatakse hästi dreenivaid materjale (kruus, killustik, liiv). Soovitatav on eraldada need materjalid teistest ümbritsevatest, nt geotekstiiliga. Paigaldatakse mulde alla ja/või teekatendi alla. Antud kihi ülesandeid võib täita ka geotekstiil.
GEOKRONOLOOGIA - maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem. Aegkonnad ja ajastud Geoloogi töö sarnaneb mõnes mõttes ajaloolase tööga, vahe on ainult selles, et kui ajaloolane saab teda huvitavate ürikutega tutvuda arhiivis, siis geoloogi jaoks on arhiiviks Maa ise oma üksteise peale kuhjunud kihtidega. Geoloogilise arhiivi loojatel tuulel, vooluvetel, hoovustel, vulkaanidel jt on väga erinev käekiri. Üldjuhul on siiski nii, et mida vanemad on kihid, seda sügavamal nad asuvad ning mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks. Meetodid Mõnedes tingimustes kuhjuvad paksud kihid väga lühikese ajavahemiku jooksul, teisal (näiteks ookeanide põhjas) seevastu kulub õrnõhukeste kihtide ladestumiseks sadu aastatuhandeid. Samal ajal on väga vanad kihid Maa sisejõudude toimel kohati kõrgele üles tõstetud, noored kihid aga sügavale alla vajunud.
Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mullastiku tekkeks. Atmos. 1000-1200 km kõrgusele. Väiksema tihedusega kui vesi ja kivimid. Paikneb litos ja hüdros kohal. Kõige liikuvam tungides mulda ja kivimite lõhedesse. Pärineb hapnik ja lämmastik Bios.. kogu ruumala 105- 106 km3 hüdros.litos. pindmised kihid, atmos. Alumised kihid. Kogu pedos. toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku Süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum Aeglane põlemine- hingamine, madal temperatuur, ilma leegita Kiire Põlemine-plahvatus, suur soojus- ja valgusenergia erladumine Fotosüntees- Klorofülli sisaldavais taimeosades kulgev protsess, milles anorgaanilistest ühenditest moodustub orgaaniline aine, eraldub hapnik.
Uljaste kuplid,Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne Olulisus: tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord. Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. Aluspõhi Olulisus: 1. Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. 2. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. 3. Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu
näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud peab olemas olema Peavad olema leiutatud vajalikud masinad Tagajärjed: Kujunesid uued elanikkonna kihid. TÖÖLISARISTOKRAATIA- Palgatöölised, kes ei tegele otseselt tootmisega vaid ülevaatamise ja korraldamisega. PROLETARIAAT- palgatööliskond PROLETAARLANE palga tööline KODANLUS- ettevõtete omanikud kokku KODANLANE- Ettevõtte omanik INTELLIGENTS- Vaimse töötegijad kokku ehk haritlaskond INTELLIGENT- Vaimse töö tegija URBANISEERUMINE- Linnastumine Sotsiaalsed muudatused: Polnud elamispinda Rasked töötingimused tööpäevad olid 12- 16 tundi pikad
1. OFSETRÜKI EELIS TEISTE TRÜKITEHNIKATE EES · Kvaliteetne, kiire,suure diraazi puhul ka odav 2. TRÜKIPLAATIDE VALMISTAMINE - MATERJAL, KIHID. · Alumiinium · (kaetud uv-ga ehk valgustundliku emulsioonikihiga) · oksüdeerimise eest kaitsmiseks lisatakse plaadile õhuke kummikiht · alumiiniumist plaat · vaakum mullid · positiv ja negativ kihid · alumiinium oksiidid · karestatud , matistatud alumiinium 3. POSITIIV- NEGATIIVPLAADID. · Negatiivplaadil valgustatakse see osa, mida on vaja trükkida. · Positiivplaadil valgustatakse see osa, mida ei ole vaja trükkida 3. TRADITSIOONILINE, CTP - UV-LASER JA TERMOLASER PLAADI VALGUSTAMISE TEHNOLOOGIA. · CTP computer to plate. Laserplaadiprinter, kus laser või kimp lasereid
3)Kirjutajad ja käsitöölised- kontrollida üksikasjaliselt ja sõltlased ja eraettevõtjad 4) talupojad- enamik, harisid riigi või ülikute maid 5) orjad- endised talupojad, käsitöölised vms, kohustuste täitajätmiste pärast majapidamine, ehitus, sõhavägi Mesopotaamia · Impeerium koosnes vallutaja riigist ja sõltlasriikidest · Ebastabiilne ühiskond · Sõltumatud elanikud · Märksa vähem reguleeritud · linnatsivilisatsioon Kihid : kuningad, ülikud, sõjavägi, vabad kodanikud, sõltlased, orjad 4) Meso : oli palju jumalaid, võrreldes egip. Olid jumalad inimesekujulised, inimlikud omadused jumalatel. Igal jumalal oli oma lemmiklinn, Elu enne surma oli tähtsam. Anu- taevas, Enlil- inimliku kuningavõim, Ea- maa-alune, vete, Istar- armastus, seks, taeva jumalanna, Marduk- babülon. Tempel Marduk Egipt : palju jumalaid, samastati kuningatega, väga religioone, olid loomapeadega. Ra-
Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 2.Darwini tähtsus Ta töötas välja Darwini teooria, milleks oli, et liigid ei ole mitte loodud, vaid on arenenud varem elanud liikidest. 3.Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida. Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi või organismirühma arengut. Nende täpse vanuse määramisel kasutatakse abivahenditena väga vähesel hulgal radioaktiivseid aineid ja nende laguprodukte. 4.Mis on homoloogilised elundid? Need on sarnase ehitusega jäsemed, millel võib olla erineb funktsioon. Selgroogsete loomade jäsemed on homoloogilised
väärtusest. Siia alla kuuluvad mh (arhitektuur, disain, moekunst, näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, reklaam). Eestis kasutatakse terminit kino, DVD ja video, televisioon ja raadio, ,,loomemajandus" Euroopa Liidus videomängud, uus meedia, muusika, kasutusel oleva termini ,,kultuuri- ja raamatud ja trükiväljaanded. loomemajandus" tähenduses. LOOMEMAJANDUSE KIHID Loomemajanduse südames asuvad klassikalised kunstialad ehk core creative fields (kunst, kirjandus, muusika jt). Sellest kasvab välja nn kultuuritööstus (nt muusikatööstus, filmitööstus, kirjastamine jt), kus väljundi (nii toode kui teenus) näol on tegemist kultuuritootega. Eelmisest veelgi laiem on loovtööstus (nt disain, arhitektuur, reklaamindus), mis seob ühelt poolt kultuurilise sisendi ja teisalt muude ettevõtlusharude vajadused.
Kontinentaalse liustiku koosseisus kandus piki Eestimaad edasi põhja poolt haaratud ja läbisegi paisatud eriteraline materjal moreen(rähk), mida maavarana kasutada on lausa võimatu. Kuid mandrijää tegevusele kaasnesid suured sulaveehulgad, mis seda materjali läbi pesid ja vastavalt vee elavjõu suurusele puhtamaks sorteerisid. Nii kujunesid jääpragudes liivad ja kruusliivad, sügavamates veekogudes savidki. Et pinnakate formeerus kontinentaalsetes oludes , ei kujunenud siinsed kihid rõhtsuunas eriti väljapeetuiks enamasti moodustavad nad läätsjaid lasundeid kruusa, liiva, savi, järvesetete ja turba maardlaid. Nafta leiukohtade töenäosuse uurimisel Eestis peab neid geoloogilisest ehitusest tulenevaid iseärasusi alati silmas pidama Nafta kui looduslik bituumen ning selle esinemine Eesti aladel Lahustuvat orgaanilist ainet nimetatakse bitumoidiks. Kui bitumoid on füüsikalisest keemiast lähtuv nimetus, siis bituumen on geoloogiline termin. Looduses on
.... 10 2 OSI ehk andmesideprotokollide konteptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Iga kiht teostab kitsalt määratletud funktsiooni või ülesannet, mis on vajalikud võrguühenduse erinevates etappides. Alates kõige alumisest kihist ning liikudes ülespoole on kihid järgmised:füüsiline (Physical),lüli- ehk andmelüli (Data link),võrk (Network), transport (Transport),seanss (Session), esitus (Presentation)ja rakendus (Application). Kihtidesse jaotatult on protokollistik selgepiirilisem ja modulaarsem. Kihtide järjekord on oluline, kuna andmete saatmisel liiguvad need ülevalt alla ja vastuvõtmisel alt üles. Võrguühendus saab alguse rakenduse kihist ja läbib enda teekonna kuni füüsilise kihini. Saadetud info kantakse
(Samas on teada piisavalt alasid, kus vajumist ei kompenseerita settimisega- materjali ei tule piisaval hulgal.) Faatsieste meetod: Merelised setted. Settelünkade meetod. Mahu meetod. Trangressioon ja regressioon, transgressiivne ja regressiivne setete seeria. 1.Kurrutusliikumised: · Kivimkihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. · Kurrud võivad kujuneda gorisontaal ja vertikaaljõudude toimel · Antiklinaal ehk kohr(positiivne): Kihid on kallutatud ... · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk 3. Kurru telgjooneks 4. Kurru telgpinnaks 5. Kurru tuum Rahulikel aladel- platvormidel- kujunevad antekliisid ja sünkliisid, kilbid. Diapiirkurrud- on kirjeldatud Tartus laululaval.. Piusas- vajumised 2.Murrangliikumised: ...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud
Klorofüllilahus valada uuesti klaaspulga abil läbi filtri keeduklaasi. Ükski tilk ei tohi kaduma minna! (vt joonis 2) Pigmentide eraldamine Krause meetodil Valada kokku 5ml saadud pigmentide alkohollahust, 3ml bensiini ja 2-3 tilka vett ning valada saadud lahus katseklaasi. Sulgeda katseklaas korgiga ning hakata intensiivselt loksutama. Loksutada 5 min ning jätta seejärel seisma. Tekib kaks kihti- ülemine kiht bensiin ning alumine alkohol. (vt joonis 3) Eraldada kihid pipetiga ning bensiin valada katseklaasi. Leelise toime klorofüllisse Saadud bensiinile lisada 0,5 g NaOH. Sulgeda katseklaas korgiga ning intensiivselt loksutada. Peale loksutamist jätta seisma. Kihid sadenevad seekord vastupidiselt- üleval bensiini kiht, mis sisaldab karotiini ning all alkoholi kiht, mis sisaldab leelise toimel seebistunud klorofülli ja lisaks veel ksantofüll. (vt joonis 4) Joonised Joonis 1. Uhmerdamine Joonis 2. Filtreerimine Joonis 4
13) Avalik sektor 14) Erasektor 15) Mittetulundussektor 16) Ühiskonnatüübid: 17) Agraarühiskond 5000 ema. 18 saj. lõpp. Tootmisviis põllumajanduslik käsitsitöö. Seisused: vaimulikud, aadlikud, ülejäänud. Tööhõive peamiselt põllumajanduses, linna roll väike. 18) Tööstusühiskond 1760/80 1950.a. Tootmisviis mehhaaniline masinad, vabrikud. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane
VIIS MAAKERA SFÄÄRI Andrei Sorokin 12 Õ. klass Paldiski Gümnaasium Maasfäärid on kihid, mis on erineva tiheduse ja paksusega. Maakera sfäärid Hüdrosfää Litosfäär Pedosfäär Atmosfäär Biosfäär r MIS ON LITOSFÄÄR Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kiviline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääri all asub astenosfäär, ülemise vahevöö plastsem (kuumem) ja alumine osa.
kiiremad, vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Seostub selle kaudu teistega, et sealt pärineb hapnik(elusolendite energiavarustus) ja lämmastik( taimede toitaine). Bisfäär- maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett, õhku. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised kihid, atmosfääri alumised kihid, kogu pedosfääri. 3. Näited sfääridevahelistest seostest o Litosfäärist jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid. o Mulla(pedosfääri) mineraalne osa pärineb pedosfäärist. Muld annab taimedele biosfääri toitaineid. o Atmosfäär (õhk) mõjutav vee temperatuuri(hüdrosfäär). o Taimed biosfääris sünteesivad hapnikku ja CO2 atmosfääri. Taimed biosfääris saavad hüdrosfääris vett.
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
