20. sajandi esimesel poolel on kõige rohkem makroökonoomika väljakujunemist mõjutanud John Maynard Keynes (1883-1946), kes pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise. Erinevalt klassikalise koolkonna esindajatest, kes uskusid, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
A. kapitalikonto defitsiit 0% B. ekspordi suurenemine 0% Student Response Value Correct Answer C. välisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja 100% välisinvesteeringute juurdetuleku vähenemine D. välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite 0% sisenemine turule 26. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab Student Response Value Correct Answer A. keskpanga sekkumist kommertspankade tegevusse sularaha 0% väljamaksete piiramisega B. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii 100% madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla C. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii 0% kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes D
Litsenseerimise argumendid: tarbijate kaitse, litsensid tagavad pakutava teenuse kvaliteedi. Tarbijakaitse Eestis: lahendab vaidluseid, kontrollib tooteid, reguleerib reklaami. 5. Töötus ja inflatsioon – Keynes: töötuse vältimiseks tuleb valitsussektori nõudlust suurendada, mis suurendab kogunõudlust ja töökohti luua, inflatsiooni vältimiseks tuleb valitsuse kulutusi vähendada, see vähendab omakorda kogunõudlust. Enne Keynesi: eesmärk tasakaal. Töötus tõuseb palgad langevad firmad hakkavad taas värbama. Kui majanduses kulutamine langeb, siis riigikulutused langevad. Riik saab kogunõudlust suurendada: alandades makse, intressimääru, suurendada valitsuse kulutusi. Keynes: valitsus peaks kulutusi suurendama infrastruktuuri täiendamiseks ja ehitamiseks, tööjõuintensiivseteks projektideks, tootlikust suurendavateks projektideks
mille kohaselt pakkumine loob nõudluse. 2 Say seaduse kehtivuse tuvastamiseks tuleb silmas pidada, et eeldatakse pidevat raha ja kaupade ringlust ning pakkumine loob nõudluse selles mõttes, et iga pakkumine loob ühtlasi ka tulu, mis realiseerub nõudluse poolele kaupade ja teenuste ostudena. See seaduspärasus kehtib majanduse kohta tervikuna, kuna iga tootja ju ei osta ainult neid kaupu ja teenuseid, mida ta ise loob. Keynesi vastuväites oli oluline koht just tarbimise ja säästmise osa analüüsil, millega lisati kaupade ja rahavoogude analüüsi uus mõõde. Keynes näitas, miks Say seadus ei kehti: kodumajapidamised ei pruugi kasutada saadud tulu tarbimiseks, vaid võivad sellest teatud osa säästa. Sellega ei esita nad pakkumisele täies mahus vastavat nõudlust kuna säästetud osa võetakse ringlusest välja. Kuna säästmise ja tarbimise vahekord muutub, siis on see üks majandustsükleid põhjustav tegur.
Kaupade kogupakkumine:määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritega ja tootmistehnoloogiaga. on võrdne majanduse kogutoodanguga. Majanduse kogutoodang on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias. Kogupakkumise ja selle muutumise käsitlemisel on majandusteadlaste seas vastuolulised seisukohad ning puudub ühene selgitus Klassikaline koolkond Keynesi koolkond KOMPROMISSKÄSITLUS Kuivõrd kogupakkumise puhul esinevad erinevate koolkondade vahel erinevad arusaamad on jõutud kompromisskäsitluseni Kogupakkumise puhul tehakse vahet lühiperioodi ja pika perioodi kogupakkumiskõvera vahel. KEYNESI KOOLKOND Kogupakkumiskõvera horisontaalses piirkonnasvõib kogutoodang suureneda ilma hinnataseme tõusuta.
Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis v...
kogutoodangu koguse ja hinnataseme, kusjuures eeldatakse, et tootmistegurite hinnad on suhteliselt jäigad. Seetõttu on lühiperioodi kogupakkumiskõver peaaegu horisontaalne kogutoodangu suhteliselt madalatel tasemetel ja muutub üha järsemaks, kui kogutoodang suureneb. Kogupakkumiskõvera horisontaalses piirkonnas võib rahvamajanduse kogutoodang suureneda ilma hinnataseme tõusuta. Joonisel 1 toodud punktide A ja B vahelist lõiku nim. sageli Keynesi piirkonnaks. Kogupakkumiskõvera kuju antud piirkonnas on tingitud sellest, et ei ole hindu tõstvat survet majandusele Kogupakkumiskõvera horisontaalne piirkond viitab sellele, et majanduses on palju rakendamata tootmisvõimsusi. Vabu ressursse võis kasutada lisatoodangu tootmiseks ilma, et firmad peaksid hindu tõstma. Kui tootmise suurenemine jätkub, jõuab üha rohkem firmasid oma võimete piirini ja iga lisaühik tootmistegureid annab vähem toodangut. See vastab
trükitakse juurde, tekitatakse kunstlik inflatsioon), mille tulemusena suureneb raha mass, raha muutub odavamaks. Põhimõte: Kui inimestele tuleb rohkem odavat raha, ostetakse rohkem kaupatootmine elavnebtööpuudus väheneb. Keynes pidas silmas mõõdukat inflatsiooni, mitte hüperinflatsiooni (inflatsioon peab olema kontrolli all). 26) Keinsianistliku poliitika põhiinstrument (nn pehme raha poliitika)? Keynesi välja pakutud poliitika oli mõeldud eelkõige kriisi raviks (kui on juba selged ilmingud puhkevast kriisist). Kui kriisist on juba üle saadud, tuleb taas näidata rohelist tuld vabamajandusele, seda aga mõõduka kontrolliga, et vältida tulevaste kriiside teket. Riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma, elavdama kriisi ajal tootmist; selleks tuleb anda ettevõtjatele riiklike tellimusi ja laene. Võib koostada negatiivse eelarve. Makse
bürokraadi töömahtu ega takistama bürokraatiaaparaadi ekstensiivset arengut, valitsused aga ei ole bürokraatia võimu piiramisest huvitatud. Wagneri seadus (1883) väidab, et riigikulude osatähtsus kasvab koos üldise majanduse arenguga. Arenenumates riikides tegeldakse rohkem hõive, sotsiaal-, agraar- ja mitmesuguste muude probleemidega, seetõttu tõuseb riigi tähtsus majanduses. Kuigi lõppkokkuvõttes sõltub riigi roll majanduses siiski poliitilistest otsustest, aitas Keynesi teooria oluliselt kaasa riigi rolli suurenemisele majanduselus. Riigikulude osatähtsus jätkas tõusu kuni pakkumispoolsete teooriate võimulepääsemiseni (Friedman jt.). 20. sajandi viimaste aastakümnete probleemideks on olnud: · kuidas vähendada riigi kulusid; · kuidas saada "mõistlikkuse" piiridesse liiga suureks paisunud bürokraatia aparaat; · kuidas alandada maksukoormust, mis kipub majandust kägistama;
On olemas kujuteldav tööjõu nõudlus ning efektiivne tööjõu nõudlus (antud võimaluse parima ärakasutamine, mitte aga potensiaalsete võimaluste realiseerimine). J. M. Keynes (1883-1946) ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma konseptsiooni kehtivust efektiivse nõudluse kaudu. Mitte pakkumine ei määra nõudlust, vaid efektiivne nõudlus määrab hüviste pakkumise ja sellega tööhõive taseme. Neoklassikaline süntees on kaugenenud Keynesi õpetusest ja kuulumine sellesse koolkonda on kaheldav, kuid igal juhul sai just temast alguse lõhe majandusteoorias. Klassikalis-neoklassikaline (pakkumiskeskne makroökonoomika) ja neoklassikaline (nõudluskeskne makroökonoomika) süntees selgitavad majandusprotsesside seaduspärasusi täiesti erineval alusel. Kahe mudeli olemasolu ei tähenda sugugi seda, et üks neist on vale või teisest halvem. Kumbki sobib kindlatel eeldustel ja tingimustel. 1.2
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
neoliberalismi Chicago koolkond Milton Friedman, Georg Stigler jt. Neoliberalism lähtub klassikalise 7 majandusliberalismi teesist, et turusüsteem kujuneb iseenesest stabiilseks süsteemiks ehk kord on inimese tegevuse, mitte inimese tehtud kava tulemus. Suur hulk Nobeli majanduspreemiaid läks alates 1974 aastast just neoliberalistidele. Chicago koolkond lükkas tagasi Keynesi teesi, et turg kaldub alahõivatuse ja depressiooni poole. Neoliberalism sai poliitilist kaalu juurdeRonald Reagani ja Margaret Thatcheri administratsioonide ajal. Neoliberalismi poliitika fataalsed tagajärjed on: · vanema majanduse kokkuvarisemine 1998 aastal · 1997 aasta Aasia kriis · Argentiina majanduse kokkuvarisemine · USA ja Euroopa majanduse retsessioon (majandussurutis) Konservatiivne ideoloogia
intressimäär on määratud rahvusvahelise turu poolt, majandus töötab niigi täishõives ja SKT tõusta ei saa ning tänu ujuvale kursile toob kodumaise raha ülepakkumine kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. NATUKE SEGANE Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress - Nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind
1950 aatate keskpaik kuni 1960 Heaoluühiskonna tunnused: Sotsiaalse turvatunde kasv Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine Töövaba aja suurenemine Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv Ajastu tunnus: isiklik sõiduauto Heaolu ei jagunud kõigile Paremat äraelamist said endale lubada ainult rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed Sellest tulenevalt leidis suuremat kandepinda sotsiaalse õigluse idee Suurema kandepinna sai Keynesi õpetus J.M. Keynes’i ideed: Riik pidi rohkem ressursse ümber jagama Hakati enam tähelepanu pöörama riskirühmadele Heaolu ei ole alati hea Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks Tõusis nn „keskmisele inimesele“ suunatud massikultuuri tähtsuse tõus Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus Traditsioonilised väärtused hakkasid kaduma Asemele hakkas tulema minakeskne ühiskond Mässumeelsuse kasv
Lõpptulemusena müüakse kaup hinnaga 10 kr. kg. Sama tulemus saadakse lisandunud väärtuste liitmisel. SKP arvutamine lähtudes kogutoodangust põhineb tootmise jaotamisel harudeks ning lõpuks summeeritakse kõikide harude lisandunud väärtused. 4.Sisemajanduse koguprodukt kui majandusnäitaja ja heaolu olemus Valitsused hakkasid rahvuslikku majandustegevust esimest korda mõõtma 1932.a. SKP arvestuse aluste loojateks peetakse Simon Kuznetsi ja John Maynard Keynesi. 1936.a. arendas J.M.Keynes välja tänapäevase valemi GDP(RKP) = C +I + G + netoeksport , kus GDP(RKP) on rahvuslik koguprodukt, USA läks SKP-le üle 1993.a. Tegelikku majandusheaolu halvavate mõjurite lisamine SKP-sse on loonud 20. saj. suurima majandusillusiooni. Kaubanduskeskuste kerkimise ja relvatoodangu suurenemise üle ei ole raske majanduslikku arvet pidada, aga see kajastub majandusstatistikas ühtemoodi - suurendavalt.
tagasi maksta. Mäng aktsiatega Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine. Euroopa majandus oli seotud USA majandusega. USA valitsuse vead kriisi ajal nt loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kehtestati kõrged tollimaksud Kriisist väljumine USAs Franklin Delano Roosevelt. USA president 1933-1945. Riigi sekkumine majandusse Lähtealus: inglise majandusteadlase John M. Keynesi õpetus riik peab rasketel aegadel majandusellu aktiivselt sekkuma ja majandust suunama. Roosevelti kriisist väljumise kava uus kurss (New Deal). New Deal Töötutele riigi tellimustööd: metsa-, heakorrastus, ehitustöö. Miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkuse kehtestamine. Põllumajanduses tootmispiirangud. Riigi kontroll pankade elujõulisuse üle. Töötutele abiraha, vanuritele pensionid, vaesematele peredele toetused. Inglismaa 1920
20. sajandi esimesel poolel on kõige rohkem makroökonoomika väljakujunemist mõjutanud John Maynard Keynes (1883-1946), kes pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise. Erinevalt klassikalise koolkonna esindajatest, kes uskusid, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes, et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni, mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid
20. sajandi esimesel poolel on kõige rohkem makroökonoomika väljakujunemist mõjutanud John Maynard Keynes (1883-1946), kes pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise. Erinevalt klassikalise koolkonna esindajatest, kes uskusid, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel
s.o. täiendav sääst, kui tulud suurenevad ühe ühiku võrra. Muutus säästmises 25 PSK = -------------------------- = ----- = 0.25 Muutus IKT-s 100 0.25 + 0.75 =1 , järelikult PSK + PTK = 1; PSK = 1 PTK 25 7.4 TEISED TARBIMISFUNKTSIOONI TEOORIAD Kuna eelpool toodud Keynesi TF teooriat on võimalik rakendada vaid lühiajaliselt, siis tekkis ka rida teisi tarbimisfunktsiooni teooriaid. 1) PÜSIVA TULU HÜPOTEES inimene ei orienteeru juhuslikule hetketulule vaid püsivale pidevale tulule N.: kui üliõpilane teenib suvekuudel palju suuremat raha kui õppekuudel, siis pole tal mõtet luxkorterit üürida, vaid ta peaks säästma, et ka ülejäänud kuudel end hästi tunda. 2) ELUAEGSE TULUTSÜKLI HÜPOTEES inimesed kasutavad tulud tarbimiseks ja
puudujäägiga ehk defitsiitne. Riik katku oma suurenenud kulud paberraha täiendava käibelelaskmise ehk emissiooni teel. Juurde trükitud paberraha eest andku valitsus tellimusi, krediiti, tööpuuduse abirahasid jne. Ehkki sel juhul raha väärtus langeb ja tekib inflatsioon, liiguks majandus siiski edasi. Inflatsioon peab aitama ennetada ja ravida kriisi ning tööpuudust. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE UUS MAJANDUSPOLIITIKA. Praktilise vajaduse sunnil hakkasid valitsused üha enam rakendama J. M. Keynesi poolt pakutud ja põhjendatud abinõusid. Kõige põhjalikumalt ja täiuslikumalt tehti seda Ameerika Ühendriikides president Fr. D. Roosevelti (võitis 1932. a. valimised) "Uue kursi"(New Deal) raames. Juba esimese saja päeva jooksul võttis Kongress vastu 70 seadust majanduse ja sotsiaalsete abinõude süsteemis, mis andsid föderaalvalitsusele õiguse ja võimaluse sekkuda otsustavalt majandusprobleemide lahendamisse. Näiteks kehtestati kontroll panganduse üle,
kui mehaaniline suurendab ka tarbimisnõudlust. Riiklik tarbimine sõltub suures osas majandusvälistest, poliitilistest teguritest. Valitsuses enamuses olevate poliitiliste parteide majanduslikud vaated väljenduvad ka valitsuse maksu- ja eelarvepoliitikas. Valitsuse käsutuses arvatakse olevat piisavalt vahendeid kogunõudluse mõjutamiseks, iseküsimus on kas ja kui suurel määral neid kasutatakse. 1.44 Keynesi rist, tarbimise ja säästmise funktsioon. Isiklik tarbimine on kogunõudluse tähtsam ja suurim element. Kuidas sõltub tulude jagunemine tarbimiseks ja säästmiseks, sellele avaldavad mõju paljud majanduslikud, geograafilised, etnilised, sotsiaalpsühholoogilised, ajaloolised jms. tegurid. Kuna on raske leida kahte inimest, kes kulutaksid oma sissetulekuid täpselt samamoodi, kuid siiski
poolt, majandus töötab niigi täishõives ja SKT tõusta ei saa ning tänu ujuvale kursile toob kodumaise raha ülepakkumine kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress Nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
