VASTLAPÄEV!! Vastlapäev on kevadiste liikuvate pühade seas esimene kuulutab katoliku kirikukalendri paastu algust. Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood. Kuna paastu ajal liha ei söödud , ssis on vastlapäeva nimetatud Lõuna-Eestis ka lihaheite päevaks: ,,Vanasti olevat lihaheitepäeval perele viimast korda liha süüa antud ja siis üeldud ,et soo, nüüd on liha ära heidetud ja nüüd tulevad räimed käsile võtta. Vastlapäev on alati teisipäeval ning paikneb ajavahemikus 8.veebruarist 7
saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal. Farss-sotii oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süzeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Narrimäng kuulus kevadiste karnevali pidustuste hulka, selles pilgati võimukandjaid. Etenduspaigad: kirik ja kiriku väljak, plats. Näidendie korraldus: näidendit tehti vankri peal, mis toimus mitmes erinevas kohas ning vaatajad liikusid kaasa. Näitlejateks olid põhiliselt pühakud ning riideid vahetati vankri all. KRISTLIK KULTUUR Kristlik visioon inimesest inimene on patune olend ja peab kogu elu pidevalt pingutama, et sellest lahti saada. Õnduse nimel
8. Põllumajandus,kalandus ja toiduainetööstus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus,ransod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada,Argentina
ööviiulid. niidu-kuremõõgad. Võhumõõk ja ööviiul Linnuliigid Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185. neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas: rüütadele, väikekoovitajatele mudatildritele. Harudased linnud Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis: rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi rohunepp. Must toonekurg ja Rabapüü. Teised linnud Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud: laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad: musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn laanerähn laulavad väike-kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk. Imetajad Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid. põdra metskitse Metssiga ilvesele, hundile pruunkarule. Ilves ja Pruunkaru Väiksemad imetajad: Kümmekond väikeimetajat: Siili, Mäkra
Põhja -Ameerika suurim riik on Ameerika Ühendriigid. Paranda väike täht suureks Suur Tõll, ajakiri Pere ja Kodu, Kuku raadio Eesti kirjandus Kolme koopia kohvik kirjuta lünka õige täht Eesti iseseisvus kuulutati välja 24 veebruaril 1918. vahepealsest kriisist sai ka üle Eesti teater ning alal hoiti laulupidude traditsioon. Aprillis tuli kokku Asutav Kogu. 1920 aastal sõlmiti Tartu Rahu. Pane kirjavahemärgid ja suured tähed Jüripäev 23 aprill Eesti rahvakalendris kevadiste põllutööde ja karjatamise algus taluteenijate ja rentnike kohavahetuspäev. Maagiliste kommete ja loitsumistega taodeldi karja ja hobuse õnne ning arvati peletavat püha Jüri Kutsikaid. Ennustati ilmu ja viljasaaki. Miks sa abiellusid? Sellepärast,et mulle on abielunaised rohkem meeldinud kui vallalised. Kaupluse vitriinil oli silt: siin müüakse õnne. Mida tähendavad lühendid t tänav e ehk nn- nii nimetatud ak aastakäik e.l enne lõunat p.o peab olema poolitamine
PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi ...
elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist. Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. Lääne-Euroopas, kuid ka meil on andresepäev oluline kui esimene armsama ennustamise tähtpäev pikas talviste ja kevadiste ennustuspäevade reas. Enamik ennustusviise sarnanevad aastavahetusel ja muudel kriitilistel aegadel rakendatavatega. Andresepäevane tulevase ennustamine pole meil kunagi olnud nii populaarne kui Lääne-Euroopas, kust on Eestisse levinud näiteks mitmed selletarbelised loitsud ja muud tavad. Tulevast püütakse näha unes, paludes enne uinumist: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Lausumise juures tuleb külvata sümboolne
ta signature välimus - pruun kaabu. Kontsertidel pole Reketil taustaks suurt bändi või taustalauljaid, vaid tema usaldusväärne DJ Lauri Täht, kellega ta on koos töötanud juba peaaegu 10 aastat. Olen ka varem Reketi kontsertidel käinud, kuid see kontsert Telliskivi Rohelises saalis erines eelmistest esitustest. Lava oli kaunistatud palmilehtede, troopiliste taimede ja väikeste tulukestega, mis tekitasid üheskoos mõnusa suvise õhkkonna. Ka muusika hea helikvaliteet ja kevadiste värvidega valgusshow tegid kontserdi nautimise veelgi meeldivamaks. Sel õhtul esitas Reket oma populaarsemaid laule näiteks albumilt "Tuule tee" lood "Teine", "Võit" ja "11:11" ning oma hiljutiselt albumilt "Super ei" lood "Gasell" ja "Köievedu". Jäin selle kontserdiga väga rahule, see tekitas palju positiivseid emotsioone ning see kontsert jääb mulle kindlasti pikaks ajaks meelde. Ootan juba tema neljandat albumit nimega "Rahu", mis ilmub 20. aprillil.
ägeda bronhiidi korral. Angiini ja teiste suukoopapõletike puhul kuristatakse nendega või loputatakse suud. Kui nendega pesta nägu, muutub näonahk elastsemaks. Kurnamata tõmmisest (koos õitega), samuti noortest lehtedest ja pungadest tehakse kompresse päraku veenikomude põletiku, rinnanäärmepõletiku, reumatismi, podagra ja põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral. Külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kuni 30m ja rohkemgi meetrit kõrgeks ning 1–2 m jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks. Külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kuni 30m ja rohkemgi meetrit kõrgeks ning 1–2 m jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks.
Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhamm...
a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal püütud tillukeste klaasangerjate vettelaskmisega täiendada, tänu millele on Võrtsjärv kuulus ka
Koos- nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont. Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised happed. Sügiste vihmasadude ja kevadiste lumesulamisvete mõjul tekib palju nõrgalt happe- list mullavett ja mullad leetuvad. Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad, millel puudub huumusekiht, on vähe- viljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisse- uhtekiht. ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega
Valmistatud ravimid vähendavad valu, soodustavad sapi eritumist, kasutatakse hepatiidi ja sapikivide puhul. Alkoholi abil lehtedest valmistatud vahendit kasutatakse emakaverejooksu sulgeva vahendina ja maksa ning sapiteede haiguste korral, ka vereringe reguleerimiseks ning pulsi aeglustamiseks. Hea meetaim. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Kukerpuu marjadest saab valmistada moose, kompotte ja mahla, isegi likööri ja veini. Peale marjade on toidupooliseks kukerpuu lehed, mida kasutatakse kevadiste salatite ja suppide valmistamisel. Kukerpuu marjad ja mahl on kasulikud südame- ja vereringehaigetele.(Toom, Maie, http://www.terviseleht.ee/...) 6 Leiukoht Harilikku kukerpuud on võimalik saada RMK Tartu Puukoolist, mis asub Rõõmu tee 1, 51013 Tartu. Hariliku kukerpuu hind on 20 krooni. Info ja hinnapäringud [email protected] või telefonil 676 7433
....................................................................................................................................................4 Olulisemat.............................................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................5 Üldisemalt koiduliblikast Koiduliblikas on kevadiste päevaliblikate hulgas üks eriilmelisemaid.Liiki võib sageli kohata tee- või metsaserval ning metsasihtidel.Eriti silmatorkavad on isased, kelle tiibade valget ülakülge ilmestavad tipuosas ereoranzid laigud. Emased on märksa tagasihoidlikumalt värvunud- neil on esitiibade tipuosa tumehall. Tagatiibade alakülg on mõlemal valge, roheka kirjaga.Koiduliblikad on aktiivsed ja lendavad üsna hästi. Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid
KURESSAARE AMETIKOOL KINNISVARA HOOLDUS Kätlin Sepp Mihklipäev Referaat Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2010 Mihklipäeva Kui Jürit peeti kevadiste põllutööde alustajaks, siis Mihkel pidi sügisel põllutööd lõpetama. See päev oli tähtis päev põllumehe elus. See oli põllutööde lõpetamise püha ja päeva peeti viimaseks suvepäevaks. Mihklipäevaga lõppes karjalaste aasta ning loomad jäeti lauta kütkesse. Mõni peremees korraldas oma sulastele lõbusa peo. Joodi mihkliliiku ja sulastele maksti nende palk. Mihklipäeva üheks tähtsamaks sündmuseks oli veel mihklilaat, mil laadakaupmehed talus
*Tootmis- ja müügiriskide vähendamiseks on vajalik leida mitmeid võimalikke partnereid. *Toormaterjalide hinna langemine annab võimaluse odavamalt toota ja teenida kasumit või võita käibes, müües soodsama hinnaga või tehes sooduspakkumisi. *Asenduskauba hinna tõusu korral võib suureneda nõudlus meie toote järele. Ohud: *Toote kopeerijate ja analoogtoodangu tootjate lisandumine tekitab hinnasurvet ning vähendab müüki. *Külma ja vihmase suve ning kevadiste öökülmade puhul on saagi vähenemise oht, sest kevadised öökülmad võivad hävitada mustsõstrapõõsaste õiepungad, mis röövib enamuse saagist. *Kui põõsad langevad lehetäide ja muude kahjurite söödaks või haigestuvad hahkhallitusse, võib suur osa saagist hävida. Selle tõttu võime olla sunnitud ostma sisse meie peamist toorainet, mustsõstraid, teistelt tarnijatelt, et täita eelsõlmitud lepinguid.
juba varakevadel, hakkavad juba suvel õitsema. Pistikud võetakse talvituvatelt emataimedelt. Sügistalvisel perioodil hoitakse pelargoone 10-12 kraadi juures, alates jaanuarist aga tõstetakse kasvuhoone temperatuur 16 kraadini ja taimed annavad rohket juurdekasvu pistikute tegemiseks. liivs või perliidis juurduvad pistikud 18-20 kraadi juures 2,5-3 nädalaga. Juurdunud pistikud istutatakse 9 cm läbimõõduga pottidesse ning viiakse kasvuhoonesse, kus nad edasi kasvavad ja karastuvad. Kevadiste öökülmade möödumisel istutatakse taimed kasvukohale. Seemned külvatakse detsembris-veebruaris. 13-20 nädala möödumisel hakkavad noored taimed õitsema. Kasvusubstraadiks sobib turvas või turba ja liiva segu. Tavaliselt tärkab 2-3 nädalat pärast peale külvi. Taimed pikeeritakse kahe-kolme pärislehe faasis. Harunemise soodustamiseks näpistatakse pelargoone viienda-kuuenda lehe pealt tagasi. 5 seemet. Idanevuse % 88.
Kartuleid ei olnud. Joodi kalja, õlut või hapupiima. Üsna igapäevane toit oli jahupuder ehk kört, mida igaüks võttis suurest kausist oma lusikaga. Söödi veel suppi, aiaviljadest naerist, kaalikat, kapsast. CarlPatrick 5 Tööde jagunemine jüripäev, 23. aprill. Sellest päevast alates aeti välja kariloomad ja algasid kevadised põllutööd. jaanipäev, 24. juuni. See tähistas kevadiste tööde lõppu ja heinaaja algust. mihklipäev, 29. september. Saak pidi olema selleks ajaks salves ja naised tubaste tegemiste juures. jõulud mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood. Kristofer 6 Talupoegade töö keskajal Talupoegadel tuli harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile Click to edit Master text styles Lisaks mõisatööle pidid nad Second level
Siin oligi abiks külvikalender, kus olid kirjas vastavale kultuurile sobivad külvinädalad. Muidugi jälgiti looduse arenemist ja ilmastikunähtusi. Parimaks ajaks odrakülvil peeti pihlaka õitseaega, linal toominga õitseaega. Rukis külvati augustis-septembris ja tähiseks olid lauritsapäev, rukkimaarjapäev ja pärtlipäev. Üldiselt püüti rukkikülviga jõuda lõpule augustis. Rukis külvati kesale, mida hakati harima pärast kevadiste külvitööde lõppu. Kesale veeti sõnnik, mis künti mulda. See töö püüti ära teha enne jaanipäeva, sest pärast jaanipäeva algas heinaaeg. Juuli lõpus või augusti alguses künti kesa teist korda ja äestati. Kui rukis külvati alemaale, oli see aeg sobivaim alepõletamiseks. Suvivili külvati küllaltki hilja ja seda mitmel põhjusel: Kuna sügisel püüti loomi karjatada põllul võimalikult kaua, jäi põllu kündmine kevadeks.
etendust mingi promoürituse korraldanud. Publik oli nii üles köetud, et tervitasid praktiliselt iga repliiki aplausiga; kui üks tegelane suskas sisse mingi päevakajalise nalja ("ta ütles, et kui elektri hind veel tõuseb, siis ta ei tulegi koju"), siis saal lausa hullus. Vanemuise "Lõbus lesk" oli mul siis üldse esimene operett elavas ettekandes näha ja kuulda. Ja kui hästi läheb siis ei jää esimene ilma teiseta ja teine kolmandata... Kaunid viini operetiviisid koos kevadiste armukõdinatega Pariisist on piisav põhjus veeta üks rõõmus õhtu Vanemuises. Maailma operetiloomingu säravamaid teoseid, Franz Lehri "Lõbus lesk" pakub lugu armastusest ja rahast 20. sajandi alguse Pariisist. Pariis on mulle alati kuidagi hingelähedane olnud aga ise pole sinnamaale veel jõudnud. Nii ma siis nopingi Paariisi killukesi igalt poolt, kus neid vähegi näen. Lavalt õhkus saali tõelist operetihõngu, heas mõttes vanamoodsat, viidatud siiski Isamaale
väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi ja rohunepp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad Euroopas järjest haruldasemaks jäävad rukkiräägud ja klõbistavad ohustatud rohunepid. Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud, teiste seas ka väike ja laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn ning laulavad väike- kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk. Kaitsealal on kohatud 44 liiki imetajaid. Soomaa rahvuspargi mitmekesised maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele imetajaliikidele
või aia jäljendav lüpsmine sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat piima. Põllutööde alustamine toimus sümboolselt, peamine oli viia põllule esimene sõnnikukoorem, künda esimene vagu, vaadata üle oras. Kui seda polnud muidugi juba mõnel varasemal pühal tehtud. Valmistati ette kapsamaa. Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud. Linnulaastude toomine Jüripäeval on mõnel pool toodud sülega laaste tuppa, et leida suvel palju linnupesi. See komme on rohkem seotud muude kevadiste pühadega, näiteks maarjapäevaga. Haiguste ennetamine Kukerpalli laskmine välistab seljavalu. Varahommikune näopesemine tagab kena väljanägemise. Nägu soovitati pesta konnakudu, kasemahla, allikavee, lume või muuga, siis ei tule tedretähne ega vistrikke ja päike ei hakka liiga palju peale. Uskumusi Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust.
mündid. Mäe loodejalamil asub Tammetsõõr umbes 200 aasta vanustest tammedest ring läbimõõduga umbes 13 meetrit. Vaid kõige vanemad inimesed mäletavad, et vanasti ei lubatud tammede alla loomi lasta, sealt võivad luudkondid välja tulla. Tsõõri lääneküljel olevat puudevahet on nimetatud väravaks. Ka idaküljel on väravat meenutav laiem puudevahe, mis on küll kitsam lääneväravast. Päike tõuseb idavärava keskelt kevadiste külvitööde algul jüripäeval ja rukkikülvi eel augustis. Tammetsõõri naabruses, Ilmamäe kirdejalamil on Tõivaperä soo. See kohanimi viitab otseselt ohvripaigale sõna tõiv tähendab LõunaEesti keeles tõotusohvrit. Tõotuskohtadeks nimetati ohvripaiku ka Kraasna maarahva seas, kes elasid Pihkvamaal muudest eestlastest isoleerituna alates 16. sajandi teisest poolest. Tammetsõõri ümber on madal vall, mis on võib olla jäänud tammesid ümbritsenud madalast tarast
Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased, ka vaimulikud, keda kätte saadi. 10000 karvast kogunesid 4 kuninga juhtimisel Tallinna alla, et liituda peatselt saabuma pidavate Turu ja Viiburi foogtide väesalkadega Rootsist-Soomest. Ordumeister kutsus nad Paidesse läbirääkimistele. Kõik 4 kunni ja nende saatjaskond killiti ära. 14. mail toimus otsustav lahing, mis muutus verepulmaks, tapeti 3000 eestlast. Ka Saaremaal puhkes ülestõus, nad
Seejärel paigaldati nurkade avade ette PVC-kile, mille sisse lõigati 110 mm suurune avaus, selle ette asetati õhu kiiruse mõõtmiseks anemomeeter. Seejärel tekitati hoonesse alarõhk 50 Pa ja mõõdeti iga nurga ava läbiv õhu liikumise kiirus. Katse mõõtmiseks kasutati anemo-ja manomeetrit. Katsemaja õhupidavust mõõdeti uuringu käigu kokku seitsmel korral. Keskmine õhulekkearv ja – vahetuvus olid katseperioodi jooksul kerges langustrendis kuni viimaste kevadiste mõõtmisteni. Algne paranemine võis olla tingitud asjaolust, et katuse raskus surus palke omavahel tugevamalt kokku. Viimase kahe mõõtmise ajaks oli lumi katuselt ära sulanud, tänu sellele avaldus seintele väiksem raskus ning hoone õhutihedus langes. Samuti mõjutab õhutihedust seinapalkide sorbeerumine ajas ja sellest tingitud mahuline muutus. Katsemajas sees toimus kuni viimase kevadise mõõtmiseni palkide kuivamine, väljas aga oli palkide
Atra vedasid põhiliselt härjad, mõnel pool ka hobused. Külvati käsitsi. See oli vastutusrikas töö ja tavaliselt tegi seda peremees ise. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadtööde hulka kuulus ka sõnnikuvedu laudast põllule, mis siis hiljem üles künti. Talutööde tegemisel jälgiti alati tähelepanelikult loodusmärke ja rahvakalendrit. Nii oli 1. aprillil kaejalaskepäev, mis karjatamise perioodi algust tähistas. Künnipäev oli l4. aprillil ja tähistas kevadiste künnitööde algust. Jaanipäev 24.juunil oli aeg kus kõik põllutööd pidid olema lõpetatud ja algas heinategu. Sügistööd algasid rukkilõikusega. Rukist lõigati sirbiga, et ükski kõrs kaduma ei läheks. See oli austus leivale. Teisi vilju lõigati vikatiga. Vili seoti vihkudesse. Algul olid vihud põllul ja siis viidi rehetuppa kuivama. Algas rehepeks, mis oli väga raske aegaviitev töö. Reht peksti eriliste puust kootidega, millega viljaterad vihkudest välja peksti
ng Argentiina 19,68 Iran 18,10 'Aljoshenkin'* ('Aljosha') vajab talvekatet Marjad ovaalsed, ebaühtlase suurusega, kõhrja sisuga. Lehed 5 hõlmaga, alt hõrekarvased. Vars paljas. Väärtused Suured ilusad vilikonnadväärtuslikud marjadB ja C tsoonis ka avamaal Puudused kevadiste öökülmade ohtvastuvõtlik jahukastele 'Adalmiina' ('ES 6-16-30', 'Aldemina') kasvuhoones talvekindel Marjad õrna, kergesti puruneva kestaga. Vilikond hõre. Lehed Jäigad, kortsulised, alt viltkarvased. Väärtused Vastupidav haigustelemarjad arenevad kiirestimarjad säiluvad pikka aega Puudused Marjad purunevad kergestisaak tagasihoidlik 'Jokke' ('PRK 13-32') kasvuhoones talvekindel
Mullaprotsessid saavad toimuda vaid mulla ülessulavas osas. Muld on pidevalt liigniiske. Mullateke on aeglane.(sest protsessid sõltuvad mullaõhust ja temp) Kuni 10 cm. Toimub gleistumine ja turvastumine. Tundra glei- või turvastunud gleimullad. AT CG Okasmetsade mullad Jahe kliima, läbiuhteline veereziim. Niiskus ja temp on vahelduv. Mullad on sageli graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev sügised vihmasajud ja kevadiste uhutakse aluselised katioonid mullast välja. (Ca, Mg, K) Seal saavad hakkama vaid okaspuud.Vähe toitained, okkavarisega tuleb toitaineid juurde, see ei lagune kiiresti, paks kõduhorisont. Happelised mullad, mis ei sobi elusorganismidele. Leetumine. Leetmullad Lehtmetsad Levivad seal, kus on pehmemad talved. Ei toimu paksu kõdukihi toimet, sest soojem, niiskem kliima kiirem lagunemine. Lehevaris sisaldab rohkem toitaineid. Tekib korralik
Vallatleda söögi juures ei tohtinud, lapsedki teadsid, et toit oli tulnud lauale raske töö läbi. 5.Talupere tööd. Töid jagus talus aasta ringi. Tööde alustamise ja lõpetamise aega aitasid peale loodusmärkide kindlaks määrata rahvakalendri tähtpäevad. Igaga neist olid seotud kindlad kombed. Suuremateks tähtpäevadeks olid jüripäev, 23. aprill, kui aeti välja kari ja algasid kevadised põllutööd, jaanipäev, 24. juuni, mis tähistas kevadiste tööde lõppu ja heinaaja algust, mihklipäev, 29. september, kui saak pidi olema salves ja naised tubaste tegemiste juures, ning jõulud - mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood. Kuigi suvine töökoormus oli tunduvalt suurem, jätkus tegemist talvekski. Naised ketrasid lõnga ja kudusid valmis kangad, mehed käisid metsast palke vedamas ja tegid puutööd. Vanas eesti taluperes valmistati pea kõik vajaminev ise: riided, toidunõud, mööbel, tööriistad. Et asi
ristiusu ainus tõeline alus reformatsioon loob eelduse hariduse arenguks- igaüks pidi ise Piiblit lugema Kloostrid Kloostrid nõudsid talupoegadelt makse Kloostrid õpetasid talupoegadele uusi põlluharimisviise, käsitööd, 4. Jüriöö ülestõus : 1343 - 1345 Taani ei suutnud ohjeldada oma vasalle ja tahtis Harju-Viru maha müüa. Vasallid kartsid omaniku muutust. Eestlased soovivad vabadust. Ülestõusu alguseks valisid eestlased Jüriöö, sest, 23 aprill tähistas kevadiste põllutööde algust, loomad aeti karjamaale ja sel öösel süüdati lõkked ja tehti kära, et hoida kiskjad karjast eemal. Sakslased ei taibanud, mis toimus. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslased, siis mindi Tallinna piirama, mis jäigi vallutamata. Eestlased kutsusid appi Turu foogti ja rootslased Sakslased kutsusid appi Liivi ordu, kes kutsusid eestlaste esindajad 4. mai 1343 Paide ordulinnusesse läbirääkimistele
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
Et niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul vahelduvad, siis arenevad sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügiseste vihmasadude ja eriti kevadiste sulamisvete mõjul uhutakse toitained mullast välja. Külmas kliimas kohastunud vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikeste toitainete hulgaga, aga samas tagastavad okkavarisega mulda ka väiksema koguse toiteelemente.
kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaz ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline. Eestit soovisid Harju-Vir vasallid, Liivi-ordu ja ma põlisrahvas. Pölisrahvas tahtis, et maad et võõrandataks. Ülestõusu algus 23.aprill, kui tehti lõket kevadiste tööde alguseks . Peale rünnatud pölisrahvas väga tapatööd ei teinud , aga siiski oli tapmist ning kes pääses saklastest jooksvat paljalalju paidesse ja tallinnasse. Esimesena vallutati Padise kloosert, mis pöletati maha ja tapeti 28 munka. Kogu harju (va Tallinn) oli vallutatud tagasi. Siis eestlased koondusid. Valiti grupijuht ''kuningas'', sõjapealik (4). 10 000 meest liikusid tallinna poole laagirsse. Linnavallutamine oli põhimõtteline ja strateegiline küsimus.
Referaat HARILIKU KUUSE KOHTA Karl Tälli 10. klass 2010 SISUKORD: Kuusest 1 Hariliku kuuse iseloomustus 2 Levik ja kasvukohad 4 Paljunemine 5 Kasutamine 6 Huvitavat kuuse kohta 7 Kasutatud kirjandus 8 KUUSEST Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestik...
kiirusega. Eesti Panga aruandest ( juuli 2009, 9-10) selgub, et kui aastatel 2002-2007 oli Eesti valitussektori eelarve olulises ülejäägis ( ulatudes keskmiselt 2-3 protsendini) ja tänu sellele on ka meie riigivõlg Euroopa Liidu ( EL) väikseim ( hetkel alla 4% SKPst ), siis alates aastast 2008 on olukord drastiliselt muutunud on tekkinud eelarve puudujääk. Kui eelmine aasta oli see veel 3%, siis see aasta ähvardab Eesti Panga kevadiste majandusprognooside arvutuste järgi moodustada puudujääk koguni kuni 4% SKPst. Mis on seda mõjutanud? Miks on 1 Plaan on kokku pandud erinevate oma ala spetsialistide poolt. Maastrichti rahanduse kriteerium, mis oli üks tugevamaid positsioone euroga liitumisel, järsku muutunud Eesti kirstunaelaks? Süüdlast peab otsima üleilmses finantskriisis ja majanduslanguses, mis on põhjustanud kiire eelarvetulude kahanemise, mis omakorda ongi põhjustanud eelarve puudujäägi
6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad. Samuti jõhvikas, sookail, kanarbik, sookask, vaevakask, pilliroog, angervaks, ubaleht, soovõhk, lääne-mõõkrohi ja erinevad tarnaliigid, millel on väga oluline osa turbalasundi moodustamisel
Hiiumaal, Muhu saarel jne. Lammimullad Ehk alluviaalmullad, siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld. Ehituse ja koostise järgi jagatakse lammimullad teralisteks, kihilisteks ja mudajateks, veereziimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi- madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). Lammimuldade viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu. Lammimullad paiknevad muidugi kevadiste üleujutustega jõgede ääres, palju lammimuldi on Musta jõe ääres. Lammimuld Rannamullad Nõrgalt sooldunud mullad merevee üleujutuspiirkondades madalatel mererandadel. Üleujutustest kihitatud profiil on sarnane lammimuldade profiiliga. Eristatakse glei- ja turvastunud rannamuldi ning sooldunud ranna-madalsoomuldi. Soolalembeste taimedega rannamullad on kasutatavad karjamaadena. Rannamuldi esineb madalatel mererandadel nagu näiteks Pärnu linna äärsed rannad
risk on suurem. Kindlasti ei tohi unustada, et tuleb mõõta happesust ja hapnikusisaldust vees. Happeline vesi (mida meil eestis esineb õnneks vähe) on vähkidele kahjulik. Happelise vee korral kasutatakse lupjamist ja ka vee läbilaskmist liivafiltrist, mis normaliseerib pH. Lisaks pH mõõtmisele, on tarvidus teada veel Al, Fe, Ca sisaldust vees. Vesi (pinnavesi) on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Lupjamine on vajalik kui pH on alla 6 ja kaltsiumisisaldus vees on alla 5 mg/l. Sissevooluvee lupjamist soovitatakse teha lupjamiskaevu abil. Lupja saab osta otse lubjatehastest või poest kotikaubana. Üldiselt on Eestis madala pH-ga vaid rabaveed. Vee aereerimine on vajalik kui sissevoolu vees on hapnikusisaldus liiga madal või vett soojendatakse ja seepärast vabanevad lahustunud gaasid. Hõlpsaim võimalus vee
Nõo Põhikool REFERAAT Haug ja haugitoidud Annika Adder 8b 07.03.07 Haugide bioloogiast. Harilik haug kuulub lõheliste seltsi sugukonda hauglased. Seda sugukonda iseloomustab suur, tugevasti väljavenitatud, vertikaalsuunas lapiku ninamikuga pea. Hambad on paljudel suuõõne luudel: ees-ülalõualuudel, sahkluul, suulaeluudel, alalõual ja isegi keelel. Kidekiled ei ole omavahel ega lõpustevahelise ahikuga kokku kasvanud. Soomused on väikesed neid on küljejoones vähemalt sada. Sugukonnas on ainult üks perekond haugid 5 liigiga. Lisaks harilikule haugile kuulub sinna ka amuuri haug, maskinong, must haug ja ameerika haug. Hariliku haugi keha on suhteliselt pikk ja läbilõikes ümara kujuga. Kõhuuimed asetsevad kõhu keskel, ainus seljauim on tahapoole nihkunud, paiknedes pärakuuime kohal. Pea on tugevasti väl...
eest, et isased kalad muutuvad «naiselikumaks». Üks reaalne näide on selle koha kui Jägla jõgi reostus eelmisel asta kemikaalidega ning suri hulgaliselt kalu ning taimi Veereostuse mõju taimedele Hapestumine on üks suuremaid keskkonnaprobleeme. Selle tagajärjel hukkub kuni 20% veetaimestikust ning kalastikust. Taimed hukkuvad ka igasuguse saaste vette sattumisel nagu näiteks kevadiste suurvetega põllumaadel, kuhu on väetist kuhjatud tonnidega või kalameeste poolt, kes kalal olles loobivad prügi ning rämpsu vette, prügikasti või selleks ettenähtud kohta panemiseks. . Veereostuse allikad, põhjused Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad
3-4. Sangaste ja Taagepera loss kaunid lossid 19saj lõpust 20nda algusest. Mõlemad tegutsevad majutusasutuse, pidude ja ürituste korraldamisega. Ilusad pargid. Sangaste lossi juures ka matkarada ja orienteerumismängud. Taagepera loss arendab jahiturismi. 5. Barclay de Tolly mauoleum vürtsi ja tema abikaasa balsameeritud surnukehad, Napoleoni vastastes sõdades Vene väejuht. Viljandi maakond 1. Soomaa RP soode ja metsade kaitseks. Eelkõige populaarne kevadiste suurvete ajal. Kuna need on regulaarsed siis kutsutakse seal seda viiendaks aastaajaks. EDEN. 2. Olustvere mõisakompleks mõisamajas tegutseb TIK, võimalus tellida ekskursioone, teha üritusi ja toitlustus, käsitöökojad, ratsutamine. Park on liigirikas ingliste stiilis. Muuseumituba topistega. Olusteveres tegutseb Teenindus- ja Maamajanduskool. 3. Halliste - kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praegune kivikirik on mitmeid kordi
Väetamisega tuleb turbaaias olla ettevaatlik - parem vähem kui rohkem. Kuid rododendroni-, erika- ja kanarbiku sordid vajavad rikkalikuks õitsemiseks väetamist. Väetame neid müügil oleva spetsiaalse rododendronite väetisega. Marjapõõsaid väetame saaki suurendavate väetistega. Väetada võiks kolm korda mai, juuni ja juuli alguses. Hooldus ! Turbapätsid peavad olema alati niisked,peenar ei tohi kunagi ära kuivada. Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste päikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda eerikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. Taimed :
Veidi magusamaks muutuvad nad peale esimesi sügisesi öökülmi. Ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi kevadel mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õisi tolmeldamas. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast saab mitmeid tööriistu ja kauni punaka läikega mööblit. Sageli võib teda kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud tavaliselt veel erkpunane leherüü. Kuid õunaaedade läheduses ei ole ta soovitud puu, sest pihlaka kahjurid ühtivad õunapuu omadega. See viimane on seetõttu, et pihlakas ja õunapuu on lähedad sugulased. Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult ka paljudele lindudele on nad sügiseti asendamatuks toiduks
SOOKURG Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti. Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata. Kui is...
Turbaaia hooldus ei ole raske, aga turba ost ja kohalevedu on kulukas. Mida vajame turbaaia ehitamiseks? · turbapätse · freesturvast · suuremaid maakive · graniitkillustikku · liiva · lehekomposti · hapulembeseid taimi · turbapätside lõikamiseks vukssaagi · turbapätside kinnitamiseks grilltikke · turbapätside leotamiseks veevanne HOOLDAMINE: Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste äikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda erikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära.
Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. 7 Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal. Kevadiste vihmade ajal saab ta kätte toitained. Nende jõul kasvatab ta õied ja annab seemned ning seda kõike ühe kevade jooksul. Kuuma suve saabudes taim kuivab. Ka juured ei jää niiskeks. Need kuivavad isegi nii, et võivad kergesti murduda. Järgmise aasta kevadel kasvatab ta uued pealsed liiva mattunud juurte jõul. 8 Saksauul Saksauul on väga eriline puu. Teda on peaaegu, et võimatu raiuda või isegi saagida
Kile alla pannakse 5cm liiva, peale asetatakse kile, et kile serva peita kallatakse tiigi äärde kileserva peale tsementi ja peale asetatakse plaadid. 1.Plaadit 2.Tsement 3.kile 4.Liiv 9 Ilupuude ja põõsaste istutamine Kevadel õitsevaid põõsaid tuleks istutada sügisel ja sügisel õitsevaid kevadel. Kevadiste istutustöödega võib alustada siis, kui muld on soenenud. Istutamiseks parim aeg on septembri keskpaik - oktoober. Parim istutusaeg on pilves ilmaga. Enne taime istutamist tuleb istutusauku kallata vett. Põõsa kohta tuleb arvestada 10-20l ja puu jaoks 20-40l vett. Kuni kindla juurdumiseni tuleb kuival perioodil taimi kasta 2korda nädalas. Istutatud puud toestatakse, et tuul neid ümber ei lükkaks. Tugi pannakse tuulepoolsele küljele tugevalt maa
Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja- Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Pikimad jõed: Severn 390 kilomeetrit ja Thames 338 kilomeetrit. 21. Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Jõgede peamiseks toiteallikaks on sademed, kuna Suurbritannia asub merelises kliimas, on seal sademete hulk suur. 22. Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast? Jõgede veetaseme kõikumine on arvetsatavalt suur, sest kevadiste tulvavete ajal ujutab üks suurematest jõgedest Severn pidevalt üle, ka Thamesi jõe veetase küündib väga kõrgele. Suvepoole aga langeb tase taas normaase piirini. Sügisel, kus sajab rohkem võrreldes teiste aastaaegadega on taas ohus Suurte jõgede äärealad. 23. Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi? Üleujutusi võib tekkida jõgedel Thames ja Severn, sest need on pikad ja väga veerohked jõed. 24. Nimeta selle riigi suuremaid järvi.
Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 35–40-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Magus- kirsipuu Prunus avium Magus kirsipuu on kiirekasvuline, koonilise võraga ja enamasti sirge tüvega puu. Looduslikus levilas on ta üks esimesi õitsejaid, jäädes silma massiliselt esinevate valgete õitega. Puu saab täiskasvanuks 60–80 aasta vanuselt ja on seejuures keskmiselt 20–25 m kõrgune. Tüve läbimõõt on seejuures 50–70 cm
Palju on kasutatud haavalaaste ka pakkematerjaliks kergesti purunevate esemete (klaasnõud, portselan) transportimisel. Vanad rahvapärased suusad (Põhja-Eestis suksed) valmistati enamasti haavatüvest lõhestatud laudadest. Suuskadel liikusid peamiselt metsavahid ja jahimehed sügava lume aegu. Kuid haavast tehti veel teine, olulisem liiklusvahend: haavatüvest õõnestatud paat ehk haabjas. See on soome- ugri traditsiooniline ühepuulootsik, mis Eestis on levinud ulatuslike kevadiste üleujutuste piirkondades Kasari jõel, Pärnu jõgikonnas ja Emajõe Suursoos. Soomaal on veel praegugi mehi, kes haavatüvest paadi raiumise kunsti õpetavad. Noored haavad kõlbasid katusesarikateks ja -lattideks, neist sai ka mõne hea kerge reha- või hanguvarre. Haava ümarpalke on edukalt kasutatud ehitisteks, eriti Venemaa sellistes piirkondades, kus okaspuid vähe. Haavapalkidest hooned on püsinud 100–150 aastat. Näiteks metsavahimaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
