EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J
Virtsu Kool Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 Uurimistöö Autor: Õnnela Lilleoja IX klass Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3. Luule 1.3.1. Luuleuuendused: 1.4. Proosa 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodu...
inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks jne. Väike osa CO2 saastatusest on põhjustatud tööle mineku sõitudest. Uuritavateks olid ühe Šveitsi reisibüroo 218 klienti. Uurimismeetodiks oli klientide küsitlemine telefoni teel, mille käigus pidid nad vastama küsimustele. Küsitlus tulemusi analüüsiti ja toodi välja statistiliselt arvuliste näitajatena. Reisibüroo andmetel tehakse enamik Euroopasiseseid reise teistesse suurematesse linnadesse just kevade (aprill, mai) ja sügisel (septembrist detsembrini) aastal 1995, kes reisisid Bernist soovitud sihtkohta. Sellest tulenevalt valiti just need kliendid, kes olid eelneval aastal selles ajavahemikus reisinud ning kelle transpordi vahendiks oli rong või lennuk. Selle perioodi jooksul oli reisinud 278 inimest aga neist 218 klienti saadi kätte ja küsitleti. 218 küsitletust 20% käisid oma viimasel reisil autoga, kuna nad ei valinud reisimiseks ühistransporti langesid nad analüüsist välja
Lendoravad talvel Lendoravad ei maga talveund. Võib küll juhtuda, et päris külmade ilmade ajal ei tule nad mõni päev pesast välja. Veebruaris ajavad nad oma tavalisi lendorava asju, tegelevad põhiliselt kõhumuredega. Talvisel ajal söövad nad lehtpuude pungi ja noortemate võsade koort. Kui suur nälg kätte tuleb, siis võtavad ka käbi närida...Aga üldiselt see nende maiusroog ei ole, vastukaaluks oravale, kes hea meelega käbide kallal näkitseb. Mida rohkem kevade poole, seda rohkem läheb lendorav üle urvatoidule. Kui pungad puhkevad, siis läheb lehtede söömiseks talvel 7 Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat.
HEAOLUÜHISKOND 1. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, mille enamik inimesi tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt, (traditsioonilise Euroopa hukk). a. PLUSSID a.i. Sotsiaalse turvatunde kasv a.ii. Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine a.iii. Töövaba aja suurenemine a.iv. Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv a.v. Sotsiaalse õigluse idee a.vi. Isiklik sõiduauto ja maja äärelinnas nn ideaal (TUNNUS) b. MIINUSED b.i. Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks b.ii. Massikultuuri tähtsuse tõus suunatuna nn keskmisele inimesele b.iii. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus b.iv. Traditsiooniliste väärtuste kadumine b.v. Minakeskne ühiskond b.vi. Mässumeelsuse kasv b.vii. Põlvkondade konflikt b.vii...
Pühakute ümber on ju kuldne oreool. Keskajast alates on Euroopas tähistanud ka reetlikkust ja äraandmist. Hiinas seostub kollane meheliku algega ja päikesega. Chingi dünastia ajal tohtis kollaseid rõivaid kanda vaid keiser. PRUUN sümboliseerib mulda ja sügist. Mullavärviline pruun tähistab ka alandlikkust ja alandust, keskajal oli pruun leinavärv. Mitmed kristlikud munga või nunnaordud riietasid ennast maailmast tagasitõmbumise märgiks pruuni. ROHELINE on elu, kevade ja nooruse värv, sümboliseerib lootust ja rõõmu. Islamis on roheline püha värv, kristluses sümboliseerib Püha Kolmainust. Tänapäeval tähistab ka muret keskkonna pärast. Roheline tuli tähendab rahvusvaheliselt , et tee on vaba. Koos kollase ja punasega võeti roheline märgutuli kasutusele kõigepealt raudteel, hiljem ka tänavatel ja teedel. Taimedele annab rohelise värvi klorofüll. Ka Vegetarian Society e. V märk on taimetoitlaste toidukaupade märkimiseks.
Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine. Maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin, vein, mahl), punased marjad. Ülepannikoogid. Karask. Ida- ja Kagu-Eestis kuivatatud kala ja haug. Jüripäev 23.aprill Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud välistatud ja neist peljati otsest kahju. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada. Kõik
NAKKUSHAIGUSED Nakkushaigused Hingamisteede haigused Allergilised haigused Diabeet rahhit NAHK Imiku naha põhikihid marrasknahk pärisnahk nahaalune rasvkude NAHK Nahk on õrn ja elastne Kergesti vigastatav Kaitsefunktsioon nõrk Rasvkoe areng intensiivistub puberteedieas Miks tekib lapsel kergesti naha vigastamisel bakteriaalne infekts? Madal kaitsevõime nahal Marrasknahk õhuke Kergesti vigastatv NB! vastsündinul kõige sagedamini infektsiooni sissepääsuteeks on nabahaav Vastsündinu kongenitaalsed infektsioonid Viirusinfektsioonid HIV Punetised CMV Herpesviirus Tuulerõuged B-hepatiit Bakteriaalsed inf.(süüfilis) Allergiline diatees Allergia -on immunoloogiliste mehhanismide poolt ...
sagedaste suladega ja püsivat lumikatet ei teki. · Kui läänevool nõrgeneb ja tuuled puhuvad maismaa kohalt - põhjast, idast või isegi lõunast, kujuneb meil külmem talveilm ja moodustub püsiv lumikate. · Seega määrab meie talveilma suuresti läänevoolu intensiivsus. · Viimastel aastakümnetel on aasta keskmine õhutemperatuur Eestis tõusnud, mis on kooskõlas globaalse kliimamuutusega. · Kliima soojenemine on toimunud talve ja kevade arvelt. · Talvede soojenemine on tingitud läänevoolu tugevnemisest ja suurema hulga atlantilise õhu jõudmisest meie piirkonda. El Nino · El Nino kujutab endast kõrvalekallet ookeani ja Atmosfääri tsirkulatsioonisüsteemi tavapärasest funktsioneerimisest. · Tekkides Vaikse ookeani troopilistel laiustel, põhjustab El Nino tõsiseid ilmastiku kõrvalekaldumisi kogu maakeral. · El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikkult sooja merevee
abil muistset vabadust, süüdistab ristirüütleid sünge orjaöö päälesurumises, vastandab sellele koiduvalguse, vabaduse. Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Viimases luuletuses ,,Enne surma - Eestimaale!" kutsus Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. Loodusluule on romantilisem, ülistab isamaa ilu kevade säras, loodushäälte võlus, õite ilus, on ka kargema tunnetusega luulet sügisest, igatsusest. Loodusluules mitte ainult kaunis looduspilt, vaid armastus kodumaa, selle looduse ja ilu vastu. Mõtteluule paremad näited ,,Jutt", ,,Üürikene" armastuslaulude lähteks on olnud looduspildid. Tähtsaim ,,Emasüda", ,,Minu armsa taadile" Koidula luules ka Soome silla motiiv. Proosaloomingu ~ 80 teost on enamjaolt isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud
,,Hrustsovi sulaks" nimetatud perioodil (1950. aastate II pool kuni 1960. aastate I pool ) algas ühiskonnaelu stabiliseerumine. NSV Liidus lõppes laiaulatuslik riiklik vägivallapoliitika; majanduselu edenemine tõi kaasa elatustaseme tõusu ja inimeste elujärje paranemise. Samal ajal sai aina selgemaks, et NSV Liit ei ole valmis lõdvendama kontrolli oma mõjualade üle Ida-Euroopas, mida tõestasid Ungari ülestõusu (1956) ning Praha kevade (1968) lämmatamine. Hrustsovi ,,sula" ajal alanud kohandumine reziimiga ei tähendanud selle kriitika omaksvõtmist. Selle tõestuseks sai 1980. aastate teisel poolel vallandunud massiline vabadusliikumine, mis tipnes omariikluse taastamisega 1991. aastal. Pool sajandit NSV Liidu koossesisus tähendas Eestile majanduslikku, kultuurilist jm isoleeritust läänemaailmast, mis vastupidiselt kommunistikule retoorikale tõi kaasa ühiskonna mahajäämuse. Nõukogulik võimustruktuur
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusik...
07.10 04.08.10 Roger Zelazny Teemärgid 2008 E/All01 07.02.10 25.02.10 Artur Alliksaar Olematus võiks ju ka ole 1968 E/All01 05.06.10 23.06.10 Artur Alliksaar Olematus võiks ju ka ole 1968 E/All02 17.12.10 03.01.11 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv02 03.06.10 23.06.10 Andrus Kivirähk Mees, kes teadis ussisõn 2007 E/Lut01 06.02.10 25.02.10 Oskar Luts Kevade 1986 Ingl/Pra06 13.01.10 30.01.10 Terry Pratchett Koletislik rügement 2008 Pr/Bal01 26.11.10 17.12.10 Honoré de Balzac Inimlik komöödia 1958 Pr/Hug01 17.12.10 13.01.11 Victor Hugo Hüljatud 1980 Am/Zel03 14.04.10 30.04.10 Roger Zelazny Amberi veri 2010 Am/Zel03 23.07.10 04.08.10 Roger Zelazny Amberi veri 2010 E/Hab01 05.10
1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis Eestis tähistatakse 14. märtsil emakeelepäeva. 1994. aastal tegi pensionil viibiv Ida- Virumaa Sonda õpetaja Meinhard Laks ettepaneku tähistada luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval emakeelepäeva. 1999. aastal kuulutatigi emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mil heisatakse sinimustvalge lipp. (A. Sihvart, lk 21). 25. märtsil tähistatakse paastumaarjapäeva (ka maarjapäev). Seda peetakse kevade olulisimaks naistepühaks, sel päeval pühitseti ka Mari ja Maria nimepäeva. Nimepäeva pühitsemine oli mõneti tuntud saartel, hoopis tundmata Kirde- ja Kagu-Eestis. Maarjapäev tähistas naiste kevadtalviste käsitööde lõpetamist. Maarjapäeval näitas loodus juba mõningaid tähtsaid märke kevade tulekust: karu astus koopast välja, saabusid esimesed rändlinnud, jää ei kandnud enam ja lõpetama pidi hülgepüügi. Kehtima hakkas varase tõusmise nõue. Tuli
soovitud polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil võisid pahased kadrid maja ukse ette tassida puuvirna, kivihunniku, viia vankri või adra katusele, toppida korstna kinni, lasta loomad laudast välja jne. Ilmaended Ilmaennete poolest on kadripäev mardipäeva analoog, erinevus on ennete populaarsuses. Tähepildist (Linnutee, Sõel, Suur Vanker) lähtuvad ilma ja saagiended on osalt kirjandusemõjulised. Eeloleva kevade ilma ja saagi ettearvamine on mardipäevaga võrreldes juhuslik. Töökeelud Peale keelu kadripäeval lambaid niita, on see olnud keelatud LõunaEestis mardi ja kadripäeva vahel, muidu "sant viib villa ära". 17. sajandil on lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha, loomi on imiteeritud hüplemisega. Toidud Tangupuder, mida viiakse üksteisele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned või oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterj...
L. Breznev 1964-1982 K. Vaino 1978-1988 Kossõgini majandusreform, nomenklatuur, Venestuse algus, kakskeelsus, stagnatsioon, naftadollarid, majanduslikud noorsoorahutused, ,,neljakümne kiri", suurprojektid, varimajandus, gerontokraatia, dissidentlus, majanduslik ummik, sotsiaalsete dissidentlus, kriis probleemide kuhjumine, 1987 Välispoliitika: Praha kevade mahasurumine fosforiidikampaania, MRP-AEG, Hirvepargi Breznevi doktriini kehtestamine, miiting, Muinsuskaitseseltsi loomine, pingelõdvendus, visiidid välisriikidesse, Helsingi loominguliste liitude ühispleenum, Rahvarinde tippkohtumine, Afganistani sõja algus loomine, ööalulupeod J. Andropov 1982-1984 Reformide vajaduse mõistmine, töödistsipliini jälgimise kampaania, võitlus korruptsiooniga, uus külma sõja laine
kasvualal võib olla kuni -60 kraadi, maksimum kasvutemperatuur on 40 kraadi ja isegi rohkem, harilik mänd võib kasvada 45-50 meetri kõrguseks, tüve paksus võib olla kuni 1,5 meetrit diameetris, noorel puul on tüvi kollakas, vanal puul pruun. Harilik mänd tolmleb juuni algul. Käbid on algul 1cm läbimõõduga ja punased käbide kasvamine, ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. Seemnete varisemine algab tavaliselt varakevadel ja kesta kevade lõpuni. Hariliku männi eluiga ulatud 500 eluaastani. Raieküpseks saab mänd 90-110 aastaga. Viljakamal pinnal kiiremini, kuid viljakal pinnal ei pruugi mänd raieküpseks saada, kuna enne võivad haigused männi tappa. Hariliku männi ehk Pinus sylvestris levikuala: Männi mehhaanilised omadused: Puidu mehaanilise omaduse määravad tema vastupidamisvõime väliste jõudude ehk koormuste mõjul. Välisjõud võivad olla staatilised, dünaamilised, vibratsioon ja pikaajaliselt
6. Nimetage 1968. aasta Tsehhoslovakkia ja 1980. aasta Poola ülestõusu põhjused. 1968. aastal tabas sotsialismileeri uus kriis. Tsehhoslovakkia Kommunistlik Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma 1. sekretäri A. Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas A. Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki maade juhtides suurt ärevust. Praha kevade reformid tundusid Nõukogude juhtkonnale ohtlikud. NSV Liit ja tema liitlased Varssavi paktist viisid Tsehhoslovakkiasse oma väed, tagandasid mässulise Tsehhoslovakkia kommunistliku partei juhtkonna ning lõpetasid katsed reformida sotsalismileeri. 1980. aastal algasid massilised tööliste streigid Poolas. Sest sealne totalitaarse süsteemiga maa oli lääneriikidest tunduvalt maha jäänud nii tööstuse, transpodi ja sidevahendite
Loodus-vaenuliku tootmise tagajärjel hakkas halvenema Baltikumi ökoloogiline olukord. Põllumajandus arenes küll edasi, kuid üle 50% toodangust veeti välja NSV Liidu teistesse piirkondadesse. Elanike varustamisel esmatarbekaupadega tekkisid järjest suuremad häired, vahe Baltimaade ja arenenud maailma elatustaseme vahel süvenes. Kultuurielus pääses stagnatsioon võidule 1960. aastate lõpul, mil vahepealsele vabadusele tehti lõpp. Teatavaks pöördepunktiks oli siin Praha kevade mahasurumine, mis näitas nõukogude ühiskonda seestpoolt uuendada üritanud noorema põlvkonna kommunistidele või komsomoli liikmetele, et n-ö inimnäolist sotsialismi taotleda ei maksa. Uuesti tugevnes tsensuur ning kontroll iga mõtteavalduse üle. See sundis mitmeid loojaid kas vaikima või NSV Liidust lahkuma ning loometeed vabas maailmas jätkama. Vastupanuliikumine Stagnatsiooni algus tekitas inimestes rahulolematust. Vahepeal peaaegu vaibunud vastupanuliikumine elavnes
Tema kirjeldused ei ole täpsed N. ,,Kevad", ,,Tartu valgel ööl", ,,Öö valge on õnn..." Luuletused Nii vaikseks kõik on jäänud Ei ükski neist armasta mind. Nii vaikseks kõikm on jäänud Kõik laulud kõik ära on läinud, Su ümber ja su sees. Kõik endised helinad teel- Mis oli, see on läinud, Mul kahju neist kevade käigul, Mis tuleb, on alles ees. Kui hõiskavad ööbikud veel. Päev pole, öö ei ole, Mul kahju neist lillede vilus, Silm nagu seletaks, Kui metsaga vallatab tuul Kui kuskil mäe nõlval Ning sinise laiuse ilus Sa üksi seisataks Käib pilvede kõrguse luul-- Ja su ümber nagu tuuled Käib üle maa sügavus, sära
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted: × Külm sõda Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi. × Võidurelvastumine NL ja ...
laulud. Mõõdult neljasilbilised read, hiljem arenes sellest klassikalise luule zanr. Konfutsius kogus ja koostas raamatu. Umbes 3000 laulust valis 300. Shujing dokumentide raamat. Valitsejate kõnede kogumik valitsejate auks. Samuti Konfutsiuse koostatud ja toimetatud, tema vaatega kooskõlas. Rõhutas lojaalsust. Liji - rituaali raamat, kirjeldab käitumisreegleid, rituaali reeglid, kombed ja kommete järgimine. Chunqiu - kevade ja sügis annaalid, ajalookroonika. Konfutsiuse enda koduriigi ajalookroonika, sündmused ja nendele hinnang. Kongzi (Konfutsius) 551-479 ema. Esimene suure tähega õpetaja, kelle õpetus on kujundanud Hiina ühiskonda rohkem kui midagi muud. Määras kogu ühiskonna korraldust. Nelikraamat Sishu. Kuuluvad teosed, mis konkreetselt on Konfutsiuse õpetusega seotud. Lunyu vestlus ja vestlus õpetus. Ei ole tema kirjutatud, ainult koostas ja toimetus. Õpilaste kirjapandud ütlused ja vestlused
August Gailit (1891 1960) Siuru silmapaistvaim novelli- ja romaanikirjanik August Gailit sündis 28. dets 1891 Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Kirjaniku isa August Gailit oli puutöö-meister ja rahvuselt lätlane (gailit = kikas läti keeles). Kodus räägiti nii eesti kui läti keelt. Rahvuselt pool-lätlane, sai Gailit sealt ka ühe oma "Siuru"-aegsetest hüüdnimedest Lätlane (teiseks hüüdnimeks Ge). Tulevane kirjanik õppis Valga ja Tartu koolides ning omandas hariduse osaliselt iseõppimise teel. Õppis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid majanduslikel põhjustel jäid meditsiiniõpingud pooleli. Alates 1911. aastast (20-aastane) tegutses Gailit ajakirjanikuna Lätis. Tolleaegne läti kiranduselu ei erinenud eriti eesti omast. 1916. aastal pöördus Gailit Eestisse tagasi ja sai ajakirjanikuna tööd Tallinna "Teatajas" (1916 1917), mis kujunes tema elus pöördelise tähtsusega sammuks. Seal tutvus Gailit ka Henrik Visnapuuga, kellest sai ...
emakarudel võib olla järeljooksuaeg. Tiinus kestab 195225 päeva. Sügisel on pikk latentsusperiood (loote areng peatub teatud staadiumis). Pojad sünnivad enamasti jaanuaris, siis kui ema magab. Poegadega emakarud on kevadel viimased ärkajad. Vastsündinud on väga pisikesed, abitud, pimedad, hambutud ja kõrvad kilega kaetud, kaal alla poole kilo. Paari nädala pärast arenevad kõrvad, kuu pärast saavad nägijateks. Pojad toituvad emapiimast (sarnane lehmapiimaga) kevade või varasuveni. Selleks ajaks kaaluvad nad juba 7-9 kg ning arenenud piisavalt, et emal järel käia ja süüa tahket toitu. Noorel emakarul 12, vanemal 23 poega, harva kuni 5. Vanemate emasloomade pojad on sünnil suuremad. Pojad jäävad pesasse umbes 4 kuuks ning seejärel elavad emaga koos umbes 1,5-3,5 aastat. Selle ajaga õpivad nad toitu otsima, jahtima, end kaitsma. Pojad veedavad 3
kogunenud soojust.Ookeaniõhu mõju on eriti hästi märgata talvel, kui põhjapooluse ümbruses jäiseks muutunud õhk suure Euraasia mandri sisealasid jahutab. Euroopa rannikul hoovuse mõjul kujunenud lumeta talv asendub Eestis mitmekuise lumikattega. Suvel muudab Põhja-Atlandi hoovus meie ilmastiku niiskemaks ja jahedamaks,kui see on päiksekiirtest soojendatud mandri siseosas.(2,lk13) 3. Neli aastaaega Kevad Kevad tuleb aeglaselt. Kevade tuleku esimesed märgid on kui lumi hakkab sulama,päike hakkab päeval aina rohkem paistma ja maa muutub poriseks. Jõe või järve jää peal kõndimine muutub ohtlikuks,sest jäässe tekivad praod ja algab jääminek. Suvi Suvi algab juunis siis käib päikegi kõige kõrgemalt. Eestis on kõige soojem juulis kuna meri ei jahuta enam nii palju õhku. Augustis läheb juba vihmasemaks. Sügis Sügise hakul muutuvad õhtud jahedamaks. Puulehed muudavad värvi ja lähevad kollakas
(Wertheri) vabasurma minekuga · Näidendid ,,Iphigeneia Taurises", ,,Egmont", ,,Torquto Tasso" · Luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" - avameelne ülistuslaul maisele armastusele · ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja selle järg ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" - noore inimese kasvamine isiksuseks · Satiiriline loomaeepos ,,Reinuvader Rebane" · Lüüriline ,,Mailaul" seob armastuse kevade ja noorusrõõmuga · ,,Faust" I osas sõlmib Meristofeles Issandaga kokkuleppe, et suudab kukutada Fausti hinge. II osas vana Faust armub Helenasse, kes on vaim. Osa lõpus pääseb Faust taevasse. 16. Schiller- saksa valgustuskirjanik · ,,Röövlid" Peategelane Karl Moor, keda ta vend Franz on alatult laimanud ja isa seetõttu hüljanud, on sügavalt traagiline kangelane. Ta kuulutab
ja kasvab oma vanemate sarnaseks. Ainult, et geenid kannavad edasi ka vanemate haiguseid. Ent tänu teistele tervist mõjutavatele teguritele need haigused ei pruugi avalduda või esinevad kergemal kujul. Keskonna moodustab kõik see, mis meid ümbritseb. Eesti kliimat ei peeta just kõige tervislikumaks, ent meil on 4 aastaaega. Tänu aastaaegadele saame tugevdada oma tervist. Näiteks talvel saame suusatada, kevadel saame nautida kevade tärkamist, suvel käia paljajalu õues ja sügisel süüa puu- ja juurvilju. Tervishoiusüsteem tähendab seda, kuidas on riigis korraldatud inimeste tervise eest hoolitsemine ning arstiabi saamine. Alapeatükk ,,Tervise hindamine" Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Näiteks on tavaliselt täiskasvanud mehed pikemad kui täiskasvanud naised.
aastateni. stalini ajal elati pidevas hirmus küüditamise ja vägivalla ees. kui stalin suri ja sulaaeg tuli, olid inimesed alguses lootusrikkad, aga peale ungari mahatõusu ülessurumist kaotati lootus lääne abile, anti alla ja hakati reziimiga kohanema (see oli sellepärast ka, et materiaalne olukord paranes veidi). kuuekümnendatel hakkas noorte aktiivsus kasvama ja usuti, et kommunismi on võimalik inimlikuks muuta. igasugused malevad ja ühingud ja värgid olid. aga peale praha kevade mahasurumist kaotati täielikult see lootus, nii et paljud inimesed andsid lõplikult alla ja hakkasidki kommunismi teenima 5. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses? · Oli 13 maakonda. Rajoonide asemele moodustati 3 oblastit, mis likvideeriti 1953 ning asendati 5 vabariikliku alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus
Nikita Hrustsovi destaliniseermise poliitika tulemusel. ,,Hrustsovi sulaks" nimetatud perioodil (1950. aastate II pool kuni 1960. aastate I pool ) algas ühiskonnaelu stabiliseerumine. NSV Liidus lõppes laiaulatuslik riiklik vägivallapoliitika; majanduselu edenemine tõi kaasa elatustaseme tõusu ja inimeste elujärje paranemise. Samal ajal sai aina selgemaks, et NSV Liit ei ole valmis lõdvendama kontrolli oma mõjualade üle Ida-Euroopas, mida tõestasid Ungari ülestõusu (1956) ning Praha kevade (1968) lämmatamine. Hrustsovi ,,sula" ajal alanud kohandumine reziimiga ei tähendanud selle kriitikata omaksvõtmist. Selle tõestuseks sai 1980. aastate teisel poolel vallandunud massiline vabadusliikumine, mis tipnes omariikluse taastamisega 1991. aastal. Pool sajandit NSV Liidu koossesisus tähendas Eestile majanduslikku, kultuurilist jm isoleeritust läänemaailmast, mis vastupidiselt kommunistikule retoorikale tõi kaasa ühiskonna mahajäämuse. Uue
Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 1. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04.2011) Lõikamine Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi, naaberpõõsasteni ulatuvaid oksi kärpida ning eemaldada võrale mitte iseloomulikke oksi. Siiski 2 pole varajast veigelat otstarbekas lõigata kevadel, kuna ta kuulub põõsaste alla, mis õitsevad kevadel (Uusen 2010). Pigem lõigata kahjustunud või külmunud oksad välja kohe pärast õitsemist (Seemnemaailm)
Teati, et kui küünlapäeval päike sulatab, siis tuleb märtsikuu külm. Sel päeval soovitati õmmelda. Palgati suveks abilisi ja teenijaid. Toiduks oli sealiha. Küünlapäevast arvestati ka edasisi tähtpäevi, lugedes selleks nädalaid. Näiteks loeti, et ,,küünlast üksteist jürisse, jürist üheksa jaani". VASTLAPÄEV Vastlapäeva arvestamine on üsna keeruline. Tarvis on · Leida kalendrist lihavõttepühade lõpp- esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevade algust; · sealt lugeda seitse nädalat tagasi; · Sealt omakorda kaks päeva edasi, sest vastlapäev on alati teisipäeval. Vastlapäev on algselt seotud kirikliku sündmusega, millega algas paast ehk lihasöömiskeeld. Seetõttu söödi vastlapäeval viimast korda sealiha. Kuna aga liha oli uba otsa lõppemas, keedeti seajalgu, juurde anti herne- või oasuppi. Seajala kontidest tehti vurri. Kontide järgi püüti ka ennustada: kelle kondi koer esimesena
peetud elurõõmu ja uhkuse värviks. o Sinine on erinevate küsitluste järgi populaarseim lemmikvärv (eriti meeste hulgas). See on rahulikkuse ja harmoonia värv (helesinine). Tumesinine on ratsionaalne, külm, ametlik värv. See on hea värv autoriteetsuse ja ametliku ärisuhtluse kommunikatsiooniks. Eestis on sinine tähistanud truudust, usku, tume sügavsinine ka leina. o Roheline on rahulikkus ja looduslähedus. Eestis tähistab heleroheline eriti kevade, rõõmu, kasvamise, lootuse ja eluvõimalustega. Hiinas ja Prantsusmaal aga väidetavalt seostuvad sellega negatiivsed asja. Müügikultuur o Kollane on elurõõmus, soe, tähelepanu haarav. kuld, valgus ja päike. Kollane on seega valguse värv, vallatute mõtete ja intelligentsi sümbol. Liiga palju kollast värvi pika aja jooksul aga kipub silma väsitama
katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. Brežnevi doktriin. Moskva ei näinud olukorras muud väljapääsu kui kasvava vastupanu kahasurumine sõjaväe abil. 21. augustil 1968. aastal saadeti Tšehhoslovakkiasse Varssavi pakti väed ning lämmatati kevadel alanud liberaliseerimisprotsess. 1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tšehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini – hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. 7. Karotamm, Käbin, Vaino Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda
EESSÕNA Viin 1900- ARHITEKTUUR JA MAALIMINE on uue stiili juhend, et aidata lugejal leida ehitisi ja kunstiteoseid, mis pärinevad sajandivahetusest ja juhtida tähelepanu paljule, mis muidu oleks jäänud põhjendamatult märkamatuks. Väärtused muutuvad: see, mida me hiljuti põlgasime ja tagasi lükkasime on nüüd muutunud meie imetlemise objektiks. (See ei esine ainult Viinis, vaid näiteks ka Šotimaal, kus pärast sarnast viivitust, muutub Mackintosh jälle tunnustatuks.) Ei ole kahtlust, et sellel samal ajal (umbes XX sajandi alguses) meelitas Viin tuntud kunstnikke üle kogu Euroopa, kes eksponeerisid oma loomingut “Setsessioonis“ ja motiveerisid sellega kohalikke kunstnikke. Tulemuseks oli eksimatu Viini stiil ja “Viini kunsti kevad“, mis kestis 1898-1905 ja oli nagu me nüüd näeme, eeldatust märgatavalt tähtsam. Juhend tutvustab valikutliselt kõige tähtsamaid ja ennekõike kättesaadavaid kunstiteoseid. See ei pretendeeri täiuslikkusele; kui...
4. eluaastal. Suguproduktid valmivad isastel igal aastal ja emastel tavaliselt üle aasta või üle mitme aasta. Kopulatsioon toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 oC ringis. Isased toimetavad on spermatofoorid emaste suguavade lähedale. Mõni nädal hiljem koeb emane marjaterad oma tagakeha (laka) alla, kus spermatofooridest vabanevad spermatosoidid marja kehaväliselt viljastavad. Laka all (täpsemalt tagakehajalgadel) arenevad marjaterad kogu talve ja kevade, koorudes varasuve paiku. Koorumine sõltub tugevasti klimaatilistest ja seeläbi veetemperatuurist soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve. Noorvähid lahkuvad ema laka alt pärast teist kestumist. [4] Emaste absoluutne viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis. Peaasjalikult sõltub see emase vähi suurusest suuremal vähil on rohkem marjateri. Marjateradest koorumise protsent on umbes 6570%[4] Jõevähi kehaehitus
Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin (telefoni otseliin) USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Praha kevad (1968) Praha kevad tähistab liberaliseerimisperioodi Tsehhoslovakkias 1968. aastal. Reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Breznevi doktriin NSVL võib sotsialismi kaitsta ka relva jõul, kui see osutub vajalikuks. NSVL teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus. See tähendab, et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda, kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Vietnami sõda 1954. aastal jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL toetusel moodustatud Põhja- Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ning USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks (Vietnami Vabariik reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi
korda väiksem. 8. millist nähtust mõistetakse öökülmana? Nimetatakse põllumajandus kultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal v taimestikus alla 0’C 9. millised on põhilised öökülmade tüübid ja nendele iseloomulikud jooned? a) adektiivsed – tekib siis kui külm õhumass temperatuuriga alla 0 kraadi liigub vaadeldavale alale. Selline öökülm levib enam-vähem ühtlaselt suuremal maa-alal ja esineb kevade algperioodil või hilissügisel üldisel madala temperatuuri foonil. Advektiivse öökülma korral on ilm valdavalt tuuline ja pilvine, kusjuures temp tugevasti langeb ja püsib isegi päeval 0 kraadi lähedal b) Radiatsiooniline – tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efektiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub.
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Arvati, et kui sel päeval on külm, tuleb seda 40 päeva järjest. 17. märts partikupäev juuakse õlut ja kuulatakse muusikat, eelistatud iiri õlled, õnn saadab seda, kellel on ristikheina märk peal. 21. märts kevadine pööripäev, pendlipäev ussid ärkavad, ei tohi petsast puid koju tuua, terariistaga töötada. 25. märts paastumaarjapäev mindi üle suvisele ajale, kevade algus, naistepüha, naised käivad kõrtsis, meestelt nõutakse väljategemist. Riietuti valgesse. Kapsamaarjapäev. · Aprill (jürikuu, mahlakuu): 1. aprill naljapäev, karjalaskepäev kiusatakse neid, kes polnud kombeid omaks võtnud erinevate naljadega. 14. aprill künnipäev põllutööriistad pidid korras olema, esimene kündja/heinaniitja kasteti märjaks, anti mune ja seasabasid. 23
Egiptusele, aga kanal oli rahvusvaheliselt laevatatav. Praha kevad - 1968 Tsehhoslovakkias toimunud liberaliseerumisliikumine, Riigis valitses rahulolematus riigijuhtide, eriti president A.Novotny'gi üle. Prseident kukutati ja moodustati uus juhtkond eesotsas A. Dubcekiga. Alustati nn inimnäolist sotsialismi, võeti vastu reforme. NSV-le muutused ei meeldinud, augustis sisenesid Prahasse tangid ning pandi ameisse uus juht G.Husak. Tühistati ka kõik Praha kevade reformid. SALT 1, SALT 2 - Strateegilise Relvastuse Piiramise lepingud (SRP), mille alusel NSVL ja USA ei ehita juurde järgneva viie aasta jooksul ühtegi tuumarelva kandurit. (1972) SALT 2 sai valmis 1979.aastal, aga seda ei sõlmitud, kuna NSVL alustas sõda Afganistaniga. START 1, START 2 - leping, mille alusel pidid NSVL ja USA vähendama strateegilisi tuumasüsteeme 30% võrra (1991). START 2 sai valmis 1993.aastal aga Venemaa allkirjastas selle alles 2000.aastal.
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigioop...
Nii säästavad linnud umbes 2030% energiat võrreldes üksi lendamisega. 7 MILLAL LINNUD RÄNDAVAD? Lindude rände tippaeg on Eestis kevadel märtsist mai alguseni ning sügisel septembris ja oktoobris, kuid rändeliikumine käib peaaegu aasta läbi. Esimesena saabuvad veebruari lõpusvõi märtsi algul künnivaresed ja hõbekajakad, nende järel lõokesed, kiivitajad, kuldnokad jt. Kevade edenedes saabub üha rohkem linde ja liike. Rände kulminatsioon on aprillis ja mai alguses.Viimasena saabuvad päris mai lõpus või isegi juuni alguses aed- roolinnud ja nõlva-lehelinnud. Üldiselt varieerub kevadine saabumise aeg seda vähem, mida kaugemal on linnu talvituspaik. Näiteks rukkiräägu või ööbiku saabumisaega võib ennustada mõnepäevase täpsusega. Liiga vara tulles riskivad linnud oma eluga. Kui olud on väga kehvad, lendavad linnud sageli lõuna poole tagasi.
07.10 04.08.10 Roger Zelazny Teemärgid 2008 E/All01 07.02.10 25.02.10 Artur Alliksaar Olematus võiks ju ka ole 1968 E/All01 05.06.10 23.06.10 Artur Alliksaar Olematus võiks ju ka ole 1968 E/All02 17.12.10 03.01.11 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv02 03.06.10 23.06.10 Andrus Kivirähk Mees, kes teadis ussisõn 2007 E/Lut01 06.02.10 25.02.10 Oskar Luts Kevade 1986 Ingl/Pra06 13.01.10 30.01.10 Terry Pratchett Koletislik rügement 2008 Pr/Bal01 26.11.10 17.12.10 Honoré de Balzac Inimlik komöödia 1958 Pr/Hug01 17.12.10 13.01.11 Victor Hugo Hüljatud 1980 Am/Zel03 14.04.10 30.04.10 Roger Zelazny Amberi veri 2010 Am/Zel03 23.07.10 04.08.10 Roger Zelazny Amberi veri 2010 E/Hab01 05.10
•kogeja (kellel?) – millegi kogemine, otseselt mitte aktviine tegevus •benefaktiiv (kellele?) •allikas (kust?) • temporaal (kuna?), •instument (millega?) •komitatiiv (kellega?) •lokatiiv (kus?) – koha väljendamine •põhjus (miks?) 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilised teooriad: 1. Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus – See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine – Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine – Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema 2. Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika - Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama – kes
Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lav...
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
Eesti taimkate Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut & ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000...
ridadest koosnev luule (algselt laul), kõige tähtsamad olid hümnid ja ülikute kiidulaulud. chu ci Esimene autoriluule zanr, esimene autor oli Qu Yuan. Fu Han dünastia luule, mis ühendab laule ja proosat. Rapsoodia. Iseloomulik oli liigne kujundlikkus ja palee-elu kirjeldamine. pian wen proosaluule, mis oli kirjutatud kohmakas kõrgstiilis qiguai xiaoshuo imelised jutud ennekuulmatutest asjadest, pisijutud ja novellid chuanqi kevade ja sügise annaalid huaben Hiina romaani eelkäija, kogumikud, mis hakkasid tekkima 13. saj-l JAAPAN Autorid: Kakinomoto no Hitomaro Luuletaja Asuka perioodil, kõige tähtsam Manyoshu luuletaja. Ariwara no Narihira Waka luuletaja, ,,Ise monogatari" kangelane Ono no Komachi Waka naisluuletaja, peetakse ilusa naise sümboliks Jaapanis Murasaki Shikibu Naisluuletaja ja romaanikirjanik, Genji lugude autor (,,Genji monogatari") Sei Shônagon kirjanik, ,,Padjaraamatu" autor
tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Aastaaja luuletused Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
