a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis planeedid b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti teise tähe gravitatsiooni jõul 2. Nebulaarhüpotees (Kant 1775, Laplace 1830) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks ==>keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste ja planetesimaalide liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5
Referaat Kergejõustik on üks vanemaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, k...
mõõtmeid ning heledust. Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks. Sellise süsteemi ketas on vaid pisut suurem sfäärilisest osast, spiraalharud puuduvad täiesti. Klassid Sa - Sd omavad selget, tuumast algavat spiraali. Klass Sa on kõige "toekama" mõhnaga ning kõige tihedamalt keerduva spiraaliga. Järgmiste klasside juures sfäärilise süsteemi läbimõõt väheneb ja ketta (spiraalharude) heledus kasvab; ka kasvab spiraali "tõusunurk". Klassil Sd mõhn puudub, näha on vaid hele tähesarnane tuum. 5 Kolmas Hubble'i klass, varbspiraalsed (SB) galaktikad, on põhijoontes sarnane tavaliste spiraalidega. Ainsaks ja otsustavaks erinevuseks nende kahe klassi vahel on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras", harudest tavaliselt tuhmim, samuti tolmuribasid sisaldav moodustis.
Esmalt tuleb määrata kruvikuga kolmest erinevast kohast (igas kohas kahes ristsihis) traadi diameeter. Teostada mõõtmised ja kanda tulemused tabelisse ning arvutada nihkemooduli väärtus ja selle viga. Nihkemoodul arvutatakse järgmise valemi abil: 1 4(12 + 22 ) = = 4 2 4 (2 - 12 ) kus traadi pikkus, ühe muhvi mass, traadi raadius, 1 ketta välisserva raadius, 2 ketta ava raadius, 1 ja 2 pendli võnkeperioodid erinevate inertsimomentide korral. 2 Töö käik Traadi läbimõõt ja pikkus: = 115,6 ± 0,005 Katse nr. , , ( ) , 1 1,11 0,0067 0,000044 2 1,10 -0,0033 0,000011
kiirus ei kasva. · Kuumenemisel tekib friksoonkatete lõhna. · Vabakäigu puudumine. · Siduri ketas kulunud · Oli sattumine siduri ketastele. · Siduri korvi vedrud väsinud Sidur ei lahuta · Käigu sisselülitamisel käik ragiseb. · Olgu et sidur on alla vajutatud sisselülitatud käiguga auto liigub edasi · Liiga suur vabakäik. · Hüdroajamis õhk. · Ketas kõver ülekuumutamise tagajärjel · Siduri ketta hõõrdkatete lahtitulek · Siduri järsk sisselülitamine · Survelaagri purunemine · Lahutusmuhvi kinni jäämine võlli sukal. · Väändevõngete summuti vigastus. · Surve ketta või hooratta mõranemine. Siduri hooldamisel tehtavad tööd · Kondrollitakse siduri vedeliku taset peasilindris. · Kusjuures eelnevalt kõrvaldatakse leke · Kondrollitase siduripedaali vabakäiku vajadusel reguleeritakse ·
Teritamisvõtted Tehastes toimub tööriistade teritamine tavaliselt tsentraliseeritud korras terituspinkidel eritööliste poolt. Kuna teritada tuleb eri tüüpi tööriistad, mis on valmistatud mitmesugustest terastest ja sulamitest, siis nõuab see teritajalt erilisi teadmisi. Lõikeprotsessi täiustamiseks ja treitera parema geomeetria avastamiseks peab ka treial oskama treiterasid teritada. Kõige tähtsamaks terituspingi liigiks on tavaline terituskäi. Sellel saab abrassiiv ketta abil käsitsi teritada peaaegu iga tüüpi normaalterasid. Joonis 5.2.1 Teritus skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Terituskäial teritamine Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest. Peale selle on käsitsi teritamisel raske tagada treitera pidevat jahutamist
vastuse ja klõps nupul Cancel katkestab tegevuse, mis tekitas lahendamist vajava olukorra. Kõvaketta sirvimine Arvutis kasutatavad programmid ja dokumendid paiknevad kõvaketta failides. Igal failil on oma nimi. Failid on grupeeritud kaustadesse. Kui vajaliku dokumendi nime stardimenüüs ei ole, tuleb see kettalt üles otsida. Kasutaja poolt salvestatud failid paiknevad kaustades My Documents, My Pictures või My Music, mis avanevad stardimenüü samanimeliste korraldustega. Ketta sirvimist võib alustada stardimenüü korraldusega My Computer, mis avab samanimelise akna, kus on kettaseadmete ja kasutaja nimega dokumentide kausta ikoonid. Klõps kettaseadme ikoonil muudab selle ikooni aktiivseks. Akna vasakus servas paikneva tööpaani alaosas kuvatakse kõvaketta vaba maht (Free Space) ja kogu maht (Total Size). Iga seadmeikooni all või kõrval on vastava seadme nimi ja tähis, nt CD Drive (F:).
(Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel. Sellel pole midagi tegemist ketta enesega 4 suhtlemise kiirusega, mis on ja peabki olema (oluliselt) madalam. Muidu
12.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud ülafreesidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades. Nurklihvija Nurklihvija p6hiosad on korpus kuhu on paigutatud elektrimootor , lülitid ( käivituslüliti ja pööreteregulaatori lüliti),reduktori korpus,kus asub nurkreduktor,l6ikeketta lukustusnupp ja käepide, mida on v6imalik ümber paigutada (kahte v6i kolme asendisse ). L6ike-v6i lihvimisketas,pööratav kettakaitse ja kinnitusmutter. Nurklihvijal kasutatakse ketta kinnitamiseks kahesuguseid mutreid :v6tmega kinnitatavaid ja käega kinnitatavaid nn kiirkinnitusmutreid . Tarvikud jagunevad:kettad lihvimiseks , kettad l6ikamiseks , terasharjad . Kettad lihvimiseks: 1.lihvkettad 2.lamellkettad 3.k6vasulamkettad 4.pinapuhastuskettad Kettad l6ikamiseks: 1.l6ikekettad 2.teemantkettad 3.l6ikeketas puidule Terasharjad Valmistatakse mitmesuguse kuju ja suurusega . On laineliste ja punutud harjastega harjad . Ohutusn6uded 1
Tekkivat objekti nimetatakse sellest tulenevalt mustaks auguks. 16. Galaktika- tohutu tähelise ja tähtedevahelise aine kogum, mis paikneb ruumis suhteliselt eraldi ja mida hoiab koos tema enda gravitatsioon. Meie Galaktik on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Läbimõõt ~30000pc , paksus ~25000pc , mass ~2*1011Mo 17. Spiraalsed-spiraalse kujuga, ketas sisaldab nii noori kui vanu tähti, ketas sisaldab olulisel hulgal gaasi ja tolmu- tekivad uued tähed, ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika tsentri ümber. Varbspiraalsed- galaktikad omavad pikenenud tsentraalset tähtedest ja gaasist varba. (muu sama mis spiraalsel) Elliptilised-ketas puudub, sisaldab vaid vanu tähti, sisaldab ka väga vähe või üldse mitte gaasi ja tolmu- ei ole uute tähtede teket, tähed omavad kolmes mõõtmes juhuslikult orienteeritud liikumisi Irregulaarsed-selge struktuur puudub, sisaldab nii noori kui ka vanu tähti, väga palju gaasi ja
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets UNIVERSAALSAED JA TÄPSUSSAED Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 Sissejuhatus Antud töö eesmärgiks on tuua välja kahte erinevat tüüpi saed ning nende saagide ohutusnõuded ja kasutusalad. Töös on kavas kasutada ainult internetist saadud materjale. Universaalsaed Universaalsaag GSA 1200 E kaal 3.7Kg Võimsus 1200 W Käigusagedus 0-2800 min-1 Käigupikkus 19 mm Saagimissügavus Puidus kuni 250 mm Kasutusala sellel sael on puidu lõikamine, kuid on olemas ka selliseid, mis lõikavad teatud sorti kive. Nagu näiteks krohvitud seina jms. TÄPSUSSAED Altendorf WA6 Kelgu pikkused 1600, 2000, 2600 mm Ketta läbimõõt 250...315 mm Manuaalne kõrguse reguleerimine. Manuaalne kaldenurga reguleerimine. Peaketas 4 kW Ettelõikeketas 0,37 kW...
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS IT-16 Arvin Aitaja MICROSOFT CORPORATION OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Iseseisev töö 2016 1. Esimene Windows OS tuli turule aastal 1985. Ning kandis nime Windows 1.01. OS oli 16- bitine. Ning võtte ketta ruumi vaid 1MB. Microsofti esimene suur ime. Kaasa tuli mäng, et inimesed õpiksid kasutama hiirt. Windows uuendus tuli välja aastal 1986 ja võtte ketta ruumi vaid 2.2MB ning kandes nime Windows 1.03. 2. Uus Windows OS suutis ära kasutada Intel 286/386 protssoreid. Ning võttis ainult 2.5MB kettamahtu ning kandes nime Windows 2.03. Antud OS oli esimene Microsofti graafiline OS. Microsofti teine ime. Esimest korda olid ka Microsoft World ja Excel. 3. Järgmine Windows tuli välja aastal 1990. Microsofti kolmas ime. Mis omas Windowsi
KERGEJÕUSTIK KERGEJÕUSTIKUST ÜLDISELT Kergejõustik on üks laiemalt levinud spordialasid, mille alla kuulub üle 40 erineva ala mitmesugused jooksud, sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides. KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati sellega tegelemisega sealsetes õppeasutustes. Esimese rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomisega alustati 1912. aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid al...
Enamasti osutuvad nakatunuteks *.EXE ja *.COM failid, aga on olemas viiruseid, mis suudavad nakatada ka teistsuguste laienditega (*.SYS, *.OVL, *.PRG) faile. Faile nakatavad viirused võib omakorda jaotada kaheks: a)viirused, mis loevad end residentselt mällu b)viirused, mis ei loe end residentselt mällu Teiseks viiruste rühmaks oleksid süsteemi või buut-sektori viirused. Siia gruppi kuuluvad viirused, mis kirjutavad oma koodi ketta buut-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi buut-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. Kuid on olemas ka viiruseid, mis suudavad nakatada nii faile, kui ka buut- sektorit. Selliseid viiruseid kutsutakse Multi-Partite viirusteks. On välja mõeldud palju nn. "abi"tehnoloogiaid, mis raskendavad viirustõrje programmidel viirusi leidmast
t - Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep - metallmõõtelindi lubatud piirhälve l – pool mõõteskaala jaotise pikkuse väärtusest Nihkemooduli arvutusvalemi tuletamine: Süsteemi inertsmoment I arvutatakse valemiga m r12 r22 1 I 2 , kus m on ketta mass, r1 on ketta välisserva raadius, r2 on ketta ava raadius. Süsteemi inertsmoment ketta lisamisel avaldub seega 1 I 2 I1 m(r12 r22 ) 2 kus I1 on süsteemi inertsmoment lisakettata. T12 I1 2 Valemist T2 I 2 järgneb I1 mT12 r12 r22 2 T22 T12
· Elektromehaanilised ülekanded: Koosneb elektrilisest ja mehaanilisest osast Sidur · Siduri abil on võimalik mootor ühendada ja lahutada jõuülekandest sujuval viisil. · Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. · Siduri osad on: Siduri korv, siduri ketas Siduriketas · Veetav ketas (3) on terasest. · Temale on needitud kaks hõõrdkatet (1). · Katted (1) on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. · Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). · Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. · Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. · Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv · Sidurikorv: · 1) Surveketas
kasvavad ligi meetriseks.(2) Meritähtedel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb aegamisi üle temast radikaalselt lähtuvateks kiirteks. Looma allapool keeratud külge, mille keskel asetseb suuava, nimetatakse suuküljeks ehk oraalseks küljeks, ülemist külge aga suuvastaseks ehk aboraalseks küljeks. Mõnikord nimetatakse oraalset külge tinglikult kõhtmiseks ja aboraalset aga selgmiseks. Meritähtedel kellel on olemas pärak ehk anaalava, paikneb see ketta selgmise külje keskpaiga ligidal. Keset iga kiire allkülge kulgeb vagu, milles on arvukalt pehmeid liikuvaid jätkeid, hiljuse- ehk ambulakraaljalakesi, mis meritätedel talitlevad kulgemiselundeina.(1) Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapooltel olevate jalakestega (hiljuse- ehk ambulakraalijalakesed), jalgu on umbes 500 ja nad on torukujulised ning seest õõnsad. Neid võib igas kiires olla mitu sada. Iga hiljusejalake on ühenduses kiire sees leiduva kupla ehk ampulliga-
Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega (3) siduriketas (5). See asub sidurivõlli (9) nuutidel. Sidurivõll (9) on ühenduses käigukastiga. Siduriketta (5) rummu (10) ja sidurivõlli (9) nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta (5) nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis. Sidurikorvi (21) vedruhoidjasse (16) on mahutatud vedrud (14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal. Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15).
15. Peaülekande hammasratas 16. Differentsiaal 17. Vahekäitushammasratas 20. Veetava võlli hammasratas 21. Vedav ketiratas 22. Vedav võll, mis on ühendatud hoorattaga. 23. Hooratas 24. Pumpratas Toroidülekanne Kui rulliku üks serv toetub ühel kettal keskmele lähemale siis teisel kettal samal ajal kaugemale. Pildil kujutatud olukorras on rullid asendis, kus vedaval kettal on rulli kontaktpinna raadius ketta keskmest väike ja veetaval kettal suur, seega on tegmist aeglustava ülekandega. Ülekandes muudetakse automaatselt rullikute asendid vedava ja veetava ketta suhtes, kus rulliku servad vastavalt vajadusele ketaste keskmest kas lähenevad või kaugenevad, muutes ülekandearvu. Skeem1: Mootorist peaülekandesse Vedav ketas veetav ketas Rullik Haardevedelik Skeem2: 1. Hüdrotrahvo 2. Vedavad kettad 3. Revers 4. Rullid 5. Mootorist peaülekandesse 6. Hammasratas ülekanne
Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni. Joonis 1.2 Siduriketas ja sidurikate 1.3 Siduri vahetamine -Soovitatavad siduri vahetamise kriteeriumid. Joonis 1.3 Rivet neet (Ketas) Ketta katte pinda on alles alla 0,3 mm ja saavutanud needipeade aseme Joonis 1.4 Sidurikorv Diafragma vedru pind, mis on kontaktis survelaagriga, on kulunud kuni 0,6 mm ja alla selle Joonis 1.5 Uus ketas Joonis 1.6 Ketas vajab vahetamist Siduri väljavahetamise vajadust näitavad: Kuulata - Nõrk müra käikude vahetamisel või siduripedaali vajutamisel Tunneta - Nõrk kiirendus, võimsuse kadu, halb käikude lülitamine, raskelt liikuv siduripedaal,
· gaasipilve fragmentide Viies tase keskele tekkisid prototähed · prototähed süttisid ükshaaval tähtedena · üks oli Päike · täheparv hajus kiiresti ja praeguseks on Päike hõredalt asustatud piirkonnas Muutke teksti laade · kollapsi käigus Teine tase koondusid ketta Kolmas tase tasandisse ühendid, mis Neljas tase esinesid tolmu kujul Viies tase · tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid ·
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone...
2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2.Piduriklots 3.Piduri suport (sadul) ehk töösilinder Trummelpidur: Piduriklotsi ja piduritrumli kokkupuutepind ümara kujuga.
ekspertidest koosneva grupi, kuhu kuulusid nimekamatest ka Apple'i, Microsofti, Suni ja Delli esindajad. Selle grupi nimeks sai Technical Working Group ehk TWG. TWG survel jõudsid kaks leeri üksmeelele ja leppisid kokku ühes standardis, milleks saigi DVD. TWG tegi koostööd ka Optical Storage Technology Association'iga, et võtta uuele DVD-le kasutusele ka selle ISO-13346 failisüsteemi standard. Uus ketas sisaldas kahte tüüpi tehnoloogiaid: enamasti oli ta tehtud SD ketta alusel, kuid kahekihilisus ja EFMPlus modulatsioonid olid võetud MMC ketta tehnoloogiast. EFMPlus osutus valituks, kuna ta oli üpris vastupidav kahjustustele nagu kriimustused ja sõrmejäljed. Esimesed DVD-kettad ja mängijad ilmusid Jaapanis 1996. aasta novembris ja USAs 1997. aasta märtsis. Kõik muudatused ja täiendused spetsifikatsioonidesse lisatakse DVD Forumi poolt, mille liikmeteks on 10 firmat-asutajat ja veel 98 teist firmat. Tehnoloogia
mitmesugusel määral restaureeritud koopiad. Myron oli antiikajal kuulus oma realismi poolest; üks tema teoseid oli pronkslehm, mis epigerammatikute järgi oli nii loomutruu, et tõelised vasikad püüdsid selle udarast piima imeda. On aga võimalik, et "Kettaheitja" puhul jäi tal realismist puudu ja see skulptuur ei kujuta heitjat nii täiuslikult, nagu üldiselt on arvatud. Myron tahtis, et kuju seisaks omaenese jalgadel, kuid igaüks, kes on kunagi ketast heitnud, teab, et ketta kõige tagapoolsemale asendile ei vasta tõelise tasakaalu hetk. Et tugev hoog teda selili ei paiskaks, alustab kettaheitja oma keha ettepoole viimist veidi enne seda, kui tema käsivars jõuab tagapoolseimasse punkti. Atleedilt, keda Myron kasutas modellina, nõuti võimatut ja tal tuli teha teatav kompromiss. Et saavutada tasakaalu ja hoida selleks oma keha raskuskeset täpselt jalgade kohal, kus see tegeliku
Nurklihvija Nurklihvija kohta täpsemalt Rahvakeelne nim. relakas. Kasutatakse erinevate materjalide lõikamiseks. Nurklihvijad erinevate suurustega Kettad erinevate suurustega. Erinevad kujud Erinevad Kettad Lihvkettad Lõikekettad Erinev elektri toide Akutoide Juhtme toide Kuidas ketast vahetada 1) keerad mutri lahti 2) võtad paned teise ketta 3) Keerad mutri kinni Nurklihvija ohutus Kasuta prille Ära koorma masinat Riietu õigesti kasutatud andmed http://naelaremont.ee/et/a/nurklihvija-1100-w-125-mm-sjs%C2%B2-vibratsiooni-vahendav-k ulgkaepida-super-flange-avt https://osta-ee.postimees.ee/nurklihvija-kettad-3tk-125mm-x-6mm-61017992.html http://www.elektrimaterjalid.ee/tööriistad-tööriided/puurid-augusaed-lõikekettad-metalli-jaok s/lõikeketas-makita-metall-125x1x22-2.html http://naelaremont
Ketaspidurid Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse vähemalt esiratastel ketaspidureid, sageli aga kõikidel ratastel. Ketaspidurite eeliseks on nende ehituse lihtsus ja sellest ka odavus ning kõige olulisemaks eeliseks loetakse nende pidurimehhanismide head jahutatavust. Pidurisadulas on silinder, milles paikneb kolb. Silindrisse antakse pidurivedeliku rõhk ja see paneb liikuma kolvi, kolb omakorda lükkab piduriklotsi ketta poole. Tänu pidurikolvi tihendi tööpõhimõttele ei vaja ketaspidurid töötamise jooksul enam reguleerimist.
areng toimunud digiteerimise suunas. Täielikult digitaalsete ja nende eelkäijate analoogseadmete vahepealseks etapiks võib lugeda seadmeid, kus induktsioonenergiaarvesti ketta pöörlemine teisendatakse elektrilisteks impulssideks, mida loendatakse, ja saadud tulemusi töödeldakse mikrokontrolleri abil. Sellise lisaseadme sisendimpulsside tekitamise üheks võimaluseks on joonisel 2.105 esitatud põhimõtteskeem [49]. Et arvesti pöörleva ketta serval on tavaliselt värviline riba, siis vastava kiirguri ja peegeldunud kiirguse vastuvõtja abil on või- Joonis 2.105. Elektrienergiaarvesti ketta pöörete muunduri tööpõhimõte malik tekitada ketta pöörete arvule vastava loendatavate impulsside jada. Kiirgurina ja vastuvõtjana saab kasutada näiteks IR-dioodist ja fototransistorist koosnevat 28 optopaari OPB703
ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimses orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled - hüatsindid.
Lindi ratastele panemisel peavad lindi liimimise kohad paiknema lindi käigu suunas. Konveieretteandega laialindilistel lihvpinkidel peab lihvlint olema täielikult kaetud. Detailide väljumise poolses otsas peab lihvpingil olema kaitse, mis takistab töölise käte sattumist lindi ja pingi kere töölaua vahele. Pingi ketaste töövaba osa peab olema kaitstud. 10 Tugisuundlatt ja töölaud peavad olema kindlalt ja jäigalt kinnitatud nii, et nad ei kõiguks ega vibreeriks. Laua ja ketta vahelise pilu laius ei tohi olla üle 5 mm. Väikeste detailide töötlemisel peab kasutama surveseadiseid, mis väldivad pingi juhi käte sattumise lihvkettale. Kahe kettaga pingil peab ainult ühte ketast kasutades töövaba ketas olema kaetud. Lihvpaber tuleb kinnitada kettale tugevasti, tal ei tohi olla volte, kummis kohti ega muid vigu. Lihvpaber peab vastama lihvketta läbimõõdule.
Kaldpingil hantliga ületõmme Lõuatõmme Plokil allatõmme sirgete kätega Kaldpingil hantliga ületõmme Alablokil tõmbed ülevalt taha Plokil allatõmme sirgete kätega Alablokil tõmbed ülevalt kitsa haardega Alablokil tõmbed ülevalt taha Alablokil tõmbed eest Alablokil tõmbed ülevalt kitsa haardega Kangiga rinnani tõmme jalgade vahelt Alablokil tõmbed eest Ettekallutatult ketta tõmbed vastu kõhtu Kangiga rinnani tõmme Hantlite surumine õlgadelt Ettekallutatult hantli tõmbed vastu kõhtu Kangi surumine rinnalt istudes Küünarvarte kõverdused hantlitega Lendamine kõrvale Keskendatud küünarvarte kõverdused Lendamine ette Küünarvarte kõverdused risti ette Lendamine kõrvale kaldpingil Küünarvarte kõverdused, seistes kangiga
Neljas tase Viies tase Nurgasaag Nurgasaagi kasutatakse puidu lõikamiseks Nurgasaega saab lõigata erineva kalde ja nurga all Nurgasae peamisteks osadeks on töövõll, kere, juhtlatt, tööpind ja suport Nurklihvija Nurklihvijaga saab lõigata metalli ja lihvida metalli ja kivi Nurklihvija koosneb käepidemest, kettakaitsest, korpusest, mootorist, lülitist, kettalukustist ja ketta muttrist. Saepink Saepinki kasutatakse puidu lõikamiseks Saeketast saab kallutada käsiratta abil kuni 45 kraadise nurga alla Juhtlati abil saab detaili juhtida sirgjooneliselt Puidufreespink Puidufreespinki kasutatakse puidu lõiketöötlemiseks Freespink freesib pöörleva lõikeriistaga ehk freesiga Freesimispiiret kasutatakse siis kui freesitav ese pole liiga suur
Galaktikate värv on kollakasvalge, mis kasvab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad- mõhnad on pisut punakamad spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Selgub, et tähed jagunevad kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi ehk populatsiooni. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesega ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhnade tähed, erineb esimesest suurema vanuse ja raskete elementide (raud, naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolest. Elliptilistes ja läätsekujulistes galaktikates esimene populatsioon puudub. Lisaks tähtedele on galaktikas üsna suurtes kogustes gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis,
andmesalvestusseadmeid ja anda lühike ülevaade nende ajaloost, ehitusest, tööprintsiibist ja muidugi tarbijale ka kasutusmugavusest ja hinnaklassist. 1. CD-ROM CD-ROM (Compact Disk- Read Only Memory) 1.1 Ajalugu CD plaat leiutati 1980. aastatel Sony ja Philipsi ühistööna. Laiatarbe kasutusse jõudis see 1982 aastal kus kasutati seda eelkõige kvaliteetse muusika talletamiseks. 1.2 Ehitus 1.2.1 CD-R plaat CD-R on ühekordselt kirjutatav plaat, mille ketta diameeter on 120mm paksusega 1,2mm. Plaat on kaetud kolme kihiga. Kõige keskmine on puhas polükarbonaatplastmass, mille peal on õhuke alumiiniumi kiht. Kõige peal on lakikiht, mis peaks kaitsma ketta pinda kriimustuste ja tolmu eest. Ketta valmistamisel kaetakse polükarbonaatplastmass miljonite väikeste täketega. Polükarbonaatplastmass valatakse kettale spiraalsete radadena, alustades plaadi keskelt ja liikudes väljapoole. Seejärel kaetakse ketas õhukese alumiiniumi kihiga. CD plaat
valgustatud pind kui teistel planeetidel kokku. Samuti on ta vaadeldav enamiku aastast vähemalt osa öö jooksul. Jupiteril, nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub tahke pind. Olles gaasplaneet, näitab Jupiter vaatlejale pidevalt muutuvat pilvkatet, mida ajavad edasi ida-lääne tuuled. Esimene pilk planeedile väikese teleskoobiga näitab pooluste suunas kergelt kokkusurutud ketast, mis servadest on tuhmim. Läbi ketta jooksevad vähemalt kaks ekvaatoriga paralleelset tumedat vööndit, mis on lahutatud heleda tsooniga. Põhjalikumal vaatlemisel ilmub rohkem vööndeid ning parematel vaatlusmomentidel hea teleskoobiga on näha üle kogu ketta turbulentseid keeriseid ja keerdsõlmi. Jupiter pöörleb kiiresti – täispööre veidi vähem kui 10 tunniga. Juba 20-minutilise vaatlemisega on märgata, et planeedi keskel olevad detailid on nihkunud umbes 10 protsenti
Lehekülje häälestus: paber A4; veerised ülal 22 mm, all 22 mm, vasakul 22 mm, paremal 15 mm. Autoriõigus Jüri Kirs ja Kalju Kenk 2010. 2 Variant 1. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokkidest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga . Plokile 2 mõjub jõupaar momendiga M. Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Antud: m1 = m ; m2 = 4m ; m3 = 6m ; m4 = 5m ; r2 = 2r ; r3 = r ; = 30 0 µ = 0,3 ; M = 2mgr ; r = 0.2 m; s = 0,8 m. M 2 1 s
KÕVAKETTA ANALÜÜSIMINE Kõvaketta tuvastamisest saame teada POST käigus. Kui aga kõvakettast ei tuvastatud siis tuleks kontrollida üle ketta ühendused ja jumper settingud. Kui kahtlustate, et viga võib olla kaablis, tuleks katsetada seda sulle teadaoleva töötava kaabliga ühendada ning kontrollida seade üle. Kui see ei aita siis tuleks seade katsetada üle teises masinas. Sellisel juhul kui seade töötab teises masinas võib probleemiks olla toiteseadme rikke või siis ebapiisav toide. Kui aga ilmub veateade MBR ehk master boot record'i laadimise tõrke kohta tuleks kontrollida üle jumper settingud HDD kettal.
● Varem olid egiplased kummardanud looma ja inimesi kujusid. Atoni tempel Amenhotep ● Vaaroa võttis uue nime Ehtanoni ( „Atoni lemmik“) ● Lahkus Teebasse ● Rajas uue pealinna Ahet-Atoni Ehnaton ● Keha on kujutatud lõdvana, pehmena ning isegi haiglasena. ● Näo omapära on rõhutatud ning psühholoogiline iseloomustus on keerukam. Ehtanon Kunsti muutumine ● Päikese ketta maapealseks jumalaks peeti vaaroad ja tema pere. ● Ehnatonist on säilinud 4m kõrgune liivakivist kuju ● Erinevus- kadunud olid senise kunsti kindel ja üldistatud geomeetriline vorm. Vaaroa ● Vaaroale on antud äraolev ning salapärane muie. ● Valitsejana üleolev. ● Paljudel reljeefidel ja maalidel on Ehnaton kujutatud abikaasa ja tütardega ● Ehnaton koos perekonnaga kummardab jumal Atonit.
Seepärast, et nende sidurite vedavad ja veetavad osad on kettakujulised, nimetatakse neid ka k e t a s s i d u r i t e k s . Hõõrdsidurite laialdase leviku põhjused on lihtne ehitus, kasutamise ja remondi lihtsus, lülitumispuhtus ja sujuvus ning veetavate osade väike inertsimoment. Hõõrdsidureid liigitatakse veetavate osade, s. o. ketaste arvu järgi. Enamasti on sidurid ühe- või kahekettalised. Ketaste arv sõltub mootori pöördemomendist ja veetava ketta läbimõõdust. Viimane valitakse võimalikult väike, et veetavate osade inertsimoment ei takistaks käigukasti hammasrataste müratut lülitamist. Ketastevaheliste survejõudude alusel jagunevad sidurid vedru-, lamell-, tsentrifugaal- ja segasurumehhanismiga sidureiks. Tsentrifugaalse surumehhanismiga sidurites surub kettaid kokku pöörlevate masside tsentrifugaaljõud. Autodel ja kasutatakse sellist ketaste kokkusurumise viisi lisaks vedrumehhanismi toimele
RM-kustutab faili MV-muudab faili või kataloogi nime või asukohta MKDIR-teeb uue alamkataloogi TOUCH-muudab faili juurdepääsu ja muutmise aega MTOOLS-näitab kõikvõimalikke mtööriistu MATTRIB-muudab ja näitab dos failide atribuute MCD-muudab dos-i ketal töötamise kataloogi MCOPY-kopeerib dos-i faili MDEL-kustutab dos-i faili MDELTREE-kustutab dos-i katalooge MDIR-näitab dos-i kataloogi sisu MFORMAT-formaadib dos-i ketast MKMANIFEST-taastab muudetud failid MINFO-annab infot ketta kohta MLABEL-paneb kettale uue nime kui seda pole antud MMD-tekitab uue dos-i kataloogi MMOVE-nimetab ühe faili nime ümber mingiks teiseks faili nimeks MRD-kustutab dos-i katalooge MREN-nimetab dos-i faili ümber MTYPE-trükib dos-i faili sisu ekraanile MZIP-spetsiaalsed zip-ketta käsud XCOPY-kopeerib dos-i katalooge CHMOD-muudab failide juurdepääsulubasid CHOWN-muudab failide omanikku ja kasutajate gruppi DV-arvutab kasutatud ketta ruumi DF-arvutab ketta vaba ruumi FIND-leia
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja k...
Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei häiri kedagi , nad eksisteerivad teisi segamata . Aga leidub ka neid , mis kiirgavad välja liigselt palju valgust . 2. Galaktikate teke Tähed kui galaktikad saavad kujuneda gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel . Palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe tekkimisega , spiraalgalaktika ketta oma sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mõõt , mis muudab kokkukukkumise aja pikemaks. Sellepärast võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda tähtedeks, mistõttu sisemist rõhku ei teki . Galaktika ei kujune gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seaduste järgi . Protogalaktika kokkutõmbumise ajal kaks populatsiooni: gaasiketas ja tähepilv . Nende suhe sõltub pöörlemisest ja kollapsi sümmeetriast
Kui Narkissose vaim ületas jõe, mis piirab surnuteriiki, kummardus ta üle paadiserva viimast korda heitma pilku oma peegeldusele vees. Nümfid hakkasid Narkissose ilusat keha otsima, et seda matta, kuid teda ei leitud. Paigas, kus noormees oli lebanud, õitses uus lill, mida hakati Narkissose järgi hüüdma nartsissiks. Teine lill, mis tuli maailma nägusa noormehe surma läbi, oli hüatsint. Oli hüatsindipidu, kus Apollon ja Hyakintos tegid sõbralikku võistlust, kes ketta kaugemale heidab. Apolloni ketas läks kogemata vales suunas ja purustas Hyakintose lauba. Apollon kohkus hirmsasti, kui nägi oma sõpra verisena ja surnukahvatuna. Apollon võttis ta kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid oli juba hilja. Hyakintose pea langes norgu nagu lilleõis, mille vars on murdunud. Apollon põlvitas tema juures ja nuttis sõpra taga. Apollon soovis, et saaks ka surra koos Hyakintosega.
diskreetimissagedust 48 KHz. CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef. Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva
Arvutused näitavad, et suur osa ( ca 90% ) ainest võib olla nähtamatu. Niinimetatud nähtamatu aine ( selgelt varjatud massi ) olemasolu selgitamisel on suuri teeneid Eesti TA akadeemikul Jaan Einastol. Galaktikate teke Nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika - õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki - galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine
Käsiratta abil saab saeketast kallutada kuni 450 võrra. Kui oled saeketta kallet seadistanud, kontrolli alati enne töö alustamist, et terakaitse ega juhikud sae teele ette ei jääks. Kontrolli seadme juhendist, kas peab ehk mõne lisaseadme eemaldama või saeketast allapoole laskma. Saeketta kaldenurga seadmiseks on pingil jaotistega skaala. Töölaua eemaldatav osa Vahetult saekettast ümbritseva sektsiooni saab tavaliselt ketta vahetuseks eemaldada. Terakaitse Saeketta kohal paikneb tugev metllist või plastist terakaitse, mis takistab inimese võimalikku kokkupuudet saekettaga, samuti pidurdab detaili hoogu siis, kui saeketas selle õhkutõstab. Kaitse on kinnitatud kiilnoa külge või ripub eraldi reguleeritava toe küljes. Sae terakaitse saetavale detailile võimalikult lähedale. Lükkelatt Reguleeritav lükkelatt liigub mööda saekettaga paralleelset soont. Seda kasutatakse
Käsiratta abil saab saeketast kallutada kuni 450 võrra. Kui oled saeketta kallet seadistanud, kontrolli alati enne töö alustamist, et terakaitse ega juhikud sae teele ette ei jääks. Kontrolli seadme juhendist, kas peab ehk mõne lisaseadme eemaldama või saeketast allapoole laskma. Saeketta kaldenurga seadmiseks on pingil jaotistega skaala. Töölaua eemaldatav osa Vahetult saekettast ümbritseva sektsiooni saab tavaliselt ketta vahetuseks eemaldada. Terakaitse Saeketta kohal paikneb tugev metllist või plastist terakaitse, mis takistab inimese võimalikku kokkupuudet saekettaga, samuti pidurdab detaili hoogu siis, kui saeketas selle õhkutõstab. Kaitse on kinnitatud kiilnoa külge või ripub eraldi reguleeritava toe küljes. Sae terakaitse saetavale detailile võimalikult lähedale. Lükkelatt Reguleeritav lükkelatt liigub mööda saekettaga paralleelset soont. Seda kasutatakse
Mälu haldamine Programm laetakse mällu enne tema käivitamist Protsess võib liikuda põhimälu ja ketta vahet ka töötamise ajal Kasutaja protsess võib asuda erinevates mälu piirkondades Mäluaadress sõnaline aadress programmi tekstis (esimene, counter,...) suhteline aadress objektmoodulis (14 baiti programmi algusest) absoluutne aadress absoluutne aadress tekitatakse: kompileerimise ajal laadimise ajal (kompilaator moodustab suhtelised aadressid) töötamise ajal
Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. Neptuuni on külastanud üks kosmoselaev Voyager 25.augustil 1989 aastal Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://jumk.de/astronomie/img/neptun.jpg
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kerge...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
