Püsiva keskvõimu tekkides ei räägita mitte enam hõimust, vaid arhailisest riigist. Hõimud lõid sugukondlikule korrale 3 tüüpilist organisatsioonilist instituuti, millele hiljem rajanes arhailine ühiskond: kuningas, hõimuvanemad ning rahvakoosolek. Materiaalne õigus Kättemaks. Ei pööratud mitte niivõrd tähelepanu delikti tahtlikusele või tahtmatulse, vaid lähtuti tulemusest. Tavaõigus tekkis vajadusest julgeolekule. Seni kuni puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigus sundiv õigus ning sellest ei peetud alati kinni. Algelisi püüdeid piirata sugukondadevahelisi võitlusi on näha juba sellest, et kättemaksu ei suunatud niivõrd teise sugukonna kui just isiklikult solvaja vastu. II teema. Õiguse allikad 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus. Õiguse vanimaks allikaks arvatavasti tavaõigus. Ühiskond oli millestki olulises kokku leppinud ja sellest omapärasest lepingust peeti kinni. Peeti ka kohtuid
vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele; o kodanikuühiskond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime; o kodanikuühiskond levitab informatsiooni vaba ajakirjanduse kaudu; o riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Kodanikuühiskonna põhialuseks on omaalgatus. Paljudes riikides toetavad nii keskvõim kui ka kohalik võim kolmandat sektorit märkimisväärselt ning on loodud süsteem nende rahaliseks toetamiseks. Kasulik ja vajalik on ka ärisektori ja kolmanda sektori koostöö. 12. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. (lk.38-41) Ühiskonna sotsiaalne struktuur - inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem (tööandjad - töövõtjad, peremees - tööline jms); baseerub võimul tootmisviiside üle.
eravaldusse annetama -- tasuks teenete või teenistuse eest. Nõnda oli 16. sajandi lõpuks enamik Eestimaa maid taas erakätes, peamiselt saksa aadli omanduses. See tagas Eestimaa aadlile ulatusliku mõjuvõimu nii majanduses kui ka poliitilises sfääris ning kuningavõimu hilisemad katsed seda piirata põrkasid rüütelkonna tugevale opositsioonile. Lisaks sellele oli lakkamatult sõdivale riigile tähtis säilitada kohaliku aadli lojaalsust ja seetõttu jäi keskvõim pikaks ajaks järeleandlikuks. Saaremaa Taani võimu all 15591645 1559. aastast Taanile kuuluva Saaremaa areng kulges ülejäänud Eesti omast võrdlemisi isoleeritult. Taani läänistuspoliitika oli ettevaatlikum kui Rootsi ja Poola oma: suurem osa maast kuulus riigile, selle valitsemise eest vastutas kuninga asehaldur. Eramaade väiksemale osatähtsusele vaatamata moodustus ka Saaremaal omaette rüütelkond. Selle kõrval on aga
Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama asudes kuulutas Rooma keisririigi taastatuks bullaga Renovatio Imperii Romanorum (ilmalik ja vaimulik võim pidid olema ühendatud. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani). Aastal 1000 tunnustas iseseisvatena Poolat ja Ungarit. Rooma rahvas tõusis Otto vastu üles. Keskvõim riigis nõrgenes, hertsogid tõstsid pead. Tundis vähem huvi Saksa asjade vastu. Sai lüüa Rooma mässulistelt ja Sitsiilia araablaste ja bütsantslaste koalitsioonilt. Kolme Heinrichi Otto-nimelist järeltulijat nimetatakse ka Ottoonideks . Translatio imperii Tähendab võimu kandumist ühe valitseja käest järgmisele (impeeriumite järgnevus). Võimu, kultuuri kandumist idast läände alates tsivilisatsiooni algusest (usk Euroopa arengusse). Valitses lineaarne aja ja ajaloo käsitlus
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Tänu Niiluse üleujutustele oli maaharimine alati tähtsaim majandusharu. Oktoobris ja novembris, kui üleujutuste vesi oli taganenud, külvati ning jaanuarist, eriti märtsis ja aprillis, koristati saaki. Kunstlikuks niisutuseks juhiti üleujutuste vett kanalite kaudu looduslikesse tiikidesse jõe lähedal ning sealt pikkade kaldu asetsevate terrasside süsteemi abil edasi. Niisutust korraldati tavaliselt kohalikul või piirkondlikul tasandil. Erandlik oli olukord Al- Fayymi oaasis, kus keskvõim 12. dünastia ajal kasutas põllumaa saamiseks suurt järve, kust tuli suure tööjõukuluga vett ammutada. Vee mehaaniliseks tõstmiseks tunti ainult saduffi, mis võeti kasutatusele Uue riigi ajal; mastaapseteks töödeks see ei sobinud. Egiptus oli Lähis-Ida viljaait. Kasvatati leiva ja õlle jaoks nisu ja otra, samuti porrulauku, sibulat, salatit, meloneid, kurki ja ube. Eri taimedest tehti õli. Saadi ka oliiviõli, kuid seda toodi põhiliselt sisse Palestiinast ja Liibüast
– volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused
Pärast esialgset edu reform sumbus endiselt meelevaldseiks ja ja majandus langes taas partei moonutatuiks, siis olid kõik otsese kontrolli alla. seesugused katsed lõppkokkuvõttes Rahvamajandusnõukogude asemele viljatud. tuli tagasi majanduse juhtimise Energeetika ja sellega harukondlik printsiip, mis tähendas, paralleelselt arendatud et keskvõim ei kavatsenud Eesti põlevkivitööstus laienesid aasta-aas- tööstust enam käsitleda ühe talt. Stalinismiajastu tervikuna, Eesti tööstusena, vaid hüdroenergeetika kampaania heterogeense hulga ettevõtetena, järelkajana oli valminud Narva da Balti ja Eesti soojuselektrijaamade jahu- tusveeks. Balti elektrijaama esimene plokk läks käiku 1959. aastal, lõplikult valmis rajatis 1966. aastal
külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk- järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235 – 284 a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade perioodi, mida kasutasid ära erinevad germaani hõimud ja pärslased, kes hakkasid tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele. Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse valitsemisajal (284 – 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus riik parema valitsemise huvides jagati kahe keisri vahel, kellest üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes provintsides. Keiser Constantinus Suure valitsemisajal (306 – 337 a) riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati. Constantinus viis 330 a riigi pealinna Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi
vahele jäävad alad ehk anklaavad. · Rahvas - riigivõim laieneb nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodandsuseta isikutele. Riigikorralduse vormid Unitaarriik - Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi kooseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Föderatsioon - Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt Saksamaa, USA Konföderatsioon - Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. Nt Euroopa Liit 2) Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed rahvusvahelised organisatsioonid ja nende tegevusvaldkonnad.
isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma keisririigis riigipäev. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal välja tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. 1.6. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal: Keskaegne ühiskond KESKAEG 5 Absolutism (e absoluutne monarhia) on piiramatu kuningavõim, mille väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine.
autonoomne juriidiline isik. Varem ei olnud EL-il liikmesriikidest eraldi juriidilist staatust ning teistes rahvusvahelistes organisatsioonides oli tal vaid vaatleja staatus. Kuid nüüd kuulub näiteks G20 koosseisu EL ja 19 riiki, sealhulgas neli ELi liikmesriiki. Ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides võib EL järk-järgult muutuda juriidiliselt oma liikmesriikidest eraldiseisvaks, nii nagu Saksamaa keskvalitsus liidumaadest või USA keskvõim osariikidest. Kõrvuti suveräänsusastme de iure alanemisega liidu Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on täheldatav veel täiendav de facto suveräänsusastme vähenemine seoses majandus- ja võlakriisi ületamisega Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kaasabil. Eestis rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) teise paragrahvi kohaselt „Eesti kuulumisel ELi kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid kohustusi”
külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk- järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235 284 a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade perioodi, mida kasutasid ära erinevad germaani hõimud ja pärslased, kes hakkasid tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele. Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse valitsemisajal (284 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus riik parema valitsemise huvides jagati kahe keisri vahel, kellest üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes provintsides. Keiser Constantinus Suure valitsemisajal (306 337 a) riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati. Constantinus viis 330 a riigi pealinna Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi
nelja aasta tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused
olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma keisririigis riigipäev. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal välja tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve. 1.6. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal: Absolutism (e absoluutne monarhia) on piiramatu kuningavõim, mille väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine. Kodanlus oli jõukas, kuid maksualune linnaelanike kiht, kes soovis saada endale poliitilist võimu
sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk- järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235 284 a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade perioodi, mida kasutasid ära erinevad germaani hõimud ja pärslased, kes hakkasid tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele. Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse valitsemisajal (284 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus riik parema valitsemise huvides jagati kahe keisri vahel, kellest üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes provintsides. Keiser Constantinus Suure valitsemisajal (306 337 a) riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati. Constantinus viis 330 a riigi pealinna Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja
tsaariks 1550 ,,Tsaari koodeks" ühtne seadusandlus 1552. Kasaani khaaniriigi alistamine 1556.Astrahani khaaniriik 1558-1583 Liivi sõda 1580 Siberi alistamise algus Jermahi sõjaretk Esimene abikaasa Anastassia surma järel algas meeltesegaduse ja terrori aeg. 1565-1572 opritsnina ja zemistsina, eesmärgiks purustada bojaaride vastupanu. 1570 Novgorodi hävitamine tapeti 18 000 inimest. Segaduste aeg 1598-1613 Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes järsul keskvõim. Opritsnina abil murti bojaaride ja osastivürstide (kohalike vürstide) vastuseis. Korraldati julm karistusretk varem iseseisvasse Novgorodi ja Pihkvasse. Vastuolud tsaarivõimu ja bojaaride ja Moskva ja Novgorodi vahel aga ei kadunud. Vallutuspoliitika Baltimaades viis Liivi sõjani, mille käigus võideldi nii Rootsi kui ka Poolaga. Pingelised suhted jäid püsima ka pärast rahulepinguid. Konfliktid Poola-Lleedu riigiga. Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber
Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- ...
kordusprotsessile saata nii mitu korda kui vaja,et saavutada soovitud tulemus. Venelased ei usalda enam väga kodust kohtusüsteemi ning pöörduvad tihtipeale Euroopa inimõiguste kohtu poole. Kriitikud süüdisatvad Venemaad kriminaalsete probleemidega tegelemisel läbikukkumises, näiteks nagu väga halvad tingimused vanglates ( haigused jms) ning laialtlevinud väärkohtlemise ja piinamise kasutamine kinnipidamisasutustes. Venemaa keskvõim on probleeme sõnavabaduse ja demokraatia arengu alal rangelt eitanud. Paraku kinnitavad rahvusvahelised raportid, et näiteks ajakirjanike jaoks on Venemaa üks ohtlikumaid riike maailmas. Venemaa telekanali ORT populaarse saatejuhi Vladimir Pozneri sõnul ei saa võimu tsetraliseerimist hukka mõista, seda kinnitavad ka president Vladimir Putini kõrged populaarsusreitingud. Freedom House hiljutine raport kinnitab, et meediavabadus Venemaal on ahenenud ja
Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel on Riikide liit ühiste, tavaliselt võimu keskus. Mõnikord võib mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse- ja ka ühtse riigi koosseisus tunnused, st suur majanduspoliitiliste eesmärkide esineda eristaatuse ja sisemise otsustamisõigus. Liitriigi realiseerimiseks. Liikmesriigid omavalitsusega piirkondi. keskvõim vastutab tavaliselt on säilitanud oma suveräänsuse. ühtse välis-, kaitse- ja Koföderatsioon eelneb tavaliselt rahanduspoliitika eest. föderatsiooni moodustamisele. Nt Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Nt Saksamaa, Ameerika Nt Euroopa Liit Ühendriigid VÕIMU ISELOOM
Hiiglaslik riik vajas reforme ja teostajaks sai 85-ndal võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas NSVL-is ümberkorraldusi perestroika. See toimus põhimõttel, et kõik reformid toimuvad sotsialismi raames. See ei läinud aga korda, ning sisuliselt lammutas perestroikapoliitika Nõukogude Liidu. Perestroikaga kaasnes glasnost (avalikustamine). Selle vaimus sai fosforiidikampaania esimeseks perestroika proovikiviks Eestis. Kampaania oli avalik, keskvõim võttis ettepaneku tagasi ning eestlased said sellest julgust. 1987 rajati EMS, järgmisel juba ERSP nad pöörasid tähelepanu tõelise ajaloo õppimisele. Edasi muutus kriitika võimu vastu järjest avalikumaks. Selles vaimus vahetati Karl Vaino välja EKP esimeheks sai Vaino Väljas. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1987 üritusega "Eesti Laul". Samas aga kerkisid ka impeeriumimeelsed jõud Interliikumine ja Töökollektiivide Ühendnõukogu, kes pooldasid liidulepingut
ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Tõendite hankimise viisiks oli peale ilmsete tõendite ka toetumine teispoolsetele jõududele. Sugukondliku korra organisatsiooni ning seal valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid eelkõige kaks mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise turvalisuse tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Kuniks ühiskonnas puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigusel sundivat iseloomu. Hilisemalt tekkinud keskvõim muutis paljudel juhtudel tavaõiguse, eriti selle põhimõtted, kohustuslikuks. 2.Sugukondliku korra lepinguõigus Leppimisõigus eksisteeris sugukondade vahel, sellest tekkis hiljem eraõigus. Sunniõigus oli sugukondade sees, sellest kasvas välja avalik õigus. Sugukond kaitses igat liiget, kuid pidi ka kahju hüvitama tema eest. Töödeldi välja normid
taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982) Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama asudes kuulutas Rooma keisririigi taastatuks bullaga Renovatio Imperii Romanorum (ilmalik ja vaimulik võim pidid olema ühendatud. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani). Aastal 1000 tunnustas iseseisvatena Poolat ja Ungarit. Rooma rahvas tõusis Otto vastu üles. Keskvõim riigis nõrgenes, hertsogid tõstsid pead. Tundis vähem huvi Saksa asjade vastu. Sai lüüa Rooma mässulistelt ja Sitsiilia araablaste ja bütsantslaste koalitsioonilt. Kolme Heinrichi Otto-nimelist järeltulijat nimetatakse ka Ottoonideks . Translatio imperii Tähendab maailma metafüüsilise võimu kandumist ühest riigist järgmisele (impeeriumite järgnevus). Ilmus hilisantiigis ja varakeskajal.
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid)
monarhia. Kõik Inglismaa ülikud kuulutati kuninga vasallideks, kes andsid truudusvande kuningale. Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem ,,minu vasalli vasall pole minu vasall", hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. · John Maata ja Magna Charta: 13.saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame
föderatsioone. Lahutatud funktsioonidega vorm (dual) – keskvõimul ja föderatsiooni üksustel (osariigid) selgelt lahutud. Mõlemal kindlad funktsioonid ja üksteise valdkondadesse ei sekku. Osariikidel suur autonoomia. Näit. USA Jagatud funktsioonidega vorm (cooperative) – 12 pigem koostöö keskvõimu ja föderatsiooni üksuste vahel. Keskvõim juhib kõiki eluvaldkondi ja liidumaad viivad poliitikat kohalikku eripära arvestades ellu. Suur osa funktsioone jagatud (nt. kõrgharidus). Näit: Saksamaa 72. Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud (dual) kohaliku omavalitsuse mudelit. Analüüsi, millisele mudelile vastab rohkem Eesti omavalitsussüsteem. Riigikesksel mudelil on üks terviklik avaliku võimu sfäär. KOV-il teenuste ja tegevuste väga täpne reguleerimine kogu riigis seaduste ja
Kõik Inglismaa ülikud kuulutati kuninga vasallideks, kes andsid truudusvande kuningale. Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem ,,minu vasalli vasall pole minu vasall", hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. 2.2. John Maata ja Magna Charta: 13. saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas
Enam-jaolt loodud selleks, et kaitsta naftaväljasid jne. Euroopa Liidu jaoks on EJO 2 3st põhielemendist: Söe ja Teras ühendus ning Aatomi Energia ühendus. 7 VENEMAA 3 ametiaega valitsenud Putin, kes selle ajaga teinud hiljutist ajalugu ja põhiseaduse ülesehitamist. Putini Venemaa karakteristikud: Venemaa ajaloolised väärtused, tugev keskvõim, sõltuvus salateenistusest, püüdlus supervõimu staatuse poole (NL pärand). Putini Venemaa on sõltuv väärtustest ja hoiakutest ning omab teistmoodi ideoloogiat (Tsaari Venemaa: imperialism- suur võim, lainemine ja patriootlus/ NSVL: imperialism- suur võim, laienemine ja patriootlus/ Jeltsini Venemaa: puuduvad imperialism, laienemine ja patriootlus). Putin püüdleb imperialismi ja pragmatismi poole. Putin tahab teha Venemaa, kus on nii tsaari, NSVLi ja Jeltsin Venemaa koos
2. Keskvõimu organiseerimine (13 riiki) 1776-81 · Algus II kontinentaalkongress ja iseseisvusdeklaratsioon 1776 · Ühise Ameerika Ühendriikide keskvalitsuse korraldamine uue ühise põhiseaduse alusel oli problemaatiline ülesanne, kuna A. (SB) keskvõimust olid kurvad kogemused B. Enamus soovis välitda uue tugeva keskvõimu loomist, mis kontrolliks osariike · Samas sõjaajal oli vaja luua funktsioneeriv keskvõim, mis ühendaks 13 PA riiki omavahel suureks tervikuks · I lahendus nn konföderatsiooni artiklid (Articles of Confederation) · Esialgne versioon pandi kirja nädala jooksul iseseisvusdeklaratsiooni kuulutamisest 1776 · Käsitleti KK-l aasta aega: vaidlused · KK võttis uue parandatud versiooni vastu 1777 · Seejärel selle pidid heaks kiitma kõikide osariikide seadusandlikud kogud · Kohalik ratifitseerimine kestis kaua
VI sajandil olid nad Saale ja Unstruti kandis. VIII sajandil on nad seal, kus nad olid Karl Suure ajalgi. Sõda nendega oli meeleheitlik ja frangid polnud ühtki teist sõda pidanud sellise visaduse, meeleheitlikkusega. Saksid olid metsik rahvas, kes pooldas ebajumalaid ja oli kristuse suhtes vaenulikult meelestatud. Kuningad neil puudusid. Kongreetsete ülesannete tüitmiseks valisid nad kidlad juhid, sõjaliste ettevõtmiste eesotsas olid hertsogid. Kuninga taoline ühendav keskvõim puudus. 4 Tegelikult seisis Karl nelja vaenlase ees. Olles võitnud engereid, tõusid veidi aega hiljem tema vastu üles vestfaalid, ostfaalid või nordalbingid. Saksi hõimudes oli kolm seisust: aethelid (ülikud), vabad inimesed ja litenid (poolvabad). Põhiline vastuseis frankidele lähtus vabameeste seas. Frangi armee kogunes 775. aasta juulis Düreni lähedal. Sakside alistamiseks oli mobiliseeritud kogu Frangi riigi jõud ja vägi
Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks. Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme! Positivistlik majandusanalüüs - majandusteadlased konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad
Senjöör annetas linnale linnaõiguse. Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnaõigus annetati linnale senjööri poolt, kelle maale see linn tekkis. Tavaliselt oli aluseks teine linnaõigus. Linnad üritasid aga saavutada senjöörist sõltumatust, et nad ei alluks senjöörile. Senjööri võimu alt vabanemiseks tuleb kinni maksta vabadus ta võimu alt. Teine võimalus on end senjööri võimu alt vabaks võita. Itaalia linnad olid iseseisvad, kuna keskvõim oli nõrk ja seega olid linnad tugevad. Osad linnad funktsioneerisid kui linnvabariigid iseseisvalt. 3. Linnamüür - Müür, mis ümbritses linna. Kui linn kasvas, tehti uus müür, vana müür lõhuti maha. Kultuurikeskus kandus üle kloostritest linna, kui tulid kerjusmunga ordud. Kujunes välja patriatsiaat, kes moodustasid linna valitsuse e. rae. Tekkisid erialaühendused kaupmeestest ja kästitöölistest. Kõikidel gildidel e. tsumftidel oli kohustus välja panna oma üksused
varustamiseks. 1774 a. oli kehv viljasaak ning mitmel pool tekkisid rahutused, mida tuntakse jahusõja nime all. Kui torgot saadeti erru, siis kõik reformid tühistati. 1787 kogunes Notaablite kogu, see kogu lükkas maamaksu reformi tagasi ja absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Bojaaride Duuma ja prikaasid. Mihhail Ramonovi valimine Vene troonile - segaduste aja lõpp, tsaarivõimu taastamine. Tugevnes keskvõim. Ametlikult riigi kõrgeim võimuorgan Bojaaride Duuma, kus mõjukaim osa sugulastel. Kutsus duuma kokku välis-, sõjaväeasjades nõu saamiseks.17saj. oli vana Boj.Duuma muutnud vähe efektiivseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid 16saj tekkinud prikaasid,üle 40.prikaaside hulgas tähtsaim ,,Saadikute Prikaas".juhtis tugev riigitegelane. Seoses prikaaside tegevusega kuj. ametnikkond, tähtsaimad djakid pärinevad aadlike seast. Kohaliku
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
· Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta · Tekkealus erinevatel usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu · Pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtis luua jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,kelle võim, selle usk" · Tekitas juurde palju probleeme · Saksamaa oli killustunud, puudus keskvõim · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säillitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskuseks Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Missa asendati piibli lugemisega · Jutlust võisid pidada ka mittevaimulik · Kaotati paastumise nõue · Armulaud pigem mälestustoiming,kui rituaal
POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küü...
Kongress, need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917.aastat. kongress valis Ülemnõukogu, see omakorda presidendi. Gorbatsov püüdis laveerida poliitilisi jõude, rõhutades vajadust säilitada sotsialism ja Nõukogude Liidu terviklikkus, kuid tema majanduspoliitika kukkus läbi ja tänu sellele süvenes riigis kriis ning langes elenike elatustase. Mitu liiduvabariiki võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada, kuid mitmel pool tekkisid selletõttu verised 4 rahvuskonfliktid. Mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Nõukogude Liidu asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule.
35% eurooplastest soovib olla iseenda boss USA's 61% Üle poole noortest (15-24) eurooplastest palgatöölistest sooviks ettevõtjaks hakata EL keskmine 30% USA 42% 60% Euroopas firma loonutest näeb sellist võimalust mitte vajadust Euroopa põhihirmud: läbikukkumine, pankrott,tulu ebakindlus / USA: ebapiisavad finantsid Järgmised Põhitunnused iseloomustavad käsumajandust: (17.02.2010) · Enamiku majanduslikke otsuseid teeb keskvõim · Enamikul kaupadel on riiklikult kehtestatud hinnad · Riiklikel tootmisettevõtetel on kohstuslikud plaaniülesanded · Riiklikus sektoris on fikseeritud palgatasemed Reastage riigid: 1. Põhja-Kore 2. Kuuba 3. Hiina 4. Poola 5. Suurbritannia 6. Prantsusmaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Hongkong Turu mudel
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
Keskvõimu nõrkuse tõttu toetuti nähtavatele ja ilmsetele vahenditele, kuna teist moodi oli raske süüd tõestada. (Samuti toetuti ka teispoolsetele jõududele, nt jumala otsusele ordalia). Sugukondlik kord on universaalne, selle organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond ning see on kõigile omane olnud. Sugukonnaõiguses mõjutasid suhteid kõige rohkem füüsiline (sugukondade vahelised konfliktid) ja bioloogiline julgeolek (verepilastuse vältimine). Kui tekkis tugev keskvõim, muudeti paljud tavaõiguse põhimõtted kohustuslikuks. 1.2 Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Alguse sai tavakorra kirja panemisest. Või siis millegi uue, kirjapanekud, kirja pannakse see mille riik otsustab vajalikuks pidada. Õiguse subjektiks loeti inimest kes usutunnistuse järgi kuulus selle religiooni juurde, samas selles ühiskonnas küsiti ilmaliku õiguse järele. Kirik kõige võimsama institutsiooni lubas enda korrareeglite kõrvale ilmalike korrareeglite tekkimise
tööjaotus vähearenenud. Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal. Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandus valdav majanduse organiseerimise viis. Tänapäeval võib seda näha arengumaades, kuid sealgi mitte puhtal kujul. Käsumajanduses ehk plaanimajanduses otsustab mida, kuidas ja kellele toota? riik. Selline keskvõim võib olla nii demokraatlik kui ka diktaatorlik. Enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik. Üksikisikute eraomandiõigus on äärmiselt piiratud või puudub. Tootmine toimub riiklike, kohustuslike plaanide (plaanimajanduse) alusel, majanduslikud stiimulid puuduvad. tururegulatsioonide puudumine (riiklikult kehtestatud hinnad jmt.) tekitavad kaupade ülejäägi ja defitsiidi. Tarbimine piiratud.
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Institutsioonid peavad olema korraldatud nii, et inimene pole ainult valitsetav objekt, vaid et talle jäetaks ka omavastutusvoli ning vaba otsustusruumi, et säiliks enesele suunatud poliitikaga kooslus(polis). Haldusüksuse suurendamine toob kaasa hierarhilise, horisontaalse struktuuri probleemid, kaasneb vähem vastutavam ja vähem kodanikukesksem haldus. Kõige suurem probleem võib olla aga demokraatia kadu. Välja võib areneda tugev keskvõim. Selle tekkimise takistamiseks on parimaks meetmeks traditsionaalsetele väiksematel haldusüksustel põhinev regionaalne ja kohalik identiteet ning vastutus. Eesti puhul ei saa väita, et haldusüksuste liitmine toob automaatselt kaasa negatiivseid tulemusi. Väga oluline on teha kindlaks konkreetsed asjaolud ja analüüsida kõiki aspekte, mis on liitmisotsuse tegemiseks vajalikud. Kahjuks tundub, et omavalitsusliitude
individuaalsete otsuste põhjal. Neid individuaalseid otsuseid juhib turg. a) Õige b) Vale 2. Alternatiivkulu mõõdetakse alati rahas. a) Õige b) Vale 3. David Ricardo esindab majandusteaduses neoklassikalist koolkonda. a) Õige b) Vale 4. Majandusteadus nimetab ka ebaratsionaalset käitumist ratsionaalseks. a) Õige b) Vale 5. Käsumajanduse puhul on tegemist süsteemiga, kus otsused selle kohta, mida, kuidas ja kelle jaoks toota, teeb enamasti keskvõim. a) Õige b) Vale 6. Majandusteaduse lähtepunktiks on nappus ehk ressursside piiratus. a) Õige b) Vale 7. Majandusteadus väidab, et ratsionaalselt käituv inimene teeb enda jaoks parima võimaliku valiku. a) Õige b) Vale 8. Tootmisvõimaluste piir näitab, mida peaks majandus tootma. a) Õige b) Vale 9. Tootmisvõimaluste piir iseloomustab erinevaid kombinatsioone, mida saab toota kui mõni ressurssidest ei ole täielikult kasutatud. a) Õige b) Vale 10
Rahatu majandus, kus kõik inkvisitsioon nn. kirikukohus, kus vajalik toodetakse ise või saadakse selgitati välja ketseri süü ja määrati vahetuskaubanduse vahendusel. karistus parlament seisuste esinduskogu/rahva- skolastika keskaja filosoofias õpetuste esindus; riigi kõrgeim seadusandlik kogu kogum, milles usulist maailmavaadet tsentraliseeritud monarhia tugev põhjendati Aristotelese loogika abil. kuninga poolt juhitud keskvõim, mille raad keskaegne linnavalitsus juures tegutsesid nõuandva organina tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste seisuste esindused, kaitstes kõige ühendus mõjukamate ühiskonnakihtide huve. gild keskaegne usuline ja poliitiline Täielik otsustus õigus. kutseühing senjöör ehk isand suurfeodaal; isik, kes Hansa Liit 12. ja 17. sajandi vahel
rahvastades muutuda Baltikumis enamusrahvuseks. Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti Narodnaja Volja terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 1881–1894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.– 1883. aastal Balti kubermangudes läbi Manasseini revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui ka kultuurisfääris. Samal aastal alustasid
· Tekivad tugeva keskvõimuga ehk tsentraliseeritud riigid. Peamised sellised riigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Tugeva keskvõimuga riikides tekivad ka seisuste esinduskogud ehk omalaadsed parlamendid. Valitsejad peavad nendega arvestama. 12. RIIGI ARENGUJÄRGUD. SEISUSTE ESINDUSKOGUD. 1) Barbarite kuningriigid (Frangi riik). Olid lühiajalised ja ebapüsivad moodustised. 2) Feodaalse killustatuse periood (9-11 saj). Keskvõim oli nõrk ja kohtadelt kuulus võim suurfeodaalidele (kohtusüsteem, maksude kogumine). Inglismaal oli suur killustatuse aste suhteliselt väike, Prantsusmaal oli suhteliselt suur (kuningas omas võimu ainult domeenis). 3) Seisuliku monarhia teke XII/XIII saj hakkab kujunema. Kestab kuni XVI saj lõpp/XVII saj alguseni. Esialgselt suurfeodaalid on kuningale liialt suruvaks jõuks ning omasid suurt võimu (näiteks sõjaväeliselt), kuningate võim oli liialt ebakindel
nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. 4 Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult).
1920. aastate algul eksisteeris 6 nõukogude vabariiki: Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia. Riigid suhtlesid omavahel lepingute süsteemi abil. Kuid paljud kompartei juhtivad tegelased soovisid näha paljurahvuselist suurt tsentraliseeritud riiki. Rahvusasjade rahvakomissari Jossif Stalini plaan nägi ette ühendada rahvusvabariigid formaalse autonoomia õigustes Vene Föderatsiooniga, kus keskvõim oleks viimase käes. Peale pingelist sisepoliitilist võitlust jäi domineerima liitriigi plaan, mille initsiaatoriks oli V.Lenin. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit moodustati 30. XII 1922. a . I üleliidulisel nõukogude kongressil. Kuigi Stalin oli ideelise lahingu Leniniga kaotanud, asus ta mõni aeg hiljem siiski oma autonomiseerimise ideid ellu viima, allutades nõukogude vabariigid täielikult keskvõimu tahtele. Kogu poliitilist olukorda riigis mõjutas V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
